Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele“

(COM(2020) 280 final – 2020/0152 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 seoses ELi taasteprospektiga ja sihipäraste kohandustega finantsvahendajate jaoks, et aidata kaasa COVID-19 pandeemiast taastumisele“

(COM(2020) 281 final – 2020/0155 (COD))

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse COVID-19 pandeemiast taastumisele kaasa aitamiseks määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid“

(COM(2020) 282 final – 2020/0151 (COD))

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses väärtpaberistamise raamistiku kohandamisega, et toetada majanduse taaskäivitamist COVID-19 pandeemiale reageerimisel“

(COM(2020) 283 final – 2020/0156 (COD))

(2021/C 10/05)

Pearaportöör:

Giuseppe GUERINI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 27.8.2020 (COM(2020) 281 final, COM(2020) 282 final ja COM(2020) 283 final) Euroopa Parlament, 14.9.2020 (COM(2020) 281 final, COM(2020) 282 final ja COM(2020) 283 final) Euroopa Komisjon, 23.9.2020 (COM(2020) 280 final)
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine täiskogus	29.10.2020
Täiskogu istungjärk nr	555
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	246/0/8

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab õigeks ja toetab käesolevas arvamuses käsitletavaid finantsturge reguleeriva direktiivi muutmise ettepanekuid, mis sisalduvad kapitaliturgude taastepaketis. Paketis sisalduvate muudatuste eesmärk on oluliselt lihtsustada finantsturgude dokumenteerimist ja nende suhtes kohaldatavaid nõudeid, eelkõige finantsinstrumentide turgude teise direktiivi (MiFID 2) sätteid. Kuna aga muudatuste pakett sisaldas algselt nelja erinevat muutmise ettepanekut, peetakse käesolevas arvamuses siiski asjakohaseks võtta arvesse kogu lihtsustamiskava, mida ei kavandatud mitte ainult selleks, et lihtsustada direktiivi MiFID 2, vaid ka eesmärgiga vähendada üldisemalt pangandus- ja finantsettevõtjate halduskoormust, vabastades seeläbi vahendeid investeeringuteks majanduse taastumisse.

1.2.

Komitee toetab komisjoni ettepanekuid ja nõustub selle esitatud reformipaketi eesmärkidega. On vaja teha kõik eeskirjade uuendamist taotlevad jõupingutused, et i) hõlbustada investeeringute tegemist reaalmajandusse, ii) soodustada laenuandmist üksikisikutele ja VKEdele ning iii) soodustada Euroopa ettevõtete rekapitaliseerimist ja väärtpaberiturgude rolli tugevdamist.

1.3.

Komitee peab kiiduväärseks finantsreguleerimisega nõuetele vastavatele vastaspooltele ja kutselistele investoritele kehtestatud teatavate kohustuste lihtsustamist, ühinedes pangandusettevõtjate poolt sellega seoses juba väljendatud toetusega.

1.4.

Tarbijate ja kodanikuühiskonna esindajana kiidab komitee heaks, tuletades meelde vajadust kaitsta ka hoiustajaid ja mittekutselisi investoreid, komisjoni valiku keskenduda kavandatud muudatuste abil jätkuvalt finantsreguleerimisele, taotledes õiget tasakaalu erinevate investorite kategooriate vajaduste vahel. Õigusnormide lihtsustamine ei tohiks vähendada hoiustajate ja vähem kogenud investorite kaitsemeetmeid. Neid tuleks osaliselt kohelda erinevalt kui kutselisi investoreid.

1.5.

Komitee toetab komisjoni eesmärki vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja vältida materiaalsete ressursside raiskamist, vähendades märkimisväärselt investeeringuid käsitlevate paberdokumentide tootmist ja eelistades digitaalseid vahendeid, mis tagavad kiirema ja turvalisema suhtluse ettevõtjate ja klientide vahel, muudavad dokumentatsiooni paremini säilitatavaks ja tagavad suurema keskkonnasäästlikkuse.

