EUROOPA KOMISJON
Brüssel,18.11.2020
COM(2020) 746 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
euroala majanduspoliitika kohta
{SWD(2020) 276 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,18.11.2020
COM(2020) 746 final
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
euroala majanduspoliitika kohta
{SWD(2020) 276 final}
Soovitus:
NÕUKOGU SOOVITUS
euroala majanduspoliitika kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 136 koostoimes artikli 121 lõikega 2,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta, 2 eriti selle artikli 6 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,
võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
(1)COVID-19 pandeemia tagajärjel tabas 2020. aasta esimesel poolel euroala majandust äkiline ja sügav majanduslangus, samuti on euroala jätkuvalt haavatav praeguse tervisekriisi tõttu. COVID-19 kriis on toonud kaasa suuri šokke nii nõudluse kui ka pakkumise poolel, mistõttu prognoositakse, et 2020. aastal väheneb SKP 7,8 %. Võrreldes varasemaga prognoositakse nüüd 2021. aastaks, et majandus taastub aeglasemalt ja 2020. aasta suur SKP lõhe (ligikaudu –7,0 % potentsiaalsest SKPst) ei kao 2021. aasta lõpuks. Majanduse väljavaadete suhtes valitseb märkimisväärne ebakindlus, mis on seotud pandeemia ja majandussubjektide käitumise muutumisega. Kiire tegutsemine nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sealhulgas taasterahastut „Next Generation EU“ käsitleva paketi kaudu, on otsustavalt aidanud leevendada šoki mõningaid negatiivseid tagajärgi ja stabiliseerida turge. Nii eratarbimine kui ka investeerimine said tõsise löögi, mis omakorda mõjutas negatiivselt hindu ja palku. Ka tööturu väljavaated on hakanud halvenema, katkestades seitse aastat kestnud positiivse trendi. Tänu sellele, et kõigis liikmesriikides on edukalt rakendatud ambitsioonikaid poliitikameetmeid (nt lühendatud tööaja kavad ja muud toetuspoliitikad, millega vältida massilisi koondamisi ja suurt sissetulekute vähenemist), on töötuse kasvu leevendanud tööjõus osalemise määra vähenemine, kuna heitunud töötajad lahkusid tööturult ja töötatud tundide koguarv vähenes.
(2)COVID-19 kriis suurendab euroala liikmesriikide majanduslikke erinevusi. Neid põhjustavad mitmed tegurid, sealhulgas: esmase COVID-19 šoki intensiivsus ja ajastus; kontaktimahukate sektorite (nt turism ja majutussektor) suhteline suurus ja majanduslik tähtsus ning kasutatava eelarvepoliitilise manööverdamisruumi erinevused. Need erinevused mõjutavad usaldust, investeeringuid ja kasvuväljavaateid, aga ka piirkondlikke lahknevusi, mis eksisteerisid ka varem, kuid võivad nüüd süveneda. Pikemas perspektiivis võib praegune COVID-19 kriis avaldada püsivat negatiivset mõju potentsiaalsele majanduskasvule ja sissetulekute lõhele, kuna inim- ja füüsiline kapital (nii materiaalne kui ka immateriaalne) on väiksemad. See võib tähendada veelgi väiksemat tööviljakuse ja sissetulekute kasvu.
(3)Liidu kiire ja jõuline reageerimine, sealhulgas taasterahastu „Next Generation EU“ loomine (hõlmab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit), on süvendanud turu usaldust ja näidanud liikmesriikide ühtsust koordineeritud tegutsemisel, et taastada majanduskasv ning tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset kerksust. Samuti lepiti koheselt kokku mitmes uues liidu ja euroala rahastamisinstrumendis. Need instrumendid juba pakuvad turvavõrku töötajatele (eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) 3 ), ettevõtjatele (Euroopa Investeerimispanga kava kaudu) ja liikmesriikidele, et stabiliseerida riikide rahastamiskulusid (sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi raames loodud pandeemia kriisitoetuse kaitsemeetme kaudu 4 ). Liidu poliitiline reageering hõlmas ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimist ning ajutist raamistikku ELi riigiabi eeskirjade kohase paindlikkuse kasutamiseks 5 . Ühtekuuluvuspoliitika vahendid suunati ümber sinna, kus neid kõige rohkem vajati, koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ (CRII ja CRII+) 6 kaudu.
