EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.6.2020
COM(2020) 248 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2021. aastaks
{SWD(2020) 112 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.6.2020
COM(2020) 248 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2021. aastaks
{SWD(2020) 112 final}
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Säästvam kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2021. aastaks
1.Sissejuhatus
Käesolevas teatises antakse ülevaade ELi laevastike edusammudest säästva kalapüügi saavutamisel ning hinnatakse ELi laevastiku sotsiaal-majanduslikke tulemusi, püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelist tasakaalu ning lossimiskohustuse rakendamist. Teatist tuleks lugeda koos lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud teabega.
Lisaks sisaldab teatis põhisuundasid, mille abil kujundatakse komisjoni ettepanekuid 2021. aasta kalapüügivõimaluste kohta. Liikmesriikidel, nõuandekomisjonidel, sidusrühmadel ja üldsusel palutakse arutleda teatises esitatud poliitikasuundade üle ning esitada komisjonile tagasiside 31. augustiks 2020.
2.FMSY saavutamisel tehtud edusammud 1
Kalavarudele avaldatav surve vähenes Atlandi ookeani kirdeosas ühtlaselt aastatel 2003–2018. Kuigi kalastussuremuse aritmeetiline keskmine oli enam kui 1,5 korda suurem kalastussuremusest maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (FMSY) juures 2000. aastate alguses, on see stabiliseerunud ja on nüüd ligikaudu 1,0. See tähendab, et kalapüük on pidevalt muutunud säästvamaks. See tähendab ka seda, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) eesmärk on üldjoontes saavutatud, kuigi mõned probleemid tuleb veel lahendada.
Lubatud kogupüük (TAC) on üks ühise kalanduspoliitika peamisi majandamisvahendeid. Komisjon tegi ettepaneku kehtestada Atlandi ookeani kirdeosas ja sellega piirnevatel aladel 2020. aastaks lubatud kogupüük kalastussuremuse (FMSY) kestlikul tasemel või alla selle kõigi 78 lubatud kogupüügi puhul, mille kohta olid saadaval FMSY-alased nõuanded, välja arvatud kuuel juhul, mille puhul Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitas püüki mitte teostada. Sellistel juhtudel otsustati kehtestada väike lubatud kogupüük ainult kaaspüügi puhul, et kahanenud kalavarusid oleks võimalik taastada, ilma et lõpetataks enneaegselt olulist töönduslikku kalapüüki või takistataks teadlastel koguda teaduslikke andmeid.
Lisaks osutusid kasulikuks Läänemere, 2 Põhjamere 3 ja läänepiirkonna vete 4 piirkondlikud mitmeaastased kavad, mis tagasid vajaliku paindlikkuse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel, võimaldades samas kindlaks määrata püügitasemed maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikus. Teatavatel rangelt piiratud juhtudel võimaldasid need kehtestada lubatud kogupüügi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ülemises vahemikus, millega tasakaalustati heas seisundis kalavarude vähenemist. Nii oli see euroopa merluusi ja põhjapoolse merluusi puhul. Samal ajal olid mitmeaastased kavad väga olulised, et kehtestada lubatud kogupüük maksimaalse jätkusuutliku saagikuse madalamas vahemikus mitme kalavaru puhul, mis ei olnud heas seisundis.
Nõukogu kehtestas 78 lubatud kogupüügist 62 kooskõlas FMSY tasemega. Seepärast eeldatakse, et 2020. aastal on üle 99 % Läänemerel, Põhjamerel ja Atlandi ookeanil lossitud saagist, mida majandab üksnes EL, pärit säästvalt majandatud kalandusest.
Seoses Atlandi ookeani kirdeosa 11 kalavaruga, mida majandatakse koos ELi-väliste riikidega, võib kinnitada ELi vetes kuni 2014. aastani täheldatud üldist positiivset suundumust; selle F/FMSY näitaja mediaanväärtuse alusel jälgitakse tähelepanelikult ELi vetes toimuvat. Pärast 2014. aastat näitab see näitaja siiski, et nende kalavarude arv, mida kasutatakse üle FMSY taseme 5 , on suurenenud.