1.6.

Komitee tunneb iseäranis heameelt eesmärgi üle muuta lihtsamaks viivisnõuetega seotud väärtpaberistamine. Õigusnormide selline areng võimaldab pankadel bilansivahendeid vabastada, suurendades oma laenuandmisvõimet ajal, mil selline suutlikkus on eluliselt tähtis.

1.7.

Seetõttu leiab komitee, et komisjoni sekkumine peaks olema kavandatust veelgi ulatuslikum ja mõjuvam. Kehtivad viivislaenude väärtpaberistamist käsitlevad õigusnormid koostati enne pandeemia puhkemist ja on osaliselt jäigad, millel võib olla negatiivne mõju reaalmajandusele ja eelkõige VKEdele praeguses pandeemia õõnestatud majandusolukorras.

1.8.

Neid jäikasid õigusnorme, eelkõige neid, mis on seotud viivisnõuete pankadepoolse loovutamise ajaga, tuleb väga hoolikalt hallata tagamaks, et kavandatud lihtsustamine ei annaks üleliia eeliseid viivislaenudega tegelemisele spetsialiseerunud ettevõtjatele, tekitades (lisa)raskusi reaalmajanduse ettevõtetele juhul, kui pangad peaksid olema sunnitud vabanema sellistest laenudest liiga lühikese aja jooksul.

2.   Üldised tähelepanekud

2.1.

Pakett, mis sisaldab Euroopa Komisjoni poolt 24. juulil 2020 esitatud ettepanekuid finantsreguleerimise muutmiseks, täiendab mitmeid viimastel kuudel pangandus- ja finantsküsimustes vastu võetud meetmeid, et stimuleerida majanduse tõhusat taastumist COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisist.

2.2.

Esimesed selle strateegia raames rakendatud meetmed hõlmasid pangandussektorit ja nende eesmärk oli toetada pangalaenude andmist kodumajapidamistele ja ettevõtjatele kogu ELis, et leevendada pandeemia negatiivset mõju pakkumisele ja nõudlusele eri tootmissektorites.

2.3.

24. juulil esitatud meetmepaketis sisaldunud muudatused olid seevastu suunatud kapitaliturgudele, et edendada investeeringuid ning suurendada äriühingute kapitaliseerimist ja pankade suutlikkust rahastada majanduse taastumist.

2.4.

Komisjoni esitatud pakett hõlmab konkreetseid lihtsustamist taotlevaid muudatusi järgmises neljas olulises panganduse ja finantsvaldkonna reguleerimise õigusaktis: finantsinstrumentide turgude direktiiv (MiFID 2), taasteprospekti käsitlev määrus, väärtpaberistamist käsitlev määrus ja kapitalinõuete määrus. Kuigi käesoleva arvamuse põhiteema on MiFID 2, peeti seetõttu siiski oluliseks esitada arvamus kogu paketi kohta, kuna komisjoni algatuse tõhusus ja kasulikkus näib olevat ilmsem, kui ettepanekuid käsitletakse muudatuste terviklikust raamistikust lähtudes.

2.5.

Direktiivis MiFID 2 sätestatud teabele esitatavate nõuete lihtsustamise meetmed olid juba kavandatud 2021. ja 2022. aastaks, nii et komisjon oli sel eesmärgil juba korraldanud avaliku konsultatsiooni. Komitee peab asjakohaseks rakendada neid muudatusi ettenähtust varem, et vähendada kiiresti ja Euroopa majanduse jaoks raskel ajal MiFID 2 eeskirjade nõuetekohase rakendamisega seotud kulusid.

2.6.

Komisjoni koostatud pakett sisaldab muudatusi prospekte käsitleva määruse (EL) 2017/1129 kohta, edendades ELi taasteprospekti, ja sihipäraseid kohandusi finantsvahendajate jaoks, mille abil võetakse kasutusele lihtsustused, et vähendada prospektide pikkust 30 leheküljeni. Praegu võivad prospektid olla isegi üle 100 lehekülje pikkused.