(4)Hästi läbimõeldud poliitika rakendamine taasterahastu „Next Generation EU“ ja selle peamise instrumendi, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames aitab liikmesriikidel alustada majanduskasvu soodustavaid reforme ning tõsta investeeringute taset ja kvaliteeti, mis on kooskõlas vastupidavust ning rohe- ja digipööret käsitlevate eesmärkidega. See peaks aitama luua inimkapitali, toetada töötajate edukat töökohavahetust, mis koos ühtekuuluvuspoliitika vahenditega on oluline ühtekuuluvuse tagamiseks, tootlikkuse suurendamiseks ning majandusliku ja sotsiaalse kerksuse suurendamiseks. ELi majanduskasvu eesmärgid ja riiklikud struktuursed probleemid, sealhulgas need, mis on nimetatud 2019. ja 2020. aasta riigipõhistes soovitustes, on võtmetähtsusega. Selle aasta kestliku majanduskasvu strateegias, 7 mis edendab nimetatud eesmärke, esitatakse seitse juhtalgatust: 1) energiatootmine, 2) renoveerimine, 3) laadimine ja tankimine, 4) ühendumine, 5) moderniseerimine, 6) laiendamine, 7) ümberõpe ja oskuste täiendamine. Need juhtalgatused kujutavad endast ühiseid väljakutseid, mis eeldavad kooskõlastatud investeeringuid ja reforme. Liikmesriigid peaksid suunama oma investeeringud ja reformid nendesse juhtalgatustesse ja integreerima neisse veelgi rohkem oma väärtusahelad. Kavandatud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi määruses sätestatakse muu hulgas, et euroala liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad peavad olema kooskõlas probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta. Seda järjepidevust tuleks arvesse võtta taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel.
(5)Euroala vajab COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks poliitikameetmeid, mis on nii toetavad, koordineeritud, terviklikud kui ka järjepidevad. Eesmärk on piirata mis tahes negatiivset pikaajalist mõju tööturule, vähendada märkimisväärseid majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi, tegeleda tasakaalustamatuse ja muude makromajanduslike riskidega ning üldisemalt vältida keskpikas perspektiivis negatiivseid tagajärgi potentsiaalsele majanduskasvule. Euroala poliitika kolme põhimõõtme – raha-, eelarve- ja struktuuripoliitika – vastastikune kooskõla on oluline, et tagada euroala toetav üldine poliitiline hoiak.
(6)Euroopa Keskpank (EKP) püüdis õigeaegse rahapoliitilise sekkumisega hoida rahapoliitika ülekandekanaleid muutumatuna ja tagada hindade stabiilsus keskpikas perspektiivis. EKP teatas avaliku ja erasektori varade olulistest täiendavatest ostudest, mis ulatuvad 1470 miljardi euroni varaostukava (120 miljardit eurot kuni 2020. aasta lõpuni 8 ) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (1 350 miljardit eurot kuni vähemalt 2021. aasta keskpaigani 9 ) raames.
(7)Prognooside kohaselt on eelarvepoliitika 2020. aastal väga ekspansiivne ja jääb 2021. aastal toetavaks nii euroala kui ka liikmesriikide tasandil. Riikide eelarvepoliitika koordineerimine, järgides täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti, on äärmiselt oluline COVID-19 šokile tulemuslikuks reageerimiseks ning majandus- ja rahaliidu nõuetekohaseks toimimiseks. 20. märtsil 2020 tegi komisjon järelduse, et ELi majandus on tõsises languses ning et stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise tingimused on täidetud. Seda järeldust kinnitasid liikmesriikide rahandusministrid 10 . Liikmesriigid kehtestasid ulatuslikud eelarvemeetmed, et ohjata pandeemiat ning toetada eraisikuid ja ettevõtjaid, keda see eriti mõjutab, sealhulgas kehtestati erakorraline likviidsustoetus peamiselt ettevõtetele ja pankadele krediidivoo tagamiseks antavate tagatiste kaudu. Täiendavat koordineeritud eelarvetoetust antakse ELi tasandil, eelkõige taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu.