Lisaks lubatud kogupüügi kehtestamisele võttis nõukogu 2019. aastal mitmeaastaste kavade alusel vastu parandusmeetmed, et võimaldada teatavate kalavarude taastamist. Nendeks on Keldi mere tursk ja merlang ning Läänemere idaosa tursk. ELi ja Norra konsultatsioonide käigus lepiti kokku ka Põhjamere tursa ning Skagerraki ja Kattegati tursa suhtes võetavates parandusmeetmetes. Nende eriti raskes olukorras olevate kalavarude majandamisel keskendutakse nüüd biomassi taastamisele. Seetõttu kehtestati erakorralised kaitsemeetmed, et vähendada nende püüki peamises töönduslikus kalapüügis (kasutades selektiivsemaid püügivahendeid) ja tagada, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi puhul saadakse püügitavadest õigesti aru.
Kuigi need parandusmeetmed on kasulikud, et tagada Keldi mere tursavarude kiirem taastumine kooskõlas läänepiirkonna vete mitmeaastase kava eesmärkidega, oleks komisjon eelistanud, et Keldi mere tursa lubatud kogupüük kehtestataks 2020. aastaks tagasihoidlikumal tasemel.
Vahemere ja Musta mere kalastussuremuse näitaja (F/FMSY) püsis ajavahemikul 2003–2017 väga kõrgel tasemel. Alates 2011. aastast, mil F/FMSY saavutas kõigi aegade kõrgeima taseme, on F/FMSY väärtus püsinud ligikaudu 2,4 juures. See näitab, et kalavarusid kasutatakse keskmiselt palju rohkem, kui on ühise kalanduspoliitika kestlikkuseesmärk.
2.1.Biomassiga seotud suundumused 6
Atlandi ookeani kirdeosas on biomass alates 2007. aastast jätkuvalt suurenenud ja oli 2018. aastal 48 % suurem kui 2003. aastal 7 täielikult hinnatud kalavarude puhul.
Vahemeres ja Mustas meres on olukord jäänud alates andmeseeriate algusest 2003. aastal sisuliselt samaks, kuigi alates 2012. aastast võib biomass olla veidi suurenenud. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) märgib siiski, et selle näitaja osas valitseb suur ebakindlus.
Vaatamata sellele, et Atlandi ookeani kirdeosas toimuvast kalapüügist tuleneva surve vähendamisel ja biomassi suurendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, on probleemid endiselt lahendamata. Endiselt toimub mõne kalavaru ülepüük ja/või need varud on väljaspool ohutuid bioloogilisi piire ning on selge, et nende varude kestlikule tasemele viimiseks on vaja teha rohkem jõupingutusi. Vahemere ja Musta mere puhul tuleb kindlasti jätkata ka jõulisi kaitsealaseid jõupingutusi, eelkõige Vahemere lääneosa mitmeaastase kava rakendamisega ja paljude meetmetega, mis on võetud MedFish4Everi ja Sofia deklaratsioonide, näiteks 2019. aastal vastu võetud Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) Aadria mere põhjalähedase püügi mitmeaastase kava täitmiseks.
2.2.ELi laevastiku olukord 8
Laevade arv ELi laevastikus vähenes jätkuvalt. 2019. aasta detsembris oli ELi laevastikuregistris (sh äärepoolseimates piirkondades) 81 279 laeva, mis on 365 laeva vähem kui eelnenud aastal. Koguvõimsus kogumahutavusena (GT) oli 1 521 189, mis on 11 991 GT vähem kui aasta varem. Koguvõimsus kilovattides oli 6 047 356 (kW), mis tähendab, et see vähenes võrreldes 2018. aasta detsembriga 428 278 kW võrra. Kuigi ELi laevastiku üldine püügivõimsus jääb püügivõimsuse ülempiiridest allapoole, tuleb seda silmas pidada, kuna on veel märkimisväärne hulk laevastikusegmente, mis tõenäoliselt ei ole olemasolevate püügivõimalustega tasakaalus. Viimased tulemused näitavad, et 2017. aastal ei olnud hinnatud 247 laevastikusegmendist 182 ühe peamise bioloogilise näitaja – säästva püügimäära näitaja – kohaselt tasakaalus.
ELi laevastiku majandustulemused olid jätkuvalt väga head: 2018. aastal oli puhaskasum ligikaudu 1,4 miljardit eurot ja keskmine puhaskasumi marginaal 18 %. See kasumlikkuse tase on oluliselt paranenud, arvestades seda, et ELi laevastiku kasum oli 2008. aastal ainult marginaalne. Tulemuslikkuse jätkuv paranemine tulenes peamiselt sellest, et mõne olulise kalavaru seisund paranes, keskmised kalahinnad olid kõrged (lossiti vähem kala, kuid nende väärtus oli suurem) ja kütusehinnad jäid madalaks.
