EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.3.2020
COM(2020) 94 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks
Sissejuhatus
Üks ELi suurimaid saavutusi on ühtne turg. See on Euroopa projekti keskmes, on edendanud majanduskasvu viimastel kümnenditel ning muutnud lihtsamaks Euroopa tarbijate ja ettevõtjate elu. EL annab 18 % üleilmsest majandustoodangust, jäädes maha ainult Ameerika Ühendriikidest. Hästi toimiv ühtne turg pakub ELi kodanikele suuremat teenuste ja toodete valikut ning paremaid töövõimalusi. Ühtne turg tagab ELi ettevõtjatele suure siseturu, mis stimuleerib kaubandust ja konkurentsi ning suurendab tõhusust. See on määrava tähtsusega, et saavutada ELi üleminek keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ning tagab eeldused üleilmsel tasandil konkureerimiseks.
Täna vastu võetud Euroopa uus tööstusstrateegia 1 käsitab ühtset turgu oma alustala ning ühe Euroopa tööstuse ümberkujundamise eeltingimusena. Selleks et ühtsest turust saaksid kasu kõik, kehtestatakse ELi õigusega ühised normid, millega kõrvaldatakse tõkked ning soodustatakse kaupade ja teenuste vaba liikumist kogu ELis, kaitstes samal ajal tarbijaid.
Need normid saavad avaldada soovitud mõju ainult juhul, kui need koostatakse ja nende täitmine tagatakse nõuetekohasel viisil. Ühtse turu normide täitmisel ilmneb siiski vajakajäämisi. Ühtse turu tõkkeid käsitlevast teatisest nähtub, et tõkkeid 2 on endiselt palju ja et liiga sageli tulenevad need juba kokku lepitud ELi õigusaktide mittenõuetekohasest või osalisest kohaldamisest riiklikul tasandil. Turuosaliste ja investorite vaba liikumise õigusele seatakse jätkuvalt mitmeid regulatiivseid ja halduslikke tõkkeid ning ühtse turu norme rikkuvate ettevõtjate ebapiisava praktilise järelevalve, kontrolli, tuvastamise ja karistamise tõttu puutuvad eurooplased kokku ebaseaduslike või ohtlike toodete ja teenustega.
Liikmesriikidel ja komisjonil on kogu reguleerimistsükli vältel ühine vastutus tagada, et täidetakse ühtse turu norme ning tagatakse kodanike õiguste austamine.
Liikmesriigid peavad nõuetekohaselt kohaldama norme, milles nad on Euroopa seadusandjatena kokku leppinud. Nad peavad ka tagama, et nende territooriumil toime pandud ühtse turu normide rikkumised tuvastatakse ja heastatakse. Komisjon peab aluslepingute täitmise järelevalvajana veenduma, et kõik liikmesriigid rakendavad ja täidavad ühtse turu norme, ning kasutama otsustavalt rikkumismenetlusi, kui neid norme ei järgida.
2019. aasta märtsis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles koostama tihedas koostöös liikmesriikidega pikaajalise tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks. Pärast seda on liikmesriigid korranud oma lubadust tagada tulemuslikum nõuete täitmine 3 . Komisjonile teeb Euroopa Ülemkogu üleskutse heameelt ning ta nõustub liikmesriikidega, et ühtse turu normide rakendamist ja täitmist tuleb märkimisväärselt parandada.
Lähtuvalt liikmesriikide ja komisjoni uuendatud partnerlusest ning võttes arvesse tänases ühtse turu tõkkeid käsitlevas teatises esitatud tulemusi, kirjeldatakse käesolevas tegevuskavas mitmesuguseid meetmeid, mille eesmärk on maskimeerida nõuete järgimise ja täitmise tagamise tulemuslikkust ja tõhusust kogu ELis.
Praegused nõuete täitmise tagamise alased väljakutsed
Tänu ühtsel turul toimuvale kauplemisele on loodud 56 miljonit Euroopa töökohta 4 ja sellest tulenev majanduslik tulu moodustab hinnanguliselt 8–9 % ELi SKPst 5 . Tööstustoodete ühtse turu edasine täiustamine võib igal aastal anda hinnanguliselt 183–269 miljardit eurot tulu ning teenusturgude täiendav integreerimine 297 miljardit eurot tulu 6 . Juba ainult selline kasv võiks suurendada 8–9 % majanduslikku tulu ligikaudu veel 12 % SKPst.
Vahel näib, et liikmesriigid rikuvad kokkulepitud ühtse turu norme või tekitavad oma õiguses tõkkeid või ei võta nende kõrvaldamiseks midagi ette, et tagada oma turul täiendav kaitse ja sellest tulenevad eelised kodumaistele ettevõtetele. Võimalik kasu on sageli väga lühiajaline, kuid Euroopa ettevõtlusele tekitatav kahju võib olla palju suurem, mille tõttu on keerukam tagada tegelikud võrdsed tingimused ja luua maailma juhtivaid ettevõtteid ning õõnestatakse võrdseid tingimusi seestpoolt. See mõjutab ebaproportsionaalselt suurel määral VKEsid ja idufirmasid. Suurematel ettevõtetel on vajalikud vahendid, et erinevate normidega toime tulla, aga VKEd kannatavad esimesena halduskoormuse ja keerukuse tõttu, eelkõige kui nad tegelevad ühtsel turul piiriüleselt. Seetõttu on ühtne turg ning selle nõuetekohane rakendamine ja nõuete täitmise tagamine määrava tähtsusega samuti täna vastu võetud VKEde strateegia 7 jaoks.
