Brüssel,25.5.2020

COM(2020) 209 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2019. aasta aruanne ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rakendamise kohta


I. Sissejuhatus

EL käivitas 2014. aastal kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 214 lõikega 5 ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse 1 . Algatuse eesmärk on suurendada ELi suutlikkust anda vajaduspõhist humanitaarabi ning parandada haavatavate või katastroofis kannatanud kolmandate riikide kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet. Samal ajal võimaldab see Euroopa kodanikel näidata üles solidaarsust abivajajatega, osaledes nendes riikides võetavates humanitaarmeetmetes.

Käesolevas aruandes kirjeldatakse ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rakendamist 2019. aastal. Aruanne on koostatud vastavalt määruse (EL) nr 375/2014 2 artikli 27 lõikele 4, milles nõutakse, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruanded kõnealuse määruse rakendamisel tehtud edusammude kohta. Varasemad 2014., 2015., 2016., 2017. ja 2018. aasta aruanded on kättesaadavad veebis 3 .

Aruanne põhineb andmetel, mis on kogutud ja mida on analüüsitud kooskõlas kõnealuse algatuse meetmete rakendamise järelevalveraamistikuga. Selle järelevalveraamistiku koostasid ja selles leppisid kokku komisjon ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA), kes juhib enamiku algatuse meetmete elluviimist.

II. Eesmärgid ja prioriteedid

Käesolevas aruandes kirjeldatud meetmed põhinevad ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rakendamise 2019. aasta tööprogrammil, 4 mille komisjon võttis vastu kooskõlas määruse (EL) nr 375/2014 artikli 21 lõikega 3. Algatuse rakendamiseks eraldati eelarvest 18 365 000 eurot.

ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse eesmärk on aidata tõhustada ELi suutlikkust anda vajaduspõhist humanitaarabi, mille eesmärk on hoida inimelu, vältida ja leevendada inimkannatusi ja säilitada inimväärikus ning parandada kolmandates riikides haavatavas olukorras olevate või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet, eelkõige katastroofideks valmisoleku, katastroofiohu vähendamise ning häda-, taastamis- ja arenguabi tõhusama seostamise abil.

III. 2019. aastal rakendatud meetmed

Käesoleva aruande punktides 1–4 kirjeldatud meetmed on delegeeritud EACEA-le, kes rakendab neid koostöös komisjoniga 5 .

EACEA vastutab konkursikutsete, pakkumiskutsete ja lepingute haldamise ning eelarveeraldise kasutamise eest kooskõlas komisjon vastu võetud iga-aastase tööprogrammiga. Tegevuse juhtimise seisukohast jääb komisjon otseselt vastutavaks partnerite ja vabatahtlike võrgustiku loomise ja käigushoidmise, veebiplatvormi ja teabevahetuse eest.

1.Lähetamine

ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamine osalema väljaspool ELi elluviidavates humanitaarabi projektides annab ELi kodanikele ja pikaajalistele elanikele võimaluse näidata üles oma solidaarsust abivajajatega. Täisajaga vabatahtlike lähetamist kolmandatesse riikidesse toetatakse veebipõhise vabatahtliku tegevusega, milles inimesed saavad osaleda olenemata oma asukohast maailmas.

Lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide konsortsium avaldab teabe ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse raames rahastatava vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta ELi humanitaarabi vabatahtlike platvormil 6 .

Ajavahemikus 1. jaanuar – 31. detsember 2019 lähetati 374 ELi humanitaarabi vabatahtlikku osalema 2017. ja 2018. aasta eelarvest rahastatud projektides ning sooritati 61 korral praktika. Praktika võimaldab noortel ELi humanitaarabi vabatahtlikel veeta enne kolmandasse riiki lähetamist kuni kuus kuud ELi liikmesriigis saatva organisatsiooni peakorteris.

Allpool esitatud diagrammil on näha alates algatuse käivitamisest 2015. aastal igal aastal välja valitud lähetamisprojektides kavandatud vabatahtlike arv. 2019. aastal avaldatud konkursikutse tulemuseks oli 424 lähetust, mis toimuvad 2020./2021. aastal.

Kuna ELi humanitaarabi vabatahtlike valimisel ja lähetamisel rakendatakse vajaduspõhist lähenemisviisi, on vabatahtlike taust mitmekesine ja oskused erinevad. Allpool esitatud diagrammil on näha valdkonnad, kus organisatsioonid teatavad kõige sagedamini vabadest vabatahtlike kohtadest. Algatuse elluviimise algusest saati on kõige enam otsitud vabatahtlikke i) teabevahetuse, ii) katastroofiohu juhtimise ja iii) projektijuhtimise valdkonda.