2.7.

Väärtpaberistamise määruse ja kapitalinõuete määruse muudatustega kavatseb komisjon parandada ELi pangandussüsteemi käsutuses olevaid vahendeid, et suurendada selle suutlikkust rahastada reaalmajandust. Kõnealused meetmed on jätkuks Euroopa Komisjoni eelmisele ettepanekule muuta määruseid (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 vastusena COVID-19 pandeemiale.

2.8.

Komisjoni ettepanekuga, milles keskendutakse viivislaenude väärtpaberistamisele, soovitakse soodustada võimalust muuta viivislaenud kaubeldavateks väärtpaberiteks. Väärtpaberistamine peaks seega võimaldama pangakapitali vabastamist rohkemateks laenudeks, võimaldades majanduse taastumise rahastamist suurema hulga investorite abil.

2.9.

Üldiselt on komisjoni ettepanekute eesmärk investeerimisdokumentide tõhus lihtsustamine, et vähendada halduskoormust, vabastades seega vahendeid investeeringuteks majanduse kiiresse taastumisse.

3.   Konkreetsed ja üldised märkused

3.1.

Komitee väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle ja toetab nende eesmärke. On vaja teha kõik regulatiivsed jõupingutused, et i) hõlbustada investeeringute tegemist reaalmajandusse, ii) soodustada laenuandmist üksikisikutele ja VKEdele ning iii) soodustada Euroopa ettevõtete rekapitaliseerimist ja väärtpaberiturgude rolli tugevdamist majanduse taastumise nimel.

3.2.

Komitee peab kiiduväärseks kavatsust vähendada finantsvaldkonna reguleerimisega iseäranis nõuetele vastavatele vastaspooltele ja kutselistele investoritele kehtestatud teatavaid kohustusi. Selles mõttes on pangandussektori ettevõtjad juba heaks kiitnud komisjoni taotletava lihtsustamise eesmärgi.

3.3.

Tarbijate ja kodanikuühiskonna esindajana avaldab komitee poolehoidu valikule säilitada hoiustajate ja mittekutseliste investorite kaitsele suunatud reguleerimise kõrge tase, taotledes õiget tasakaalu erinevate vajaduste vahel. On ilmne, et regulatiivne lihtsustamine ei tohi vähendada hoiustajate ja vähem kogenud investorite kaitsemeetmeid. Neid tuleks osaliselt kohelda erinevalt kui kutselisi investoreid ja nõuetele vastavaid vastaspooli.

3.4.

Nagu on hiljuti märgitud kapitaliturgude liidu teemalisel kõrgetasemelisel foorumil koostatud aruandes, kutsub komitee üles vaatama põhjalikult läbi ELi pangandus- ja finantseeskirjad, et kõrvaldada kattuvused ja lahknevused sektori õigusnormides ning eelkõige asendada need (hoiustajate turvalisuse kaitseks kavandatud) sätted, mis on aja möödudes osutunud ebatõhusaks, kulukaks ja kahjulikuks nii finantsettevõtjate kui ka investorite jaoks.

3.5.

Komitee toetab ka komisjoni eesmärki vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid ja materiaalsete ressursside raiskamist, vähendades märkimisväärselt paberdokumentide tootmist digitaalse suhtluse vormide kasuks. Digitaalsed vahendid suudavad tagada selle, et ettevõtjad ja tarbijad suhtlevad omavahel kiiremini ja kindlamalt, dokumentatsioon muutub paremini säilitatavaks ja on tagatud suurem keskkonnasäästlikkus.

3.6.