Ebapiisav ja nõuetele mittevastav rakendamine ning ebapiisav nõuete täitmise tagamine põhjustab kahju nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Kodanikud ja ettevõtted ei saa täit kasu oma vaba liikumise õigusest, ettevõtted ei saa kasutada ühtse turu pakutavat mastaabisäästu, tarbijaid ohustavad nõuetele mittevastavad tooted või neil on vähem valikuvõimalusi, ohustatakse energiavarustuskindlust ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärke on keerukam saavutada. Seaduskuulekad ettevõtted kaotavad turuosa norme mittejärgivate ja nõuetele mittevastavaid tooteid pakkuvate või sotsiaalkaitse norme eiravate ettevõtete kõlvatu konkurentsi tõttu.
Liikmesriikide ja komisjoni ühine ettevõtmine
Ühtse turu normide täitmise tagamine eeldab esiteks, et norme kohaldatakse nõuetekohaselt kõigis liikmesriikides ja igas Euroopa avaliku sektori asutuses ning et rikkumisi karistatakse, sh vajaduse korral rikkumismenetluste teel. See eeldab ka ettevõtjate järelevalvet, kontrolli ja karistamist ning nende ebaseaduslike toodete kõrvaldamist turult, kui need on ohtlikud, võltsitud või ei vasta keskkonna- ja energiatõhususe eeskirjadele või muudele normidele.
Kui tahame saada ühtsest turust täielikku kasu, peab nõuete täitmise tagamine siiski olema ulatuslikum ja hõlmama kogu asjaomast normeerimistsüklit alates normide kehtestamisest kuni kohaldamiseni. See eeldab koostööd kõigil ELi valitsemistasanditel alates kohalikest ja piirkondlikest ametiasutustest ning kohtutest kuni Euroopa tasandini. Selleks tuleb samuti käsitada nõuete täitmise tagamist pideva tegevusena alates normide koostamisest ja liikmesriikidepoolsest ülevõtmisest kuni vajaduse korral kohaldamise ja rikkumiste karistamiseni. On ülioluline, et liikmesriigid ja komisjon toetaksid üksteist selle ühise ülesande täitmisel oma vastutusvaldkondades.
Ennetusmeetmed on olulised, et vältida vajadust võtta hiljem parandusmeetmeid. Kui ühtse turu normide täitmist ei ole võimalik eelnevalt tagada, siis võivad kodanikele ja ettevõtetele tekkida regulatiivsed või haldustõkked, mille kõrvaldamiseks nad eeldavad tulemuslike järelmeetmete võtmist. Nõuete täitmise tagamise asutused peavad hästi toimima, menetlused ja järelevalve peavad olema eesmärgipärased ning kohapealsed osalejad (näiteks ametiisikud ja kohtunikud) peavad mõistma ELi õigust ja suutma seda igapäevaselt kohaldada.
Liikmesriigid peavad tagama ühtse turu õigusaktide täitmise, et kaitsta üksikisikute ja ettevõtete õigusi. See peab algama riiklike õigusaktide koostamisest ning kanduma üle konkreetsetesse kohtu- ja haldusostustesse. Komisjon peab aitama liikmesriikidel vältida uute ühtse turu tõkete teket, võtta üle ja kohaldada ELi õigust ning võtta vajaduse korral parandusmeetmeid.
|
Ühtse turu normide rakendamise ja täitmise tagamise alased ülesanded ja kohustused |
|
|
Liikmesriigid |
Komisjon |
|
üVõtta ELi õigus üle õigel ajal ja täpselt, vältida põhjendamatut ülereguleerimist ning tagada võrdsed tingimused |
üAidata liikmesriikidel võtta ELi õigus üle nõuetekohaselt, täielikult ja õigel ajal |
|
üTagada, et riiklikud õigusaktid on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad |
üAidata liikmesriikidel kohaldada ELi õigust |
|
üTagada piisavad ja proportsionaalsed halduskontrollid, et teha kindlaks kõik rikkumised |
üKontrollida ELi õiguse ülevõtmist ja teha selle kohaldamise järelevalvet |
|
üVältida riiklikke meetmeid, mis on vastuolus ELi õigusega või takistavad selle kohaldamist |
üVõtta ELi õiguse rikkumiste suhtes meetmeid ja algatada vajaduse korral ametlik rikkumismenetlus |
|
üTeha tulemuslikku koostööd ja tagada ELi õiguse järgimine |
|
Olemasolevate ühtse turu tõkete kõrvaldamiseks on hädavajalik tegelik partnerlus normide rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavate Euroopa ja liikmesriigi tasandi eri osalejate vahel. See aitab suunata sihipäraseid nõuete täitmise tagamise meetmeid ja parandada ühtse turu õigustaktide täitmist.
Selleks et tugevdada ühtse turu normide täitmise tagamise alast koostööd, luuakse ühine ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm, milles osalevad liikmesriigid ja komisjon. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm korraldaks korrapäraseid koosolekuid, et hinnata ühtse turu normide täitmist riiklikus õiguses, valida välja kõige olulisemaid tõkkeid, kõrvaldada põhjendamatu ülereguleerimine, käsitleda horisontaalseid nõuete täitmise tagamise küsimusi ning kontrollida käesoleva tegevuskava rakendamist. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm teavitab korrapäraselt konkurentsivõime nõukogu ning Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni.
Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm toetab loodavat normide täitmise tagamist koordineerivate riiklike asutuste võrgustikku, kasutades selleks olemasolevat siseturu nõuandekomitee raamistikku. See meetod võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel vahetada teavet ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas riiklikud haldusasutused analüüsivad ja menetlevad olulisi küsimusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Uuritakse täiendavaid võimalusi, kuidas parandada ühtse turu järelevalve eest vastutavate liikmesriikide asutuste koostööd ja teabevahetust konkreetsete nõuete täitmise tagamise küsimuste valdkonnas.
Ühtse turu tulemustabel on liikmesriikidele ja komisjonile kasulik ühtse turu normide kohaldamise järelevalve vahend, mille abil saab tagada tulemuste saavutamise ja edendada normide rakendamist. Komisjon ajakohastab ühtse turu tulemustabelit, et see kajastaks paremini lõppkasutajate olukorda ühtsel turul ja toetaks Euroopa poolaastat. Uute näitajate kasutamine aitab hinnata, kas ühtne turg toimib nõuetekohaselt valdkondades, kus sellelt eeldatakse suurimat mõju, näiteks toodete, teenuste, finants- või digitaalsed turud ja sellised võrgutööstused nagu energiatööstus, aga ka andmepõhine majandus ja ringmajandus. Selleks teeb komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist ettepaneku kasutada ulatuslikke täiendavaid näitajaid, sh liikmesriikide tulemuslikkuse kohta nendes valdkondades.
Tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks
I Ühtse turu normidega seotud teadmiste ja teadlikkuse suurendamine
Liikmesriikide ametiasutused ja ettevõtjad, eelkõige VKEd, ei ole sageli teadlikud ühtse turu õigusaktide pakutavatest võimalustest ja eelistest. Neil võib ka olla raskusi oma ELi õigusest tulenevate kohustuste täielikul mõistmisel, mille tõttu tekivad probleemid nõuete täitmisel ja täitmise tagamisel. Väljapakutud meetmete eesmärk on suurendada ühtse turu norme iga päev kohaldavate riiklike ametiasutuste ja kohtute ning kodanike ja ettevõtete teadmisi ning teadlikkust neist normidest.
ü1. MEEDE: riiklike ametiasutustele konkreetsemate suuniste esitamise programm:
Selleks et suurendada nõuete täitmist ja vältida turu killustatust täiustab komisjon liikmesriikidele ja ettevõtetele esitatavaid suuniseid ning tagab vahendid tegevuse paremaks koordineerimiseks teatavates valdkondades, muu hulgas:
otehes seadusandlike läbirääkimiste ajal kindlaks valdkonnad, mis võivad põhjustada probleeme ülevõtmisel ja kohaldamisel, ning kaaludes vajaduse korral suuniste väljastamist. Seda on juba tehtud hiljuti vastu võetud audiovisuaalmeedia 8 ja autoriõiguste normide 9 puhul;
oväljastades suuniseid digitaalvaldkonna õigusaktide kohta (läbivaadatud telekommunikatsiooni normid, küberturvalisus, autoriõigused, audiovisuaalmeedia);
oajakohastades teenuste direktiivi rakendamise käsiraamatut, 10 mis käsitleb teenuste direktiivi põhiküsimuste alaseid hiljutisi kohtulahendeid ning annab suuniseid näiteks uute ärimudelite ja teenuste osutamise viiside tõttu tekkivate õiguslike küsimuste kohta;
oluues keskse teabepunkti, et vastata liikmesriikide ametnikel ühtse turu õiguse igapäevase kohaldamise käigus tekkivatele praktilistele küsimustele. See korraldatakse koostöös liikmesriikidega, kaasates järk-järgult ja vabatahtlikkuse alusel konkreetsed menetlused, mis liikmesriigid on ELi õiguse rakendamiseks kasutusele võtnud;
oajakohastades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 34–36 kohaldamise suuniseid 11 ;
oesitades suunised riigihangete strateegiliste (sotsiaalsed, innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkuse) ning muude aspektide (pakkumismahhinatsioonid) kohta ning tehes ettepaneku läbivaatamissüsteeme käsitleva soovituse kohta;
oväljastades suuniseid vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohta 12 ;
oesitades suuniseid tootevastutuse direktiivi 13 kohta;
oesitades juhenddokumendi turujärelevalve määruse 14 artikli 4 kohta;
oajakohastades sinist raamatut ELi ühtlustatud toote-eeskirjade rakendamise kohta 15 ;
oavaldades ajakohastatud kutsealateenuste reguleerimise reformisoovitused lähtuvalt komisjoni 17. jaanuari 2017. aasta teatisest 16 . Soovitused põhinevad piirangute taseme näitajal, mida kasutatakse riiklike nõuete hindamiseks ja võrdlemiseks kutsealateenuste puhul, et võtta arvesse uusi muutusi liikmesriikide reguleerimisraamistikes ning kutsuda üles tegema täiendavaid reforme. Need reformid võivad avaldada positiivset mõju töötajate liikuvusele ning vähendada oskuste nappust ja mittevastavust tööturu vajadustele, eelkõige keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ülemineku kontekstis;
otoetades liikmesriike Euroopa ligipääsetavuse akti 17 ülevõtmisel, mis suurendab eeldatavasti ligipääsetavate toodete ja teenuste kättesaadavust turul;
oluues konkreetsetes küsimustes komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vahelised teabevahetusplatvormid, sarnaselt näiteks riigihankedirektiivide puhul kasutatava platvormiga.
