EUROOPA KOMISJON
Brüssel,2.12.2020
COM(2020) 713 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Õigusemõistmise tagamine ELis – Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2021–2024
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Õigusemõistmise tagamine ELis – Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2021–2024
1.Sissejuhatus
Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidule (EL) pädevus toetada kohtunike ja kohtutöötajate koolituse kaudu õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades. Sellest ajast alates on ELi õigust käsitleva õigusalase koolitusega parandatud ELi õiguse nõuetekohast ja ühetaolist kohaldamist ning tugevdatud vastastikust usaldust piiriüleste kohtumenetluste suhtes, aidates seega arendada ELi õigusruumi.
Komisjoni 2011. aasta teatis „Usalduse suurendamine Euroopa õigusemõistmise vastu. Euroopa õiguskoolituse uus mõõde“ tõi kaasa olulise muutuse õigusalase koolituse korralduses ELis, seda nii lähenemisviisi kui ka ulatuse poolest. Kui enamik 2010. aasta uuringule vastanud ELi kohtunikest ja prokuröridest polnud kunagi osalenud ELi või mõne teise liikmesriigi õigust käsitlevas õigusalases koolituses, siis pärast teatise vastuvõtmist on seda ELi õiguspraktikutest teinud üle poole (üle 1 miljoni).
Euroopa õigusalase koolituse strateegia 2011–2020 hindamine (avaldatud 2019. aastal) ja Euroopa õigusalase koolituse aastaaruanded näitavad, et üldiselt on enamik strateegia eesmärke saavutatud. Peamine eesmärk – et pooled (st 800 000) õiguspraktikutest osaleksid aastatel 2011–2020 ELi õigust puudutaval koolitusel – saavutati 2017. aastal. Strateegia on aidanud suurendada koolituste arvu, kuid edendanud ka uut liiki tegevusi, näiteks vahetusprogramme. See on aidanud parandada ELi õigust käsitlevat koolitust mitme õiguspraktikute kategooria, eelkõige kohtunike ja prokuröride jaoks. Samuti on see suurendanud selliste võrgustike suutlikkust nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (EJTN) ning tugevdanud ELi tasandi võrgustikke ja koolitajaid.
Nendele saavutustele tuginedes on nüüd oluline, et õigusalane koolitus jääks ELi tegevuskavas tähtsale kohale ja seda tugevdataks veelgi.
EL seisab silmitsi mitmete uute suundumuste ja väljakutsetega, mida tuleb käsitleda õigusalase koolituse raames, sealhulgas õigusriigi olukorra halvenemine ja rünnakud põhiõiguste vastu mõnes liikmesriigis, meie ühiskondade üha suurem üleminek digitaaltehnoloogiale ja Lääne-Balkani riikide väljavaated saada ELi liikmeks. Lisaks on koolitusel osalemise tase liikmesriigiti ja õigusvaldkonna ametite lõikes endiselt väga erinev. Sellel võib olla negatiivne mõju ELi õiguse ühetaolisele ja tõhusale kohaldamisele.
Käesolev teatis põhineb alates 2011. aastast saadud kogemustel ja uutel suundumustel. See kajastab 2011.‑2020. aasta strateegia komisjonipoolse hindamise ja 2018. aastal komisjoni korraldatud ulatusliku avaliku konsultatsiooni tulemusi. Selles esitatakse terviklik strateegia õiguspraktikute ELi õigust käsitleva koolituse edasiseks parandamiseks, laiendades strateegiat uutele teemadele, kutsealadele ja geograafilistele piirkondadele, tegeledes uute väljakutsetega ja seades uued eesmärgid 2021.‑2024. aastaks.
2.Paindlik reageerimine ELi õigust puudutavatele koolitusvajadustele
Õiguspraktikud peavad suutma muutustega kohaneda ja seda ka ELi õiguse valdkonnas. Seetõttu on oluline olla ELi õiguse alastele koolitusvajadustele reageerimisel paindlik.
Õigusalane koolitus ühise õigusriigikultuuri edendamiseks
Õigusriigi põhimõtte austamine on väga oluline ELi õiguse tõhusaks kohaldamiseks ning vastastikuseks usalduseks liikmesriikide ja nende õigusasutuste vahel. Üks õigusriigi põhitunnus on tõhus õiguskaitse ja see nõuab liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja tõhusust. Õiguspraktikutel on oluline roll õigusriigi põhimõtte kaitsmisel. Nad peaksid pidama sammu selle valdkonna ELi õigustikuga, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu kiiresti muutuva kohtupraktikaga, et nad saaksid seda oma töös rakendada. Hea väljaõppega praktikutel ja nende võrgustikel on oluline roll õigusriigi kultuuri tugevdamisel ja õigusriigi põhimõtete kaitsmisel, kusjuures kesksel kohal on kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõte.