ELi humanitaarabi vabatahtlikud on ELi liikmesriikide kodanikud ja seaduslikult mõnes ELi liikmesriigis elavad kolmandate riikide kodanikud. 2019. aastal püsis eri kodakondsusega vabatahtlike osalemismäär muutumatu. Nagu on näidatud allpool esitatud diagrammil, on seni osalenud algatuses 24 liikmesriigi vabatahtlikud, kusjuures kõige rohkem on neid Itaaliast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt.

Alates algatuse käivitamisest on avaldatud 205 veebipõhise vabatahtliku tegevusega seotud ülesannet, millest 62 avaldati 2019. aastal. Kõige sagedamini sooviti selliste ülesannete täitmist, mis hõlmasid tõlkimist, korrektuuri ja graafilist disaini.

Näited 2019. aastal elluviidud projektide raames toimunud vabatahtliku tegevuse kohta 7

Projekt „Humanitaarabi vabatahtlikud tegevuses: väljakutsed ja võimalused“ (Humanitarian volunteers in action: challenges & opportunities) toob kokku kaks lähetavat organisatsiooni Prantsusmaalt ja Slovakkiast, kes teevad koostööd, et lähetada 18 ELi humanitaarabi vabatahtlikku osalema humanitaarabioperatsioonides üheksas vastuvõtvas organisatsioonis Albaanias, Marokos, Alžeerias, Ecuadoris, Gruusias ja Türgis. Albaanias pakutakse selle projekti raames Tirana omavalitsuses haavatavatele rühmadele, nagu lapsed, puudust kannatavad isikud ja kroonilist haigust põdevad inimesed, toitumisega seotud teenuseid.

Toitumisküsimustega tegelenud noor ELi humanitaarabi vabatahtlik kirjutab oma rolli kohta Albaanias, kus ta korraldas lastele ja puudega noortele täiskasvanutele heade toitumistavade teemalisi õpikodasid, järgmist: Dietoloogina oli mul võimalus teha oma vabatahtlikutöös koostööd erinevate keskuste ja koolidega. Kord nädalas külastasin keskust „Femijet e Botes ne Shqiperi“, mis võtab pärast koolipäeva lõppu vastu kümme last, ja Prushis asuvat keskust „Fondacioni Ndihmoni Jeten“, kus hoolitsetakse vaimse puudega noorte täiskasvanute eest, sealhulgas tegeletakse rühmaga, mille liikmed õpivad olema võimalikult iseseisvad. Mul õnnestus saavutada nende kahe rühmaga side ja korraldada toitumisalaseid õpikodasid.

( https://webgate.ec.europa.eu/echo/eu-aid-volunteers_en/nutritional-education-food-pyramid_en )

Projekt, mille raames ELi humanitaarabi vabatahtlikud püüavad parandada lähetamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu haavatavate kogukondade vastupanu- ja reageerimisvõimet (EU Aid Volunteers for resilience and response capacity of vulnerable communities through deployment and capacity building activities), võimaldab Itaalia ja Hispaania lähetavatel organisatsioonidel teha partneritena koostööd, et lähetada 13 kolmandasse riiki 32 vabatahtlikku.

Filipiinidele lähetatud noor ELi humanitaarabi vabatahtlik kirjutab oma kogemustest vabatahtlikuna logistika valdkonnas. Taali vulkaani purskest saati on tema põhitegevus olnud piirkonnas toimuvate hädaolukorrale reageerimise operatsioonide logistika koordineerimine.

Pärast viimaste nädalate järjestikuseid maavärinaid viime nüüd ellu mitut projekti, millega kantakse hoolt peavarju, vee, kanalisatsiooni, hügieeni ja rahaliste vahendite tagamise eest. Nende kahe kuu jooksul on meid tabanud ka tugev taifuun – Kammuri, selle aasta kahekümnes –, kuid õnneks ei olnud see nii laastav kui arvati. Tundub, et nad ei eksi, öeldes, et need kuud on alati kiired!

Rohkem lugusid leiab aadressilt https://webgate.ec.europa.eu/echo/eu-aid-volunteers_en/ .

