18.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/20


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Elurikkad linnad ja piirkonnad pärast 2020. aastat ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030“

(2020/C 440/05)

Raportöör:

Roby BIWER (LU/PES), Bettembourgi vallavolikogu liige, Luksemburg

Viitedokument:

komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“

COM(2020) 380 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

kutsub rahvusvahelist üldsust üles muutma 2021. aastal Kunmingis toimuva ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu otsustavaks sündmuseks elurikkuse jaoks ja häirekellaks, mis tuletab meelde, et on vaja püsivalt peatada elurikkuse ja ökosüsteemide kadumise suundumus;

2.

tuletab inimestele hoiatavalt meelde tõsiasja, et alates 2018. aastast on elurikkuse olukord halvenenud ja enamikku rahvusvahelisi ühiskondlikke ja keskkonnaalaseid eesmärke, eelkõige Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke, pole täidetud. Üleilmsed jõupingutused elurikkuse vähenemise peatamiseks on ebaõnnestunud, nagu on dokumenteeritud valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 2019. aasta ülemaailmses hindamisaruandes, mis koostati Maailma Majandusfoorumi 2020. aasta tippkohtumise eel ning milles elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide kokkuvarisemine on määratud viie tähtsama maailma ähvardava ohu hulka;

3.

juhib tähelepanu sellele, et elurikkuse vähenemise peamised põhjused on maakasutuse muutus, loodusvarade otsene kasutamine ja kliimamuutused, millega tuleb tegeleda konkreetsete ja õigeaegsete meetmete abil;

4.

rõhutab, et kokku kõigi 27 ELi liikmesriigi ökoloogiline jalajälg ületab enam kui kaks korda ökosüsteemide võimet toota kasulikku bioloogilist materjali ja toimida selles piirkonnas süsiniku sidujana;

5.

rõhutab, et üha enam on tõendeid kliima, elurikkuse ja inimeste tervisega seotud kriiside ning zoonoosse pandeemiaohu vahelise otsese seose kohta looduslike ökosüsteemide jätkuva üleilmse hävimise tõttu;

6.

rõhutab, et elurikkuse kriisi praegune olukord nõuab suurte ja hõlpsasti tutvustatavate eesmärkide seadmist ning sellist viivitamatut teaduspõhist poliitikat ja tegevust elurikkuse kadumise ja ökosüsteemi hävimise põhjustega tegelemiseks, mis on kooskõlas eesmärgiga peatada elurikkuse kadumise suundumus;

7.

nõuab poliitika sidusust, et viia liidu eri poliitikavaldkondade, sh uue ühise põllumajanduspoliitika, Euroopa rohelise kokkuleppe ning ELi kaubandussuhete ja rahvusvaheliste kohustuste, nagu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, ÜRO Pariisi kliimakokkuleppe, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku raames tehtavad jõupingutused, seatud eesmärgid ja saavutatud tulemused omavahel kooskõlla ELi terviklikus kestlikkuse strateegias, millel on selged eesmärgid ja rakendusmeetmed;

8.

rõhutab, et on vaja tegutseda kiiresti, nagu on kinnitatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni viiendas üleilmses elurikkuse aruandes ja selles esitatud soovituses edendada kohaliku tasandi linnajuhtimist ja valdkondadevahelist planeerimist, edendada looduspõhiseid lahendusi ning võtta vastu maakasutuse ja maakasutuse muutmise integreeritud lähenemisviisid kohalikul ja maastiku tasandil, mis on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kõvera painutamise põhikomponendid;

9.