Põhiõiguste kaitsmine
Liikmesriikide kohtunikud ja muud õiguspraktikud on olulised toimijad, kes tagavad ELi põhiõiguste harta tõhusa kohaldamise ja muudavad hartas sätestatud õigused inimeste igapäevaelus reaalsuseks.
Nad peaksid saama spetsiaalseid koolitusi harta kohaldamise, selle kohaldamisala ja konkreetsete õiguste, näiteks andmekaitse kohta, aga ka selle kohta, milline on harta seos siseriikliku õigusega ja koosmõju Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Hartaga seotud koolitused tuleks vajaduse korral lisada ka ELi õiguse eri valdkondi käsitlevatesse koolitusmoodulitesse.
Õigusemõistmise digiteerimise laiendamine
Õigusalane koolitus peab valmistama õigusvaldkonna spetsialiste ette digiüleminekuks ja tehisintellekti kasutamiseks. Arengud selles valdkonnas mõjutavad üha enam meie elu kõiki aspekte. COVID-19 pandeemia on näidanud, et kohtusüsteemid peavad digitaaltehnoloogiale ülemineku abil kiiresti kohanema. Õiguspraktikud peavad olema teadlikud, kuidas digivahendid ja -tehnoloogia mõjutavad menetletavaid asju, ning olema valmis neid oma igapäevatöös kasutama, sealhulgas piiriülestes menetlustes. Nad peavad tagama üksikisikute õiguste ja isikuandmete piisava kaitse digiruumis, eelkõige selleks, et pooled saaksid tutvuda toimikutega ja osaleda kohtuistungitel.
Areneva ELi õigusega sammupidamine
Euroopa õigusalane koolitus peaks hõlbustama õiguspraktikutel mõista ELi õiguse rolli nende igapäevases töös, tagama selle täieliku jõustamise ning ELi õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste järgimise riigisisestes kohtumenetlustes. Samuti on oluline, et nad oleksid kursis ELi õiguse arenguga. Selleks et uutel õigusaktidel ja Euroopa Kohtu kohtupraktikal oleks soovitud mõju ning et õiguspraktikutel oleksid vajalikud teadmised ja oskused, on vaja koolitusi.
Eelkõige kehtib see ELi peamiste piiriülese õigusalase koostöö vahendite kohta. Euroopa Prokuratuuri asutamisel on oluline mõju ka prokuröride, kohtunike ja kaitsjate koolitamisele. Eelkõige peaks strateegia tõhustama nende kutsealade koolitust, mis käsitleb Euroopa Prokuratuuri õiguslikku alust, riigisisestes õigussüsteemides ja kohtustruktuurides tehtud kohandusi, Euroopa Prokuratuuri suhteid teiste ELi finantshuvide kaitsmisega tegelevate ELi asutuste ja ametitega, nagu EUROJUST, EUROPOL ja OLAF, ning Euroopa Prokuratuuri poolt piiriüleses õigusalases koostöös kasutatavate ELi õigusaktide kohaldamist.
Julgeoleku valdkonnas jäävad peamisteks koolitusteemadeks terrorismivastane võitlus, organiseeritud kuritegevus (sealhulgas inimkaubandus, tulirelvad ja ebaseaduslik uimastikaubandus), vägivaldse äärmusluse ja terrorismini viiva radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu võitlemine ning rahapesuvastane võitlus.
Ohvritega kokku puutuvaid õiguspraktikuid tuleks koolitada, et nad oskaksid ohvreid paremini toetada ja nendega paremini suhelda, võttes eelkõige arvesse kõige haavatavamate isikute vajadusi. Samuti peaksid nad teadma, kuidas tuvastada menetlusõiguste kuritarvitamist ja kasutada selle lahendamiseks olemasolevaid vahendeid.
Spetsiaalseid koolitusi ning käsitlemist teiste kursuste raames vajavad laste õigused
, puuetega inimeste õigused ning õigussüsteemide kohandamine neile rühmadele, konkreetsed probleemid, millega seisavad silmitsi soolise vägivalla ohvrid
, aga ka võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld.
Esmatähtis on tarbijaõiguste tagamine, pakkudes täiendusõpet nii materiaal- kui ka menetlusõiguse valdkonnas, nagu on kinnitanud ebaseaduslike võtete levik COVID‑19 pandeemia ajal. Tuleb tagada ELi kodakondsusest tulenevate õiguste tõhus kasutamine, sealhulgas vaba liikumise valdkonnas.
Koolitusi vajavad paljud õiguspraktikud, kes rakendavad ühtse turu norme, sealhulgas ettevõtjate jaoks olulisi norme, näiteks norme, mis käsitlevad ELi-siseste investeeringute kaitset, osaliselt selleks, et tagada investorite usaldus. Koolitused peaksid hõlmama ka ELi äriühinguõigust, eelkõige digitaalseid vahendeid ja protsesse, äriühingute piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist, ning ELi konkurentsiõigust nende jaoks, kes seda vajavad.
Ka ELi keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamine nõuab eriteadmisi ja rohkem koolitusi.