Kuigi 2019. aasta andmed ei ole veel kättesaadavad, eeldatakse väga head üldist kasumlikkust, kusjuures puhaskasum ja keskmine puhaskasumi marginaal on sarnased 2018. aasta omadega. ELi eri püügipiirkondade vahel püsivad siiski märkimisväärsed erinevused ning kasumlikkuse tase on madalam Läänemerel, Vahemerel ja Mustal merel. Positiivset majandussuundumust täheldati mitmes laevastikus, millega püütakse jätkusuutlikult kasutatavaid kalavarusid (nt merikuratlased ja megrim Iiri meres, merikeel La Manche’i lääneosas ja megrim Põhjameres), tänu millele suurenesid üldjuhul nende tulusus ja palgad. Seevastu ülepüütud kalavarusid (Läänemere idaosa tursk, Keldi mere tursk) püüdvate laevastike majandustulemused olid halvemad.
ELi laevastiku kogutööhõive (täistööaja ekvivalentides) on alates 2008. aastast vähenenud keskmiselt 1,2 % aastas, seda osaliselt laevastiku võimsuse vähenemise tõttu. Täistööajale taandatud töötaja keskmine palk on siiski aastas 2,5 % kasvanud. Täistööajale taandatud töötaja keskmine aastapalk on 25 000 eurot. Tööhõive suurenes mitmes laevastikus, mis tegutsevad Põhjamerel ja Atlandi ookeanil, mis erinevalt muudest piirkondadest on stabiliseerumas.
ELi laevastiku 2020. aasta majandustulemuste prognoosid on siiani väga ebakindlad, kuna COVID-19 tervishoiukriisi tõttu on nõudlus vähenenud ja tarneahelad katkenud. Esimesed märgid viitavad siiski sellele, et kalandussektorit on esialgu rängalt tabanud COVID-19 pandeemia põhjustatud turuhäired, kuna nõudlus on järsult vähenenud. Nõudluse vähenemise ja sellele järgnenud esmamüügi hindade languse tõttu lõpetasid paljud laevad tegevuse. Toitlustusettevõtetele suunatud kanalite sulgemine mõjutas väärtuslikke liike püüdvaid laevastikusegmente ja väikesemahulist rannapüüki. Samuti mõjutas see oluliselt eksporditurgudest sõltuvaid kalalaevastikke. Lisaks nõudlusega seotud probleemidele takistasid teatavat kalapüüki sanitaarmeetmed.
Alates aprilli keskpaigast tundub olukord paranevat nii kalapüügi- kui ka ‑töötlemissektoris. 9 Väga madalad kütusehinnad 2020. aastal võivad aidata vähendada ELi laevastike tegevuskulusid.
Selle enneolematu olukorra lahendamiseks esitas komisjon hulga kiireloomulisi leevendusmeetmeid, mille ELi seadusandjad heaks kiitsid. Need meetmed aitavad kaitsta tuhandeid töökohti ELi rannikualadel ja säilitada toiduga kindlustatuse. Nende meetmetega laiendatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kohaldamisala, et võimaldada rahvatervise kriisist põhjustatud majandusliku kahju hüvitamist, rahaliste vahendite paindlikumat jaotamist iga liikmesriigi rakenduskava raames ja lihtsustatud menetlust rakenduskavade muutmiseks, et uued meetmed kiiresti kasutusele võtta. Uus ajutine riigiabi raamistik võimaldab liikmesriikidel anda abi riigiabi vormis kalandussektoris tegutsevatele ja kriisist tabatud ettevõtjatele.
Isegi kui üldiselt jääb ELi laevastiku võimsus allapoole seadusjärgseid püügivõimsuse ülempiire, valmistab jätkuvalt muret selliste laevastikusegmentide märkimisväärne arv, mis tõenäoliselt ei ole olemasolevate püügivõimalustega tasakaalus, ning sellega tuleks tegeleda liikmesriikide tegevuskavades sisalduvate asjakohaste meetmete abil.
2.3.Lossimiskohustus 10
Kogu saagi lossimise kohustus jõustus täielikult 2019. aastal. Lossimiskohustuse täitmisel tehtud edusammude hindamiseks sai komisjon aruandeid 18 liikmesriigilt 11 ja viielt nõuandekomisjonilt. Kasutati ka muid teabeallikaid, näiteks komisjoni korraldatud õpikoda lossimiskohustuse rakendamise, kontrolli ja täitmise tagamise kohta 14. juunil 2019.