rõhutab, et hoolimata üha suuremast tunnustusest ei tunnistata siiski ametlikult elurikkuse küsimusega tegelevate piirkondlike omavalitsuste, linnade ja muude kohalike omavalitsuste (1) olulist rolli elurikkuse kadumise suundumuse peatamisel ja kogu valitsemissektorit hõlmava käsitlusviisi rakendamisel elurikkuse juhtimise igas etapis ja igal tasandil ei ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 ega 2020. aasta järgses üleilmses elurikkuse raamistikus. Selline tunnistamine oleks võimalik eelkõige kohalike ja piirkondlike elurikkuse strateegiate ja tegevuskavade hõlmamise teel riiklikesse elurikkuse strateegiatesse ja tegevuskavadesse;

10.

toetab ELi pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgi püstitamist, et juhtida Euroopa projekt pöördumatu kliimaneutraalsuse saavutamiseni aastaks 2050, tuginedes mitmeaastasele finantsraamistikule (2021–2027), mis täidab kliimaga seotud kulude puhul vähemalt 30 % eesmärki, ja rõhutab, et Euroopa kliimaseaduse abil tuleks ühtlustada CO2-neutraalsuse saavutamise meetmed ELi ja üleilmsete elurikkuse eesmärkidega; (2)

Linnade ja piirkondade roll elurikkuse kadumise suundumuse peatamisel

11.

nõustub IPBESi 2019. aasta aruande järeldusega, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad vastutustundliku tootmise ja tarbimise, samuti integreeritud territoriaalse maakasutuse planeerimise ja rakendamise ning loodusvarade ja tooraine kaitsel ja säästval kasutusel põhinevate looduspõhiste lahenduste abil, mille puhul võetakse arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi taustsüsteeme ning mis on nendega kooskõlas, aidata olulisel määral kaasa asjakohaste ÜRO konventsioonide, sealhulgas ÜRO tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele;

12.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on osa bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ratifitseerivatest riigiasutustest, annavad ulatusliku vabatahtliku panuse ja loovad tähtsaid partnerlussuhteid, mis koondavad suuremaid inimrühmi (põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, noored ja naised) ja asjakohaseid sektoreid (ettevõtlus, kultuur ja kodanikuühiskonna organisatsioonid);

13.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, mis on innovatsiooni ning integreeritud ruumiliste ja territoriaalkavade ja -strateegiate rakendamise liikumapanev jõud, on alakasutatud ressurss, ka rahalises mõttes, ELi ja üleilmsete elurikkuse eesmärkide saavutamise teel ning et nende kõiki võimalusi saab ära kasutada siis, kui teha kindlaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste põhirollid, hakata neid kasutama ja tagada selleks vahendid;

14.

rõhutab, et innovatiivsed looduspõhised lahendused, st loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet, on kõige tõhusamad vahendid, mille abil taastada ökosüsteeme ja hakata kasutama inimeste võimet areneda koos loodusega, nagu märgitakse 2020. aasta Naturvationi projekti aruandes (3);

15.

nõuab innovatiivsete looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtu ja leviku edendamiseks heade tavade jagamist ning juhiste koostamist kõigile asjaomastele sidusrühmadele;

16.

juhib tähelepanu kestliku arengu eesmärkide omavahelisele seotusele ning soovitab hõlmata elurikkuse ja kliimaeesmärgid edaspidi poliitikameetmete väljatöötamisse, arvestades näiteks kogu aeg taastuvenergia taristu ümbruse elurikkusega, et saavutada nii elurikkuse kui ka kliimaeesmärgid;

17.

tuletab meelde, et ta julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi looma vastavalt kas kohalikke või piirkondlikke elurikkuse strateegiaid ja tegevuskavasid ning osalema rahvusvahelise, Euroopa ja riikliku tasandi standardimises, et süvalaiendada elurikkust, ökosüsteemide haldamist ja looduspõhiseid lahendusi, suurendamaks nende rakendatavust ja mõju;

Linnad ja piirkonnad kui ELi elurikkuse eesmärkide elluviijad

18.

peab kiiduväärseks ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030, mis on kui vertikaalse koostöö vahend elurikkuse kadumise peamiste põhjustega võitlemisel, ning selle seoseid selliste ühiskondlike probleemidega nagu kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning tulevaste pandeemiate eest kaitsmine;

