—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artiklit 2 ja artikli 7 lõiget 1,

—

võttes arvesse 4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning sellega seotud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“),

—

võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseadust,

—

võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO 16. detsembri 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning ÜRO 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO 10. detsembri 1984. aasta konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee 23. novembril 2016. aastal avaldatud kokkuvõtlikke märkusi Poolat käsitleva seitsmenda perioodilise aruande kohta,

—

võttes arvesse UNESCO 10. jaanuari 2018. aasta rahvusvahelisi tehnilisi suuniseid seksuaalkasvatuse kohta,

—

võttes arvesse 1994. aastal Kairos toimunud rahvastiku ja arengu rahvusvahelist konverentsi (ICPD), selle tegevuskava, selle läbivaatamiskonverentside tulemusi ja konverentsi 25. aastapäevaks 2019. aastal korraldatud Nairobi tippkohtumist,

—

võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendele järgnenud dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking+10 (2005), Peking+15 (2010) ja Peking+20 (2015),

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), mis jõustus 1. augustil 2014, ning Euroopa Parlamendi 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni ELi ühinemise kohta Istanbuli konventsiooniga ja muude meetmete kohta soolise vägivalla vastu võitlemiseks (1),

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, milles lepiti kokku 2015. aastal,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 4. detsembri 2017. aasta aruteludokumenti „Women’s sexual and reproductive health and rights in Europe“ (Naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused Euroopas),

—

võttes arvesse komisjoni korraldatava iga-aastase põhiõiguste kollokviumi 2017. aasta kollokviumi „Naiste õigused keerulistel aegadel“ järeldusi,

—

võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 2018. aasta soovitusi noorte seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kohta,

—

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni 10. juuli 2017. aasta aruannet 22.–24. mail 2017 Poolasse tehtud lähetuse kohta ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 3. detsembri 2018. aasta aruannet pärast õigusriigi olukorda hindava ajutise delegatsiooni lähetust Poolasse (19.–21. september 2018),

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Poola kohta, eelkõige 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni õigusriigi ja demokraatia olukorra kohta Poolas (2) ning oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet (3),

—

võttes arvesse nelja rikkumismenetlust, mille komisjon algatas Poola vastu seoses Poola kohtusüsteemi reformiga, ning komisjoni 20. detsembri 2017. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet (COM(2017)0835),

—

võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni komisjoni otsuse kohta kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõiget 1 seoses olukorraga Poolas (4),

—

võttes arvesse oma 14. novembri 2019. aasta resolutsiooni seksuaalkasvatuse kriminaliseerimise kohta Poolas (5),

—

võttes arvesse oma 4. aprilli 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (6), ning oma 17. aprilli 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm (7),

—

võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (8),

—

võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI-inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI-vabade piirkondade kohta (9),

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (10),

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta õigusriigi olukorda käsitlevat 2020. aasta aruannet „Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2020)0580) ja õigusriigi olukorda Poolas käsitlevat peatükki,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi enamust esindava viie fraktsiooni esimeeste 30. oktoobril 2020 Poola peaministrile saadetud kirja (11),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A.

arvestades, et liit soovib rajaneda sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimõiguste austamine ja mittediskrimineerimine, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 2; arvestades, et kõik liikmesriigid on võtnud rahvusvahelise õiguse ja ELi aluslepingute alusel ülesanded ja kohustused põhiõigusi austada, tagada ning täita;

B.

arvestades, et tõhus, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem on õigusriigi toimimiseks ning põhiõiguste ja kodanikuvabaduste kaitsmiseks ELis olulise tähtsusega;

C.

arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes ja hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleb täiel määral austada; arvestades, et harta, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused seotud mitme inimõigusega, nagu õigusega elule, kaitsega ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise eest, õigusega tervishoiule, õigusega eraelu puutumatusele, õigusega teabele ja haridusele ning diskrimineerimiskeeluga; arvestades, et need inimõigused kajastuvad ka Poola põhiseaduses;

D.

arvestades, et Euroopa Parlament käsitles seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi oma hiljuti vastu võetud programmis „EL tervise heaks“, et tagada õigeaegne juurdepääs kaupadele, mida on vaja seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste ohutuks tagamiseks (nt ravimid, rasestumisvastased vahendid ja meditsiiniseadmed);

E.

arvestades, et konstitutsioonikohus loodi ühe keskse elemendina, mis tagab Poolas põhiseadusliku demokraatia kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi ning õigusriigi;

F.