Komitee toetab ka kulude ja investeeringutega kaasnevate tasude kohta esitatava teabe lihtsustamist, mille puhul eristatakse erinevaid avalikustamisnõudeid sõltuvalt sellest, kas vastaspooled vastavad nõuetele või mitte. Ka selles konkreetses kontekstis on vaja leida õige tasakaal lihtsustamise vajaduste ning hoiustajate ja mittekutseliste investorite piisava kaitse vajaduste vahel.

3.7.

Direktiivi MiFID 2 muutmise ettepaneku kõige olulisemate aspektide hulgas soovib komitee rõhutada neid, mis puudutavad piiranguid ja ulatust, mis on ette nähtud investeeringutele tuletisinstrumentidesse energia valdkonnas, ent leiab, et oleks siiski kasulik, kui meetmega, millega kehtestatakse riskimaandamise erand (hedging exemption) energia tuletisinstrumentidele, pakutaks stiimuleid taastuvenergiasse investeerimiseks.

3.8.

Komitee väljendab heameelt komisjoni otsuse üle kinnitada eeskirjad, millega piiratakse riskimaandamiseks selliste finantsinstrumentide kasutamist, mis pärinevad inimtoiduks ettenähtud põllumajandustoodetesse tehtavatest investeeringutest. Kuigi on oluline ja vajalik tagada uute turgude areng, soodustades investeeringuid ka finantsinstrumentide abil, väärivad oluliseks peetavad põllumajandustooted erilist tähelepanu, et vältida näiteks selliste toodete muuks kui toiduks kasutamise soodustamist.

3.9.

Komitee hindab seda, et kavandatud muudatused hõlmavad kõigi prospektide, teabearuannete ja perioodiliste aruannete lihtsustamist, mis võib anda vajalikku säästu alternatiivsete investeeringute edendamiseks, muu hulgas digitaalsete vahendite senisest ulatuslikuma kasutamise kaudu.

3.10.

Prospektide pikkuse vähendamine on samavõrra positiivne, sest see vähendab nõuete täitmisega seotud kulusid võrreldes dokumentidega, mis olid praktikas sageli vähem kogenud hoiustajate jaoks liiga pikad ja raskesti mõistetavad. Seepärast loodab komitee, et jõutakse kahekordse lihtsustamiseni nii teabele esitatavatele nõuetele kuluvate materiaalsete ressursside kui ka eelkõige hoiustajatele asjakohase teabe edastamise osas.

3.11.

Sektori ulatuslik lihtsustamine, mille heaks näiteks on uus ELi taasteprospekti mudel, võiks toetada likviidsete vahendite sissevoolu ettevõtetesse ja COVID-19 pandeemia ajal vähenenud kapitalitasemete taastamist. See hõlbustaks uute aktsiate emiteerimist ka väikese või keskmise kapitalisatsiooniga äriühingute poolt, mis parandaks nende juurdepääsu kapitalile, loobumata hoiustajate vajalikust kaitsest.

3.12.

Muudatus, millega tehakse ettepanek tõsta ettevõtete poolt krediidiasutuste kaudu kogutud mittekapitaliväärtpaberite prospekti koostamisest vabastamise künnist 75 miljonilt eurolt 150 miljonile eurole, näib olevat eriti kasulik, et edendada pankade ja krediidiasutuste aktiivset rolli majanduse taastumise toetamisel. Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et prospekti koostamisest vabastamise künnise tõstmine on ajutine. Komitee leiab aga, et kui see meede soodustab ettevõtete rahastamisvormide tõhusat mitmekesistamist, tuues VKEd kapitaliturgudele lähemale, oleks asjakohane jätkata seda meedet ka pärast kriisiperioodi.

3.13.

Komitee hindab eesmärki lihtsustada väärtpaberistamisi, kohaldades leebemat usaldatavusnõuete kohast käsitlust, kui tegemist on viivislaenudega seotud väärtpaberistamistega, võimaldades seega pankadel bilansivahendeid vabastada, mis toob kaasa nende laenuandmisvõime suurenemise. Siiski tuleks suurt tähelepanu pöörata selle tagamisele, et kõnealune lihtsustamine ei oleks kasulik üksnes viivislaenudega tegelemisele spetsialiseerunud äriühingutele, tekitades ettevõtjatele lisaraskusi, kui pangad müüvad oma viivislaene liiga kiiresti.