2019. aasta konkursikutse ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamiseks 8 avaldati 12. aprillil 2019 ja ettepanekute esitamise tähtaeg oli 13. juuni 2019. Konkursikutse eesmärk oli kaasrahastada ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamise projekte, sealhulgas nooremspetsialistide praktikakohti ning vabatahtlike elluviidavaid täiendavaid suutlikkuse suurendamise meetmeid. Algselt oli selle projektikonkursi eelarve 10 000 000 eurot. Pärast taotluste hindamist eelarvet suurendati, kandes üle tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise projektikonkursi jaoks eraldatud eelarvevahendeid. Kaasrahastamiseks valiti välja kümme projekti, 9 mida EL toetas kokku 11 360 700 euroga. Projektidega alustati 2019. aasta detsembris ja nende raames on kavas lähetada alates 2020. aastast 424 ELi humanitaarabi vabatahtlikku. Organisatsioonide väljapakutud vabatahtlike arv on suurenenud 2018. aasta 368 vabatahtlikult 2019. aasta 424 vabatahtlikule.

2019. aastal oli kavas lähetada vabatahtlikke Aafrikasse (45,5 %), Ladina-Ameerikasse ja Kariibi mere piirkonda (24,8 %), Lähis-Itta (15,8 %), Ida-Aasiasse (9,9 %), Kesk-Aasiasse (3,1 %) ja Balkani riikidesse (0,9 %).

2.Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise projektid, 10 mida toetatakse ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rahaliste vahenditega, suurendavad ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamist kavandavate organisatsioonide suutlikkust ning tagavad, et need organisatsioonid järgivad algatuse raames kehtestatud standardeid ja menetlusi.

EACEA avaldas 22. mail 2019 konkursikutse, 11 mille ettepanekute esitamise tähtaeg oli 4. juuli 2019. Konkursikutse eesmärk oli kaasrahastada projekte, mille raames suurendatakse väljaspool ELi asuvate vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust ja antakse ELis asuvatele lähetavatele organisatsioonidele tehnilist abi sellistes valdkondades nagu katastroofiohu juhtimine, vabatahtlike juhtimine ja vajaduste hindamise metoodika. Komisjoni iga-aastases tööprogrammis projektide kaasrahastamiseks ettenähtud kogueelarve vähenes 4 600 000 eurolt 3 239 300 eurole pärast vahendite ülekandmist lähetamiseks korraldatud projektikonkursi raames välja valitud projektide jaoks.

Kaasrahastamiseks valiti välja viis taotlust (üks tehnilise abi ja neli suutlikkuse suurendamise projekti), 12 mida EL toetas kokku 2 614 101 euroga.

Kokku rahastati 2015.–2019. aasta konkursikutsete tulemusel 32 suutlikkuse suurendamise projekti ja 13 tehnilise abi projekti, mis hõlmasid 440 abisaajat/projektipartnerit.

Nende projektide eesmärk on tugevdada osalevate organisatsioonide juhtimis- ja operatsioonisüsteeme ning aidata kaasatud organisatsioonidel teha koostööd, et rakendada humanitaarabi andmisel ja vabatahtlike juhtimisel parimaid tavasid.

Näited 2019. aastal rahastamiseks välja valitud projektide kohta

Suutlikkuse suurendamine

Projekti XCHANGE edendab ja viib ellu konsortsium, mis koosneb 14 partnerist: 5 ELi organisatsiooni Itaaliast, Slovakkiast ja Hispaaniast ning 9 organisatsiooni Etioopiast, Keeniast, Guatemalast, Colombiast, Peruust ja Serbiast. Projekti põhieesmärk on anda liikmetele võimalus juhtida ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse raames vabatahtlikke ning õppida humanitaarabi, vabatahtlike juhtimise ja kogukonnapõhise arengu heade tavade jagamisest.

INPLACE on suutlikkuse suurendamise projekt, mille keskmes on sundrände probleem Ladina-Ameerika riikides ja uute vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimine selles piirkonnas. Selles 24 kuud kestvas projektis osalevad 2 ELi organisatsiooni Hispaaniast ja Itaaliast ning 13 organisatsiooni 9 kolmandast riigist, sh Colombiast, Boliiviast, Peruust, Brasiiliast, Venezuelast, Tšiilist, Hondurasest, Guatemalast ja Mehhikost, kes jagavad oma kogemusi, hangivad uusi kogemusi ja suurendavad oma suutlikkust.

Projektil on neli erieesmärki: i) suurendada suutlikkust, et kaitsta Venezuela kriisi ja sundrände tõttu kannatavaid haavatavaid elanikkonnarühmi ja kogukondi; ii) tugevdada kogukonna juhitavaid protsesse, mis on seotud kaitse, valmisoleku ja reageerimisega sundrände korral; iii) suurendada organisatsioonide suutlikkust saada ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse raames sertifitseeritud ning iv) edendada liikmete seas partnerlust.