ü2. MEEDE: kasutajate juurdepääsu parandamine norme ja nõudeid käsitlevale teabele
Selleks et suurendada teadmisi kohaldatavatest normidest ja ettevõtete kohustustest ning vähendada nõuetele mittevastavuse ja nõuete täitmata jätmise juhtumeid, tagatakse ühtse digivärava 18 kaudu juurdepääs terviklikule teabele ühtse turu normide ja haldusmenetluste kohta ning suunatakse kasutajaid kõige sobilikumate abiteenuste juurde.
ELi toote kontaktpunktid, mis tuginevad hiljutisele kaupade paketile, 19 tagavad ettevõtetele parema ja kiirema teabe esitamise nende toodete suhtes kohaldatavate normide kohta.
ü3. MEEDE: digiplatvormid, mis edendavad toodete nõuetele vastavust
E-kaubanduse platvormidel tooteid müüvad isikud peavad olema teadlikud ELi tootenormidest ja tagama, et ELi turule ei lasta ebaseaduslikke ega ohtlikke tooteid. Digiteenuste õigusakti raames analüüsitakse võimalikke meetmeid digiplatvormide kaudu müüdavate toodete nõuetele vastavuse parandamiseks. Üldise tooteohutuse direktiivi 20 läbivaatamise käigus uuritakse samuti tooteohutuse probleeme, mis tekivad veebimüügi käigus ja üleilmses veebipõhises tarneahelas.
ü4. MEEDE: liikmesriikide kohtunike ja õigustöötajate väljaõpe ning tavade vahetamine
ELi kodanikud ja ettevõtted tuginevad ühtsel turul oma õiguste kaitseks liikmesriikide kohtutele. Seetõttu on vaja, et liikmesriikide kohtunikud oleksid saanud ELi õiguse valdkonnas hea väljaõppe. Edendatakse kohtunikele ja muudele ühtse turu õigusaktide täitmist tagavatele õigustöötajatele mõeldud koolitusprogramme ja seminare, et suurendada teadlikkust ühtse turu õigusest ja selle mõistmist. Koolitusi ja seminare korraldatakse riikliku koolituspakkumise osana ning ELi tasandi koolitustena, sh Euroopa õigusalase koolituse strateegia tulevase läbivaatamise kontekstis.
ü5. MEEDE: riiklike avalike haldusasutuste võimekuse suurendamine
Taotluse korral tagatakse liikmesriikidele sihtotstarbeliste programmide, näiteks 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus välja pakutud ühtse turu programmi kaudu rahalised stiimulid ja tehniline tugi, et optimeerida avalike haldusasutuste nõuete rakendamise ja täitmise tagamise võimekust.
Juurdepääs ühtse turu programmile põhineb võrdlevatel näitajatel, millega kontrollitakse nõuete täitmise tagamise tegelikku paranemist, näiteks kontrollitud sektorite arv, inspektorite arv või turult kõrvaldatud toodete arv. Liikmesriikide tulemuslikkuse ja kindlaks tehtud vajaduste alusel korraldatakse seejärel täiendavaid suutlikkuse parandamisi, koolitusi, teabevahetusi jms. Selles kontekstis uuritakse ka täiendavaid võimalusi, kuidas toetada riiklike kaebemehhanismide kasutamist ning lihtsustada seda ettevõtete ja kodanike jaoks.
Väljapakutud reformi tugiprogrammi alusel saavad riikide ametiasutused taotleda tehnilist tuge, mis on seotud reformivajadustega, mille liikmesriigid on teinud kindlaks Euroopa poolaasta, liidu prioriteetide ning liidu majanduse juhtimise tsükli raames.
Lisaks sellele sisaldab riigihangete 2020. aasta tegevuskava neljas ajakohastus 21 mitut uut algatust, mis aitavad haldusasutustel ja ELi vahendite saajatel täiustada oma riigihanketavasid, et tagada võrdsed tingimused ja kasutada hankeid strateegilise vahendina oluliste poliitikaeesmärkide saavutamiseks.
ü6. MEEDE: riigihankespetsialistide suutlikkuse parandamine ning riiklike asutuste vahelise koostöö tugevdamine
Komisjon töötab partnerluses liikmesriikidega välja praktilised vahendid riigihangetega tegelevate ametnike oskuste täiendamiseks, toob kokku avaliku sektori hankijad, et edendada eksperdioskuste jagamist, edendab koolitust ja stimuleerib ühishankeid kooskõlas kodanike nõudlusega keskkonnasäästlikumate, sotsiaalse vastutusega ja innovatiivsete hangete järele.
Komisjon edendab ka koostööd ja tavade vahetamist riigihangete esimese astme järelevalveasutuste võrgustiku kaudu.
II ELi normide ülevõtmise, rakendamise ja kohaldamise parandamine
Nõuetele mittevastav ELi normide ülevõtmine, rakendamine ja kohaldamine tekitab tõkkeid ja takistusi ühtse turu ladusale toimimisele.
ü7. MEEDE: struktureeritud dialoog ühtse turu direktiivide paremaks ülevõtmiseks
Selleks et parandada direktiivide õigeaegset ja nõuetekohast ülevõtmist, võtavad liikmesriigid ja komisjon üleminekuperioodil kasutusele struktureeritud dialoogi. Struktureeritud dialoog, mis eelneb liikmesriikides õigusaktide vastuvõtmisele, lihtsustab vastavuse kontrolli. Dünaamiliste virtuaalsete vastavustabelite 22 kasutamine võib toetada üleminekuprotsessi, tagades ülevaate riiklikest õigusaktidest, sh nende edasistest muudatustest ja kehtetuks tunnistamistest. Liikmesriigid peaksid pärast riiklike õigusaktide vastuvõtmist esitama komisjonile selge ja täpse kirjelduse, milliste riiklike normidega võetakse üle direktiivides kehtestatud vastavad kohustused 23 . Selles kontekstis pööratakse eritähelepanu põhjendamatu ülereguleerimisega seotud probleemidele.
