EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2020/1939,

14. mai 2020,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse oma otsust Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa,

—	võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0058/2020),

A.	arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (edaspidi „instituut“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli instituudi 2018. aasta lõplik eelarve 7 981 001,45 eurot ehk 3,34 % suurem kui 2017. aastal; arvestades, et instituudi kogu eelarve tuleb liidu eelarvest; (2)

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes instituudi eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

märgib rahuloluga, et 2018. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,38 %, mis oli 2017. aasta määrast 0,46 % võrra kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 81,15 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 0,20 % kõrgem;

Tulemuslikkus

täheldab asjaolu, et instituut kasutab tegevuse eesmärkide täitmise ning rahaliste vahendite ja inimressursside haldamisega seoses teatavaid peamisi tulemusnäitajaid, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ja parandada eelarve haldamist; märgib lisaks, et instituut viis 2018. aastal lõpule 98,80 % ühtse programmdokumendi tegevustest;

märgib, et instituut juhatas justiits- ja siseküsimuste asutuste võrgustikku ning koordineeris korrapärast ajakohastatud teabe vahetamist ja teabe jagamist asutuste vahel; märgib, et 2018. aasta lõpus nõustus instituut koos teiste ametitega uurima võimalusi tõhustatud asutustevaheliseks koostööks kolmandate riikidega ühiste suutlikkuse suurendamise projektide elluviimisel; tunnustab seda koostööd ja peab seda teistele asutustele eeskujuks, mida tasub järgida; ergutab instituuti tegema liidu asutustega täiendavat ja laiemat koostööd; ergutab instituuti algatama arutelusid võimaluse üle jagada kattuvate ülesannete täitmisel ressursse teiste asutustega, kellel on sarnane tegevus;

kutsub komisjoni üles tegema teostatavusuuringu, et hinnata vähemalt võimalust luua ühine sünergia Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA), kui mitte neid ameteid koguni ühendada; kutsub komisjoni üles hindama kahte stsenaariumi: viia instituut üle FRA peakorterisse Viinis ja viia FRA peakorter üle instituudi peakorterisse Vilniuses; märgib, et see tähendaks korporatiiv- ja tugiteenuste jagamist ning ühiste ruumide haldamist, samuti ühist IKT-, telekommunikatsiooni- ja internetipõhist taristut, millega hoitaks kokku märkimisväärseid rahasummasid, mida muidu kasutataks instituudi ja FRA edasiseks rahastamiseks;

ergutab instituuti kontrollikoja soovitusi ellu viima;

innustab instituuti jätkama oma teenuste digiteerimist;

tuletab meelde, et instituut asutati selleks, et toetada ja tugevdada liidus soolise võrdõiguslikkuse edendamist, sealhulgas soolise aspekti arvestamist kõikides liidu poliitikavaldkondades ja nendel põhinevas liikmesriikide poliitikas, ning võitlust soolise diskrimineerimise vastu ja tõsta liidu kodanike teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest;

väljendab heameelt instituudi ning Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (edaspidi „FEMM-komisjon“) jätkuva koostöö üle ning tunnustab instituudi panust FEMM-komisjoni käimasolevatesse jõupingutustesse, sealhulgas soolise digilõhe, töö- ja eraelu tasakaalu, soolise palga- ja pensionilõhe, sooteadliku eelarvestamise, naistevastase vägivalla vastu võitlemise, naiste tervise, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste, naiste õiguste ja sootundliku parlamendi töövahendi arendamise valdkonnas; märgib, et instituut saab anda väärtusliku panuse kõikide parlamendikomisjonide töösse, et paremini horisontaalselt integreerida soolist aspekti ja viia soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine paremini ellu liidu poliitikas ja poliitikakujundamise meetmetes, näiteks pakkudes teistele parlamendikomisjonidele koolitust ja andmeid;

võtab teadmiseks uue teadmushalduse ja teabevahetusstrateegia 2019–2021, mille eesmärk on kaasata soolise võrdõiguslikkuse sidusrühmad ja jälgida instituudi teabevahetuskanaleid;

10.

toetab kindlalt instituudi tööd, mis uuringute korraldamise kaudu aitab FEMM-komisjonil saada tema töö jaoks vältimatult vajalikke ametlikke, kvaliteetseid ja objektiivseid andmeid;

11.

väljendab heameelt instituudi 2018. aasta saavutuste üle ja palub instituudil alates 2020. aastast igal aastal ajakohastada 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit; nõuab, et töötataks välja rohkem metoodilisi abivahendeid, et kindlamalt tagada soolise aspekti arvessevõtmine kogu poliitikas ja tegevuses;

12.

rõhutab instituudi kui liidu soolise võrdõiguslikkuse ekspertkeskuse rolli Istanbuli konventsiooni rakendamise seires;

13.