arvestades, et naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee ja ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee tegid 2018. aasta augustis ühisavalduse, milles rõhutati, et juurdepääs ohutule ja seaduslikule abordile ning sellega seotud teenustele ja teabele on naiste reproduktiivtervise oluline aspekt, ning nõuti tungivalt, et riigid lõpetaksid naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste piiramise, kuna see ohustab nende tervist ja elu; arvestades, et juurdepääs abordile on inimõigus, samas kui selle edasilükkamine ja keelamine on soolise vägivalla vormid ning nende puhul võib tegu olla piinamise ja/või julma, ebainimliku ja alandava kohtlemisega; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused on ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 3 sihteesmärgid, ning arvestades, et soolise vägivalla ja kahjulike tavade kaotamine on kestliku arengu eesmärgi nr 5 sihteesmärgid;

G.

arvestades, et juurdepääs põhjalikule ja eakohasele teabele, seksuaal- ja suhtealasele haridusele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, sealhulgas pereplaneerimisele, rasestumisvastastele vahenditele ning ohutule ja seaduslikule abordile, samuti tütarlaste ja naiste autonoomia ja võimalus langetada vabu ja iseseisvaid otsuseid oma keha ja elu üle on nende majandusliku sõltumatuse eeltingimus ning seega oluline soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja soolise vägivalla kaotamiseks; arvestades, et tegemist on nende keha ja nende valikuga;

H.

arvestades, et Poola on ratifitseerinud Istanbuli konventsiooni, Lanzarote konventsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ja lapse õiguste konventsiooni ning on rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kohaselt kohustatud tagama juurdepääsu põhjalikule seksuaalkasvatusele ja -teabele, sealhulgas seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohtude kohta, ning võitlema sooliste stereotüüpide vastu ühiskonnas; arvestades, et Poola ei ole rakendanud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid seaduslikule abordile juurdepääsu kohta; arvestades, et Euroopa Nõukogu ministrite komitee on kritiseerinud Poolat edusammude puudumise pärast selles valdkonnas;

I.

arvestades, et abordi kättesaadavus on liikmesriigiti väga erinev; arvestades, et Poolal on 2020. aasta Euroopa rasestumisvastaste vahendite atlases (European Contraception Atlas) üks Euroopa Liidu madalamaid tulemusi, kuna riigi rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse, pereplaneerimise, nõustamise ja veebipõhise teabe pakkumise poliitika on üks piiravamaid; arvestades, et Poola on üks vähestest riikidest, kus rasestumisvastaste hädaabivahendite jaoks on vaja retsepti, mille andmisest arstid sageli isiklike veendumuste tõttu keelduvad;

J.

arvestades, et alates konstitutsioonikohtu 2015. aasta otsusest, mis puudutab 5. detsembri 1996. aasta arstide ja hambaarstide kutseala seadust, ei ole tervishoiutöötajatel ega tervishoiuasutustel õiguslikku kohustust soovitada teiste asutuste või arstide nimesid, kui nad isiklike veendumuste tõttu keelduvad patsiendile seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste osutamisest; arvestades, et 2020. aasta juulis muudetud seaduse lõplik versioon ei sisalda patsiendi edasisuunamise kohustust, nagu algselt kavandati; arvestades, et selline väljajätmine näitab, et Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust, mis käsitleb Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt Poola vastu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas tehtud otsuste täitmist, eiratakse täielikult;

K.

arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide, näiteks naiste ja pereplaneerimise föderatsiooni andmetel tegi 2018. aastal ainult 10 % Poola riikliku haigekassaga lepingu sõlminud haiglatest seaduslikke aborte, mis tähendab, et terved Poola vojevoodkonnad keelduvad pakkumast ohutut ja seaduslikku aborti, muutes naistele selliste teenuste kättesaadavuse äärmiselt raskeks ja sageli võimatuks;

L.

arvestades, et kolleegide ja tervisametkondade kartuses ja nende surve tõttu eelistavad Poola arstid vältida seotust abordiprotseduuridega; arvestades, et lisaks laialdaselt kasutatavale nn veendumuste klauslile loovad arstid täiendavaid, seaduses sätestamata takistusi, nagu tarbetu arstlik läbivaatus, psühholoogiline nõustamine või täiendavad konsultatsioonid ekspertidega, või piiravad naiste õigust sünnieelsetele uuringutele ja teabele, mis tuleks riiklikus tervishoiusüsteemis tagada kõigile;

M.

arvestades, et günekoloogilise abi kättesaadavus on Poolas väga piiratud ja mõnes piirkonnas peaaegu võimatu, mille tagajärjeks on soovimatute raseduste suur arv, kehv reproduktiivtervis, emakakaelavähi suur levik ja ebapiisav juurdepääs rasestumisvastastele vahenditele; arvestades, et LGBTI+ inimeste juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ning nende õigusi piiratakse märkimisväärselt; arvestades, et günekoloogilist abi vajavaid transsoolisi- ja mittebinaarseid inimesi diskrimineeritakse meditsiiniasutustes ning sageli ei võimaldata neile juurdepääsu ravile;