Anda praktikutele vahendid uute väljakutsetega toimetulekuks
Terrorismi uued vormid, vägivaldne äärmuslus ja küberkuritegevus ning COVID-19 pandeemia ei ole mõjutanud mitte ainult üksikisikute ja ettevõtete elu, vaid ka riikide kohtusüsteeme, mis peavad sellega kohanema. Eelkõige pandeemia on muutnud kurjategijate tegutsemisviisi ning küberkuritegevus, internetikuritegevus ja tervisega seotud kuritegevus on oluliselt kasvanud. Õiguspraktikud peavad nende muutustega kaasas käima. Samuti tekitavad uued töövormid probleeme töö- ja sotsiaalõiguses. Kiiresti tuleks korraldada ja teha kättesaadavaks uued koolituspakkumised, nagu seda on hiljuti tehtud küberkuritegevuse ja varjupaiga valdkonnas.
Koolitajate tegevus:
·pakkuda kohtunikele ja teistele õiguspraktikutele mõeldud täiendusõppe raames süstemaatiliselt ELi õigustiku alaseid koolitusi, mis puudutavad ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sisalduvaid õigusriigi põhimõtteid ja põhiõiguseid;
·integreerida ELi õigus, sealhulgas põhiõiguste harta, siseriikliku õiguse alasesse koolitustegevusse ning korraldada vajaduse korral ELi õiguse alaseid erikoolitusi;
·pakkuda koolitusi, et parandada digipöörde ja tehisintellekti alast teadlikkust ja oskusi ning kasutada tõhusalt digitaalseid kohtumenetlusi ja registreid;
·tagada tõhusad koolitused uute ELi õigusaktide ja kohtupraktika suundumuste kohta, sealhulgas piiriülese õigusalase koostöö vahendite ja Euroopa Prokuratuuri kohta;
·keskenduda koolituste puhul sellele, kuidas kaitsta üksikisikute õigusi digiruumis (nt andmekaitse, eraelu puutumatus, mittediskrimineerimine, kaitse soolise internetivägivalla eest, lepinguõigus, tarbijaõigused) ja konkreetsete rühmade õigusi (nt lapsed, puuetega inimesed, soolise vägivalla, rassismi ja diskrimineerimise ohvrid);
·jälgida koolitusvajadusi ja kohandada õppekavasid vastavalt tekkivatele probleemidele.
Komisjoni tegevus:
·toetada õiguspraktikute ELi õiguse alast koolitust vastavalt nende vajadustele;
·jätkata Euroopa Nõukoguga tehtavat koostööd koolituse valdkonnas, mille raames käsitletakse ka ELi põhiõiguste hartat.
3.Õiguspraktikute koolitus muudel teemadel peale ELi õiguse
Euroopa õigusalane koolitus peaks olema pelgalt õiguskoolitusest laiem ja toetama ametioskuste arendamist. Õigus ja õiguspõhimõtted ei toimi vaakumis, seepärast peavad õiguspraktikud omandama oskusi eri valdkondades.
Kohtuniku ametioskuste alase koolituse eest vastutavad liikmesriigid. Selline koolitus on väga oluline kohtute tõhususe, kohtusüsteemide ja üldsuse vahelise usalduse ning õiguspraktikute vahelise usalduse seisukohast piiriülese koostöö puhul. Kohtunike peamised koolitusteemad on kohtunike käitumine, vastupidavus, teadvustamata eelarvamused, kohtuasjade ja kohtusaali haldamine ning juhtimine.
Lisaks vajavad kõik õiguspraktikud vajaliku oskusteabe, hoiakute ja eksperditeadmiste omandamiseks koolitusi muude kui õigusalaste teadmiste ja oskuste valdkonnas, mida pakuvad näiteks käitumisteadused, psühholoogia, antropoloogia, majandus ja kognitiivne lingvistika.
Õiguskeele oskuse arendamine on oluline, et võimaldada sujuvat dialoogi praktikute vahel, mis omakorda edendab vastastikust usaldust piiriülestes kohtumenetlustes. Võõrkeelte valdamine aitab õiguspraktikutel mõista välisriikide õigussüsteeme ja õigusmõisteid ning suurendab osavõtmist piiriülesest koolitusest.
Komisjon toetab edasijõudnute ja tehnilise õiguskeele õpet, et täiendada riiklikku pakkumist, ning julgustab keele- ja õigusaspektide kombineerimist sellises koolituses, mis on osutunud tõhusaks.
Koolitajate tegevus:
·lisada kohtuniku ametioskused ning muud kui õigusalased teadmised ja oskused riiklikesse täiendõppeprogrammidesse;
·pakkuda õigusalaseid võõrkeeltekoolitusi, eelkõige piiriüleste juhtumitega tegelevatele õiguspraktikutele.
Komisjoni tegevus:
·toetada rahaliselt muid kui õigusalaseid piiriüleseid koolitusi, kui need on seotud õiguskoolitusega.