3.14.

Seoses ettepanekutega viivislaenude väärtpaberistamise kohta jagab komitee komisjoni ettepanekute eesmärki, kuid leiab, et meede peaks olema kavandatust ulatuslikum.

3.15.

Komisjoni uusimate ettepanekutega taotletakse õigesti viivisnõudeid käsitlevate erieeskirjade kehtestamist, mille eesmärk on neid teatavate aspektide osas eristada nõuetekohaselt teenindatavatest laenudest. Tuleb siiski märkida, et kogu praegu kehtiv viivislaene käsitlev õigusraamistik on osaliselt jäik, mis võib mõjutada rängalt reaalmajandust, eelkõige VKEsid, iseäranis praeguses pandeemia õõnestatud majandusolukorras.

3.16.

Konkreetselt viidatakse viivislaenude kaitsemehhanismi käsitlevale määrusele, millega nõutakse viivislaenude devalveerimist vastavalt rangele ajakavale ja milles arvestatakse vähe (või üldse mitte) kõnealuste laenude tagatiste tegelikku majanduslikku väärtust. Kui selline raamistik tundus olevat raskesti ühitatav juba pandeemiaeelse viivislaenude järelturu olukorraga, on lihtne ette kujutada, kuidas see võib pandeemiajärgses majanduskeskkonnas osutuda veelgi problemaatilisemaks. Seepärast oleks asjakohane tagada, et kaitsemehhanismi määruses ettenähtud viivislaenude eraldiste kõverad vähemalt ajutiselt peatataks või kujundataks ümber. Samuti rõhutab komitee, et COVID-19 hädaolukorra tõttu tuleks ajutiselt leevendada tasumistähtpäeva 90-päevase ületamise reeglit, et vältida sellise tiheda ajakava negatiivset sotsiaalset mõju.

3.17.

Komitee on teadlik sellest, et Euroopa Komisjoni esitatud kapitalituru taastamist hõlbustavate muudatuste paketis sisalduva ettepaneku eesmärk on tegeleda COVID-19 pandeemia mõjuga, kuid peab rõhutama, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/630 sätestatud viivislaenude miinimumkatte eeskirjad ei ole praegu pandeemia majandusliku mõjuga tegelemiseks sobivad ja neid tuleks seetõttu ajutiselt leevendada.

3.18.

Lisaks komisjoni ettepanekutele väärtpaberistatud laenude kohta tuleks kapitalinõuete määruse artikli 127 parandamise teel tõhustada ka spetsialiseerunud üksuste ja finantseerimisasutuste ostetud väärtpaberistamata viivislaenude menetlemist, võrreldes kehtivate usaldatavusnõuete kohase praeguse korraga. Kehtiv õigusraamistik tekitab paradoksaalse heidutava mõju, mis on tingitud kapitali ülemäärasest ärakasutamisest nende finantseerimisasutuste poolt, kes ostavad viivislaene järelturult.

3.19.

See annab eelise viivislaenude omandamisele spetsialiseerunud fondidele, mis mõnel juhul kuuluvad väljaspool Euroopat asuvatele finantsettevõtjatele, kelle suhtes ei kohaldata ELi õigusraamistikku ega kapitalinõuete määruse sätteid. See toob põhimõtet „samad riskid, samad reeglid“ rikkudes kaasa paradoksaalse olukorra, kus ELi rõhuasetus siseregulatsioonile toob tõenäoliselt kasu neile, kes tegutsevad Euroopa ühtsel turul, säilitades samas oma registrijärgse asukoha ja kapitali väljaspool ELi ning vähemalt osaliselt väljaspool ELi eeskirjade süsteemi.