N.

arvestades, et alates 2019. aasta algusest on rohkem kui 80 Poola piirkonda, maakonda või omavalitsust võtnud vastu LGBTI+ inimeste vastu suunatud resolutsioone, milles nad kuulutavad end vabaks nn LGBT-ideoloogiast, või on vastu võtnud kõik piirkondlikud perekonnaõiguste hartad või osa neist, mis diskrimineerivad eelkõige üksikvanemaid ja LGBTI+ inimestest vanemaid ja inimesi ning tegelikult piiravad nende ELi kodanike liikumisvabadust;

O.

arvestades, et Poolas katkestab igal aastal raseduse hinnanguliselt kuni 200 000 naist, kes on sunnitud tegema aborti salaja, milleks peamiselt kasutatakse meditsiinilise abordi tablette ja mille puhul puudub vajalik professionaalne meditsiiniline järelevalve ja nõustamine; arvestades, et hinnanguliselt kuni 30 000 naist on sunnitud igal aastal Poolast välismaale reisima, et saada vajalikku arstiabi ja aborti teha (12); arvestades, et selliste meetmete kättesaadavus on seotud teenuste eest tasumisega, mis tähendab, et need ei ole võrdselt kättesaadavad kõigile naistele, eelkõige sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele naistele ja ebaseaduslikele naissoost sisserändajatele; arvestades, et see tähendab, et ohutu abort on Poolas kättesaadav ainult piiratud hulgale naistele;

P.

arvestades, et 119 Poola parlamendi liikme algatusel ja abordivastase liikumise toetusel otsustas Poola konstitutsioonikohus 22. oktoobril 2020, et perekonna planeerimist, inimloote kaitset ja raseduse katkestamise lubatavust käsitleva 1993. aasta seaduse säte, mis lubab teha aborti juhul, kui sünnieelsed uuringud või muud meditsiinilised kaalutlused on näidanud suurt tõenäosust, et lootel on raske ja pöördumatu väärareng või ravimatu haigus, on põhiseadusega vastuolus;

Q.

arvestades, et 2019. aastal katkestatud 1 110 rasedusest oli 1 074 puhul õiguslik alus suur tõenäosus, et lootel on raske ja pöördumatu väärareng või ravimatu haigus, samal ajal kui ülejäänud juhtudel katkestati rasedus, sest see kujutas ohtu naise elule või tervisele või oli keelatud tegevuse (st vägistamise) tagajärg, mis on ainsad muud 1993. aasta perekonna planeerimise seaduses lubatud põhjused;

R.

arvestades, et kohtuotsust hakatakse kohaldama alates selle avaldamisest, mis on Poola õiguse kohaselt kohustuslik, ning et selle avaldamise tulemusena keelatakse Poolas peaaegu täielikult õigus abordile, kriminaliseeritakse abort ning kasvab salajaste ja ebaturvaliste abortide arv ja ainult mõnedele kättesaadav aborditurism, mis kahjustab naiste tervist ja õigusi ning seab ohtu nende elu; arvestades, et vaatamata sellele, et kohtuotsust ei ole avaldatud, on piiratud seadusliku abordil kättesaadavust paljude rasedate naiste jaoks, kellele on teatatud, et on suur tõenäosus, et lootel on raske ja pöördumatu väärareng või ravimatu haigus;

S.

arvestades, et kohtuotsus on uus rünnak õigusriigi ja põhiõiguste vastu ning järjekordne katse piirata seksuaal- ja reproduktiivtervist ning seonduvaid õigusi Poolas, mida on viimastel aastatel mitmel korral püütud teha; arvestades, et need katsed peatati esialgu 2016., 2018. ja 2020. aastal Poola kodanike massilise vastuseisu tõttu, mida väljendati nn musta reede marssidel ja mida Euroopa Parlamendi eri fraktsioonide liikmed kindlalt toetasid;

T.

arvestades, et kohtuotsus tehti ajal, mil COVID-19 pandeemia teise laine tõttu kehtisid kõigis ELi liikmesriikides, sealhulgas Poolas rahvatervisega seotud piirangud, mis takistasid tõsiselt nõuetekohast demokraatlikku arutelu ja nõuetekohast menetlust, mis on põhiõigustega seotud küsimuste puhul otsustava tähtsusega;

U.

arvestades, et hoolimata tervisepiirangutest ja -riskidest on Poolas ja kogu maailmas toimunud enneolematult ulatuslikke meeleavaldusi; arvestades, et tuhanded meeleavaldajad jätkavad protestimist tõsiste piirangute vastu, mis kahjustavad nende seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud põhiõigusi; arvestades, et meeleavalduste kontrollimiseks saadeti kohale mässupolitsei ja sõjaväe sandarmeeria ning et õiguskaitseametnikud on kasutanud rahumeelsete meeleavaldajate, sealhulgas Poola parlamendi liikmete ja Poolast pärit Euroopa Parlamendi liikmete vastu ülemäärast jõudu ja füüsilist vägivalda; arvestades, et selline tegevus on vastuolus Poola valitsuse kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest, sealhulgas hartast, millega tagatakse rahumeelse kogunemise õigus, ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse eriraportööri suunistest, mille kohaselt ei tohiks kogunemiste korrale kutsumiseks üldjuhul sõjaväge kasutada;

