Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks““

(COM(2020) 456 final)

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava““

(COM(2020) 442 final)

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 pandeemiat“

(COM(2020) 441 final/2 – 2020/0111 (NLE))

„Muudetud ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“

(COM(2020) 443 final – 2018/0166 (APP))

„Muudetud ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta“

(COM(2020) 445 final – 2018/0135 (CNS))

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020“

(COM(2020) 446 final – 2020/0109 (APP))

„Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 307/2013“

(COM(2020) 459 final – 2018/0224 COD)

(2020/C 364/17)

Pearaportöör:	Petru Sorin DANDEA
Pearaportöör:	Tommaso DI FAZIO
Pearaportöör:	Petr ZAHRADNÍK

Konsulteerimistaotlused	Euroopa Parlament, 17.6.2020 (COM(2020) 459 final – 2018/0224 COD) Euroopa Liidu Nõukogu, 10.6.2020 (COM(2020) 459 final – 2018/0224 COD) Euroopa Komisjon, 17.6.2020: COM(2020) 441 final/2 – 2020/0111 (NLE) COM(2020) 442 final COM(2020) 443 final – 2018/0166 (APP) Euroopa Komisjon, 2.7.2020: COM(2020) 445 final – 2018/0135 (CNS) COM(2020) 446 final – 2020/0109 (APP) COM(2020) 456 final
Õiguslik alus	ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikli 182 lõige 1, artiklid 188 ja 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Juhatuse otsus	9.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus:	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	206/4/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee on teadlik COVID-19 pandeemia rasketest majanduslikest ja sotsiaalsetest tagajärgedest kõigile liikmesriikidele. Seetõttu toetab ta kindlalt komisjoni ettepanekut Next Generation EU kohta, mis on konkreetne vahend kiireks ja tõhusaks taastumiseks. Komisjon on võtnud arvesse pärast 2008. aasta kriisi vastu võetud meetmete põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset asümmeetriat ning on oma tegevuses lähtunud solidaarsuse põhimõttest kõigi riikide vahel, kedagi välistamata. Ta naaseb Euroopa Liidu alusväärtuste juurde, nagu on kirjas asutamislepingus, mida ta rakendab otsustavalt.

1.2.

Komitee on teadlik pandeemia põhjustatud erakorralisest ja tõsisest majandusolukorrast ning nõustub meetmekogumiga, mis on võetud majandustulemustele avalduva negatiivse mõju leevendamiseks. Mõju on olnud erinev, sealhulgas on see avaldunud mitte üksnes enneolematu nõudlusšokina ja likviidsuse vähenemisena, vaid ka tarneahelate seiskumise ja tõsiste probleemidena pakkumise poolel, kus tarneahelad katkesid, ning paljudel ettevõtetel oli probleeme muu hulgas komponentide, tööjõu ja toorainetega ning nad pidid sel põhjusel oma tootmisprotsessid peatama. Sellega seoses peavad pakutavad meetmed olema samuti erakorralised ja komitee nõuab, et need oleksid väga laiaulatuslikud.

1.3.

Komitee kiidab seetõttu heaks otsuse anda liidule oluline rahastamisvahend, mis võimaldab kõigil liikmesriikidel saavutada kiire ja tõhus majanduslik ja sotsiaalne taastumine. Komitee väljendab heameelt ka komisjoni otsuse üle eraldada erakorralisele taastefondile kõik, mis on vajalik nii liidu majanduse elavdamiseks kui ka selle konkurentsivõime kinnitamiseks ülemaailmsel tasandil, koos Euroopa Liidule iseloomulike sotsiaalsete saavutustega, mis peavad samuti jääma oluliseks eesmärgiks.

1.4.

Komitee suhtub väga positiivselt komisjoni kahte peamisse otsusesse. Esimene on erakorralise taasterahastu kasutuselevõtt osana mitmeaastasest finantsraamistikust. Mitmeaastane finantsraamistik on vahend, mille menetlusnormidel on kõigi liikmesriikide heakskiit, mis on tulemuslik olnud juba kaua ja seetõttu täiesti toimiv. Teine peamine otsus on võtta ühislaen, mis makstakse tagasi pika aja jooksul, ja vältida erakorralise rahalise koormuse lühiajalist langemist otse liikmesriikidele, kes kõik – ilma eranditeta – kannatavad suuremal või vähemal määral pandeemia negatiivsete majandus- ja sotsiaalmõjude all.

1.5.

Teise otsuse tulemusel on komisjon taotlenud luba kasutada ära Euroopa Liidu kõrget krediidireitingut finantsturul, et võtta järjestikuste osadena väga pikaajalisi ühiseid Euroopa laene, mille intressimäär oleks madal kõigi liikmesriikide jaoks. Rahaline jõupingutus peab aitama Euroopa majandust võimalikult kiiresti taaselustada, taastada usaldus ja luua kestlikum ja õiglasem liit.

1.6.

Komitee kiidab heaks kaks peamist vastuvõetud otsust, sest nagu on esitatud seadusandlikes ja muudes kui seadusandlikes dokumentides korduvalt märgitud, ei suuda liikmesriikide majandused enam iseseisvalt vastu seista kriisi kahjulikele mõjudele, sest nad kõik on üksteisest väga sõltuvad ühtse turu aastatepikkuse konsolideerumise tulemusena, millel on olnud positiivne mõju vastavalt ELi asutajate plaanidele ja asutamislepingutes kavandatule.