(8)COVID-19 majanduslikel tagajärgedel on suur negatiivne mõju riikide rahandusele. Kui tervishoiu- ja majandustingimused seda võimaldavad, aitab eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi konservatiivse eelarvepositsiooni saavutamisele, sealhulgas ettevõtetele ja kodanikele suunatud toetusmeetmete järkjärgulise kaotamise kaudu, kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele keskpikas perspektiivis. Seda tuleks teha viisil, mis leevendab kriisi sotsiaalset ja tööturuga seotud mõju. Eriti olulised tunduvad olevat reformid, mille eesmärk on parandada riigieelarvete struktuuri ja tagada riikide rahanduse jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis, sealhulgas pidades silmas kliimamuutusi ja tervishoiuvaldkonna probleeme. Riigieelarvete struktuuri parandamine, eelkõige kulude läbivaatamise ja tulemuslike riigihankeraamistike kaudu, võib luua hädavajaliku eelarvepoliitilise manööverdamisruumi. Roheline eelarvestamine võib aidata lahendada ka kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitsega seotud probleeme. Piisavad, tõhusad ja kaasavad tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemid pakuvad hädavajalikku kaitset neile, kes seda kõige rohkem vajavad, neil on võtmeroll automaatsete stabilisaatoritena ning nad peaksid säilitama eelarve kestlikkuse. Samuti suurendavad potentsiaalset toodangut reformid, mis tugevdavad asjakohase rakendamise ja planeerimise kaudu tööjõu-, kapitali-, toote- ja teenuseturgude toimimist, vältides samal ajal negatiivset lühiajalist mõju kogunõudlusele.
(9)COVID-19 kriis suurendab selliste reformide tähtsust, mille eesmärk on saavutada tõhusamad ja õiglasemad avaliku sektori tulusüsteemid. Kuna tööjõu maksukiil on enamikus euroala liikmesriikides endiselt suur, hõlmavad need maksukoormuse nihutamist maksubaasidele, mis kahjustavad vähem tööjõu pakkumist, tootlikkust, investeeringuid ja majanduskasvu, võttes samal ajal arvesse seonduvat jaotuslikku mõju. Keskkonnamaksude ja/või muude välismõjude hinnakujunduse vormide ulatuslikum kasutamine võib toetada kestlikku majanduskasvu, soodustades keskkonnasõbralikumat käitumist. Agressiivse maksuplaneerimise ja maksustamise vältimise vastased meetmed nii rahvusvahelisel tasandil kui ka liidus võivad muuta maksusüsteemid tõhusamaks ja õiglasemaks. Lisaks on majanduse globaliseerumine ja digiteerimine loonud lahknevuse selle vahel, kus väärtus luuakse ja kus makse makstakse. OECD raames tehakse tööd, et leida ülemaailmsel konsensusel põhinev lahendus majanduse digiteerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks.
(10)Arvestades COVID-19 šoki põhjustatud suurt ebakindlust ja selle kahjulikku mõju investeeringutele, on eriti oluline tuua varasemaks reformid, millega kõrvaldatakse investeerimise kitsaskohad ja pakkumise poolega seotud piirangud. Väga olulised on meetmed, mis kiirendavad ELi vahendite kasutuselevõttu ning ressursside tulemuslikku ja tõhusat kasutamist, eelkõige selles osas mahajäänud liikmesriikides, kus ELi vahenditest rahastatakse märkimisväärset osa investeeringutest. Reformid, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust (nt avaliku halduse digiteerimine, sealhulgas e-identimine, kohtureformid) ja takistavad rahaliste vahendite väärkasutamist (nt korruptsiooni, pettust ja rahapesuvastast võitlust 11 ), võivad parandada ettevõtluskeskkonda ning aidata hoogustada investeeringuid ning töökohtade ja ettevõtete loomist.
