EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.2.2020

COM(2020) 68 final

KOMISJONI ARUANNE

Rumeenia

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruanne

KOMISJONI ARUANNE

Rumeenia

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruanne

1.    Sissejuhatus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artiklis 126 on sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Menetlust on täpsustatud stabiilsuse ja kasvu pakti osaks olevas määruses (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta 1 .

Vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 2 peab komisjon jälgima eelarvedistsipliini järgimist kahe kriteeriumi alusel: a) kas valitsemissektori kavandatud või tegeliku eelarvepuudujäägi suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) ületab kontrollväärtuse 3 %, välja arvatud juhul, kui see suhe on oluliselt ja pidevalt vähenenud ning jõudnud kontrollväärtuse lähedasele tasemele või kui kontrollväärtuse ületamine on ainult erandlik ja ajutine ning suhe on kontrollväärtuselähedane, ning b) kas valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse 60 %, välja arvatud juhul, kui see suhe väheneb piisavalt ning läheneb kontrollväärtusele rahuldava kiirusega.

Aluslepingu artikli 126 lõikes 3 on sätestatud, et juhul kui liikmesriik ei vasta ühele või kummalegi kriteeriumile, peab komisjon koostama aruande. Aruandes tuleb „võtta arvesse ka seda, kas eelarvepuudujääk ületab riigi investeerimiskulutused, samuti kõiki muid asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud liikmesriigi keskmise pikkusega perioodi majandus- ja eelarveseisund“.

Rumeenia suhtes on alates 2017. aasta kevadest pidevalt kohaldatud stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa kohaseid märkimisväärse kõrvalekalde menetlusi. Kuna Rumeenia kaldus 2016. aastal märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, alustas nõukogu 2017. aasta kevadel märkimisväärse kõrvalekalde menetlust. Alates sellest on nõukogu esitanud kaks korda aastas soovitusi, millele Rumeenia ei ole tulemuslikult reageerinud, kaldudes korduvalt märkimisväärselt kõrvale nõukogu soovitatud kohandamiskavast.

Andmed, mille Rumeenia ametiasutused esitasid 30. septembril 2019 2 ja mille Eurostat seejärel kinnitas, 3 näitavad, et Rumeenia valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk oli 2018. aastal 3,0 % SKPst, võlg aga 35,0 % SKPst. Esitatud andmetes oli 2019. aastaks kavandatud valitsemissektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 2,8 % SKPst. Korrigeeritud SKP näitajad, mille siseriiklik statistikaamet avaldas pärast Eurostati pressiteadet, muutsid nominaalseid suhtarve mõnevõrra ning 2018. aasta puudujäägiks kujunes 2,9 % SKPst ja võla suuruseks 34,7 % SKPst.

10. detsembril 2019 võttis Rumeenia valitsus vastu ja esitas parlamendile 2020.–2022. aasta eelarvestrateegia (edaspidi „eelarvestrateegia“), mille kohaselt on tekkepõhise eelarvepuudujäägi eesmärk 2019. aastal 3,8 % SKPst.

2019. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk on esialgseks tõendiks aluslepingus viidatud ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Rumeenias, kuid arvesse tuleks võtta ka kõiki allpool esitatud tegureid.

Tabel 1. Valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg (% SKPst)

Seepärast on komisjon koostanud käesoleva aruande. Selle eesmärk on põhjalikult hinnata kavandatud kõrvalekaldumist eelarvepuudujäägi kriteeriumist, võttes arvesse majanduslikku tausta ja kõiki muid asjakohaseid tegureid, et otsustada, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine on õigustatud. Aruande punktis 2 käsitletakse eelarvepuudujäägi kriteeriumi. Punktis 3 käsitletakse võlakriteeriumi. Punktis 4 käsitletakse avaliku sektori investeeringuid ja muid asjakohaseid tegureid, sealhulgas Rumeenia keskpika perioodi majandus- ja eelarveseisundit. Käesolevas aruandes esitatud analüüs põhineb komisjoni 2020. aasta talvisel vaheprognoosil, mis sisaldab ainult SKP ja inflatsiooninäitajaid ning mida on aruande koostamiseks seepärast täiendatud eelarvemuutujate prognoosidega.