19.

kutsub üles tegema kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel tihedat koostööd ökoloogiliste koridoride loomiseks osana üleeuroopalistest loodusvõrkudest, sest need aitavad saavutada kohalikku toetust;

20.

rõhutab, et oluline on koordineerida looduskaitsemeetmeid ja seada eesmärke kohalikul tasandil. EL peaks eraldama linnadele ja piirkondadele rahastamisvahendeid ja pakkuma teabetuge, et edendada elurikkust, näiteks looduskaitseprojektide ja looduspõhiste lahenduste elluviimiseks, loodusalaste andmeressursside arendamiseks, elurikkust arvestavaks ruumiliseks planeerimiseks ning oskusteabe ja ressursside suurendamiseks linnades ja piirkondades;

21.

tunneb heameelt selle üle, et nõukogu võttis oma järeldustes 2020. aasta järgse ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku ettevalmistamise kohta endale kohustuse suurendada looduspõhiste lahenduste kasutamist ja rakendamist, et toetada elurikkuse kaitset, ökosüsteemide taastamist ja säästvat maakasutust;

22.

peab tervitatavaks ja toetab ELi rohelise kokkuleppe ja ELi elurikkuse strateegia üleeuroopalisi kohustusi, sihte ja eesmärke; rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist osa nende saavutamisel, eelkõige tänu linnaruumi haljastamise kavade koostamisele 2021. aasta lõpuks, ning rõhutab nende innovatsiooni- ja integratsioonipotentsiaali linnade ja piirkondade elurikkuse, vastupanuvõimelise taastumise ja sotsiaalse siduvuse toetamiseks;

23.

rõhutab vajadust integreeritud, kogu ELi hõlmava strateegia järele, et viia ellu eesmärk istutada ELis juurde vähemalt 3 miljardit puud, järgides seejuures täielikult ökoloogilisi põhimõtteid, et tagada põhifunktsioonide arvessevõtmine. Komitee kordab oma arvamust (4) metsade ülitähtsa rolli kohta seoses nii maa- kui ka linnapiirkondades elurikkuse kaitsmise, kliimamuutuste leevendamise, hüdrogeoloogiliste kahjude vältimise, süsiniku sidumise, inimtervise kaitsmise ja muude kaasnevate kasuteguritega ning nõuab suuremaid jõupingutusi metsade kaitsmiseks ja taastamiseks, võttes täielikult arvesse ökoloogilisi põhimõtteid, märkimisväärset vanust, ainulaadseid ökoloogilisi omadusi ja elurikkuse kõrgeimat taset;

24.

kiidab heaks ELi linnaruumi haljastamise platvormi kui linnade suutlikkuse arendamise vahendi ning soovitab selle integreerida peamistesse algatustesse ja platvormidesse, nagu uus ELi roheliste linnade lepe, NetworkNature, CitiesWithNature ja RegionsWithNature. Eelkõige toetab komitee platvorme CitiesWithNature (Linnad ja loodus) ja RegionsWithNature (Piirkonnad ja loodus) kui Sharm El-Sheikhist Kunmingini ulatuva inimeste ja looduse tegevuskava ametlikke platvorme, millega kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning innustada neid tutvustama oma jõupingutusi ja tunnistama linnade ja piirkondade looduse väärtust;

25.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli Natura 2000 alade haldamisel ning nõuab piisavat logistilist, teaduslikku ja rahalist abi täieulatusliku kaetuse ja jõustamise tagamiseks 2025. aastaks;

26.

kutsub ELi üles varustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi piisavate vahendite, suutlikkuse arendamise võimaluste ja suunistega, et rakendada kliimamuutuse leevendamise ja nendega kohanemise meetmeteid, kaitsemeetmeid ning alade haldamise ja linnaruumi haljastamise kavasid ambitsioonikate elurikkuse meetmete rakendamiseks;