4.Õiguspraktikutele mõeldud koolituste lisamine, laiendamine ja vajadustele paremini kohandamine
2011. aasta teatise põhieesmärk oli vajaliku hoo andmiseks suurendada koolitatud õiguspraktikute arvu. Selline eesmärk oli iseenesest edukas muutuste käivitaja. Siiski toodi koolitusstrateegia hindamisel esile mõned probleemid, näiteks tulemuste erinevus kutsealade ja riikide lõikes. See tähendab, et vaja on lähenemisviisi, millega seatakse uued ja ambitsioonikad (ehkki diferentseeritud) eesmärgid, mis on paremini kohandatud koolitusvajadustele ja milles võetakse rohkem arvesse asjaomaste ametialade osalemisaktiivsust ELi õiguse alastel koolitustel .
Osalemine ELi õigust käsitleval täiendkoolitusel ELis (%)
Ametid
|
2011
|
2012
|
2013
|
2014
|
2015
|
2016
|
2017
|
2018
|
2019
|
Kohtunikud ja prokurörid
|
24,62 %
|
23,04 %
|
24,00 %
|
29,11 %
|
28,10 %
|
38,03 %
|
48,22 %
|
54,66 %
|
55,70 %
|
Kohtu ja prokuratuuri töötajad
|
1,75 %
|
0,90 %
|
1,52 %
|
1,32 %
|
2,06 %
|
2,39 %
|
3,23 %
|
4,14 %
|
6,40 %
|
Advokaadid
|
1,79 %
|
1,73 %
|
5,04 %
|
5,28 %
|
3,54 %
|
4,11 %
|
4,88 %
|
4,82 %
|
3,36 %
|
Notarid
|
11,36 %
|
5,75 %
|
10,37 %
|
15,31 %
|
18,07 %
|
13,89 %
|
27,03 %
|
22,35 %
|
26,03 %
|
Kohtutäiturid
|
3,57 %
|
4,02 %
|
3,12 %
|
8,29 %
|
5,67 %
|
7,57 %
|
9,55 %
|
12,77 %
|
16,19 %
|
Allikas: Euroopa Komisjon (EL 28, v.a 2019: EL 27, kuna Ühendkuningriigilt andmeid ei saadud; andmed iga-aastastest Euroopa õigusalase koolituse aruannetest).
Üldiselt peaks ELi õiguse alastel koolitustel osalema rohkem õiguspraktikuid ning koolitajad peaksid parandama ELi õiguse alast koolituspakkumist, olgu see siis riigisisene või piiriülene, ELi (kaas)rahastatud või mitte. See puudutab kõiki õigusvaldkonna spetsialiste, kes kohaldavad ELi õigust, hõlmates eelkõige kohtunikke, prokuröre ja kohtutöötajaid, aga ka advokaate, notareid, kohtutäitureid, lepitajaid, õigustõlke/-tõlkijaid, kohtueksperte ning teatavatel juhtudel vanglatöötajaid ja kriminaalhooldusametnikke.
Kohandatud eesmärgid
Kohtunikud ja prokurörid on peamised ELi õiguse nõuetekohase kohaldamise tagajad riiklikul tasandil. Nad peaksid jääma ELi õiguse alase koolituse peamiseks sihtrühmaks. Kohtunikud kohaldavad ELi õigust ex officio, rakendavad ülimuslikkuse ja vahetu õigusmõju põhimõtteid ning esitavad eelotsuse küsimused Euroopa Liidu Kohtule. Prokurörid peavad tundma ELi õigustiku asjakohaseid osi ja neid kohaldama. Siia alla kuuluvad muu hulgas kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigused kriminaalmenetluses, ELi finantshuvide kaitse ja uued tegevuseeskirjad pärast Euroopa Prokuratuuri loomist.
Kohtu- ja prokuratuuritöötajad on kohtusüsteemide sujuvaks toimimiseks asendamatud. Mõned neist on seotud kohtuotsuste koostamise ja täitmisega, dokumentide piiriülese kättetoimetamise, Euroopa maksekäskude, Euroopa vahistamismääruste või muude piiriüleste menetlustega. See nõuab mitmesuguseid ELi õiguse alaseid koolitusi, mis peaksid olema täpselt kohandatud kindlaksmääratud vajadustele. Komisjon julgustab kõigi riikide ja ELi tasandi kohtutöötajate koolitajate võrgustiku loomist, et jagada parimaid tavasid ja tugevdada riiklikke koolituspakkumisi.
Advokaatidel on oluline roll ELi õiguse praktilisel rakendamisel paljudes kohtumenetlustes, olgu need siis riigisisesed või piiriülesed, tsiviil-, perekonna-, haldus- või kriminaalmenetlused. Samuti on nende ülesanne tõstatada ELi õigusega seotud küsimusi konkreetsetes õiguslikes olukordades. Nad peavad olema kursis viimaste muutustega ELi õigustikus. Seetõttu on oluline keskenduda erapraksises töötavate advokaatide ja nende koolitajate koolitamisele.
