a)

analüüsida põhjalikult uurimisi, mis näitavad, et on rikutud või eiratud olulisi valimiseeskirju, eelkõige kehtivaid õigusnorme kampaaniate rahastamise läbipaistvuse kohta, ning uurida mitmesuguste kolmandatest riikidest pärit seaduslike ja ebaseaduslike kanalite ja libaannetajate väidetavaid poliitilisi kulutusi;

b)

teha ilma sõnavabadust kahjustamata kindlaks, millistes valdkondades tuleks võtta seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid, mille tulemuseks võib olla sotsiaalmeediaplatvormide sekkumine eesmärgiga märgistada bottide jagatud sisu, vaadata läbi algoritmid, et muuta võimalikult läbipaistvaks need tegurid, mille põhjal sisu kuvatakse, tähtsuse järgi järjestatakse, jagatakse, taandatakse ja eemaldatakse, ning sulgeda selliste isikute kontod, keda iseloomustab koordineeritud mitteautentne käitumine internetis või ebaseaduslik tegevus eesmärgiga süstemaatiliselt õõnestada demokraatlikke protsesse või õhutada vihakõnet;

c)

anda ilma sõnavabadust kahjustamata panus käimasolevasse arutellu selle üle, kuidas suurendada mitte üksnes riigiasutuste vastutust välissekkumise, sealhulgas väärinfo tõkestamise eest kõigis Euroopa Liidu demokraatlikes protsessides, vaid tõhustada ka nende koostööd tehnoloogia- ja sotsiaalmeediaettevõtetega ning erasektoriga üldiselt, et suurendada teadlikkust nende rollist, kohustustest ja vastutusest välissekkumise tõkestamisel;

d)

hinnata riikide meetmeid, millega saab kehtestada ranged piirangud poliitilise rahastamise allikatele, kuna välismaised osalejad on leidnud seaduslikke ja ebaseaduslikke viise riikide õigusnormidest möödahiilimiseks ning pakuvad oma liitlastele varjatud tuge välispankadelt võetud laenudega ning mitterahalisi hüvesid eri kanalite kaudu (ostu- ja ärilepingud, varifirmad, mittetulundusühingud, kodanikest libadoonorid, anonüümsust võimaldavad arenevad tehnoloogiad, internetireklaamid, äärmuslaste internetimeediakanalid ja finantstegevuse hõlbustamine); teha kindlaks, millistes valdkondades tuleks võtta meetmeid seoses erakondade ja poliitiliste kampaaniate rahastamisega;

e)

teha ettepanekuid kooskõlastatud ELi tasandi meetmeteks, et tõkestada hübriidohtusid, sealhulgas i) küberrünnakuid sõjalistele ja mittesõjalistele sihtmärkidele, ii) seadusandjatele, riigiametnikele, ajakirjanikele, erakondadele ja kandidaatidele suunatud häkkimisoperatsioone ning iii) küberspionaaži, mis toimub ettevõtete intellektuaalomandi varguse ja kodanike tundlike andmete varguse eesmärgil, kuna neid ohte ei saa kõrvaldada üksnes isoleeritult töötavad riigiasutused ega erasektori eneseregulatsioon, vaid selleks on vaja koordineeritud, mitmetasandilist ja eri osapooli hõlmavat lähenemisviisi; hinnata nende ohtude – millel võivad olla tõsised poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Euroopa kodanikele – julgeolekuaspekte;

f)

uurida, milline on elutähtsa taristu tarneahelates ELi sõltuvust välismaistest tehnoloogiatest, muu hulgas riistvarast, tarkvarast, rakendustest ja teenustest; uurida, milliseid meetmeid tuleks võtta, et tugevdada suutlikkust võidelda vaenulike kolmandate isikute strateegilise kommunikatsiooni vastu, ning vahetada sellekohast teavet ja parimaid tavasid; toetada ja soodustada teabe, teadmiste ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, et võidelda ohtude vastu ja kõrvaldada praegused puudused;

g)

teha kindlaks, hinnata ja pakkuda välja viise, kuidas kõrvaldada turvanõuete rikkumised ELi institutsioonides;

h)

võidelda pahatahtlike kolmandate riikide teavituskampaaniate ja strateegilise kommunikatsiooni vastu (mida võidakse levitada ka Euroopa toimijate ja organisatsioonide kaudu), mis kahjustab Euroopa Liidu eesmärke ja mida korraldatakse eurooplaste avaliku arvamuse mõjutamiseks, et raskendada ELil ühiste seisukohtadeni jõudmist, näiteks ÜVJP ja ÜJKP küsimustes;

i)

kaasata oma volituste täitmise eesmärgil kõiki ELi ja selle liikmesriikide tasandi asjaomaseid talitusi ja institutsioone, kui erikomisjon peab sellist kaasamist vajalikuks ja mõjusaks;