ü8. MEEDE: ühtse turu määruste rakendamise partnerlus
Selleks et parandada ühtse turu määruste rakendamist, millega nõutakse, et liikmesriigid võtaksid meetmeid (nt looksid struktuurid või töötaksid välja menetlused) enne normide kohaldamise algust, korraldatakse komisjoni ja liikmesriikide sihtotstarbelised kohtumised niipea, kui normides jõutakse poliitilisele kokkuleppele. Enne asjaomaste normide jõustumist korraldatakse varakult rakendamisseminarid, et aidata liikmesriikidel kõnealuste määruste sätteid rakendada 24 .
III Ennetusmehhanismide optimaalne ärakasutamine
Kui vältida liikmesriikides ELi õigusega vastuolus olevate riiklike meetmete võtmist, on võimalik tagada ühtsel turul kodanikele ja ettevõtetele võrdsed võimalused ning vältida pikaaegseid rikkumismenetlusi. Näiteks edendab vastavust ELi normidele see, kui kasutada olemasolevaid neist meetmetest teavitamise vahendeid parimal võimalikul viisil.
ü9. MEEDE: proportsionaalsuse kontrolli direktiivi kohaselt toimuva piiravate õigusnormide eelhindamise täiustamine
Selleks et vältida riiklike õigusnormidega uute piirangute kehtestamist, aitab komisjon liikmesriike, annab neile suuniseid ning soodustab liikmesriikide vahel parimate tavade jagamist eelneva proportsionaalsuse hindamise valdkonnas, mis korraldatakse proportsionaalsuse kontrolli direktiivi 25 alusel, millega kohustatakse liikmesriike hindama enne uute riiklike kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist põhjalikult nende proportsionaalsust.
ü10. MEEDE: ühtse turu läbipaistvusdirektiivi ladusa rakendamise tagamine
Kooskõlas komisjoni nõuete täitmise tagamise meetmete strateegilisema lähenemisviisiga 26 hakkab ühtse turu läbipaistvusdirektiivi 27 rakendamine tulevikus põhinema neljal sambal: i) liikmesriigid teavitavad kõigist kaupu ja infoühiskonna teenuseid käsitlevatest tehniliste normide eelnõudest; ii) komisjon võtab järelmeetmeid kõigi teatiste puhul, mille puhul tekib kahtlus, kas need on kooskõlas ELi õigusega; iii) järelmeetmete võtmisel pöörab komisjon eritähelepanu meetmetele, mis avaldavad ühtsele turule suurimat mõju; iv) komisjon teeb nende õigusaktide järelevalvet, mille puhul ta on direktiivi alusel võtnud meetmeid ja mille suhtes võidakse algatada rikkumismenetlus, kui ei tehta vajalikke kohandusi.
Komisjon kutsub ka riikide ametiasutusi üles reageerima teiste liikmesriikide esitatud teatistele, looma püsivad kontaktid riikide reguleerivate asutuste ja ühtse turu läbipaistvusdirektiivi rakendamise eest vastutavate asutuste vahel ning edendama riiklike õigusnormide lähendamist. Kui praegusest ühtlustamise tasemest ei piisa, siis analüüsib komisjon põhjalikult, kas Euroopa tasandil on põhjendatud suurem ühtlustamine.
ü11. MEEDE: ühtsel turul uute teenuse osutamise tõkete vältimine
Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma kiiresti vastu uue teenustest teatamise direktiivi 28 seadusandliku ettepaneku, et vältida põhjendamatuid tõkkeid teenuste ühtsel turul. Komisjon võtab kuni ettepaneku vastuvõtmiseni meetmeid tagamaks, et liikmesriigid täidavad teenuste direktiiviga kehtestatud praegust teatamiskohustust eesmärgiga teha kindlaks ja kõrvaldada võimalikud uued regulatiivsed tõkked.
ü12. MEEDE: elektroonilise kaubanduse direktiivi teavitamismehhanismi täieliku potentsiaali ärakasutamine
Kuigi liikmesriigid, mis piiravad põhjendatud ja proportsionaalsel viisil piiriüleste infoühiskonna teenuste osutamise vabadust, peavad teavitama teenuseid osutava ettevõtte asutamise liikmesriiki ja komisjoni kõnealustest vabadust piiravatest riiklikest meetmetest, ei ole veel kasutatud ära selle, elektroonilise kaubanduse direktiiviga 29 kehtestatud teavitamismehhanismi täielikku potentsiaali. Digiteenuste õigusaktiga seotud ettevalmistava töö käigus analüüsitake võimalikke meetmeid liikmesriikidevahelise koostöö ja teavitamismehhanismi raames kasutatavate vahendite täiustamiseks.
IV Nõuetele mittevastavuse tuvastamine ühtsel turul ja välispiiril
Kui riiklikud normid on juba vastu võetud ja jõustunud, siis eeldab ühtse turu ladus toimimine, et riikide ametiasutused ja komisjon on suutelised tuvastama nõuetele mittevastavust. Selleks peavad komisjonil ja liikmesriikide asutustel olema vahendid, mis suurendavad nende võimet nõuetele mittevastavust tuvastada, uurida ja selle kohta kiiresti teavet jagada.