Üldiselt tundub, et nõuete täitmine on endiselt nõrk. Liikmesriigid peavad pöörama rohkem tähelepanu kontrollile ja täitmise tagamisele. Endiselt valmistab suurt muret asjaolu, et enamik riike ei teata täpselt lossimiskohustuse alusel lubatud erandite alusel vette tagasi lastud kalade kogust, lossitakse väga väike kogus alammõõdust väiksemaid kalu ja liikmesriikidel on raskusi sellise saagi seirega. Nende puuduste tõttu on lossimiskohustuse mõju liikmesriikidele ja kalatööstusele endiselt väike, hoolimata sellest, et sidusrühmad väljendasid selle üle suurt muret, enne kui lossimiskohustust hakati 2019. aastal täielikult rakendama.
Märkimisväärselt vähem liikmesriike on teinud eriuuringuid ja katseprojekte, et katsetada selektiivseid püügivahendeid või vältimisstrateegiaid. 2019. aastal keskenduti valimi moodustamise programmidele või majandusuuringutele, et toetada vähese tähtsusega ja kõrgel ellujäämismääral põhinevaid erandeid. Liikmesriikide piirkondlikud rühmad tegelesid 2019. aastal edukalt võimalike kitsaskohtadega, kasutades lahendusi, mis töötati välja koos komisjoni ja teiste sidusrühmadega. Näiteks olid teatavad liikmesriigid nõus vahetama kvoote, et lubatud kogupüük puudutaks üksnes kaaspüüki ja samas kohaldataks meetmeid kaaspüügi vähendamiseks. Kvootide vahetamise mehhanismi kasutati edukalt. STECFi hinnangul ei olnud mõned kaaspüügi vähendamise meetmed siiski piisavalt tõhusad. Seepärast on komisjon lisanud kalapüügivõimalusi käsitlevasse ettepanekusse selle probleemi lahendamiseks mõned olemuslikult seotud parandusmeetmed. 12
Lossimiskohustuse kontrollimine on endiselt probleem, mida ei ole lahendatud. 13 2020. aasta veebruaris alustas komisjon auditisarja selle kohta, kuidas valitud liikmesriigid tagavad lossimiskohustuse kontrolli ja täitmise tagamise. Seni tehtud auditite esialgsed tulemused näitavad, et kõnealused liikmesriigid ei ole võtnud vajalikke meetmeid ning et saagi tagasiheide on märkimisväärne ja dokumenteerimata. Neid järeldusi toetavad mitmesugused aruanded, sealhulgas kolm Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) nõuete täitmise hindamise aruannet 14 lossimiskohustuse rakendamise kohta. Need aruanded kinnitavad, et lossimiskohustuse täitmata jätmine on hindamisperioodil (2015/2016–2017) olnud teatavates Põhjamere ja loodepiirkonna laevastikusegmentides konkreetsete püügipiirkondade puhul laialt levinud.
Kalapüügivahendite ja -võtete selektiivsuse suurendamiseks on vaja teha pidevaid jõupingutusi. Rohkem tuleb keskenduda lossimiskohustuse kontrollimisele ja täitmise tagamisele, eelkõige kasutades sobivaid tänapäevaseid kontrollivahendeid, nagu elektroonilised kaugseiresüsteemid, mis on kõige tulemuslikumad ja kulutõhusamad vahendid lossimiskohustuse kontrollimiseks merel. Komisjon jätkab koostööd kaasseadusandjatega, et jõuda kokkuleppele kalanduse muudetud kontrollisüsteemi suhtes, 15 mis võib hõlbustada nende tänapäevaste kontrollivahendite kasutamist.