(11)COVID-19 kriis on märkimisväärselt vähendanud paljude ettevõtjate tulusid ja ohustab ettevõtete maksevõimet kogu euroalal. Tulemuslikel maksejõuetusraamistikel on oluline roll ajutiselt raskustesse sattunud elujõuliste ettevõtete toetamisel ja elujõuetute ettevõtete korrakohasel lõpetamisel. Maksejõuetusraamistike parandamine võib samuti aidata vähendada viivislaenude tõenäolist suurenemist ja säilitada majandusele laenude andmise, hõlbustades pankade bilansside korrastamist ja kannustades piiriüleseid investeeringuid pikemas perspektiivis. Sellega seoses võeti vastu direktiiv restruktureerimise ja uue võimaluse andmise kohta (2019/1023 12 ), et kehtestada liikmesriikide maksevõimet käsitlevates õigusaktides miinimumstandardid, et tagada ennetava restruktureerimise raamistike kättesaadavus finantsraskustesse sattunud võlgnikele, näha ette menetlused ülemäärastes võlgades ettevõtjate võlgade kustutamiseks ning suurendada igat liiki maksejõuetusmenetluste tõhusust. Oluline on jätkata direktiivi ülevõtmist ja rakendamist. Euroopa Komisjon teatas 2020. aasta septembri kapitaliturgude liidu tegevuskavas 13 ka tööst, mille eesmärk on pangandussektoriväliste ettevõtete maksejõuetusõiguse teatavate sihtvaldkondade täiendav lähendamine või minimaalne ühtlustamine. Lisaks sellele on liikmesriikidel võimalik täiendavalt hinnata oma maksejõuetusraamistike tõhusust ja tulemuslikkust kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega ning kõrvaldada allesjäänud puudused 14 .
(12)Kaupade ja teenuste ühtse turu edasine süvendamine ning euroala kohandamine digitaalajastuga võib olla majanduskasvu, lähenemise ja vastupidavuse oluline mootor. Ühisraha ja ühtne turg koos on aidanud luua paremaid tingimusi majanduse stabiliseerimiseks ja pikaajaliseks majanduskasvuks. COVID-19 kriis on hoogustanud digivahendite kasutamist, rõhutanud digitaalse ühtse turu tähtsust ning kiirendanud digitaalsete ja sularahata makseviiside kasutamist. Ühtne turg ei ole aga endiselt valmis, eriti teenuste ning täpsemalt jaekaubanduse ja kutseteenuste valdkonnas. Ühtne turg võib vähendada hindade jäikust, mis takistab nii rahapoliitika ülekandemehhanismi kui ka vähendab majanduse kerksust. Ühtne turg aitab kaasa tootmistegurite liikuvusele, mis võimaldab sektoritel, piirkondadel ja liikmesriikidel viia majanduskulud (nt seoses töötusega) šokkidele reageerimisel miinimumini. Kaupade ja teenuste ühtse turu edasiseks integreerimiseks on vaja kõrvaldada kõik allesjäänud tarbetud piirangud, tõhustada turujärelevalve mehhanisme ja võtta meetmeid haldussuutlikkuse tagamiseks, et saavutada need eesmärgid.