27.

tunneb heameelt ELi elurikkuse strateegias esitatud eesmärgi üle luua uus Euroopa elurikkuse juhtimise raamistik, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ja kõigil valitsustasanditel täita seire- ja hindamiskohustusi ning mõõta elurikkuse meetmete edusamme kohalikku olukorda arvesse võttes, ning nõuab selget ja ELi tasandil standardiseeritud näitajate ja mõõdetavate eesmärkide kogumit; on valmis tegema koostööd ja aitama kaasa uue juhtimisraamistiku väljatöötamisel ja rakendamisel, et tagada struktuur, mis on tõhus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste elurikkuse kadumise peatamise potentsiaali täielikuks kasutamiseks;

28.

kutsub ELi üles võtma konkreetseid meetmeid, tuginedes olemasolevatele tõenditele tõhusa rakendamise kohta, muu hulgas suutlikkuse arendamiseks, et süvalaiendada ja kooskõlastada elurikkuse prioriteete jurisdiktsioonide ja poliitikavaldkondade vahel (põllumajandus, ruumiline planeerimine ja linnaareng, kaubandus, keskkond, teadusuuringud ja innovatsioon, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning ELi roheline kokkulepe) ning integreerida kõik juhtimistasandid sel määral, et tagada kogu ELi hõlmava mõju saavutamine;

29.

rõhutab oma elurikkuse meetmete rahastamist käsitlevas aruandes (5) antud soovitusi seada suuremaid eesmärke seoses keskkonnaaspektide süvalaiendamisega ELi rahastamisvahenditesse, samuti suurendada ja ühtlustada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele elurikkuse tarbeks eraldatavaid rahalisi vahendeid, sealhulgas programmi LIFE raames;

30.

nõuab sidusat piiriülest keskkonnapoliitikat ja sellest tulenevat piiriülest koostööd, sest liigid ei tunnista riigipiire;

31.

kutsub ELi üles tähtsustama elurikkuse kadumise suundumuse peatamist kui kõigi suuremate rahastamiskavade peamist põhimõtet, sealhulgas mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 ja COVID-19 taastekavades, võtma kasutusele piisavalt ressursse, et otseselt või kaudselt stimuleerida elurikkuse alast tegevust kõigil valitsemistasanditel ja konkreetselt piirkondlikule olukorrale vastavalt ning lihtsustama menetlusi rahastamisvahendite ulatuslikuma kasutuse tagamiseks. Seepärast soovitab komitee kaaluda valgusfoorisüsteemi rakendamist riiklike kulutuste ja investeeringute valdkonnas, et kajastada võimalikku mõju elurikkusele ja selle vähenemise põhjustele;

32.

palub, et ELi riigiabikavadesse hõlmataks täielikult elurikkusele kahjulike toetuste kõrvaldamise eesmärk, tagades et avaliku ja erasektori majanduslikud ja regulatiivsed stiimulid oleksid 2030. aastaks elurikkuse jaoks positiivsed. Komitee rõhutab ka seda, kui oluline on hõlmata elurikkus ühtekuuluvuspoliitikasse;

33.

juhib tähelepanu suurele arvule töökohtadele, mida ohustab elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide seisundi halvenemine, ning biomajanduslike ja kestlike tootmismudelite kasutamise tööhõivepotentsiaalile ning palub komisjonil seada tulevastes keskkonnastrateegiates prioriteediks selliste töökohtade säilitamine, mis on otse seotud elurikkuse kadumise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise peatamisega;

34.

kutsub üles suurendama investeeringuid looduse ja majanduse vahelisi seoseid käsitlevatesse teadusuuringutesse, et tagada suurem panus tõendipõhisesse poliitikakujundamisse ja tõhusamad investeeringud;

35.