Tehniline abi 

Humanitaarabi raames antava tehnilise abiga, millega tagatakse väärtuslik rahvusvaheline vabatahtlik tegevus ja puudega inimeste kaasamine, püütakse luua ülemaailmne praktikakogukond, mis hõlmab ELi organisatsioone, kes teevad tööd selle nimel, et kaasata humanitaarabi meetmetesse ja vabatahtlikku tegevusse puudega inimesed. Projektis osalevad kuus konsortsiumipartnerit 4 ELi riigist: Soomest, Itaaliast, Belgiast ja Iirimaalt.

Projektil on kolm põhieesmärki: i) suurendada ELi organisatsioonide suutlikkust juhtida ja jälgida kaasavaid humanitaarabiprojekte, sealhulgas katastroofiohu vähendamise ja katastroofijärgse taastamise projekte; ii) saavutada mõne konsortsiumi kuuluva ELi organisatsiooni sertifitseerimine ELi humanitaarabi vabatahtlikke lähetava organisatsioonina, kes hakkab ellu viima kaasavaid vabatahtliku tegevuse programme; iii) luua praktikakogukond, mis aitab suurendada liikmete seas kaasamise, humanitaartegevuse ja vabatahtliku tegevuse alast suutlikkust, ning jagada saadud kogemusi asjaomases sektoris ja avalikkusega.

3.Sertifitseerimine

Organisatsioon, kes soovib lähetada ELi humanitaarabi vabatahtlikke, peab olema sertifitseeritud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse sertifitseerimismehhanismi alusel kui lähetav või vastuvõttev organisatsioon. Selle sertifitseerimise käigus kontrollitakse, kas osalevad organisatsioonid on suutelised kohaldama vabatahtlike juhtimise nõudeid, et juhtida vabatahtlikke enne nende lähetamist ja selle ajal.

2015. aastal kuulutati välja avatud pakkumismenetlus, mille raames saab esitada taotlusi kuni 30. septembrini 2020 13 . 2019. aasta lõpuks oli sertifitseeritud 282 organisatsiooni (52 lähetavat ja 230 vastuvõtvat organisatsiooni), mis võimaldab lähetada rohkem ELi humanitaarabi vabatahtlikke.

Allpool esitatud diagrammil on näha aastatel 2015–2019 sertifitseeritud organisatsioonide arv.

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1244/2014 14 artikli 36 lõike 1 kohaselt tuleb sertifitseeritud lähetavatele ja vastuvõtvatele organisatsioonidele teha kolme aasta möödumisel sertifikaadi andmisest kordussertifitseerimine. 2019. aastal pidid läbima kordussertifitseerimise 34 organisatsiooni, mis olid sertifitseeritud 2016. aastal.

4.Koolitusprogramm

ELi humanitaarabi vabatahtlike koolitusprogrammi viib läbi ettevõtja ICF juhitav konsortsium. Koolitusprogrammi aluseks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1398/2014 kehtestatud pädevusraamistik. Koolitusprogrammis kasutatakse kombineeritud õppemeetodit, mis koosneb veebipõhisest ettevalmistavast õppest ja silmast silma auditoorsest õppest, sh kohustuslikest ja valikulistest koolitusmoodulitest ning stsenaariumipõhisest õppusest 15 .

Seni on korraldatud kokku 23 koolitustsüklit: 2016. aastal kaks, 2017. aastal neli, 2018. aastal kaheksa ja 2019. aastal üheksa. Alates 2016. aastast on saanud koolitust 1 016 vabatahtlikuks kandideerijat, kusjuures koolitust saanud kandideerijate arv on aastast aastasse kasvanud: 2016. aastal oli neid 96, 2017. aastal 179, 2018. aastal 295 ja 2019. aastal 446. Algatuse elluviimise algusest saati on tunnistatud koolituse lõppedes lähetamiskõlblikuks 99 % vabatahtlikuks kandideerijatest.

 

2016.–2019. aastal oli 72 % osalejatest naised ja vaid 28 % mehed. Peale selle moodustasid 75 % vabatahtlikuks kandideerijatest nooremspetsialistid (vähem kui viis aastat kutsealast töökogemust) ja 25 % vanemspetsialistid (enam kui viis aastat kutsealast töökogemust). Kui vaadelda päritoluriike, siis enamik vabatahtlikuks kandideerijatest oli pärit Itaaliast (278), Hispaaniast (220) ja Prantsusmaalt (177).