Notarid aitavad tagada ELi õiguse mõju üksikisikute ja ettevõtjate jaoks olulistes valdkondades, nagu pärimisasjad, lepitus, maksejõuetus ja rahapesuvastane võitlus. See peaks paremini kajastuma koolituse sisus, julgustades samas interaktiivsete meetodite kasutamist, sealhulgas e-õpet.
Kohtutäiturid osalevad kohtuotsuste piiriüleses täitmises, näiteks Euroopa väiksemate nõuete ja vara piiriülese sissenõudmise puhul. Kuigi nende ametialane staatus ja taust on erinevad, kuuluvad nad umbes kolmandikus liikmesriikides kohtutöötajate hulka. Neil on vaja rohkem asjakohast ELi õigust puudutavat koolitust, et tagada, et kohaldavad seda oma igapäevatöös korrektselt.
Muudele kutsealadele pakutava koolituse parandamine ELi õiguse valdkonnas
Käesoleva strateegia ja Euroopa õiguskaitsealase koolituskava ühiseid jooni silmas pidades on osutunud kasulikuks töötada välja ja edendada prokuröride, kohtunike ja uurijate ühiseid koolitusmaterjale ning -kursusi. Sellega seoses on tervitatav Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) viljakas koostöö ja seda võiks edasi arendada.
Vanglatöötajad ja kriminaalhooldusametnikud on uus sihtrühm, kuna nende koolitamine on äärmiselt oluline, et kaitsta põhiõigusi kinnipidamise ajal (eelkõige Euroopa vahistamismääruste kontekstis) ning tugevdada nende võtmerolli radikaliseerumise ennetamisel vanglates ja rehabilitatsiooniprogrammide edu tagamisel. Samuti peavad nad olema teadlikud ELi poliitikast, eelkõige seoses vangide üleviimise, kriminaalhoolduse, asenduskaristuste, järelevalve, uimasteid käsitlevate õigusaktide ja muude vanglatega seotud küsimustega.
Muud õigusvaldkonna spetsialistid, näiteks vahendajad, kohtueksperdid, pankrotihaldurid ning kohtutõlgid ja -tõlkijad, vajavad üha enam teadmisi ja pädevusi ELi õiguse kohaldamisel. Nende kohtumenetlustesse antava panuse kvaliteeti tuleks parandada asjakohaste ELi õiguse alaste koolituste abil.
Kõigi sidusrühmade tegevus:
aastaks 2024 peaks ELi õiguse alases täiendõppes ja -koolituses igal aastal osalema:
·65 % kohtunikest ja prokuröridest;
·15 % kohtu- ja prokuratuuritöötajatest, kes vajavad pädevust ELi õiguse alal;
·15 % advokaatidest;
·30 % notaritest;
·20 % kohtutäituritest.
Võrgustike tegevus:
·Euroopa õigusalase koolituse võrgustik – luua kõigi kohtutöötajatele koolituse pakkujate võrgustik, et vahetada eksperditeadmisi ja parimaid tavasid;
·Euroopa vanglakoolitusakadeemiate võrgustik (EPTA) – hõlmata kõik liikmesriigid, selgitada välja ELi õigusega seotud koolitusvajadused ja sõnastada asjakohased meetmed;
·Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioon (CEP) – jätkata koolitusalast tööd.
5.Kvaliteetse ja tõhusa koolitustegevuse edendamine
Õigusalase koolituse pakkumine ei ole eesmärk omaette. Oluline on ka, et koolitus oleks oma eesmärkide saavutamiseks piisavalt kvaliteetne. Oluline on hea metoodika ja seda alates kavandamisest kuni rakendamise ja hindamiseni. Selleks et paindlikult reageerida praktikute igapäevastele probleemidele, peavad koolitajad pidevalt jälgima koolitusvajadusi nii riiklike kui ka Euroopa sidusrühmade seisukohast.
Õiguspraktikutele tuleb pakkuda erinevaid õppevorme: refleksiivseid, kontseptuaalseid, eksperimentaalseid ja konkreetseid. Koolituses tuleks ühendada auditoorne õpe, e-õppe vahendid ja töökohapõhine õpe. Auditoorsed (sealhulgas piiriülesed) koolitused on olulised oskuste ja hoiakute arendamiseks ning vastastikuse usalduse loomiseks, võimaldades vaba arutelu usaldavas ja lugupidavas õhkkonnas. Need peaksid jätkuma niipea, kui terviseolukord seda võimaldab. ELi tasandi koolitused peaksid ka aitama toetada uusi lähenemisviise, näiteks hübriidformaadid (auditoorse õppe ja veebipõhise õppe kombinatsioon) ja auditoorsed kutsealade ülesed koolitused konkreetsetel asjakohastel teemadel.