3.Ettepanekud 2021. aasta kalapüügivõimaluste kohta
3.1.Kalapüügivõimalusi käsitlevate ettepanekute eesmärgid 2021. aastal
Alates 2020. aastast tuleb kalavarusid majandada kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiga. Seepärast on Atlandi ookeani, Põhjamere ja Läänemere kalavarusid käsitlevate komisjoni ettepanekute peamine eesmärk säilitada või saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus (FMSY) maksimaalse jätkusuutliku saagikuse seisukohast hinnatud kalavarude puhul. 16 Komisjon rakendab majandamiskavad täielikult. Komisjon teeb ettepaneku kas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagava väärtuse kohta või kasutab ICESi määratud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikku, kui see on mitmeaastase kava alusel õiguslikult võimalik. Kui ICES soovitab sihtliikide varusid mitte püüda, keskendutakse nende taastamisele mitmeaastaste kavade kohaste parandusmeetmete abil. Samuti otsitakse neis ettepanekutes edaspidigi lahendusi, mis hõlbustaksid lossimiskohustuse tulemuslikku rakendamist. Jätkatakse koostööd kõigi sidusrühmadega, tagamaks, et nende kavadega hõlmatud kalavarude kohta tehakse niipea kui võimalik täielik jätkusuutlikku saagikust käsitlev teaduslik hindamine.
Kuigi mõne kalavaru halb seisund on tingitud ka muudest inimtekkelistest teguritest (nt kliimamuutused ja reostus), millega tuleb tegeleda, tuleb selliste varude püügisurvet veel piirata. Komisjon kiirendab koos teadlastega tööd kalanduse ökosüsteemide valdkonnas, püüdes integreerida need elemendid kalavarude majandamisse.
Vahemere ja Musta mere kalapüügivõimalusi käsitleva määruse ettepanekus sätestatakse täiendavad jõupingutused Vahemere lääneosa mitmeaastase kava rakendamiseks 2021. aastal, pidades silmas mitmeaastase kava eesmärki saavutada piirkonnas FMSY hiljemalt 2025. aastaks, tuginedes kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele. Ettepanek hõlmab ka juba kehtivaid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) meetmeid, sealhulgas 2019. aastal vastu võetud meetmeid, nagu Aadria mere põhjalähedaste kalavarude mitmeaastane kava, erakorralised meetmed Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide jaoks, meetmed angerjate jaoks ja Musta mere hariliku kammelja lubatud kogupüük ning autonoomsed kvoodid selle mereala kilu jaoks. 17
3.2.Peamised sammud järgmiste kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel
Komisjoni kalapüügivõimalusi käsitlevate ettepanekute alus on ICESi teaduslikud püüginõuanded, mis esitatakse mitmes osas. ICES avaldab oma püüginõuanded mais ja juunis ning ajakohastab mõnda neist pärast sügisel merel tehtavaid uuringuid. Suurte pelaagiliste kalavarude kohta koostatakse nõuanne septembris. Komisjon kavatseb esialgsetes ettepanekutes käsitleda võimalikult suurt osa kalavarudest. Kalapüügivõimalusi käsitlevad ettepanekud sisaldavad jätkuvalt kalapüügivõimalusi märkega „pro memoria“ kalavarude puhul, mida majandatakse koos rahvusvaheliste partneritega (nt Norraga) ja mille kohta saadakse teaduslikud nõuanded aasta lõpupoole.
ELi-Ühendkuningriigi vahelises väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperiood lõpeb 2020. aasta lõpus, kui seda ei pikendata. Kalavarud, mille suhtes komisjon peab konsulteerima Ühendkuningriigiga, sealhulgas Ühendkuningriigi ja Norraga, 2021. aasta kalapüügivõimaluste üle, esitatakse samuti märkega „pro memoria“, kuni selguvad kõnealuste konsultatsioonide ajakava ja tulemused.
COVID-19 pandeemia on teaduslike nõuannete andmist ja andmete esitamise järjepidevust juba mõjutanud, mille tõttu võib nõuannete ajastus ja vorm olla võrreldes varasemate aastatega erinev.
Komisjon kutsub liikmesriike ja sidusrühmi üles kaaluma teaduslikke nõuandeid niipea, kui need on üldsusele kättesaadavad. 18 Sidusrühmadel on samuti võimalus esitada soovitusi kalapüügivõimaluste kohta oma vastavate nõuandekomisjonide ja liikmesriikide kaudu.