2019. aasta märtsist septembrini korraldati Austria, Belgia, Itaalia ja Madalmaade koolituskeskustes üheksa koolitustsüklit. Kokku sai koolitust 446 vabatahtlikuks kandideerijat. Nagu varasematel aastatel, osales koolitustel ka mitu reservkandidaati, et tagada asendusvabatahtlike olemasolu, kui mõni valitud kandidaat peaks loobuma või ei ole enam kättesaadav. Lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid teevad lõpliku valiku pärast koolituse lõppu.

Koolitus toimus peamiselt inglise keeles, mõnes rühmas kasutati õpetamisel prantsuse või hispaania keelt. Prognooside kohaselt suureneb tulevikus vabatahtlike lähetamine Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse. Sellega võib kasvada 2020. aastal nõudlus hispaania- ja prantsuskeelsete koolitustsüklite järele.

Vabatahtlikuks kandideerijad on koolitusega endiselt väga rahul, andes sellele keskmiselt 8,8 punkti 10st.

5.Toetusmeetmed

ELi humanitaarabi vabatahtlike platvorm toimis jätkuvalt vabatahtliku tegevusega seotud teabe keskusena, mille kaudu pakuti üksikasjalikku teavet vabade täisajaga vabatahtliku kohtade ja veebipõhise vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta. Platvorm hõlmab ka vahendeid ELi humanitaarabi vabatahtlike juhtimiseks, edukalt vabatahtlike koolituse läbinute andmebaasi, vahendeid veebipõhise vabatahtliku tegevuse juhtimiseks, koostööruume vabatahtlikele ja projektidele, avalikku foorumit, kus avaldatakse algatuse kohta värsket teavet, võimalust postitada lugusid kohapealt ning aruandlus- ja järelevalvevahendeid. Platvormil on 5 806 aktiivset registreeritud kasutajat.

Platvormi külastajad on pärit kõikjalt maailmast ning vabade vabatahtliku kohtade teavitussüsteemiga oli 2019. aasta lõpuks ühinenud 4 234 huvilist.

Allpool esitatud diagrammil on näha ELi humanitaarabi vabatahtlike platvormi vabade vabatahtlike kohtade teavitussüsteemiga ühinenute arvu järsk suurenemine.

ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevat algatust tutvustati ka mitmel üritusel, näiteks Euroopa noortenädalal Euroopa Parlamendis, Euroopa Komisjoni korraldatud rändnäitusel „EL päästab elusid“, mis kajastas ELi reageerimist hädaolukordadele, Euroopa arengupäevadel, üleilmsel humanitaar- ja arenguabi üritusel (AidEx) ning komisjoni humanitaarabipartnerite iga-aastasel konverentsil. Peale selle korraldati 5. detsembril, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval, Brüsselis väliskoostöö infopunktis spetsiaalne teabetund.

2019. aastal korraldas komisjon ulatusliku teavituskampaania, mille raames tutvustati kogemusi kolmelt mandrilt. Colombias, Filipiinidel ja Tuneesias viibinud ELi humanitaarabi vabatahtlikud said võimaluse jagada oma lugusid ning kirjeldada oma rolli ja ülesandeid projekti elluviimisel ning läbikäimist kohaliku kogukonnaga. Kohtumine vabatahtlikega kohapeal võimaldas komisjonil koguda tutvustusürituste jaoks, nimelt 5. detsembril toimuvaks rahvusvaheliseks vabatahtlike päevaks, audiovisuaalset materjali 16 . Samuti andis see võimaluse hankida tagasisidet vabatahtliku töö kogemuse, sealhulgas töö- ja elutingimuste kohta ning väärtuslikke soovitusi ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse paremaks rakendamiseks. 

Tellijatele edastatakse korrapäraselt uudiskiri, mis sisaldab ülevaadet ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse hiljutisest arengust. 2019. aastal saadeti tuhandetele sidusrühmadele seitse ELi humanitaarabi vabatahtlike uudiskirja 17 .