on mures endiste renditöötajate nõuete ning Vilniuse ringkonnakohtu otsuse ja Vilniuse piirkonnakohtu otsuse pärast; nõuab selget värbamisprotsessi ja palub instituudil võtta meetmeid olukorra lahendamiseks;

Personalipoliitika

14.

märgib, et 31. detsembril 2018. aastal oli ametikohtade loetelust täidetud 100 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 27 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 27 (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 27); märgib, et 2018. aastal töötas instituudi heaks ka 14 lepingulist töötajat ja neli lähetatud riiklikku eksperti;

15.

võtab teadmiseks Vilniuse ringkonnakohtu 2019. aasta veebruari otsuse instituudi viie endise töötaja kasuks, kes süüdistasid instituuti „ajutiste töötajate“ staatuse ärakasutamises viie aasta jooksul, et maksta neile pikaajalise töösuhtega töötajatest vähem palka; kutsub komisjoni üles viima läbi ülevaatliku analüüsi selle kohta, kuidas asutused oma töötajaid palkavad, ja instituudi enda kohta, ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni analüüsi lõpptulemusest;

16.

märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on üks peamine kohustus (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/104/EÜ (3) ja Leedu tööõigusele) tagada, et ajutistel töötajatel on samad töötingimused kui neid kasutava organisatsiooni otse palgatud töötajatel; märgib siiski, et lepingutes ei nõutud, et ajutist tööd pakkuvad bürood nimetatud tingimusi kindlasti järgiksid, ning puuduvad tõendid selle kohta, et instituut oleks ise oma otse värvatud töötajate töötingimusi ajutiste töötajate omadega võrrelnud, mis tekitab kohtuvaidluste ja mainega seotud riske; palub instituudil oma ajutiste töötajate töötingimusi analüüsida ning tagada, et need oleksid liidu ja liikmesriigi tööõigusega kooskõlas;

17.

võtab murega teadmiseks, et haldusnõukogu koosseisus puudub meeste (seitse liiget) ja naiste (23 liiget) vahel tasakaal;

18.

märgib, et instituut avaldab avalikkuse paremaks teavitamiseks vabade ametikohtade teateid oma veebisaidil ja sotsiaalmeedias, kuid mitte Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) veebisaidil;

Hanked

19.

täheldab murega, et 2017. aasta lõpus oli instituut kostja neljas kohtuasjas, mis olid seotud kolme hankemenetlusega, mille esitasid Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „kohus“) pakkujad, kelle pakkumus tagasi lükati; märgib, et 2018. aastal tegi kohus otsuse neljast juhtumist kahe kohta ja jättis hagejate hagid rahuldamata, leides, et instituut ei ole vastutav, ning et 2019. aastal tegi kohus otsuse kahe ülejäänud juhtumi kohta, mis olid seotud sama lepingu sõlmimise otsuse ja lepinguga; märgib, et instituudi vastuse kohaselt parandas instituut hankemenetlusi veelgi, et viia edutute pakkujate võimaliku rahulolematuse ja tulevaste kohtuasjade oht miinimumini;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

20.

võtab teadmiseks instituudi kehtestatud meetmed ja praegused jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; väljendab heameelt instituudi kõrgema juhtkonna elulookirjelduste avaldamise üle instituudi veebisaidil;

Siseaudit

21.

võtab teadmiseks, et 17. oktoobril 2017. aastal avaldatud sidusrühmade juhtimist ja välissuhtlust käsitleva siseauditi talituse auditi lõpparuandes ei tuvastatud ühtegi kriitilise tähtsusega ega väga olulist küsimust; märgib siiski, et auditiaruandes soovitati täiustada mitut valdkonda, sealhulgas teadmushalduse ja kommunikatsioonistrateegia, peamiste tulemusnäitajate, järelevalve ja aruandluse, peamiste sidusrühmade projektide juhtimise ja välissuhtluse valdkonda; täheldab, et instituut töötas kõigi soovituste ja allsoovituste põhjal välja tegevuskava, mis tuli rakendada aastatel 2017–2018, ning et mitu allsoovitust rakendati 2017. aastal ja ülejäänud 2018. aastal;

22.

võtab teadmiseks jõupingutused, mida instituut on teinud kulutõhusa ja keskkonnasäästliku töökeskkonna loomiseks; märgib, et kuigi instituut ei ole kehtestanud erimeetmeid CO2-heite vähendamiseks või kompenseerimiseks, osaleb ta sel eesmärgil kohtumistel, konsultatsioonidel ja esitlustel ning tal on ka jalgrataste parkimiskohad;

23.

kutsub instituuti üles pöörama tähelepanu oma teadusuuringute tulemuste üldsusele levitamisele ning pöörduma avalikkuse poole sotsiaalmeedia ja muude meediaväljaannete kaudu;

24.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile (4) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 128, 5.4.2019, lk 16.

(2) ELT C 128, 5.4.2019, lk 18.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).

(4) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.