Kasutada tuleks mitmesuguseid kättesaadavaid koolitusvahendeid ja -vorme, et oleks võimalik võtta arvesse koolitatavate osalemisvõimalusi ja eripära. Koolituses peaks paremini ära kasutama uusi tehnoloogiaid, et jõuda laiema ringi isikuteni ja toetada koolituse kvaliteeti. Seda vajadust suurendab jätkuv pandeemia ja üleminek auditoorselt tegevuselt veebipõhisele koolitusele.
Kvaliteetne e-õpe ja ELi õiguse alased e-teavikud peaksid muutuma kättesaadavaks kõigile õiguspraktikutele. Need peaksid täiendama ja mitmekordistama auditoorse õppe kasulikkust ajakohaste materjalide ja iseseisvate õppevahenditega, et e‑õiguskeskkonda võimalikult hästi ära kasutada.
Riigi tasandil võetud meetmetel ei saa olla sama mõju kui piiriülestel meetmetel. Endiselt on prioriteediks üldine ja spetsialiseerunud piiriülene kohtunike, prokuröride ja kohtute esimeeste vahetus. See tugevdab Euroopa ühist õiguskultuuri, suurendab usaldust ja edendab ELi õiguse ühetaolist kohaldamist. Selline vahetus peaks looma osalejate jaoks käegakatsutavat lisaväärtust ja sellel peaks olema mitmekordistav mõju töökeskkonnas.
Kõikide koolituste puhul peaks näitama, et nad on oma eesmärgid saavutanud. Hindamisel tuleks lisaks õppurite rahulolu tasemele hinnata ka teadmiste ja oskuste omandamist, hoiakute muutumist ja mõju töötulemustele.
Koolitajate tegevus:
·jälgida tähelepanelikumalt soovitusi, mis on esitatud nõuannetes koolituspakkujatele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku käsiraamatus Euroopa õiguskoolituse metoodika kohta
·korraldada igal aastal piiriüleseid koolitusi vähemalt 5 %-le kõikidest kohtunikest ja prokuröridest; julgustada osalema uusi osalejaid;
·pakkuda interaktiivset, praktilist ja kõigile õppijatele kättesaadavat e-õpet, mis on täpselt kohandatud koolituseesmärkidega;
·uurida kaasaegse tehnika võimalusi, näiteks virtuaalne kontaktõpe ja laiendatud tegelikkuse võimalused;
·kasutada rohkem lühikesi, ajakohastatud ja konkreetseid ühte teemat käsitlevaid e-koolitusi, et vastata õiguspraktikute pakilistele vajadustele seoses mingi konkreetse juhtumiga;
·tagada, et koolitajaid koolitatakse ära kasutama e-õppe meetodite kõiki võimalusi;
·hinnata iga koolitust osalejate rahulolu, pädevuse lisandumise ja vajaduse korral nende tegevuse tulemuslikkusele avalduva mõju alusel.
Komisjoni tegevus:
·kui see on asjakohane, kasutada ELi toetust saanud tegevuses ühist hindamisvormi;
·lisada Euroopa e-õiguskeskkonna portaali Euroopa koolitusplatvorm: õiguspraktikute koolitusvõimalusi puudutav teabepunkt ja ühtne juurdepääsupunkt, kust on võimalik otsida ELi õigust puudutavaid iseõppematerjale.
6.Noorpraktikute õiguskoolituse edendamine
Uutele õiguspraktikutele tuleks nende alusõppe käigus anda põhiteadmised ELi õigussüsteemist ja õiguskultuurist. See peaks aitama neil praktikas mõista ELi õiguse rolli riigisisestes õigussüsteemides, õigusriigi alast õigustikku ja oma rolli Euroopa õiguspraktikuna. Alusõpe (kui see on olemas) peaks seetõttu sisaldama piisavalt ELi õigust, põhiõigusi, õigusriigi põhimõtteid, kohtuniku ametioskusi ja keeleoskusi puudutavat kvaliteetset koolitust. ELi õiguse süsteemseid elemente käsitlev koolitus peaks olema ühtlustatud.
·tagada, et iga alusõppe õppekava sisaldab ELi õigust käsitlevaid mooduleid, mis on lisatud siseriikliku õiguse alasesse koolitusse või vajaduse korral eraldiseisvad;
·lisada uutele õiguspraktikutele pakutava õigusalase alusõppe pakkumisse standardkomponentidena õigusriiki ja ELi põhiõiguste hartat käsitlev ELi õigustik ning kohtuniku ametioskused;
·tagada, et kõik tulevased või äsja ametisse nimetatud kohtunikud ja prokurörid osaleksid alusõppe käigus piiriüleses vahetuses;
·muuta Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku vahetusprogramm AIAKOS tulevaste ja äsja ametisse nimetatud kohtunike ja prokuröride jaoks alusõppe pakkumise standardkomponendiks. Riiklikud õigusalast koolitust pakkuvad asutused peaksid olema nende korraldamisel abiks;
·muuta õiguskeele kursused alusõppe pakkumise standardkomponendiks.