Neid konsultatsioone arvesse võttes on komisjoni eesmärk võtta vastu neli ettepanekut: Läänemeri (august), Vahemeri ja Must meri (september), Atlandi ookeani kirdeosa süvamere kalavarud (oktoober) ning Atlandi ookean ja Põhjameri (oktoober). 19 Neid arutatakse eraldi nõukogu istungitel: oktoobris toimuval Läänemere nõukogu istungil, novembris toimuval süvamere kalavarude ning Vahemere ja Musta mere nõukogu istungil, detsembris toimuval Atlandi ookeani ja Põhjamere nõukogu istungil. 20
3.3.Kalapüügivõimaluste kehtestamine eri merepiirkondadele
Ainult ELi majandatavate Läänemere, Põhjamere ja läänepiirkonna vete kalavarude püügi võimalused määratakse selliste asjakohaste mitmeaastaste kavade alusel, milles on määratud kindlaks FMSY suremusvahemikud ja seega võimaldavad need teatavatel tingimustel mõningast paindlikkust. ICESil palutakse anda nõuandeid, mis võimaldavad hinnata selle paindlikkuse kasutamise vajadust ja võimalusi. FMSY väärtuste vahemiku ülemist osa saab kasutada üksnes heas seisundis kalavarude lubatud kogupüügi kohta ettepanekute tegemiseks ja vaid siis, kui vastavalt teaduslikule nõuandele on vaja saavutada mitmeaastase kava eesmärgid segapüügi puhul, et vältida kalavarude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsist kahju varule või piirata aastatevahelisi suuri kõikumisi.
Lossimiskohustuse täielikku rakendamist arvestades kavatseb komisjon esitada Läänemere, Põhjamere ja läänepiirkonna vete kalapüügivõimalusi käsitlevad ettepanekud vastavalt ICESi püüginõuannetele, arvates vajaduse korral maha vähese tähtsusega või kõrgel ellujäämismääral põhinevad erandid.
Et jätkuvalt hõlbustada lossimiskohustuse täielikku rakendamist, on oluline kasutada kõiki saadaolevaid leevendusvahendeid, sh vajaduse korral ICESi nõuandeid segapüügi kohta. Sellega seoses hindab komisjon liikmesriikide edusamme kaaspüügi vähendamise meetmete võtmisel, samal ajal kui asjaomased piirkondlikud rühmad peavad välja töötama keskpika perioodi parandusmeetmed ohualdiste kalavarude jaoks.
FMSY seisukohast hinnatud kalavarude puhul, mille üle tuleb konsulteerida ELi-väliste riikidega, on komisjoni eesmärk saavutada kokkulepe kooskõlas pikaajaliste majandamisstrateegiatega või selliste strateegiate puudumisel FMSY-alaste nõuannetega. Samuti peaks EL jätkuvalt otsima lahendusi, et vältida pelaagiliste kalavarude ülepüüki Atlandi ookeani kirdeosas rannikuriikidevahelise jagamise korra puudumise tõttu.
Kalavarude puhul, mida majandavad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, sealhulgas Vahemerel ja Mustal merel, teeb komisjon ettepaneku kalapüügivõimaluste kohta piirkondlike kalandusorganisatsioonide otsuste alusel. COVID-19 pandeemia tõttu võib eeldada, et 2020. aastal piirduvad paljude piirkondlike kalandusorganisatsioonide koosolekute päevakorrad üksnes kõige olulisemate otsustega, kuna koosolekute korraldamine on raskendatud; see puudutab ka teaduskomiteede koosolekuid, mis mõjutavad kalandusjuhtidele kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid.
Säästva kalapüügi partnerluslepingute puhul, mille EL on kolmandate riikidega sõlminud, lähtutakse kalavarude majandamisel segalepingute jaoks antud konkreetsetest teaduslikest nõuannetest. Tuunipüügilepingute puhul järgitakse seoses olemasolevate kalapüügivõimaluste ja -tavadega piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitusi.
Vahemere lääneosa mitmeaastase kava raames seab nõukogu 2021. aastaks täiendavad püügikoormuse vähendamise eesmärgid, mis põhinevad teaduslikel nõuannetel, võttes arvesse mitmeaastase kava eesmärki saavutada FMSY hiljemalt 2025. aastaks.
Praegune COVID-19 pandeemiast tulenev püügitegevuse katkemine võib põhjustada paljudes liikmesriikides püügikvootide alakasutamist. Praegu ei ole veel teada, kui kaua liikumispiirangud kestavad ja kui palju kvoote jääb kasutamata. See võib erineda sõltuvalt sihtliikidest ja püügihooaegadest. Komisjon jälgib väga hoolikalt püügitegevuse edenemist ja seda, kuidas liikmesriigid kasutavad aastatevahelist paindlikkuse klauslit, mis võimaldab neil hoiustada 10 % oma 2020. aasta kasutamata kvoodist ja kasutada seda 2021. aastal. Selleks et hinnata täiendava paindlikkuse vajadust, võetakse arvesse kehtivat õigusraamistikku ja ühise kalanduspoliitika eesmärke; täiendav paindlikkus kinnitatakse parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel. Igal juhul jääb liikmesriikidele ülesanne tagada, et kogu saak arvatakse olemasolevatest kvootidest maha ning et kõikide püügireiside dokumendid on üksikasjalikud ja täpsed.