ü13. MEEDE: ühtse turu IT-süsteemide ratsionaliseerimine ja veebipõhise nõuete täitmise tagamise platvormi (elektroonilise nõuete täitmise tagamise labor) loomine
Komisjon ja liikmesriigid kasutavad ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks mitmeid IT-süsteeme. Ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate tööstus- ja tarbekaupade kohta teabe jagamiseks kasutatavate IT-süsteemide 30 killustatuse vähendamiseks teeb komisjon järgmist:
oloob ametiasutustele toiduks mittekasutatavate toodete kontrolli jaoks ühtse Euroopa teabesisestuspunkti, mille kaudu saab kasutada olemasolevaid süsteeme (näiteks ICSMS ja RAPEX) ja tulevast ühtset tolliliidest ning vahetada süsteemide vahel sihipäraselt andmeid kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega;
otagab koos liikmesriikidega, et siseturu infosüsteemist (IMI) saab ühtsel turul halduskoostöö põhivahend, kasutades kättesaadavaid andmeid ja teavet ning hinnates, kuidas toimib halduskoostöö teatavates ühtse turu valdkondades;
oloob veebisaidiga „Kergenda koormat“ 31 saadud kogemusi arvesse võttes ühtse digivärava raames ühtse turu tõkete kõrvaldamise vahendi, mis võimaldab kodanikel ja ettevõtetel teatada anonüümselt regulatiivsetest tõketest, millega nad oma siseturu õiguste kasutamisel kokku puutuvad;
okasutab koos liikmeriikidega kõiki ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi võimalusi, et täiustada ELi põllumajandusliku toidu (sh looma- ja taimetervise) õigusaktide täitmise tagamist. Ametliku kontrolli teabehaldussüsteem ühendab asjaomased olemasolevad teabesüsteemid (iRASFF 32 , ADIS-exADNS 33 , EUROPHYT 34 , TRACES 35 );
ouurib, kas ühtse turu programmi või programmi „Digitaalne Euroopa“ raames tipptasemel IT-lahenduste katsetamiseks ja kohaldamiseks rahastatud labori saab kaasata olemasolevatesse struktuuridesse (näiteks tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik või intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus) või nendega siduda.
ü14. MEEDE: võltsitud ja ebaseaduslike toodete vastase võitluse tugevdamine
Komisjon ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teevad ebaseadusliku impordi/ekspordi vastastikuse haldusabi juhtumite raames koostööd liikmesriikide ametiasutustega ning aitavad vältida ebaseaduslike toodete pääsu ühtsele turule.
Ebaseaduslikke tooteid mitte üksnes ei impordita tänapäeval ELi, vaid neid ka toodetakse või monteeritakse ELis imporditud komponentidest. Seejärel lastakse need ühtsele turule või nendega kaubeldakse seal. OLAF ei saa aga neil juhtudel sekkuda, kuna tema praegused volitused ei hõlma ELi-siseseid juhtumeid.
Komisjon ja liikmesriigid võiksid selleks, et tagada intellektuaalomandi õiguste ja ebaseaduslike või võltsitud kaupade ühtsele turule laskmise keeldude või piirangute rangem täitmine, lähtuda tolliküsimustes antava vastastikuse haldusabi normidest ning kaaluda OLAFi volituste suurendamist.
ü15. MEEDE: toidutarneahela nõuete rangema täitmise tagamine
Ohutu ja kestlik toit ning selle vaba liikumine on siseturu ülioluline osa. See parandab märkimisväärselt kodanike tervist ja heaolu ning toetab nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve.
Kuigi liikmesriikide kohustus on kontrollida, et ettevõtjad järgivad ELi õigust, korraldab komisjon liikmesriikides ja ELi-välistes riikides igal aastal ligikaudu 220 kohapealset kontrolli eesmärgiga veenduda, et kontrollisüsteemid on tulemuslikud ja ametiasutused täidavad oma õiguslikke kohustusi. Komisjon tõhustab toidutarneahela alase ELi õiguse kohaldamise tagamist muu hulgas sihtotstarbeliste kontrollide ja nendega seotud süsteemsete järelmeetmete abil, mille käigus veendutakse, et liikmesriigid kõrvaldavad vajakajäämised.
Komisjon toetab ka edaspidi liikmesriike oma koolitusprogrammi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ kaudu, mis on mõeldud avalike haldusasutuste töötajatele, et parandada ELi normide rakendamist.
Toiduga seotud pettusjuhtumid võivad õõnestada tarbijate usaldust ELi toidusüsteemi vastu ning mõjutada siseturu toimimist. Seetõttu tõhustab komisjon ELi meetmeid, mida võetakse põllumajandusliku toiduga seotud pettuste vastu võitlemiseks strateegia „talust taldrikule“ raames.
ü16. MEEDE: märgistamise ja jälgitavuse süsteemide väljatöötamine
Jälgitavus on nõuete täitmise tagamiseks määrava tähtsusega. Märgistamise ja jälgitavuse süsteemid saavad toimida ainult juhul, kui tootega selle tarneahelas kaasnev teave võimaldab tollis automaatset nõuetele vastavuse kontrolli. Komisjon uurib ja edendab koostöös liikmesriikidega digitaalsete vahendite kasutamist, et võimaldada sihipärasemat kontrolli välispiiril ja ELi piires. See hõlmab märgistamise ja jälgitavuse süsteemide (näiteks ruutkoodid, raadiosagedustuvastus, plokiahel jms) väljatöötamist, et edastada tarneahelas turvaliselt konkreetset nõuetele vastavusega seotud teavet, võttes arvesse selliseid kasutusel olevaid vahendeid nagu Euroopa energiamärgisega toodete andmebaas (EPREL). Integreeritud piirihalduse fondist 2021–2027 eraldatud tollikontrolli seadmete rahastamiseks ette nähtud vahendite abil töötatakse välja uued tolliseadmed, mis on suutelised kodeeritud teavet lugema ja kontrollima. Jälgitavuse küsimusi hinnatakse ka üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisel.
Komisjon soovib, et tööstus- ja tarbekaupade kohta, mis deklareeritakse tollis vabasse ringlusse lubamiseks, esitataks elektrooniliselt nende nõuetele vastavuse teave (s.o juba kehtiv ELi vastavusdeklaratsioon). Seejuures hindab komisjon ka meetme mõju VKEdele ja konkreetselt mikroettevõtjatele, et teha kindlaks vajalikud leevendusmeetmed.
Lisaks sellele on märgised ja jälgitavus olulised uue tarbijakaitse tegevuskava raames, et suurendada tarbijate mõjuvõimu keskkonnasäästlikule majandusele ja digitaaltehnoloogiale ülemineku käigus. Komisjon teeb kindlaks digitaalsete vahendite parimad kasutusviisid, et esitada tarbijatele kõige usaldusväärsem teave, mis võimaldaks neil teha teadlikult ja turvaliselt oste, eelkõige välismaalt.
V Nõuete rangema täitmise tagamine kohapeal
Hoolimata kõigist jõupingutustest tagada üldine ühtse turu nõuete täitmine, esineb nõuetele mittevastavuse tõttu regulatiivseid tõkkeid, mis nõuavad tulemuslikku järelsekkumist. Ka selles etapis on määrava tähtsusega liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni koostöö.
ü17. MEEDE: ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustik
Tarbijatele pakutakse jätkuvalt mitmeid nõuetele mittevastavaid tooteid, sageli veebipõhiselt, seades seeläbi ohtu tarbijad ja kutsealased lõppkasutajad ning moonutades konkurentsi. Komisjon loob koostöös liikmesriikidega alates 2021. aasta jaanuarist ELi toodete nõuetele vastavuse võrgustiku, et suurendada turujärelevalveasutuste tegevuse kooskõlastamist toiduks mittekasutatavate kaupade sektoris, nagu on sätestatud määruses 2019/1020 36 . Võrgustik hakkab koosnema ühtsetest kontaktasutustest, mille liikmesriigid asutasid hiljuti oma turujärelevalveasutuste esindamiseks. Lisaks sellele teeb komisjon alates 2021. aasta juulist määruses sätestatud vastastikuse abi mehhanismide järelevalvet ning teeb kindlaks valdkonnad, milles liikmesriikide keeldumine nõuete täitmise alase teabe taotlustest ning nõuetele mittevastavuse puhul õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotlustest ei olnud põhjendatud.
ü18. MEEDE: siseturu probleemide lahendamise võrgustiku (SOLVIT) muutmine ühtse turu vaidluste lahendamise põhivahendiks
Üldjuhul SOLVITi volituste alla kuuluvates õiguslikes valdkondades 37 on kasutusel eri probleemilahendusvahendid, mis killustab nõuete täitmise tagamise keskkonda. Komisjon ja liikmesriigid tagavad SOLVITi tugevdamise, et sellest saaks alternatiivse vaidluste lahendamise põhivahend kõigis siseturu poliitikavaldkondades, mille puhul peab otsuse tegema haldusasutus. SOLVITit hakatakse kasutama praegusel kujul või kohandatakse vajaduse korral, et see vastaks uute algatuste nõuetele. Komisjon ja liikmesriigid tugevdavad sidemeid SOLVITi ning mitmesuguste riikliku ja ELi tasandi asutuste ja võrgustike vahel.
See on juba kavas Euroopa Tööjõuameti (ELA) 38 puhul, mis alustas tegevust 2019. aasta oktoobris ja asub täies mahus tegutsema 2024. aastaks. ELA aitab komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse kooskõlastamise alaste ELi normide täitmine tagatakse õiglasel, lihtsal ja tulemuslikul viisil, tänu millele on kodanikel ja ettevõtetel lihtsam ühtsest turust kasu saada. Amet tagab lahendused, mis annavad kodanikele ja tööandjatele parema juurdepääsu kvaliteetsele teabele ELi ja riiklike tööjõu liikuvuse õigusaktide kohta.
VI Rikkumisjuhtumite menetlemise parandamine
Kui on ilmnenud Euroopa õiguse rikkumised, siis suhtleb komisjon liikmesriikidega, et mõista paremini probleeme ja leida lahendusi. Kui suhtlus ei anna tulemusi, siis võtab komisjon vajaduse korral kindlasti ranged ja tulemuslikud nõuete täitmise tagamise meetmed. Tänu paremale töökorraldusele, kõigi võimalike haldusvahendite paremale kasutamisele ja suuremale koostööle jõuavad rikkumisemenetlused kiiremini ja ladusamalt lõpule.