7.Jagatud vastutuse suurendamine
Vastutus õigusalase koolituse eest on jagatud liikmesriikide, koolitajate, riiklike ja Euroopa õigusvaldkonna kutseorganisatsioonide ja ELi vahel. Vaja on kõigi asjaosaliste suuremat pühendumist.
Esmane vastutus lasub riikide sidusrühmadel
Riikide koolituspakkujad, justiitsministeeriumid, kohtute ja prokuratuuride haldamise nõukojad ning reguleeritud kutsealade asutused on kõik peamised toimijad, kes tagavad, et koolitus vastab praktikute vajadustele. Kättesaadavaks tuleb teha piisavad vahendid nii eelarve kui ka koolitusi korraldava personali osas ja õiguspraktikutele tuleb anda piisavalt aega koolitustel osalemiseks. Kohustuslike koolituskvootide kehtestamine aitab tagada, et seda nähakse osana tavapärasest töökorraldusest. Teavet riiklike ja ELi tasandi koolituste kohta tuleb ennetavalt levitada ja osalemist toetada.
Tõelise koolituskultuuri loomisse tuleks kaasata õigusvaldkonna ametite juhid ja kõrge positsiooniga liikmed. Vaja on muutust suhtumises, et kohtuorganid ja kutseühendused muutuksid õppivateks organisatsioonideks, kus koolitust peetakse investeeringuks ja mitte igapäevase töö häirimiseks.
ELi õiguse ekspertide võrgustikud
Õiguspraktikud ei pea tundma kõiki ELi õigusnorme peensusteni, kuid nad peavad neid vajaduse korral järgima. Neil peaks olema võimalik toetuda kolleegile, kes saab pakkuda teadmisi ja abi ELi õiguse küsimustes täiesti sõltumatult ning kes kuulub selleks riiklikul tasandil loodud võrgustikku. See on liidu õiguse kohtukoordinaatorite võrgustike tunnustatud lisaväärtus.
Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ainulaadne roll
Euroopa õigusalase koolituse võrgustik on oma liikmete kaudu kõige sobivam koordineerima ELi õiguse alast riiklikku koolitustegevust ning töötama välja kohtunike ja prokuröride piiriülest koolitust, sealhulgas vahetusi. Selle üheksast „kohtunike koolituse põhimõttest“ on saamas hea õiguskoolituse ülemaailmne mudel. See vajab stabiilset ja piisavat rahastamist.
ELi tasandi osalejad on olulised teadmiste edasikandjad
Euroopa Õigusakadeemia (ERA) ja Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA – Luxembourg) aitavad parandada teadmisi ELi õigusest. Nad peaksid veelgi suurendama oma koolituste arvu, tagama tegevuse kvaliteedi ja edendama väljundite ülekantavust.
ELi õiguse alase koolituse parandamisel on oluline roll ka õiguspraktikute võrgustikel, nagu advokaatide puhul Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE), notarite puhul Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu (CNUE) ja kohtutäiturite puhul Euroopa Kohtutäiturite Liit (UEHJ). Need on olulised käesoleva strateegia täielikuks rakendamiseks, tagades, et nende liikmed kasutavad ja taaskasutavad loodud materjale, ning edendades koolitustegevuse üleriigilist elluviimist. Kogemuste vahetamine eri liikmesriikidest pärit koolitajate vahel peaks võimaldama neil tegeleda puudujääkidega oma koolituses, olla innovaatiline ja tugineda headele tavadele, millel on tõendatud tulemused.
Euroopa õiguspraktikute võrgustikud, mis keskenduvad ELi õiguse üksikutele valdkondadele, etendavad samuti teadmiste edasikandjatena olulist rolli.
Komisjoni toetus
Komisjon toetab kvaliteetseid Euroopa mõõtmega koolitusprojekte õigusprogrammi ja muude asjakohaste rahastamisskeemide kaudu. See toetab teadmiste edasikandjate, sealhulgas koolitajate koolitamist ning edendab koolitajate piiriüleseid konsortsiume. Sellega edendatakse veelgi kõnealuses valdkonnas tegutsevate võrgustike tööd, soodustatakse nende koostööd konverentside kaudu ning edendatakse kaasaegse tehnoloogia kasutamist ja Euroopa e‑õiguskeskkonna portaali.
Komisjon toetab projekte, mis käsitlevad ELi prioriteetseid valdkondi, katsetavad uusi ideid ja vastavad konkreetsetele juhtumipõhistele vajadustele. Komisjon pöörab suurt tähelepanu koolitusvajaduste hindamisele ja tulemuste jätkusuutlikkusele. Komisjon nõuab, et ELi kaasrahastamisest kasu saavad koolitajad pingutaksid rohkem, et tagada koolituse ja muude väljundite kestvus. Komisjon kasutab kõiki finantsmääruses sätestatud vahendeid, et lihtsustada nii juurdepääsu ELi rahastamisele kui ka taotluste esitamise ja toetuste haldamise protsesse.