V.

arvestades, et riigiasutused kasutasid ähvardusi, et takistada Poola kodanike ja Poolas elavate inimeste osalemist meeleavaldustel, sealhulgas määrates märkimisväärseid rahalisi trahve, ning riigi prokurör ja justiitsminister Zbigniew Ziobro on teatanud, et meeleavalduste korraldajate vastu esitatakse kriminaalsüüdistus, mis võib kaasa tuua kuni kaheksa-aastase vanglakaristuse; arvestades, et paljusid meeleavaldajaid, sealhulgas alaealisi, on ebaseaduslikult kinni peetud;

W.

arvestades, et 28. oktoobril 2020 kutsus asepeaminister Jarosław Kaczyński inimesi üles iga hinna eest kaitsma Poola traditsioonilisi väärtusi ja kirikuid, mis tõi kaasa natsionalistlike huligaanide vägivallateod meeleavaldajate vastu; arvestades, et seega kasutatakse Poolas vääralt kultuurilisi ja usulisi väärtusi, tuues neid õigustuseks, et takistada naiste õiguste täielikku realiseerimist, naiste võrdõiguslikkust ja nende õigust ise oma keha üle otsustada; arvestades, et valitsuskoalitsiooniga tihedalt seotud fundamentalistlik organisatsioon Ordo Iuris, kes on olnud tõukejõuks kampaaniatele, mille eesmärk on õõnestada inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust Poolas, sealhulgas abordi keelustamise katsed, nõuab Poola väljaastumist Istanbuli konventsioonist ja LGBTI-vabade tsoonide loomist;

X.

arvestades, et hiljutiste arvamusküsitluste kohaselt toetab enamik Poola elanikke õigust abordi tegemiseks vastava taotluse alusel ja kuni 12. rasedusnädalani; arvestades, et meeleavaldajad nõuavad ka valitsuse tagasiastumist, kuna valitsus on korduvalt rünnanud õigusriiki; arvestades, et meeleavaldusi on peamiselt korraldanud ja koordineerinud naiste juhitud organisatsioonid, aktivistid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, keda toetab Poola poliitiline opositsioon; arvestades, et Poola presidendi ettepanek aborti käsitlevate õigusaktide kohta, mille ta esitas pärast meeleavaldusi, ei ole rahuldav;

Y.

arvestades, et 22. detsembril 2015. aastal ja 22. juulil 2016. aastal vastu võetud Poola parlamendi õigusaktid konstitutsioonikohtu kohta ning 2016. aasta lõpus vastu võetud kolmest õigusaktist koosnev pakett kahjustasid tõsiselt konstitutsioonikohtu sõltumatust ja legitiimsust; arvestades, et konstitutsioonikohus kuulutas 22. detsembri 2015. aasta ja 22. juuli 2016. aasta õigusaktid vastavalt 9. märtsil 2016 ja 11. augustil 2016 põhiseadusevastaseks; arvestades, et nimetatud kohtuotsuseid tollal ei avaldatud ja Poola ametiasutused jätsid need rakendamata; arvestades, et pärast eelnimetatud seadusandlike muudatuste jõustumist ei ole Poolas enam võimalik tõhusalt tagada Poola seaduste vastavust põhiseadusele (13);

Z.

arvestades, et eespool nimetatud otsuse tegid erakonna Prawo i Sprawiedliwość – PiS (Õiguse ja õigluse erakond) juhitud koalitsiooni poliitikute valitud ja neist täielikult sõltuvad kohtunikud; arvestades, et Poola Senati spiiker kuulutas kohtuotsuse olematuks ja kutsus valitsust üles seda mitte avaldama eelkõige seetõttu, et see rikub Poola inimõigustealaseid kohustusi ega ole kooskõlas Poola põhiseadust käsitlevate varasemate õigusaktidega, ning samuti seetõttu, et kolm kohtunikku ja konstitutsioonikohtu esimees nimetati ametisse ebaseaduslikult (14);

AA.

arvestades, et komisjon ja parlament on väljendanud tõsist muret õigusriigi, sealhulgas konstitutsioonikohtu legitiimsuse, sõltumatuse ja tõhususe pärast; arvestades, et pärast Poola kohtusüsteemi 2015. aasta reforme algatas komisjon artikli 7 lõike 1 kohase menetluse;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.