4.Kokkuvõte
Heas seisundis kalavarud aitavad jätkuvalt parandada ELi laevastiku majandustulemusi, kuigi ELi laevastiku majandustulemused on 2020. aastal COVID-19 tervisekriisi kombineeritud mõju tõttu ebakindlad.
Ühise kalanduspoliitika peamine eesmärk ja jätkuv prioriteet on viia kalavarud kestlikule tasemele, majandades neid 2020. aastaks ja pärast seda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel ja lõpetades tagasiheite. Kui selle eesmärgini jõutakse, aitab see ühtlasi saavutada Euroopa merede hea keskkonnaseisundi ja minimeerida püügitegevuse halba mõju mereökosüsteemidele. See on samavõrd oluline kalandussektori taastumise seisukohalt. Atlandi ookeani kirdeosas on olukord märkimisväärselt paranenud, kuid kõigis merepiirkondades esineb jätkuvalt probleeme. Endiselt toimub mõne kalavaru ülepüük ja/või need varud on väljaspool ohutuid bioloogilisi piire ning on selge, et selles suhtes on vaja teha rohkem jõupingutusi.
Olukord Vahemerel ja Mustal merel tekitab endiselt muret ning vaja on teha ühiseid lisajõupingutusi. Komisjon teeb Vahemere lääneosa mitmeaastase kava rakendamiseks tihedat koostööd kõigi sidusrühmadega.
Säästev kalapüük ja selektiivsemad püügivõtted on osa kestlikust toidusüsteemist, mis toob kasu tootjatele ja tarbijatele, ning need on olulised nõuded, mida tuleb täita, kui soovime kaitsta ja taastada meie looduskeskkonna bioloogilist mitmekesisust tulevaste põlvkondade jaoks. Komisjoni bioloogilise mitmekesisuse strateegias ja strateegias „Talust taldrikule“ rõhutatakse vajadust säästva kalanduse järele ning loetletakse konkreetsed meetmed, mida komisjon peab võtma, tagamaks, et püügitegevuse negatiivne mõju mereökosüsteemile oleks minimaalne.
Ühise kalanduspoliitika kestlikkuseesmärgi ja raiskava tagasiheite vähendamise eesmärgi saavutamine on osa sellest püüdlusest. On oluline märkida, et säästev kalandus on parim viis kaitsta töökohti ja sissetulekut kalapüügiga tegelevates kogukondades ning aidata neil praegusest kriisist välja tulla. Ühise kalanduspoliitika märkimisväärsed saavutused viimasel kümnendil näitavad kätte suuna, mida tuleb tulevikus järgida.
Liikmesriikidel, nõuandekomisjonidel, sidusrühmadel ja üldsusel palutakse kaalutleda teatises esitatud poliitikasuundasid ning esitada komisjonile tagasiside 31. augustiks 2020.
|
Millal? |
Mis? |
|
Mai/juuni/oktoober |
ICESi nõuanded kalavarude kohta |
|
Juuni lõpp – august |
Üldsusega konsulteerimine teatise üle |
|
Augusti lõpp |
Komisjon võtab vastu Läänemere kalapüügivõimalusi käsitlevad ettepanekud |
|
Septembri keskpaik |
Komisjon võtab vastu Vahemere ja Musta mere kalapüügivõimalusi käsitleva ettepaneku |
|
Oktoober |
Nõukogu kohtumine Läänemere kalapüügivõimaluste teemal Komisjon võtab vastu süvamere kalavarude püügi võimalused |
|
Oktoobri lõpp |
Komisjon võtab vastu Atlandi ookeani / Põhjamere kalapüügivõimalusi käsitleva ettepaneku |
|
November |
Nõukogu kohtumine süvamere kalavarude püügi võimalusi käsitleva ettepaneku teemal Nõukogu kohtumine Vahemere ja Musta mere kalapüügivõimalusi käsitleva ettepaneku teemal 23 |
|
Detsember |
Nõukogu kohtumine Atlandi ookeani / Põhjamere kalapüügivõimalusi käsitleva ettepaneku teemal |