IV. Kokkuvõte ja edasised sammud

Varasematel aastatel rahastatud lähetamisprojektide ja suutlikkuse suurendamise / tehnilise abi projektide elluviimisega sillutati tee 2019. aasta edusammudele ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rakendamisel. 2019. aastal valiti rahastamiseks välja kümme uut vabatahtlike lähetamise projekti, üks tehnilise abi projekt ja neli suutlikkuse suurendamise projekti. 2019. aasta lõpuks oli lähetatud kolmandatesse riikidesse 706 ELi humanitaarabi vabatahtlikku ja 2020. aastal lähetatakse veel vähemalt 424 vabatahtlikku. Vabatahtlikud olid koolitusprogrammiga jätkuvalt väga rahul ning 2020. aastaks on kavandatud rohkem inglis-, prantsus- ja hispaaniakeelseid koolitusi. Paraku võib COVID-19 pandeemia tõsiselt mõjutada projektide elluviimise plaane, sealhulgas ELi humanitaarabi vabatahtlike koolitamist ja lähetamist.

Alates algatuse käivitamisest on sertifitseeritud 282 organisatsiooni. Mitu neist organisatsioonidest sertifitseeriti uuesti veel kolmeks aastaks ja see protsess jätkub 2020. aastal organisatsioonide jaoks, mis sertifitseeriti 2017. aastal. Seoses 2020. aasta alguse konkursikutsega ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamiseks on oodata uusi sertifitseerimistaotlusi.

2019. aastal kasutati ELi humanitaarabi vabatahtlike platvormi üha enam vabatahtlike ja organisatsioonide lugude avaldamiseks (2019. aastal avaldati 107 uut lugu). Platvormi kohandati veelgi, et see vastaks organisatsioonide vajadustele vabatahtlike juhtimisel, ning see toimib nüüd paremini ja on kasutajakesksem. ELi humanitaarabi vabatahtlike platvormi hooldatakse ja arendatakse edasi, sealhulgas lisades ajakohastatud juhiseid kasutajatele.

Teavitustegevuse raames jätkatakse teabe andmist ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse ning selle põhimõju ja -saavutuste kohta.

2020. aastal algatatakse rakendamise seitsmeaastast rahastamisperioodi hõlmav järelhindamine.

Lisateavet ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse kohta leiab aadressilt http://ec.europa.eu/echo/what/humanitarian-aid/eu-aid-volunteers_en .

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1). Komisjoni 24. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1398/2014, millega kehtestatakse vabatahtlikuks kandideerijate ja ELi humanitaarabi vabatahtlikega seotud normid (ELT L 373, 31.12.2014, lk 8). Komisjoni 20. novembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1244/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 375/2014 (millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus („ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus“)) rakenduseeskirjad (ELT L 334, 21.11.2014, lk 52).
(2)    ELT L 122, 24.4.2014, lk 1–17.
(3)     http://ec.europa.eu/echo/who/accountability/annual-reports_en .
(4)

Komisjoni 14. jaanuari 2019. aasta rakendusotsus C(2019) 4 ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse rahastamise ja 2019. aasta tööprogrammi vastuvõtmise kohta.

(5)

   Ülesannete jaotus komisjoni ja EACEA vahel põhineb komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsusel C(2013) 9189, millega Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile delegeeritakse volitused täita liidu programmide rakendamisega seotud ülesandeid haridus-, audiovisuaal- ja kultuurivaldkonnas, eelkõige volitus kasutada liidu üldeelarvesse kantud assigneeringuid ja Euroopa Arengufondi assigneeringuid.

(6)     https://webgate.ec.europa.eu/echo/eu-aid-volunteers_en/ .
(7) Kursiivis esitatud tekstis kirjeldavad oma kogemusi ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse raames rahastatud projektide elluviimises osalenud ELi humanitaarabi vabatahtlikud.
(8) EACEA/10/2019.
(9)   https://eacea.ec.europa.eu/sites/eacea-site/files/euav_deployment_2019_publication_results.pdf . 
(10)    Määruse (EL) nr 375/2014 artiklid 10 ja 15.
(11)    EACEA 13/2019.
(12)     https://eacea.ec.europa.eu/eu-aid-volunteers/selection-results/eu-aid-volunteers-technical-assistance-for-sending-organisations-capacity-building-for-humanitarian-aid-hosting-organisations-2019_en . 
(13)     https://eacea.ec.europa.eu/sites/eacea-site/files/certification-call-announcement-012115.pdf .
(14)    ELT L 334, 21.11.2014, lk 52–83.
(15)    Rakendusmääruse (EL) nr 1244/2014 II lisa.
(16)    Valik 2019. aastal tehtud videotest: https://audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-181696 , https://audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-181695 , https://audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-181782 , https://audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-181684 , https://audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-181763 , https://audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-181762 , https://audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-181694 , https://audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-181783 .
(17)   https://ec.europa.eu/echo/what/humanitarian-aid/eu-aid-volunteers_en .