(13)Reformid ja investeeringud, mis parandavad tööturule integreerimist ja lihtsustavad tööturustaatuste vahelist liikumist, pöörates erilist tähelepanu digitaalsetele ja rohelistele töökohtadele, on olulised, et suurendada majanduslikku ja sotsiaalset kerksust ning toetada taastumist. Kohesed riiklikud ja liidu kriisimeetmed vähendasid negatiivset majanduslikku ja sotsiaalset mõju töötajatele. Samal ajal on nüüd muutunud veelgi pakilisemaks mitmed pikaajalised reformid: tulemuslik aktiivne tööturupoliitika, sealhulgas individuaalne toetus, haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja kaasavuse parandamine, et tugevdada haridustulemusi varasest east alates, tugevad ümberõppe- ja täiendõppemeetmed ning investeeringud täiskasvanuharidusse ja -koolitusse ning veebipõhistesse õppeplatvormidesse, oskuste nappuse probleemiga tegelemine, tööealise elanikkonna kõige haavatavamate rühmade, sealhulgas noorte ja pikaajaliste töötute tööväljavaadete parandamine ning soolise ebavõrdsuse kaotamine. Kvaliteetsete töökohtade loomise edendamine ja töötingimuste parandamine, eelkõige piisava miinimumpalga tagamise ja tööturu killustatuse vähendamise kaudu, on kestliku ja kaasava taastumise toetamise võti. Sotsiaaldialoogil ja kollektiivläbirääkimistel on oluline roll poliitika edukal kujundamisel ja rakendamisel.
(14)Juurdepääs piisavatele, kaasavatele ja kestlikele tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemidele, mis toimivad kriisi ajal automaatsete stabilisaatoritena, on oluline majandusliku ja sotsiaalse kerksuse seisukohast. Need aitavad säilitada inimväärset elatustaset ja inimeste head tervist, mis on tootliku töö-ökonoomika alus, kogu majandustsükli jooksul. Liikmesriikide prioriteediks peavad jääma investeeringud, millega toetatakse tervishoiureforme ja vastupidavaid tervishoiusüsteeme. Poliitika suunamisel on kesksel kohal Euroopa sotsiaalõiguste samba 15 rakendamine. Kriisi tingimustes on muutunud veelgi olulisemaks vajadus tagada kõigile piisav sotsiaalkaitse nii kvaliteetse tervishoiu ja pikaajalise hoolduse kui ka kõigi töötajate sissetuleku asendamise osas (sealhulgas ebatüüpiliste lepingute alusel töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele). Paljud liikmesriigid on võtnud vastu ajutised sissetulekutoetuse ja sotsiaalabi meetmed, et toetada haavatavaid rühmi, kellel on väga väike sissetulek, ja töötajaid, kellel ei ole õigust saada töötushüvitist. On võetud meetmeid seoses hüvitiste, abikõlblikkuse tingimuste ja mitterahaliste lisateenustega. Sotsiaalkaitsesüsteemide piisavust ja katvust tuleb suurendada viisil, mis tagab riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse ja põlvkondadevahelise õigluse.
(15)Viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid pandeemia majanduslike tagajärgede tõttu on finantssektor taas surve all. Praeguse kriisi alguses oli euroala pankade kahjumikatmisvõime suurem kui enne ülemaailmse finantskriisi puhkemist. Koos raha- ja eelarvepoliitiliste meetmetega on sellega välditud turupõhise rahastamise tingimuste karmistamist pärast kriisi algust ning tagatud jätkuv laenuandmine erasektorile. Kriis avaldab tõenäoliselt täiendavat survet pankade niigi madalale kasumlikkuse tasemele ja viivislaenude osakaalule ning pangandussektorivälisele finantssektorile, kus esines vahendite väljavoolu ja hindamisest tulenevat kahjumit, mis on kaetud ainult osaliselt. See võib takistada krediidiandmist, mis on taastumiseks hädavajalik. Kiire ja ulatuslik poliitiline sekkumine on suurendanud usaldust ja aidanud säilitada makromajanduslikku finantsstabiilsust. Riskide maandamiseks on väga oluline vähendada ettevõtlussektori haavatavuse ja finantssektori riskide vahelisi seoseid ning tegeleda kasumlikkuse suurendamiseks struktuursete nõrkustega. Valitsuste laenutagatiskavad aitavad kaitsta ettevõtjaid ja pangandussektorit, kuid kujutavad endast liikmesriikide eelarvete jaoks ka tingimuslikke kohustusi. Sellise tõhusa süsteemi puudumisel, mis eristaks elujõulisi ja mitteelujõulisi ettevõtteid, toob maksejõuetuse moratooriumi ja viivislaenude restruktureerimise pikendamine kaasa keerulised otsused, kuna see võib põhjustada vahendite väära jaotumist ja suurendada kahjumit võimaliku pankroti korral.