innustab kasutama lihtsustatud protsessi elurikkuse süvalaiendamiseks ühise põllumajanduspoliitika kavadesse; ergutab kõigis riiklikes strateegiakavades rakendama ökokavade tarbeks ühiseid siduvaid ja tõhusaid minimaalseid eraldisi;

36.

juhib tähelepanu sellele, et eri direktiivides ja määrustes kasutatakse sageli eri termineid ning menetlused (nt programm LIFE) on väiksemate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks sageli liiga keerulised ja enamasti suunatud suuremahulistele projektidele ega ole sobivad linnalähedaste ja maapiirkondade loodusprojektide jaoks;

37.

märgib loomaaedade ja akvaariumide olulist rolli, kuid toonitab, et elurikkuse kaitsmisel ja säilitamisel tuleks keskenduda liikide loomulikus keskkonnas tehtavatele jõupingutustele ja ära hoida looduslike liikidega kaubitsemist, tõhustades kohalike liikide kaitset ja nende tundmist; pakub oma toetust kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ELi loomaaedade direktiivi paremaks rakendamiseks kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkidega;

38.

tuletab meelde, et kuigi ELi merekeskkonna kaitse raamistik on maailma üks kõikehõlmavamaid ja laiaulatuslikumaid, on vaja aktiivsemalt tegutseda selle nimel, et korralikult lahendada peamised probleemid, nagu ülepüük ja keskkonda saastav plastprügi, toitainete liiasus, teatud kalastustavad, veealune müra ja igat liiki reostus. Kestlikud kalapüügitavad ja mereökosüsteemide hea seisund on rannikualade majanduse, inimeste ja kogukondade jaoks väga olulised;

39.

kutsub ELi üles tugevdama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli elurikkuse säilitamisel ja taastamisel, eelkõige biokultuurilise mitmekesisuse potentsiaali kasutamisel. Kuna biokultuurilise mitmekesisuse mõiste hõlmab elurikkust, kultuurilist mitmekesisust ning kohalikku, piirkondlikku ja Euroopa identiteeti, pakub elurikkuse säilitamine tõenäoliselt kohalikele kogukondadele lisaväärtust;

40.

kutsub ELi üles seisma tugevdatud 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku eest, mis kajastaks asjaomase otsuse näol rahvusvahelise, piirkondliku ja kohaliku tasandi võrdset tähtsust, eesmärgiga kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täiel määral kõnealusesse tegevusse, tuginedes otsuses X/22 esitatud tegevuskava pärandile ja selle kõigil valitsustasanditel viimase kümnendi jooksul tehtud tähelepanuväärsetele saavutustele;

Linnade ja piirkondade rolli kehtestamine 2020. aasta järgses üleilmses elurikkuse raamistikus

41.

toetab ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärki kiirendada ja märkimisväärselt laiendada kahjustatud ja hävinud ökosüsteemide taastamist kogu maailmas, et võidelda kliimakriisiga ning parandada toiduga kindlustatust, veevarustust ja elurikkust, näiteks Bonni väljakutse kaudu, mille eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustatud ökosüsteeme;

42.

kordab taas, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi varasemate istungjärkude mitme otsusega tuleks ametlikult tunnistada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli üleilmsete taastamise ja elurikkuse eesmärkide saavutamisel. Komitee kutsub ÜRO osalisi üles tegema koostööd oma kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ja parandama nende suutlikkust lisada elurikkus linna-, ruumi- ja territoriaalplaneerimisse, et saavutada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku eesmärgid vastavalt otsusele X/22;

43.

tunneb heameelt elurikkuse ja inimtervise vahelise seose ametliku tunnistamise üle 2020. aasta järgses üleilmses elurikkuse raamistikus ning rõhutab asjaolu, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on väga oluline osa riiklike elurikkuse strateegiate rakendamisel ja haldamisel, sh selliste hõlpsasti ligipääsetavate ja kaasavate haljasalade loomisel linna-, linnalähi- ja maapiirkondades, mis parandavad tõhusalt inimeste terviseseisundit;

44.

soovitab sõnaselgelt viidata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile kogu 2020. aasta järgses üleilmses elurikkuse raamistikus, eelkõige eesmärkide ja alaeesmärkide väljatöötamisel (muutes I osa. Sissejuhatus/B), partnerlussuhete loomisel, muutustele hoo andmisel (muutes I osa. Sissejuhatus/C) ning elurikkuse süvalaiendamisel, sealhulgas asjakohastes poliitikavaldkondades kõigil valitsustasanditel (muutes osa D sõnastust, 2030. aasta eesmärgid, punkt 13); (6)

45.

tuletab meelde kõiki sidusrühmi ja laiemat üldsust hõlmava ühistegevuse vajadust, pöörates erilist tähelepanu põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, naiste, noorte ning elurikkusest otseselt sõltuvate ja seda haldavate inimeste panusele;

46.

nõuab, et tähtsustataks pikaajalist käsitlusviisi elurikkuse süvalaiendamiseks nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt kõigi poliitikavaldkondade ja majandusharude seas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui kohaliku tasandi avaliku halduse ühenduslülid kodanikuühiskonna ja erasektoriga on kõige sobivamad tegelema ökosüsteemide taastamise ja kaitsega konkreetsetes kohalikes ja piirkondlikes oludes, koondades ressursse ja kasutades mastaabisäästu;

47.

pooldab 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku 15. alaeesmärki, milles käsitletakse sõnaselgelt lisaressursside vajadust elurikkuse süvalaiendamise pikaajalise käsitlusviisi toetamiseks suutlikkuse sihipärase arendamise kaudu kõigil valitsemistasanditel, sealhulgas uuenduslike ja innustavate meetodite abil, nagu vastastikune õppimine, et peatada elurikkuse kadumine, taastada ökosüsteemid, hoida ära võõrliikide sissetungimine ning looduslike liikide ebaseaduslik tapmine ja nendega kauplemine ning kaasata elurikkuse haldamisse ning tehnilise abi, piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside tagamisse olulisemad sidusrühmad ja eksperdid, eelkõige põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad;

48.

kutsub bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisi üles suurendama märkimisväärselt ressursside koondamise selgrooks olevat riiklikku rahastamist, mida kogutakse ja eraldatakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele elurikkuse meetmetesse investeerimiseks nende tasandil, pöörates erilist tähelepanu väga elurikastele aladele, et luua erasektori investeeringutele soodsad tingimused;

49.

soovitab koostöös tehnikaspetsialistide, kunstnike, kirjanike ning haridus- ja meediasektoriga välja töötada kommunikatsiooni-, haridus- ja üldsuse teadlikkuse suurendamise algatusi, mis oleksid kohandatud kohalikule ja piirkondlikule tasandile, et rõhutada kogu avaliku, era- ja ettevõtlussektori suhtluses elurikkuse kultuurilist, turismialast, puhke-, inimtervisealast, majanduslikku ja sisemist väärtust. Komitee rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ainulaadset positsiooni, teadmisi ja õiguspärasust, sest see on inimestele lähim valitsustasand selliste algatuste elluviimiseks;

50.

kutsub üles esitama ühtseid näitajate määratlusi, sealhulgas linnade haljasalade kohta, tuginedes linnade elurikkust käsitlevale muudetud Singapuri indeksile, et hinnata kohalike elurikkuse meetmete panust, ning toetades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste selget rolli 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku järelevalve-, aruandlus- ja kontrollimehhanismis;

51.

nõuab tungivalt järelevalve tõhustamist, rakendades integreeritud elurikkuse seiresüsteemides uusi tehnoloogiaid, kõiki sobivaid andmeallikaid ja prognoosivat modelleerimist, et saada andmeid rahvusvaheliste kokkulepete tõhususe hindamiseks ning jälgida täpselt ja läbipaistvalt elurikkuse meetmete mõju kõigil tasanditel;

52.

nõuab, et üleilmses elurikkuse aruandes „Global Biodiversity Outlook“ osutataks selgelt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsusele riiklike poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel;

53.

innustab korraldama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste iga-aastaseid platvormikokkutulekuid, et ühendada, vahetada ja ühiselt tutvustada oma panust 2020. aasta järgsesse üleilmsesse elurikkuse raamistikku ning luua ühenduslülisid selliste platvormidega nagu üleilmne säästvate linnade platvorm, Ülemaailmse Keskkonnafondi säästvad linnad, BIODEV 2030, Ameerika Riikide Arengupanga tekkivate ja säästvate linnade programm, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni roheliste linnade projekt (Great Green Wall of Cities) ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohapõhiste kohustuste platvorm;

54.

toetab ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu otsust, mis on pühendatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielikule osalemisele 2020. aasta järgses üleilmses elurikkuse raamistikus, sealhulgas uuendatud otsust X/22, milles esitatakse elurikkusega tegelevaid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi käsitlev tegevuskava ja millega edendatakse kogu valitsussektorit hõlmavat käsitlusviisi kõigi valitsustasandite vahelises vertikaalses koostöös, et tagada poliitika sidusus ja kasutada ära kogu potentsiaal 2050. aasta tulevikuvisiooni ja 2030. aasta missiooni täitmiseks;

55.

toetab täidesaatva allorgani soovitust kohalike ja piirkondlike omavalitsuse kaasamise kohta, et tõhustada üleilmse elurikkuse raamistiku rakendamist, ning nõuab, et täidesaatev allorgan teeks 2024. aastal vahekokkuvõtte kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku ja elurikkuse süvalaiendamise pikaajalise käsitlusviisi rakendamise kohta;

56.

rõhutab olulist koostööd peamiste rahvusvaheliste partneritega (7) kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks ette nähtud ja 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku arendamist käsitlevas Edinburghi protsessis. Komitee toonitab samuti eelseisva seitsmenda üleilmse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tippkohtumise tähtsust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üleilmsel tunnustamisel osana tõhusast 2020. aasta järgsest üleilmsest elurikkuse raamistikust;

57.

kohustub ettevaatavalt osalema 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku ja ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 rakendamisel ning kooskõlastatud ja ulatusliku ELi elurikkuse tegevuskava ettevalmistamisel.

Brüssel, 14. oktoober 2020

Euroopa Regioonide Komitee president

Apostolos TZITZIKOSTAS


(1)  Kõikidele riiklikust tasandist madalamatele valitsustasanditele viidatakse üleilmse raamistiku kontekstis sõnastuses „elurikkuse küsimusega tegelevad piirkondlikud omavalitsused, linnad ja muud kohalikud omavalitsused“ ja ELi kontekstis sõnastuses „kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused“.

(2)  COM(2020) 80 final, COR (2020) 01361 (ELT C 324, 1.10.2020, lk 58).

(3)  Xie, L., Bulkeley, H. (2020) „City for Biodiversity: The Roles of Nature-Based Solutions in European Cities“ (Elurikkust edendav linn: looduspõhiste lahenduste roll Euroopa linnades), NATURVATION.

(4)  NAT (2019) 4601 (ELT C 324, 1.10.2020, lk 48).

(5)  CoR (2020) „Financing biodiversity action: opportunities and challenges for EU subnational governments“ („Bioloogilise mitmekesisusega seotud meetmete rahastamine: ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalused ja probleemid“).

(6)  Vastavalt 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku algsele projektile: https://www.cbd.int/article/2020-01-10-19-02-38.

(7)  Näiteks juhtivate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rühm, ICLEI – Jätkusuutlikud Kohalikud Omavalitsused, Regions4, Šotimaa valitsus ja Quebeci valitsus.