2.Eelarvepuudujäägi kriteerium

Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 2018. aastal 2,9 % SKPst. Eelarvestrateegia kohaselt peaks Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk 2019. aastal suurenema 3,8 %ni SKPst. See ületab tunduvalt aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst ega ole kontrollväärtuselähedane.

Samuti ei ole asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse ületamine 2019. aastal erandlik ei asutamislepingu ega stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses, kuna see ei tulene ebatavalisest sündmusest ega tõsisest majandussurutisest. Komisjoni 2020. aasta talveprognoosi kohaselt peaks SKP reaalkasv olema 2019. aastal 3,9 % ja 2020. aastal 3,8 %, SKP lõhe aga ligikaudu null. Ühekordsed kulud moodustasid 2019. aastal 0,1 % SKPst ja tulenesid autode keskkonnalõivu tagasimaksetest.

Kontrollväärtuse 3 % SKPst ületamine ei ole ka ajutine ei aluslepingu ega stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Komisjoni eelarveprognooside ja valitsuse eelarvestrateegia kohaselt ületab eelarvepuudujääk kontrollväärtuse ka 2020. ja 2021. aastal. Komisjoni 2020. aasta eelarvemuutujatega täiendatud talveprognoosi kohaselt on Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk 2019. aastal 4,0 %, 2020. aastal 4,9 % ja 2021. aastal 6,9 % SKPst. Puudujäägi prognoositav suurenemine tuleneb peamiselt 2019. aasta suvel kehtestatud märkimisväärsest pensionitõusust, eelkõige 2020. aasta septembriks kavandatud 40-protsendilisest pensionitõusust ja 2021. aasta septembriks kavandatud pensionide täiendavast ümberarvutamisest, mille tulemusel pensionid veelgi suurenevad. Peale selle võtsid ametiasutused 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta jaanuarini vastu uusi maksukärpeid (kütuseaktsiisi ja osalise tööajaga töötajate sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine ning pangandus- ja energiasektori erimaksude kaotamine) ning kahekordistasid lapsetoetust (mis peaks jõustuma 2020. aasta augustis). Valitsuse eelarvestrateegia kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2020. aastal 3,6 % ja 2021. aastal 3,4 % SKPst. Eelarvestrateegias esitatud eelarvepuudujäägi prognoos on komisjoni arvutatust väiksem eelkõige järgmiste tegurite tõttu: 1) optimistlikumad makromajanduslikud alusprognoosid; 2) kaupade ja teenustega seotud kulutuste kavandatav vähendamine, mida võetud meetmed täielikult ei toeta; 3) asjaolu, et eelarvestrateegias ei näi olevat arvesse võetud pensionitõusu täielikku mõju eelarvele, eelkõige 2021. aastal ja pärast seda; 4) asjaolu, et eelarvestrateegias ei ole arvesse võetud maksukärbete ja lapsetoetuse kahekordistamise mõju.

Kokkuvõttes ületab 2019. aastaks kavandatud puudujääk aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst ega ole selle lähedal. Ületamist ei saa aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses pidada ei erandlikuks ega ajutiseks. Seega näitab analüüs esialgu, et asutamislepingu ja määruse (EÜ) nr 1467/97 kohane puudujäägikriteerium ei ole täidetud. Siiski tuleb arvesse võtta ka kõiki allpool esitatud asjakohaseid tegureid.

3.Võlakriteerium

2018. aastal oli Rumeenia valitsemissektori koguvõlg 34,7 % SKPst. Nii eelarvestrateegia kui ka komisjoni 2020. aasta talveprognoosi kohaselt suureneb valitsemissektori koguvõlg kuni 2021. aastani, kuid jääb allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust. Eelarvestrateegia kohaselt peaks võlg 2021. aastal suurenema 37,8 %ni. Komisjoni 2020. aasta talveprognoosi kohaselt kasvab võlg kiiremini ning jõuab 2021. aastal 41,9 %ni. Kahe prognoosi vaheline erinevus tuleneb peamiselt eelarvestrateegias kavandatud väiksematest valitsemissektori eelarvepuudujääkidest.

Seega vastab Rumeenia aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud võlakriteeriumile.

4.    Asjakohased tegurid

Aluslepingu artikli 126 lõikes 3 on sätestatud, et komisjoni aruandes tuleb võtta „arvesse ka seda, kas eelarvepuudujääk ületab riigi investeerimiskulutused, samuti kõiki muid asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud liikmesriigi keskmise pikkusega perioodi majandus- ja eelarveseisund“. Neid tegureid on lisaks selgitatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3, milles on samuti sätestatud, et asjakohast tähelepanu tuleb pöörata „kõikidele teistele teguritele, mis on asjaomase liikmesriigi arvates olulised, et põhjalikult hinnata puudujäägi- ja võlakriteeriumide järgimist, ning millest liikmesriik on nõukogule ja komisjonile teada andnud“.

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 4 on sätestatud, et kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust, võetakse asutamislepingu artikli 126 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu üle otsustamisel arvesse asjakohaseid tegureid.

Neid sätteid silmas pidades käsitletakse järgmistes alapunktides 1) keskpika perioodi majanduspositsiooni; 2) keskpika perioodi eelarveseisundit, sealhulgas hinnangut keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajaliku kohandamiskava järgimisele, riiklike investeeringute arengut ja riikliku eelarveraamistiku toimimist; 3) keskpika perioodi valitsemissektori võlapositsiooni muutusi, dünaamikat ja jätkusuutlikkust; ning 4) muid tegureid, millest liikmesriik on teada andnud.

4.1.    Keskpika perioodi majandusseisund

SKP reaalkasv on viimastel aastatel olnud jõuline, seda eelkõige tänu tarbimisele. SKP kasvupotentsiaal on suur, kuid prognooside kohaselt väheneb see järk-järgult tootmistegurite kogutootlikkuse kasvu aeglustumise ja negatiivsete demograafiliste suundumuste tõttu. Rumeenia edusammud struktuurireformide rakendamisel on olnud piiratud.

Tsüklilised tingimused ja kasvupotentsiaal

SKP reaalkasv on viimastel aastatel olnud jõuline, seda eelkõige tänu tarbimisele. SKP reaalkasv saavutas haripunkti 7,1 % 2017. aastal, vähenes seejärel 2018. aastal 4,4 %ni ning 2019. aastal on see komisjoni 2020. aasta talveprognoosi kohaselt 3,9 %. Peamine kasvumootor on endiselt eratarbimine, kuna tööturg on pingeline ning eriti avaliku sektori palgakasv püsib suur. Prognoosi kohaselt aitasid 2019. aasta majanduskasvule märkimisväärselt kaasa investeeringud, mida tehti peamiselt ehitussektorisse. Netoekspordi panus SKP kasvu on olnud negatiivne alates 2014. aastast, kui kulupõhine konkurentsivõime on järk-järgult vähenenud. 2019. aastal muutus see veelgi negatiivsemaks, kuna ekspordi kasv aeglustus rohkem kui impordi kasv. Vähenev välisnõudlus oli ekspordi aeglasema kasvu peamine põhjus ja tõi kaasa ka tööstustoodangu vähenemise. Selle tulemusel on jooksevkonto puudujääk pidevalt suurenenud ning 2019. aastal oli see prognoosi kohaselt 5,1 % SKPst.

Komisjoni hinnangul SKP reaalkasv edaspidi aeglustub, kuid püsib stabiilsena 3,8 % juures 2020. aastal ja 3,5 % juures 2021. aastal. 2020. ja 2021. aastaks kavandatud märkimisväärsed stimuleerivad fiskaalmeetmed peaksid hoogustama eratarbimist, soodustades samal ajal ka importi. Investeeringute tase jääb 2020. aastal eeldatavasti kõrgeks tänu ehitussektorile ja ELi investeerimisfondide kavandatavale ulatuslikumale kasutamisele. Netoekspordi panus jääb prognoosiperioodil eeldatavasti negatiivseks ning see süvendab juba niigi suurt jooksevkonto puudujääki.

Komisjoni 2020. aasta talveprognoosil põhineva hinnangu kohaselt peaks SKP potentsiaalne kasv järk-järgult vähenema 4,7 %-lt 2018. aastal 3,9 %-le 2021. aastal. Tootmistegurite kogutootlikkus eeldatavasti väheneb, kuid jääb peamiseks potentsiaalseks SKP kasvumootoriks. Kapitali akumulatsiooni osakaal jääb prognooside kohaselt suhteliselt stabiilseks. Teisest küljest muutub tööjõu (niigi tagasihoidlik) panus ilmselt negatiivseks, seda peamiselt tööealise elanikkonna vähenemise suundumuse tõttu.

SKP lõhe peaks prognooside kohaselt vähenema 0,6 %-lt SKPst 2018. aastal 0,1 %-le 2019. aasta potentsiaalsest SKPst. Komisjoni prognoosi kohaselt muutub see seejärel veidi negatiivseks, jõudes 2020. aastal –0,1 %ni ja 2021. aastal –0,5 %ni.

Tabel 2. Makromajanduslikud ja eelarvesuundumused (% SKPst)

Struktuurireformid

2019. aasta veebruaris jõudis komisjon järeldusele, et Rumeenias esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust 4 . Haavatavus oli komisjoni hinnangul seotud kulupõhise konkurentsivõime vähenemise ja kasvava jooksevkonto puudujäägiga olukorras, mida iseloomustas ekspansiivne eelarvepoliitika ja ettearvamatu ettevõtluskeskkond. 2019. aasta juulis esitas nõukogu riigipõhised soovitused, 5 milles kutsuti üles võtma meetmeid nimetatud tasakaalustamatuse ja muude struktuursete probleemidega tegelemiseks.

Eelkõige soovitas nõukogu Rumeenial tagada eelarveraamistiku täielik kohaldamine, tugevdada maksukuulekust ja maksude kogumist, kaitsta finantsstabiilsust ja tugevdada pangandussektorit, tagada riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, teise samba pensionifondide pikaajaline elujõulisus ning miinimumpalga kehtestamine objektiivsete kriteeriumide alusel, jälgida, et seadusandlikud algatused ei õõnestaks õiguskindlust, ning tugevdada riigiettevõtete üldjuhtimist.

Ametiasutused tegid jätkuvalt erandeid riiklikus maksuraamistikus sisalduvatest eeskirjadest, muutes need seega suures osas tulemusetuks.

Maksudeklaratsioonide esitamise määrad on jäänud suhteliselt stabiilseks. Käibemaksu alalaekumine on 2017. ja 2018. aastal hinnanguliselt vähenenud. Siiski on see endiselt üks ELi kõrgemaid. Maksuhaldurid ei täitnud 2019. aasta maksutulu kogumise eesmärke, seda osaliselt seetõttu, et need olid liiga optimistlikud.

Riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkus on halvenenud seoses 2019. aasta suvel vastu võetud uue pensioniseadusega, mis väga lühikese aja jooksul märkimisväärselt suurendab avaliku sektori kulutusi pensionidele. Teisest küljest tunnistas Rumeenia 2020. aasta alguses kehtetuks või muutis osa nendest õigusnormidest, mis ohustasid teise samba pensionifondide pikaajalist elujõulisust.

2020. aasta alguses kaotas Rumeenia finants- ja pangandussektori stabiilsusega seotud probleemide lahendamiseks ka koguvarale kohaldatava pangamaksu.

Ametiasutuste sõnul põhines miinimumpalga tõus alates 1. jaanuarist 2020 valemil, milles võeti arvesse paljusid majandusnäitajaid. Objektiivset mehhanismi aga endiselt ei ole.

Otsuste tegemise prognoositavuse seisukohalt on erakorraliste määruste arv ikka veel väga suur, õigusmõju eelhindamine on aga endiselt puudulik ja avalike konsultatsioonide kvaliteet halveneb. Riigile kuuluvate ettevõtete üldjuhtimist käsitlevaid seadusi kohaldatakse siiani korrapäratult.

4.2.    Keskpika perioodi eelarvepositsioon

Alates 2016. aastast on Rumeenia järginud ekspansiivset eelarvepoliitikat, mis põhineb maksukärbetel ja jooksvate kulude suurenemisel. Komisjoni 2020. aasta eelarvemuutujatega täiendatud talveprognoosi kohaselt on struktuurne eelarvepuudujääk suurenenud 0,2 %-lt SKPst 2015. aastal 3,9 %-le 2019. aastal. Alates 2017. aasta kevadest on nõukogu märkimisväärse kõrvalekalde menetluse raames esitanud kaks korda aastas soovitusi, millele Rumeenia ei ole tulemuslikult reageerinud, kaldudes korduvalt märkimisväärselt kõrvale nõukogu soovitatud kohandamiskavast. Ametiasutused on teinud süstemaatiliselt erandeid riiklikest maksueeskirjadest, muutes need seega suures osas tulemusetuks.

Struktuurne eelarvepositsioon ja keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalik kohandamine

Keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja struktuurne eelarvepositsioon

2019. aasta lähenemisprogrammis kinnitas Rumeenia oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgiks struktuurse eelarvepositsiooni –1,0 % SKPst. Eesmärgi seadmisel võeti arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu nõudeid.

Alates 2016. aastast on Rumeenia järginud ekspansiivset eelarvepoliitikat, mis põhineb maksukärbetel ja jooksvate kulude suurenemisel. Selle tulemusena kaldus Rumeenia 2016. aastal oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kõrvale. Struktuurne eelarvepositsioon oli 2018. aastal –2,8 % SKPst, mis oli Rumeenia keskpika perioodi eesmärgist tunduvalt madalam. Eelarvestrateegias seab Rumeenia eesmärgiks 2019. aastal halvenenud struktuurse eelarvepositsiooni järkjärgulise paranemise 2020.–2022. aastal, kuid ei plaani 2022. aastaks saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärki. Komisjoni 2020. aasta eelarvemuutujatega täiendatud talveprognoosi kohaselt peaks struktuurne eelarvepuudujääk aastatel 2018–2021 stabiilselt ja märkimisväärselt suurenema, tingituna valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi prognoositud suurenemisest.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks soovitatud kohandamiskava järgimine

Alates 2017. aasta kevadest on Rumeenia suhtes pidevalt kohaldatud märkimisväärse kõrvalekalde menetlusi. Kuna Rumeenia kaldus 2016. aastal märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, alustas nõukogu 2017. aasta kevadel märkimisväärse kõrvalekalde menetlust. Alates sellest on nõukogu esitanud kaks korda aastas soovitusi, millele Rumeenia ei ole tulemuslikult reageerinud, kaldudes korduvalt märkimisväärselt kõrvale nõukogu soovitatud kohandamiskavast. Viimases soovituses, mille nõukogu võttis vastu 5. detsembril 2019, soovitatakse Rumeenial tagada, et valitsemissektori esmaste kulude nominaalne kasvumäär, millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed ja ühekordsed meetmed, ei ületaks 2020. aastal 4,4 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 1,0 % SKPst.

Komisjoni 2020. aasta eelarvemuutujatega täiendatud talveprognoosi alusel tehtud arvutused näitavad, et 2020. aastal on Rumeenial oht kalduda märkimisväärselt kõrvale mõlemast sihttasemest.

Tabel 3. Kokkuvõte märkimisväärse kõrvalekalde menetluse soovitustest Rumeeniale

Nõukogu soovitus	Soovitatav struktuurne paranemine (% SKPst)	Struktuurne kohandamine hindamise ajal (% SKPst)	Nõukogu järeldus
Sügis 2019	1,0 aastal 2020
Kevad 2019	1,0 aastal 2019, 0,75 aastal 2020	–0,8 aastal 2019, –0,8 aastal 2020	Meetmeid ei ole võetud
Sügis 2018	1,0 aastal 2019	–0,7 aastal 2019	Meetmeid ei ole võetud
Kevad 2018	0,8 aastal 2018, 0,8 aastal 2019	0,0 aastal 2018, –0,1 aastal 2019	Meetmeid ei ole võetud
Sügis 2017	0,8 aastal 2018	–0,4 aastal 2018	Meetmeid ei ole võetud
Kevad 2017	0,5 aastal 2017	–1,1 aastal 2017	Meetmeid ei ole võetud

Avaliku sektori investeeringud

2017. aastal langesid avaliku sektori investeeringud ELiga ühinemise järgse perioodi madalaimale tasemele (2,6 % SKPst) ning suurenesid 2018. aastal vaid vähesel määral, jõudes 2,7 %ni SKPst. See on ELi keskmisest madalam ja naaberriikide keskmisest tunduvalt madalam. Komisjoni 2020. aasta eelarvemuutujatega täiendatud talveprognoosi kohaselt suurenesid avaliku sektori investeeringud 2019. aastal 3,2 %ni SKPst.

Riiklik eelarveraamistik

Eelarvemenetluse aluseks olevad riiklikud arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad on sätestatud eelarvepoliitilise vastutuse seaduses. See sisaldab struktuurse puudujäägi reeglit, mille kohaselt peab eelarve vastama või lähenema keskpika perioodi eelarve-eesmärgile, milleks on struktuurne eelarvepositsioon –1,0 % SKPst. Riiklik raamistik sisaldab ka mitut täiendavat reeglit eelarvetasakaalu ning kulu- ja tuluartiklite kohta. Peale selle peab valitsus koostama ajakohastatud eelarvestrateegia, milles sätestatakse makromajanduslikud eeldused, keskpika perioodi eelarve kava ja kulude ülemmäärad, millest peaks lähtuma iga-aastases eelarvemenetluses, ning saatma selle parlamendile eelneva aasta 15. augustiks.

Alates 2016. aastast on ametiasutused teinud süstemaatiliselt ja korduvalt erandeid riiklikest maksueeskirjadest, muutes need seega suures osas tulemusetuks. Eelkõige ei olnud 2019. aasta algne eelarve-eesmärk, milleks oli valitsemissektori nominaalne (kassapõhiselt arvutatud) eelarvepuudujääk 2,8 % SKPst, kooskõlas struktuurse eelarvepuudujäägi reegliga. 2019. aasta augustis ja novembris vastu võetud eelarvemuudatustega tehti veel erandeid mitmest täiendavast eelarvereeglist ja viimase puhul ka struktuurse eelarvepuudujäägi reeglist, suurendades 2019. aasta (kassapõhiselt arvutatud) eelarvepuudujäägi eesmärki 4,4 %ni SKPst. Peale selle ei saatnud ametiasutused 2019. aastal, nagu ka varasematel aastatel, parlamendile seadusjärgseks tähtajaks (august) keskpika perioodi eelarvestrateegia ajakohastatud versiooni, nõrgendades sellega eelarvestrateegia suunavat mõju. Ka 2020. aasta eelarves ja selle juurde kuuluvas eelarvestrateegias tehti erandeid struktuurse eelarvepositsiooni reeglist ja mitmest täiendavast eelarvereeglist.

4.3.    Keskpika perioodi valitsemissektori võlapositsioon

Riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid on Rumeenias keskpikas ja pikas perspektiivis suured, tingituna ulatuslikust eelarvepuudujäägist ja rahvastiku vananemisega seotud kuludest.

Võladünaamika ja võla jätkusuutlikkus 6

Rumeenia valitsemissektori koguvõlg on praegu tunduvalt allpool asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust, milleks on 60 % SKPst (2018. aastal 34,7 % SKPst). Suure struktuurse esmase eelarvepuudujäägi tõttu on aga tõenäoline, et võla suhe SKPsse hakkab kiiresti kasvama. Eeldusel, et poliitikat ei muudeta, ületab see prognooside kohaselt 2025. aastal 60 % SKPst ja 2030. aastaks 90 % SKPst. Võlasuundumust mõjutavad tugevasti majanduskasvu, eelarve ja intressimääradega seotud võimalikud vapustused. Valitsemissektori võla tähtajastruktuur aitab haavatavust leevendada, sest ainult umbes 3,3 % valitsemissektori koguvõlast on tähtajaga alla ühe aasta. Samal ajal on täiendavaks ohuallikaks asjaolu, et suur osa valitsemissektori võlast on nomineeritud välisvaluutas ning mitteresidentide võlaosalus on märkimisväärne, samuti on rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon negatiivne.

Eelarvesurve varajase avastamise näitaja (S0) ehk väärtus, mille Euroopa Komisjon töötas välja ühe aasta jooksul tekkida võivate riskide hindamiseks, on allpool kriitilist taset.

Keskpika perioodi jätkusuutlikkuse mahajäämuse näitaja (S1) osutab suurtele riskidele. Selle kohaselt vajab Rumeenia eelarve kohandamist 5,7 protsendipunkti võrra SKPst, et hoida võlg 2034. aastaks 60 % piires SKPst. See väärtus on liikmesriikide seas üks kõrgemaid.

Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse mahajäämuse näitaja (S2) osutab samuti suurtele riskidele. Selle kohaselt vajab eelarve kohandamist 8,8 protsendipunkti võrra SKPst, et tagada valitsemissektori võla suhte stabiliseerumine pikas perspektiivis. See näitaja, mis on ELi riikide seas kõrgeim, on tingitud ebasoodsast algsest eelarvepositsioonist (mille osakaal on 5,1 protsendipunkti) ning rahvastiku vananemise, sealhulgas eelkõige pensionide ja tervishoiuga seotud kuludest (mille osakaal on 3,7 protsendipunkti).

Finantsturud hindavad Rumeenia maksejõuetusriski investeerimisjärgu madalaimal tasemel: kolme suurema reitinguagentuuri antud reiting riigivõlale on BBB– või sellega samaväärne. 10. detsembril 2019 alandas S&P Global Ratings Rumeenia eelarvepoliitika tõttu oma väljavaatehinnangut stabiilselt negatiivsele.

Uus pensioniseadus

2019. aasta suvel jõustunud pensioniseadusega muudeti oluliselt mitut riikliku pensioniskeemi parameetrit. Peamised muudatused olid järgmised: i) kuni 2021. aastani toimuvad standardse indekseerimise asemel erakorralised pensionitõusud: 15 % alates 2019. aasta septembrist (mis on juba lisatud 2019. aasta eelarveseadusesse), 40 % alates 2020. aasta septembrist ja 6 % alates 2021. aasta septembrist; ii) alates 2022. aastast on pensionide indekseerimise aluseks 100 % inflatsioonimäärast pluss 50 % tegelikust keskmisest brutopalga kasvust; iii) uute pensionide arvutamisel kasutatakse nimetajas fikseeritud sissemakseperioodi, milleks on 25 aastat, mitte 25–35 aastat (sõltuvalt pensionile jäämise aastast), nagu oli varasemas seaduses; iv) alates 2021. aasta septembrist arvutatakse olemasolevad pensionid ümber ning neid korrigeeritakse ülespoole, et need vastaksid uuele valemile.

Rakendamise ajakavast tingituna suurendab seadus tõenäoliselt lühikese aja jooksul märkimisväärselt avaliku sektori kulutusi pensionidele. See on valitsemissektori eelarvepuudujäägi prognoositud kiire suurenemise ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud suurte riskide peamine põhjus. Peale selle ei kaasne seadusega ka meetmeid, mille eesmärk oleks suurendada tööturul osalemist ja tööelu jätkamist üle seadusega ettenähtud miinimumvanuse, mis on olulised nii pensionide piisavuse kui ka pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohalt.

Joonis 1. Avaliku sektori kogukulud pensionile 2018–2022

Allikas: Euroopa Komisjon, 2018. aasta rahvastiku vananemise aruande teabelehed riiklike pensionide kohta – Rumeenia (2019. aasta ajakohastatud versioon)

4.4.    Muud tegurid, millest liikmesriik on teada andnud

6. veebruaril 2020 edastasid Rumeenia ametiasutused kirja, mis puudutas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikes 3 nimetatud asjakohaseid tegureid, et komisjon neid hindamise käigus arvesse võtaks.

Ametiasutuste väitel on eelarvepuudujäägi suurenemine 2019. aastal enamasti seletatav personalikulude, sotsiaalabi ja investeeringute suurenemisega, samal ajal kui tulude osakaal SKPst jäi suures osas muutmatuks. Samuti väidavad ametiasutused, et 2019. aasta eelarve täitmise kulupoolt mõjutas negatiivselt mitu ühekordset kuluartiklit 7 .

Ametiasutused märgivad, et eelarvestrateegias on ette nähtud eelarvepuudujäägi järkjärguline kohandamine keskpika perioodi jooksul, ehkki see jääb kuni 2021. aastani kontrollväärtusest kõrgemaks. Kohandamine on kavandatud pärast kolmeaastast pidevat eelarveseisundi halvenemist. Ametiasutused selgitavad ka, et eelarve kavandatava konsolideerimise tempot piirab suuresti kehtiv õigusraamistik, eelkõige parlamendis 2019. aastal heaks kiidetud uue pensioniseaduse sätted.

Makromajanduslike tingimuste kohta märgivad ametiasutused, et Rumeenia majanduse reaalkasv oli 2019. aasta kolmes esimeses kvartalis peamiselt investeeringutest ja eratarbimisest tingituna 4,1 %, ehkki viimane hakkas juba vähenema. Ametiasutused prognoosivad, et 2019. aasta SKP reaalkasvuks kujuneb 4,0 %, mis on veidi aeglasem kui 2018. aastal ja vaid pisut madalam potentsiaalsest tasemest. SKP nominaalkasv on alates 2016. aastast kiirenenud ja ametiasutused prognoosivad, et see püsib keskpikas perspektiivis stabiilsena.

Viimaks tuletavad ametiasutused meelde, et Rumeenia kehtestas erapensionifondide kohustuslikku teist sammast sisaldava pensionireformi 2008. aastal koos jooksval finantseerimisel põhineva esimese sambaga. Nad selgitavad, et teise samba aastased kulud olid aastatel 2014–2015 keskmiselt ligikaudu 0,7 % SKPst ning aastatel 2016–2019 prognoositakse nendeks kuludeks 0,8 % SKPst. See on kooskõlas komisjoni hinnanguga teise samba iga-aastaste kulude kohta. Sellegipoolest ületab aga Rumeenia 2019. aastaks kavandatud eelarvepuudujääk kontrollväärtust 3 % SKPst nii palju, et seda ei saa pidada kontrollväärtuselähedaseks, ning seepärast ei saa kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikega 7 pensionireformi mõju eelarvele eelarvepuudujäägi kriteeriumi rikkumise hindamisel arvesse võtta.

Ametiasutused lisavad, et 2020. aasta alguses kõrvaldasid nad sätte, mis nõrgendas 2019. aastal kehtinud teise pensionisamba kohustuslikkust. Nimelt kaotasid nad võimaluse, mille alusel töötaja sai pärast viieaastast sissemaksete perioodi loobuda teisest pensionisambast ja suunata oma iga-aastased pensionimaksed ümber esimesse sambasse (erakorraline määrus 1/2020, millega muudetakse erakorralise määruse 114/2018 sätteid).

5.    Järeldused

Valitsuse eelarvestrateegia kohaselt suureneb 2019. aasta valitsemissektori eelarvepuudujääk 3,8 %ni SKPst, mis ületab aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst ega ole selle lähedal. Kontrollväärtuse kavandatud ületamist ei saa pidada ei erakorraliseks ega ajutiseks.

Valitsemissektori koguvõlg jääb märkimisväärselt alla kontrollväärtuse, milleks on 60 % SKPst.

Käesolevas aruandes esitatud analüüsis on arvesse võetud kõiki asjakohaseid tegureid, mida tuleb aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt hinnata ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu üle otsustamiseks juhul, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust. Käesoleval juhul ei kujuta asjakohased tegurid endast leevendavaid asjaolusid ega muuda seega hinnangut.

Kokkuvõttes viitab analüüs sellele, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/1997 määratletud eelarvepuudujäägi kriteerium ei ole täidetud ning et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on seega põhjendatud.

(1) 1    ELT L 209, 2.8.1997, lk 6. Aruandes võetakse arvesse ka dokumenti „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta“, mille majandus- ja rahanduskomitee võttis vastu 5. juulil 2016 ja mis on kättesaadav aadressil    
http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/legal_texts/index_en.htm .

(2)    Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 479/2009 peavad liikmesriigid esitama komisjonile kaks korda aastas andmed valitsemissektori kavandatud ja tegeliku eelarvepuudujäägi ning valitsemissektori võla taseme kohta. Viimased andmed Rumeenia kohta on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/web/government-finance-statistics/excessive-deficit-procedure/edp-notification-tables

(3)    Eurostati pressiteade nr 161/2019, https://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/10064349/2-21102019-AP-EN.pdf/61ae39d7-6764-2a16-ede5-e6da00249c27

(4) Vt komisjoni teatis „Euroopa poolaasta 2019: struktuurireformide elluviimisel ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisel ja korrigeerimisel tehtud edusammude hindamine ning määruse (EL) nr 1176/2011 kohaste põhjalike analüüside tulemused“, COM(2019) 150 final, 27.2.2019.

(5) Nõukogu 9. juuli 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse Rumeenia 2019. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Rumeenia 2019. aasta lähenemisprogrammi kohta (ELT C 301, 5.9.2019, lk 135–142).

(6) See punkt põhineb Euroopa Komisjoni 2019. aasta võla jätkusuutlikkuse uuringul, mis on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip120_en.pdf

(7) Komisjoni hinnangul aga moodustasid 2019. aastal ühekordsed kulud tekkepõhiselt arvutatuna 0,1 % SKPst ning nende põhjuseks oli autode keskkonnalõivude tagastamine.