ü19. MEEDE: nõuete täitmise tagamise meetmete parem prioriseerimine
Nagu tehti eesmärgiks juba 2016. aastal, 39 keskendub komisjon nõuete täitmise tagamise meetmete paremaks prioriseerimiseks juhtumitele, mis mõjutavad märkimisväärselt ühtset turgu lähtuvalt nende majandusliku, õigusliku ja poliitilise mõju hindamisest. Tuginedes sellele lähenemisviisile võtab komisjon kasutusele iga-aastase ühtse turu nõuete täitmise tagamise strateegilise aruande, milles tehakse kindlaks konkreetsed murevaldkonnad ja prioriteedid nõuete täitmise tagamiseks, võttes arvesse Euroopa poolaasta tulemusi. Samas on prioriseerimise otstarbel tervikliku teabe saamiseks väga oluline, et huvitatud isikud annaksid komisjonile teada ühtse turu normide rikkumistest. Selleks vaadatakse läbi kaebuste esitamise süsteem, et integreerida see paremini SOLVITisse. Komisjon jälgib SOLVITi aruandeid, et teha kindlaks struktuursed probleemid, mis võivad olla olulised. Komisjon uurib ka võimalust võtta muudes ühtse turu poliitikavaldkondades kasutusele vahend, mida praegu katsetatakse vaidluste internetipõhise lahendamise platvormil, et aidata tarbijatel paremini hinnata oma kaebevõimalusi.
ü20. MEEDE: selgus ja järjepidevus juhtumite menetlemisel
Nõuete täitmise tagamise süsteemi usaldamise eelduseks on kaebuste läbivaatamine õigel ajal ja rikkumiste karistamine. Komisjon muudab selleks oma juhtumite menetlemise protsesse veelgi sujuvamaks. Ta annab kaebusele kahe kuu jooksul esialgse hinnangu, et esitada kaebuse esitajale vastus. Kui on kogutud piisavalt teavet, siis peaks vastus juba sisaldama selget otsust selle kohta, kas: 1) kaebust ei hakata menetlema; 2) kaebus edastatakse probleemide lahendamise asutustele, näiteks SOLVITile; 3) komisjon alustab suhtlust asjaomase liikmesriigiga või 4) algatatakse viivitamata rikkumismenetlus.
ü21. MEEDE: süsteemi EU Pilot parem kasutamine
Süsteem EU Pilot on kasulik vahend, et saada teavet rikkumisetapile eelnevas liikmesriigiga suhtlemise etapis. Selleks et parandada süsteemi sihipärasust ja struktuuri kiire ja tõhusa vahendina, millega toetatakse liikmesriikidega toimuvat suhtlust lahenduse leidmiseks, kavatseb komisjon kasutada süsteemi EU Pilot selgete tingimuste ja ajakava alusel juhtudel, kui näib võimalik, et tulemus saavutatakse lühikese aja jooksul.
Komisjon teeb järgmist:
otöötab välja selged ja objektiivsed kriteeriumid, et teha kindlaks, millal tuleks süsteemi EU Pilot kasutada;
oteeb koostööd liikmesriikidega, et teha kindlaks praktilised viisid menetluse kiirendamiseks, kaitstes samal ajal mõlema suhtluses osaleja olulisi õigusi ning kasutades hästi olemasolevaid tipptasemel süsteeme;
oleiab paindlikumad viisid keerukate probleemide lahendamiseks;
olevitab süsteemi EU Pilot abil lahendatud küsimuste kohta teavet (koondandmetena), et jagada parimaid tavasid, säilitades samal ajal tasakaalu komisjoni ja liikmesriikide vahelise konfidentsiaalse suhtega 40 .
ü22. MEEDE: süstemaatilised korrapärased pakettkohtumised
Rikkumismenetluste käigus toimuvas kirjalikus teabevahetuses (mis on võimaliku edasise kohtumenetluse alus) ei võeta alati piisavalt arvesse kõiki võimalikke lahendusi. Komisjon näeb ette konkreetsetele poliitikavaldkondadele suunatud pakettkohtumised eri liikmesriikidega, et täiendada neid ametlikke teabevahetusi otsekontaktidega. Kohtumised võivad aidata leida lahendusi ELi õiguse järgimise küsimustele ja seega peaksid need toimuma korrapäraselt, kui see on vajalik. Kui kohtumised valmistatakse põhjalikult ette, siis on võimalik nende käigus tulemuslikult kõrvaldada arusaamatused ning kasutada ELi ja riiklikke eksperditeadmisi lahenduste leidmiseks. Pakettkohtumised võidakse kombineerida või korraldada koos liikmesriikidega toimuvate muude kohtumistega (näiteks nõuete täitmise alane suhtlus).
***
JÄRELDUS
Nõuetele vastavuse edendamine eeldab kindlat poliitilist panust ühtsesse turgu ja selle normide tulemuslikku rakendamisse. Selleks on vaja poliitilist vastutust, läbipaistvust ja tõhusaid süsteeme nõuetele vastavuse edendamiseks ning järelevalveks.
Tegevuskava abil reageeritakse liikmesriikide üleskutsele ning võetakse initsiatiiv, et lahendada praegused rakendamise ja nõuete täitmise tagamise alased väljakutsed. Meetmete abil tegeletakse mitmesuguste eri probleemidega, mis hõlmavad võimalike rakendamisprobleemide ja nõuete täitmise tagamise kõiki etappe ja valdkondi nii ELi kui ka riiklikul tasandil, tuginedes kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil võetud ühisele kohustusele. Nende meetmete abil võimaldavad komisjon ja liikmesriigid ühtsel turul edendada meie ettevõtteid ja pakkuda tarbijatele parimaid valikuvõimalusi. Kui teeme koostööd, siis saame tagada, et ühtsest turust saavad kasu kõik eurooplased.