|
11.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 417/100 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2020/1872,
14. mai 2020,
tähelepanekutega, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
EUROOPA PARLAMENT,
|
— |
võttes arvesse oma otsust Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2018. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 100 ja V lisa, |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A9-0073/2020), |
|
A. |
arvestades, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli keskuse 2018. aasta lõplik eelarve 16 174 200,21 eurot, mis tähendab 2017. aastaga võrreldes 2,18 % suurust kasvu; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest (2); |
|
B. |
arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes keskuse eelarveaasta 2018 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed; |
Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine
|
1. |
peab kiiduväärseks, et 2018. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 % ehk sama, mis 2017. aastal; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 98,02 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 3,31 % suurem; |
Tulemuslikkus
|
2. |
märgib, et keskus kasutab oma 66 iga-aastase eesmärgi saavutamise mõõtmiseks 50 tulemuslikkuse põhinäitajat, mis on jagatud kaheksaks strateegiliseks eesmärgiks, et hinnata oma tegevusest tulenevat lisaväärtust ning parandada eelarve haldamist; märgib, et alates 2019. aastast võttis keskus kasutusele uue tulemuslikkuse mudeli, mis põhineb kümnel tulemuslikkuse põhinäitajatel, mida kasutatakse selleks, et mõõta keskuse tulemuslikkust soovitud tulemuste saavutamisel ja tõhusust selleks eraldatud vahendite kasutamisel; |
|
3. |
märgib, et keskus on saavutanud 85 % 2018. aasta tööprogrammis kavandatud väljunditest/tulemustest ning läbis edukalt oma 2025. aasta strateegia esimese aasta; |
|
4. |
ergutab keskust jätkama oma teenuste digiteerimist; |
|
5. |
märgib rahuloluga, et keskus jagab jätkuvalt sünergiat Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga korporatiiv- ja tugiteenuste ning ühiste ruumide haldamise valdkonnas Lissabonis ning et see sünergia on seotud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, telekommunikatsiooni ning internetipõhiste taristute ja teenuste valdkonnaga; märgib, et tegevuste sünergia on saavutatud ka teiste liidu ametitega justiits- ja siseküsimuste ning tervishoiu valdkonnas; tunnustab ameteid sellise koostöö vormi eest ja peab seda eeskujuks, mida tasub järgida; |
|
6. |
rõhutab keskuse olulist rolli poliitikakujundajate ja spetsialistide varustamisel analüüside ja teabega uimastite ja narkomaania ning esilekerkivate suundumuste kohta, et võidelda tõhusalt ebaseadusliku uimastitarbimise ja -kaubanduse vastu, ning tuletab meelde, et uimastikaubandust peetakse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi üheks peamiseks tuluallikaks ja värbamiskanaliks; tuletab meelde, et 2018. aastal laiendati keskuse volitusi, sealhulgas lisati keskusele uusi kohustusi ja ametlikke partnerlusi teiste liidu asutustega, nagu Europol; |
|
7. |
on seisukohal, et täielikult keskuse 2025. aasta strateegial (3) põhineva programmdokumendi 2019–2021 vastuvõtmine on keskuse strateegilise ja operatiivse planeerimise raamistikus oluline samm; |
Personalipoliitika
|
8. |
märgib, et 31. detsembril 2018 oli ametikohtade loetelust täidetud 96,05 %, kusjuures liidu eelarves kinnitatud 10 ametnikust ja 66 ajutisest teenistujast oli ametisse nimetatud 9 ametnikku ja 64 ajutist teenistujat (2017. aastal oli kinnitatud ametikohti 77); märgib, et 2018. aastal töötas keskuse heaks ka 29 lepingulist töötajat ja üks lähetatud riiklik ekspert; |
|
9. |
märgib, et keskus on andnud teada, et sooline tasakaal oli haldusnõukogus 2018. aastal hea – 15 mees- ja 14 naisliiget; |
|
10. |
märgib rahuloluga, et keskus on kehtestanud üldsätted inimväärikusel põhineva töökultuuri loomise ja säilitamise ning ahistamise ärahoidmise ja tõkestamise kohta; märgib, et keskus pakub konfidentsiaalset nõustamist; |
Hanked
|
11. |
peab tervitatavaks asjaolu, et keskus võttis kasutusele keskuse juhtimiskavaga kooskõlas oleva uue hankekava, mis viidi tihedas koostöös kõikide üksustega edukalt ellu; |
|
12. |
märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei õnnestunud keskusel kaasata väikese maksumusega hankemenetluste puhul mõistlikku arvu pakkujaid ning et kõnealustest menetlustest viies esitas vaid üks kandidaat pakkumuse ja ühes menetluses esitati kaks pakkumust; märgib, et keskuse vastuse kohaselt kutsus ta pakkumises osalema asjakohaste finantsreeglite nõuetele vastava arvu pakkujaid, et tagada vajalik konkurentsi tase; kutsub keskust üles jätkama pingutusi, et tagada riigihankemenetluste vastavus ausa konkurentsi põhimõttele ja hõlbustada osalemist väikese maksumusega hankemenetlustes; |
Huvide konfliktide ennetamine ja ohjamine ning läbipaistvus
|
13. |
võtab teadmiseks keskuse kehtestatud meetmed ja tehtavad jõupingutused, mille eesmärk on tagada läbipaistvus, huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning rikkumisest teatajate kaitse; märgib rahuloluga, et keskuse veebisaidil on avaldatud direktori ja teaduskomitee liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid; |
|
14. |
rõhutab, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni tellitud hiljutises uuringus (4) leiti, et arvestades asjaolu, et keskus kasutab eksperte, ja eelkõige seda, et teaduskomitee teeb otsuseid ise, on olemas potentsiaalne huvide konfliktide oht; |
Sisekontroll
|
15. |
märgib, et tuginedes komisjoni siseauditi talituse aruandele, mis käsitles andmete kogumise, valideerimise ja kvaliteedi tagamise protsesside alaste vajaduste analüüsi ja andmekvaliteedihalduse raamistiku läbivaatamist ning selle vastavust keskuse 2025. aasta strateegiale, rakendati 2018. aastal kõik vastuvõetud tegevuskavas esitatud vajalikud soovitused; |
|
16. |
märgib murelikult, et keskuse andmetel on mitmed siseauditi talituse 2015. aasta auditis IT projektijuhtimise kohta esitatud soovitused vaid osaliselt ellu viidud ja 2018. aasta lõpus oli kaks soovitust veel täitmata; märgib, et need kaks soovitust kavatseti siiski rakendada 2019. aasta keskpaigaks; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2020. aasta juuniks saavutatust aru; |
|
17. |
märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt peaksid ajutistel töötajatel olema (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/104/EÜ (5) ja Portugali tööõigusele) samad töötingimused kui neid kasutava organisatsiooni otse palgatud töötajatel; märgib siiski, et asjassepuutuvates lepingutes ei nõutud, et ajutist tööd pakkuvad bürood nimetatud tingimusi järgiksid, ning puuduvad tõendid selle kohta, et keskus oleks ise oma otse värvatud töötajate töötingimusi ajutiste töötajate omadega võrrelnud, mis kahjustab ohutuid ja prognoositavaid töötingimusi ning tekitab kohtuvaidluste ja keskuse mainega seotud riske; märgib, et keskuse vastuse kohaselt viidatakse keskuse ja ajutist tööd pakkuva büroo vahelises lepingus keskuse kohustusele järgida kõiki kohaldatavate õigusaktide aspekte ning et nimetatud lepingu kohaselt on see pool, kellel on kohtuvaidluse oht, ajutist tööd pakkuv büroo; rõhutab siiski, et seda tüüpi olukorraga kaasnevad keskuse jaoks endiselt suured maineriskid; väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus hindab ümber oma ajutiste töötajate kasutamise poliitika, nii et see poliitika põhineks kooskõlas keskuse tegevusvajaduste ja õigusraamistikuga rohkem selle liikmesriigi õigusel, kus keskus asub; palub keskusel oma ajutiste töötajate töötingimusi analüüsida ning tagada, et need oleksid kooskõlas liidu ja riikliku tööõigusega; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2020. aasta juuniks saavutatust aru; |
|
18. |
märgib, et liit allkirjastas 2006. aastal Norraga lepingu, milles määratakse kindlaks valem, mille alusel arvutatakse Norra osamakse keskusele ning selle alammäär, mille suhtes tuleks kohaldada iga-aastast kohandamist, mis põhineb liidu hinnasuundumustel ja kogurahvatulul; märgib murelikult, et kuigi aastatel 2007–2018 suurenes liidu eelarvest tulev toetus 24 %, jäi Norra osamakse suurus peaaegu samaks; märgib, et keskuse vastuse kohaselt puudub lineaarne seos liidu toetuse ja Norra osamakse suurendamise vahel ning keskusel ei ole vajalikku õigusvõimet, et taotleda Norra osamakse alammäära kohandamiseks teistsugust valemit/meetodit; palub keskusel koos asjaomaste pooltega Norra osamakse alammäära vastavalt kokkulepitud tingimustele kohandada; |
|
19. |
kutsub keskust üles keskenduma sellele, et levitada oma teadusuuringute tulemusi üldsuse hulgas, ning suhtlema üldsusega sotsiaalmeedia ja muude meediakanalite kaudu; |
|
20. |
viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 14. mai 2020. aasta resolutsioonile (6) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta. |
(1) ELT C 29, 23.1.2019, lk 1.
(2) ELT C 29, 23.1.2019, lk 2.
(3) Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), EMMDA 2025. aasta strateegia, Lissabon, märts 2017. http://www.emcdda.europa.eu/publications/work-programmes-and-strategies/strategy-2025_en.
(4) https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/621934/IPOL_STU(2020)621934_EN.pdf
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).
(6) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0121.