(16)Majandus- ja rahaliidu struktuuri väljaehitamine on endiselt väga oluline. Järelejäänud lünkade täitmine võib veelgi suurendada euroala stabiilsust ja vastupidavust ning tugevdada euro rahvusvahelist rolli, mis on viimastel aastatel jäänud üldjoontes stabiilseks. Lisaks lühiajalisele stabiliseerimisfunktsioonile ja selle rollile taastumise toetamisel võib taasterahastu „Next Generation EU“ mõjutada majandus- ja rahaliitu ka pikemas perspektiivis. Euroala vastupidavuse suurendamine tulevastele šokkidele, sealhulgas eurodes nomineeritud võlainstrumentide, näiteks roheliste ja sotsiaalsete võlakirjade ulatusliku emiteerimise kaudu, suurendab sügavust ja likviidsust kvaliteetsete eurodes nomineeritud võlaväärtpaberite turul ning võib sel viisil tugevdada eurot rahvusvahelise reservvaluutana. Siiski on majandus- ja rahaliidust endiselt puudu mõningad olulised elemendid, nagu terviklik pangandusliit ja kapitaliturgude liit. Pangandusliidu tugevdamine on jätkuvalt väga oluline, et tagada finantsstabiilsus, vähendada finantssektori killustatust ja kaitsta majandusele laenamist kriisi ajal. Esmatähtis on viia lõpule töö Euroopa stabiilsusmehhanismi reformide paketiga, sealhulgas kehtestada ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeede. See kaitsemeede tuleks muuta toimivaks ja varakult rakendatavaks, tingimusel et riskide vähendamisel on tehtud piisavaid edusamme. Tuleks jätkata tööd, et leida lahendused, kuidas kaotada piirangud, mis kehtivad praegu seoses likviidsuse pakkumisega kriisilahenduse korral. Kapitaliturgude liidu väljakujundamine on peamine prioriteet, nagu näitas 2020. aasta septembri uus tegevuskava. Tugev ja vastupidav majandus- ja rahaliit on oluline ka selleks, et tugevdada euro rahvusvahelist rolli ning tagada liidu majanduslik ja finantsautonoomia, mille kohta komisjon esitab teatise, austades samal ajal täielikult liidu siseturgu ning tegutsedes euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide suhtes avatud ja läbipaistval viisil,
SOOVITAB euroala liikmesriikidel võtta aastatel 2021–2022 individuaalselt, sealhulgas oma taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, ja eurorühmas ühiselt järgmisi meetmeid:
1.Taastumist toetava poliitilise hoiaku tagamine
Kuna tervishoiualane hädaolukord kestab, peaks eelarvepoliitika jääma kogu 2021. aasta jooksul toetavaks kõigis euroala liikmesriikides.
Poliitikameetmed peaksid olema kohandatud iga riigi oludele ning olema õigeaegsed, ajutised ja sihipärased. Kuna jätkuvalt realiseeruvad negatiivsed riskid, peaksid liikmesriigid jätkama meetmete koordineerimist, et tulemuslikult tegeleda pandeemiaga, toetada majandust ja majanduse kestlikku taastumist.
Kui epidemioloogilised ja majanduslikud tingimused seda võimaldavad, tuleks lõpetada järk-järgult ettevõtete ja kodanike toetamise meetmed viisil, mis leevendab kriisi sotsiaalset ja tööturuga seotud mõju, ning järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada konservatiivne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla kestlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid.
Liikmesriigid peaksid jätkama reforme, mis tugevdavad tervise- ja sotsiaalkaitsesüsteemide katvust, piisavust ja kestlikkust.
Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu eelarvemeetmete kvaliteedile. Parandada avaliku sektori finantsjuhtimist, sealhulgas eelkõige investeeringuid ja rohelist eelarvestamist ning riigihankeraamistikke. Kasutada kulude läbivaatamist, et suunata avaliku sektori kulutused paremini taastumise ja vastupidavusega seotud vajadustele.
2.Lähenemise, vastupidavuse ning kestliku ja kaasava majanduskasvu edasine parandamine
Vähendada edasise lahknevuse ohtu ning suurendada majanduslikku ja sotsiaalset kerksust euroalal, rakendades reforme, mis tugevdavad tootlikkust ja tööhõivet, tagavad ressursside sujuva jaotamise ning parandavad turgude ja avaliku halduse toimimist, ning suurendades avaliku ja erasektori investeeringute taset, et toetada taastumist kooskõlas õiglase ja kaasava rohe- ja digipöördega.
Integreerida veelgi kaupade ja teenuste ühtset turgu, sealhulgas digitaalset turgu, kõrvaldades tarbetud piirangud, tõhustades turujärelevalvet ja tagades piisava haldussuutlikkuse.
Tagada tulemuslik aktiivne tööturupoliitika ja toetada töökohavahetust, eelkõige üleminekut rohelisele ja digimajandusele. Edendada õiglasi töötingimusi ja tegeleda tööturu killustatusega. Tagada sotsiaalpartnerite tulemuslik kaasamine poliitika kujundamisse, tugevdada sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi. Tugevdada kaasavaid haridus- ja koolitussüsteeme ning investeerida oskustesse, tegeledes oskuste nappuse probleemiga.
Jätkata tööd ülemaailmsel konsensusel põhineva lahenduse leidmiseks, et lahendada majanduse digiteerimisest tulenevad maksuprobleemid OECD raamistikus, ning olla 2021. aasta juuniks valmis jätkama tegevust ELi tasandil. Teha täiendavaid edusamme, et võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, vähendada maksukiilu ja toetada maksustamisel üleminekut CO2 heite maksustamisele ja keskkonnamaksudele.
3.Riiklike institutsiooniliste raamistike tugevdamine
Jätkata ja kiirendada reforme, et kõrvaldada investeerimisega seotud kitsaskohad ning tagada ELi vahendite, sealhulgas taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi tõhus ja õigeaegne kasutamine. Tugevdada avaliku halduse, sealhulgas õigus- ja tervishoiusüsteemide ning riiklike tööturuasutuste tulemuslikkust ja digiteerimist. Vähendada ettevõtete halduskoormust ja parandada ettevõtluskeskkonda. Kehtestada tulemuslikud raamistikud pettuste, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemiseks.
Edendada konkreetseid meetmeid maksejõuetusraamistike tõhususe, tulemuslikkuse ja proportsionaalsuse suurendamiseks, viivisnõuete vähendamiseks ja kapitali tõhusa jaotamise tagamiseks.
4.Makromajandusliku finantsstabiilsuse tagamine
Säilitada majanduse krediidikanalid ja meetmed elujõuliste ettevõtete toetamiseks seni, kuni see on enneolematu kriisi ajal vajalik.
Säilitada pangandussektoris usaldusväärsed bilansid, sealhulgas jätkates viivislaenude vähendamist, eelkõige arendades selleks viivislaenude järelturge.
5.Majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine ning euro rahvusvahelise rolli tugevdamine
Teha edusamme majandus- ja rahaliidu süvendamisel, et suurendada euroala kerksust, viies lõpule pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise ning tehes seda digi- ja jaerahanduse ning kestliku rahanduse poliitika rakendamise algatuste kaudu.
Suurendada pangakriiside ohjamise ja hoiustajate kindlustusraamistiku tõhusust, proportsionaalsust ja üldist sidusust, sealhulgas tugevdada lühiajalise prioriteedina pangandusliidu turvavõrgustikke.
Edusammud nendes valdkondades aitavad tugevdada euro rahvusvahelist rolli ja edendada kogu maailmas Euroopa majandushuve, austades samal ajal täielikult liidu siseturgu.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja