EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2020/1986,

14. mai 2020,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (nüüd Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0040/2020),

arvestades, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli keskuse 2018. aasta lõplik eelarve 17 850 210 eurot, mis on 2017. aastaga võrreldes mõnevõrra (0,11 %) väiksem; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest (2);

arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes keskuse eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 %, mis on 2017. aastaga võrreldes veidi (0,04 %) kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 96,50 %, mis oli 2017. aastaga võrreldes 6,84 % kõrgem;

Tulemuslikkus

märgib, et keskus kasutab eeskujulikku tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi, mis hõlmab tulemuslikkuse põhinäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust projekti, tegevuse ja organisatsiooni tasandil ning teisi meetmeid, et parandada oma eelarve haldamist;

märgib samuti, et keskuse 2018. aasta tööprogramm on täielikult rakendatud kooskõlas seatud eesmärkide, sihtide ja suunistega;

väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus arendab koostoimet ja jagab ressursse teiste ametitega;

märgib keskuse jätkuvalt tihedat ja ametlikuks muudetud koostööd Euroopa Koolitusfondi (ETF) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutusega (Eurofound);

märgib, et finantsreeglite kohaselt viidi keskuses 2017. aastal läbi välishindamine, mille tulemusel jõuti järeldusele, et keskuse tugevdatud koostöö tööhõive peadirektoraadi pädevusse kuuluva kolme muu detsentraliseeritud asutusega – ETFi, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) ning Eurofoundiga – on teostatav võimalus; märgib, et keskuse uuesti sõnastatud asutamismääruses (määrus (EL) 2019/128), mis jõustus 2019. aasta veebruaris, võeti välishindamise tulemust arvesse;

kutsub komisjoni üles tegema teostatavusuuringu, et hinnata vähemalt võimalust luua ühine koostoime Eurofoundiga, kui mitte neid ameteid täielikult ühendada; kutsub komisjoni üles hindama mõlemat stsenaariumi, nimelt keskuse üleviimist Eurofoundi peakorterisse Iirimaal Loughlinstownis ja Eurofoundi peakorteri üleviimist keskuse peakorterisse Thessalonikis; märgib, et selle tulemusena toimuks korporatiiv- ja tugiteenuste jagamine ning ühiste ruumide haldamine, samuti tähendaks see ühiseid IKT- ja telekommunikatsioonisüsteeme ning internetipõhist taristut, mis hoiaks kokku märkimisväärseid summasid, mida saaks kasutada mõlema ameti lisarahastamiseks; tunnistab, et ametite tulemuslik, tõhus ja vigadeta töö on tihedalt seotud nende põhi- ja haldustegevuse piisava rahastamisega; kutsub seetõttu liikmesriike üles kohandama ametite tegevust vastavalt neile eraldatud vahenditele;

palub keskusel jätkata digiteerimist;

ergutab keskust kontrollikoja soovitusi ellu viima;

10.

tunnustab keskuse kogemusi ja jätkuvalt kõrge kvaliteediga tööd teadusuuringute, analüüside ja tehnilise nõustamise pakkumisel, et aidata arendada Euroopa elukestva õppe ning kutsehariduse ja -õppe, kvalifikatsioonide ja oskuste poliitika valdkonda, mille eesmärk on edendada kvaliteetset haridust, mis on eelkõige kohandatud tööturu vajadustele; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tagada piisavad materiaalsed ja inimressursid, mis võimaldaksid keskusel täita oma kasvavaid ja laienevaid ülesandeid, tagades üldiselt keskuse eesõiguse eraõiguslike töövõtjate ees;

11.

väljendab heameelt keskuse panuse ja eksperditeadmiste üle uute teadmiste, tõendite ja poliitikaanalüüside pakkumisel, poliitikasuundumuste jälgimisel ja teadmiste vahendajana tegutsemisel liidu tegevuskava väga olulistes poliitikavaldkondades; tunnustab keskuse kvaliteetset tööd eri projektide vallas, eelkõige mis puudutab Euroopa oskuste tegevuskava, Europassi, oskuste ülevaate läbivaatamist, ning keskuse rolli Kopenhaageni protsessi, Euroopa oskuste indeksi ja oskuste prognoosi osaliste toetamisel;

12.

peab märkimisväärseks, et keskus on algatanud digiteerimise uue tegevussuuna ja seda eelkõige veebipõhiste vahendite vallas, mis pakuvad riigipõhist teavet ja paremaid veebiandmete visualiseerimisvõimalusi, nagu juhendmaterjalid tööturuteabe kohta ja oskuste prognoosid; võtab sellega seoses teadmiseks keskuse kindla suunitlusega turunduskampaaniad, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tema veebisaidi sisust;

13.

rõhutab, et läbipaistvus ja kodanike teadlikkus ametite olemasolust on nende demokraatliku vastutuse seisukohalt väga olulised; on arvamusel, et ametite ressursside ja andmete kasutatavus ja kasutamise lihtsus on äärmiselt tähtsad; nõuab seetõttu hinnangu andmist sellele, kuidas andmeid ja ressursse praegu esitatakse ja kättesaadavaks tehakse ning kui lihtne on kodanikel neid tuvastada, ära tunda ja kasutada; tuletab meelde, et liikmesriigid saavad üldsuse teadlikkust selles küsimuses suurendada, töötades välja ulatusliku kava, mille kaudu jõuda suurema arvu liidu kodanikeni;

Personalipoliitika

14.

märgib, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 96,70 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 13 ametnikust ja 78 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 12 ametnikku ja 76 ajutist teenistujat (võrdluseks oli 2017. aastal kinnitatud ametikohti 92); märgib, et 2018. aastal töötas keskuse heaks ka 26 lepingulist töötajat ja kolm lähetatud riiklikku eksperti;

15.

märgib, et keskus on võtnud meetmete võtmisel arvesse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid ja märkusi seoses keskuse uue personalitalituse juhiga, kes asus tööle 2019. aasta jaanuaris, ning seoses otsusega kasutada keskuse õigusteenistuse puhul allhanget; märgib murega, et arvestades nende kohtuasjade suurt arvu, millesse keskus on kaasatud, ohustab õigusteenuste täielik allhange juhtumite ühetaolist käsitlemist ja tõhususe põhimõtet; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõigist selles valdkonnas toimuvatest muutustest;

16.

võtab teadmiseks keskuses valikumenetluste parandamiseks käimasoleva protsessi, millega tagatakse valikukomisjonide hindamise läbinud kavandamiskriteeriumidest kinnipidamine ja personaliosakonna teostatav suurem kontroll; võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et kahe 2018. aastal auditeeritud töölevõtmise puhul kahest 2015. ja 2016. aastal koostatud reservnimekirjast esines puudujääke haldamise ja dokumenteerimise osas, ja et sama kehtib ka mitme muu varasematel aastatel auditeeritud töölevõtmismenetluste kohta; nõuab tungivalt, et keskus võtaks viivitamata parandusmeetmeid, et tagada korrakohased värbamismenetlused, ning annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sel eesmärgil võetud meetmetest aru;

17.

võtab teadmiseks, et keskus tunneb muret selle pärast, et tema uue asutamismäärusega laiendatakse keskuse volitusi nii, et need hõlmaksid lisaks kutseharidusele ja -koolitusele ka kvalifikatsioonide ja oskuste poliitikat, ilma et uute ülesannetega kaasneksid lisavahendid; märgib, et keskuse töötajate arvu on juba vähendatud 10 % ning see on suurendanud keskuse töötajate töökoormust ja neile avalduvat survet;

18.

väljendab heameelt selle üle, et keskus on oma töötajate seas peaaegu üldjoontes saavutanud soolise tasakaalu (59 % naisi ja 41 % mehi), kuid peab kahetsusväärseks, et juhtimistasandite soolise tasakaalu kohta pole esitatud üksikasju;

19.

märgib rahuloluga, et 2018. aastal saavutati sooline tasakaal haldusnõukogu liikmete seas (50 % naisi ja 50 % mehi);

20.

peab kahetsusväärseks selguse puudumist töötajate geograafilise tasakaalu osas;

Hanked

21.

peab kontrollikoja aruande põhjal kahetsusväärseks asjaolu, et keskuse reisibürooteenuste hankemenetluses ei olnud hinna- ja kvaliteedikriteeriumid alati piisavalt üksikasjalikud, et tagada parima hinna ja kvaliteedi suhtega lepingute sõlmimine; väljendab kahetsust asjaolu üle, et keskusel oli ebapiisav metoodika potentsiaalselt põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste analüüsiks ja dokumenteerimiseks;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

22.

võtab teadmiseks keskuse olemasolevad meetmed ja jätkuvad pingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; juhib siiski murega tähelepanu sellele, et keskuse veebisaidil ei ole veel avaldatud kõrgema juhtkonna elulookirjeldusi ning et keskuse kõrgem juhtkond, koosseisulised eksperdid ja assistendid deklareerivad võimalikke huvide konflikte vaid siis, kui need avalduvad vastavalt keskuse huvide konfliktide ennetamise ja haldamise 2014. aasta poliitikale; võtab teadmiseks keskuse ajakohastatud suunised huvide konfliktidest teatamise kohta valiku- ja värbamisprotsessis ning haldusnõukogu liikmete, sõltumatute ekspertide ja muude töötajate huvide konfliktide ennetamise ja haldamise eeskirjade muutmise ettevalmistamise;

23.

väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus võttis eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekuid ja märkusi arvesse võttes 2. septembril 2019 vastu määrust (EÜ) nr 1049/2001 käsitlevad rakenduseeskirjad (3);

24.

võtab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekute ja märkuste põhjal teadmiseks rikkumisest teatajate jaoks sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutuse loomise ning keskuse sisekontrolli koordinaatori nimetamise eetika- ja aususküsimuste koordinaatoriks;

Üldine teave

25.

kutsub keskust üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

Siseaudit

26.

väljendab suurt muret, et pärast siseauditi talituse poolt 14.–18. jaanuarini 2018 keskuse personalijuhtimise ja eetika kohta läbi viidud auditit peeti värbamismenetlusi endiselt kriitiliseks;

27.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile (4) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 108, 22.3.2018, lk 1.

(2) ELT C 108, 22.3.2018, lk 2.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.