Meetmete suunamine õiguspraktikutele väljapool ELi
Euroopa õigusalane koolitus keskendub ELi õiguspraktikutele. Aastate jooksul on koostööd siiski laiendatud ELi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning teistele riikidele, kes on väljendanud huvi tutvuda ELi õiguskultuuriga, et parandada oma kohtusüsteemide toimimist. Eelkõige on kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides vaja koolitusi õigusriiki käsitleva ELi õigustiku alal, kuna nad peavad ELiga ühinemise ettevalmistamisel seadma esikohale demokraatia edendamise, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise.
Komisjon julgustab eelkõige Lääne-Balkani piirkonna õiguspraktikute osalemist piiriüleses õiguskoolituses. ELi toetus piirkonnas on suunatud sidususe ja jätkusuutlikkuse tagamisele ning probleemide lahendamisele, tuginedes usaldusväärsele koolitusvajaduste hindamisele ja konkreetsetele probleemidele suunatud (mitte rahastajatest sõltuvale) lähenemisviisile. Lääne-Balkani õiguskoolitajate struktuurset koostööd tuleks veelgi tugevdada nii piirkondlikul tasandil kui ka ELiga. Vajaduse korral peaks see hõlmama Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku kui eksperditeadmisi koondava keskuse rolli tugevdamist, sest see võiks toetada suutlikkuse suurendamist ja metoodika parandamist.
Demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi tugevdamiseks võiks püüda saavutada täiendavat sünergiat ELi rahastatavate õiguskoolituse algatustega muudes ELi mittekuuluvates riikides, eelkõige Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.
Kestlikkus
ELi fondide toetusega valminud ning riiklike ja ELi tasandi koolitajate jagatud koolitusmoodulite, pakettide ja väljaannete, näiteks käsiraamatute ja juhendite levitamine, kasutamine, taaskasutamine, ajakohastamine ja riigi olukorrale kohandamine on tungivalt soovitatav, samuti teadmiste edasikandjate, sealhulgas koolitajate koolitamine.
Järelevalve
Komisjon jätkab aruannete esitamist edusammudest õiguspraktikute koolitamisel ELi õiguse valdkonnas. Komisjon arutab koos sidusrühmadega, kuidas parandada andmete kogumist ja analüüsi.
Soovitused:
·kõik liikmesriigid – luua ELi õiguse koordinaatorite riiklik võrgustik kohtunike ja prokuröride jaoks; edendada piiriülest koostööd selliste võrgustike vahel;
·muud õigusvaldkonna ametid – luua sarnaseid ametikohti, et toetada töökohal toimuvat vastastikust õpet.
Sidusrühmade tegevus:
·Euroopa õigusalase koolituse võrgustik – pakkuda kohtunikele ja prokuröridele kvaliteetseid koolitusi, sealhulgas e-õpet, võtta arvesse kohtutöötajate spetsiifilisi vajadusi ja suurendada ELi tasandil saavutatud tulemuste mitmekordistavat mõju, suurendades oma liikmetele pakutavat ELi õiguse alast koolitust;
·ELi tasandi võrgustikud, koolitajate ja õiguspraktikute organisatsioonid – edendada, koordineerida ja/või korraldada piiriülest koolitustegevust, sealhulgas interaktiivseid veebikoolitusi, mitmekordistades samal ajal koolituse mõju.
Komisjoni tegevus:
·toetada koostööd sidusrühmade vahel, et aidata kaasa käesoleva strateegia eesmärkide saavutamisele;
·anda ELi rahalist toetust kvaliteetsetele projektidele, mis tegelevad konkreetsete koolitusvajadustega jätkusuutlikult, ning õigusprogrammi kaudu Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule;
·luua koostöös sidusrühmadega täiustatud järelevalve süsteem.
8.Kokkuvõte
Käesolevas 2021.–2024. aasta Euroopa õigusalase koolituse strateegias sätestatakse raamistik ambitsioonikate põhimeetmete jaoks, et edendada ELi õiguse nõuetekohast ja tõhusat kohaldamist. Selle eesmärk on tugevdada Euroopa ühist õiguskultuuri, mis põhineb õigusriigi põhimõttel, põhiõigustel ja vastastikusel usaldusel.
Strateegia edu tagamiseks kutsub komisjon kõiki sidusrühmi – justiitsministeeriume, kohtute ja prokuratuuride haldamise nõukodasid, eneseregulatsiooniga kutsealade nõukodasid, Euroopa õiguspraktikute ühendusi, riiklikke ja ELi tasandi koolitajaid, ELi institutsioone ja asutusi – üles seadma kindlaks eesmärgiks strateegia kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eesmärkide saavutamise.
Komisjon jälgib korrapäraselt strateegia rakendamist ja teeb koostööd teiste ELi institutsioonidega, et tagada eesmärkide saavutamiseks vajalik poliitiline toetus.