1.7.

Üldiselt annab ELi programm „Next Generation EU“ kogu mitmeaastase finantsraamistiku laiemas kontekstis märku, kuidas tulevikus ELi ühiseid rahalisi vahendeid kasutusele võtta ja kasutada. Lisaks võib 750 miljardi euro suurune kogusumma tunduda hiiglaslik, kuid see ei ületa kindlasti ELi majanduslikke vahendeid (see vastab 4,1 %-le ELi 2019. aasta SKPst) ja seda on võimalik 2058. aastaks täielikult tagasi maksta.

1.8.

Komitee hindab uuenduslikku ja originaalset lähenemisviisi, mida Euroopa Komisjon kasutab ELi eelarvebaasi suurendamiseks 1,1 %-lt ELi SKPst – võrreldaval alusel – kuni ligikaudu 1,7 %ni või veelgi rohkem, kui see peaks tulevikus vajalik olema. Komitee on seisukohal, et selline reageerimine on märk, kuidas tulevikus ELi ühiseid rahalisi vahendeid ajakohasel viisil kasutusele võtta ja kasutada.

1.9.

Komitee kiidab kindlalt heaks asjaolu, et äsja kavandatud vahendit tuleks tihedalt kooskõlastada Euroopa poolaasta protsessiga, mis on tõestanud oma elujõulisust, ning toetab ettepanekut, et liikmesriigid täpsustaksid oma vajadusi riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades.

1.10.

Komitee kiidab heaks komisjoni ettepaneku ELi eelarve kohta, millega on kavas kasutusele võtta täiendavad tõelised omavahendid, mis põhinevad erinevatel maksudel (ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tulud, digimajanduse maksustamine, suurettevõtete tulud). Komitee juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et tohutu rahalise toetusega, mida ELi liikmesriigid vajavad majanduskriisi ületamiseks, peaks kaasnema ambitsioonikam eelarvereformi projekt – fiskaalliit –, mille eesmärk on kehtestada ühtlustatud maksurežiim, mis põhineb ausa konkurentsi ja solidaarsuse põhimõtetel, ning vältida ELi riikides esinevaid moonutusi ja diskrimineerimist, mis on kaasa toonud nii riikide kui ka üksikute maksumaksjate omakasupüüdliku käitumise ja õõnestanud ühtse turu ühtsust.

1.11.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama tugeval toetusel ja üksmeelel põhinevat taustdokumenti ELi omavahendite kohta. Komitee mõistab Next Generation EU pikka tagasimakseaega, kuid omavahendeid käsitlev lõplik lahendus tuleb vastu võtta aegsasti enne seda kuupäeva.

1.12.

Komitee nõuab tungivalt komisjoni esitatud meetmete võimalikult kiiret rakendamist, kuna aeg on oluline tegur. Komitee kutsub seetõttu nõukogu üles saavutama viivitamata üksmeele; selleks on vaja veenda neid liikmesriike, kes on praegusel raskel ajal ühtsust ja ühtekuuluvust väärtustava kava vastu, ning tuletada neile meelde, et kõik riigid ilma eranditeta on majanduslikult ja sotsiaalselt üksteisest sõltuvad.

1.13.

Lõpuks soovib komitee märkida, et kriis on taas rõhutanud vajadust kiirendada euroala reforme ja ületada piirangud, mis endiselt takistavad tõelist majanduslikku, sotsiaalset, fiskaalset ja poliitilist integratsiooni. Seda rõhutas komitee juba eelmise, 2008. aastal puhkenud finantskriisi ajal.

2.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

2.1.

Vastusena COVID-19 pandeemiale ja selle otsestele majanduslikele ja sotsiaalsetele tagajärgedele tegi Euroopa Komisjon 27. juunil 2020 ettepaneku ajutise 750 miljardi euro suuruse taasterahastu „NextGenerationEU“ loomiseks, et suurendada ELi eelarve finantsvõimekust.

2.2.

Taasterahastu on seotud tugevdatud mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027, et suunata investeeringud kiiresti sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, tugevdada ühtset turgu, tõhustada koostööd sellistes valdkondades nagu tervishoid ja kriisiohjamine ning tagada liidule pikaajaline eelarve rohe- ja digipöörde edendamiseks ning õiglasema ja vastupanuvõimelisema majanduse ülesehitamiseks.

2.3.

Taastekava koosneb 440 miljardi euro suurusest toetuselemendist, mis jaotatakse eelarve kõigi rubriikide vahel. Lisaks antakse tagatistena 60 miljardit eurot. Ligikaudu 250 miljardit eurot antakse liikmesriikidele laenudena.

2.4.

Kavandatud taastemeetmete rahastamiseks võtab komisjon liidu nimel finantsturgudelt kuni 750 miljardit eurot laenu taastemeetmeteks perioodil 2021–2024.

2.5.

Selle võimaldamiseks kasutab komisjon manööverdamisruumi – pikaajalise eelarve omavahendite ülemmäära (rahaliste vahendite maksimaalne summa, mida liit võib liikmesriikidelt oma rahaliste kohustuste katteks taotleda) ja tegelike kulutuste ülemmäära (mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäär) vahet.

2.6.

Omavahendite ülemmäära suurendatakse erandkorras ja ajutiselt 0,6 protsendipunkti võrra. See suurendamine toimub lisaks omavahendite püsivale ülemmäärale – 1,4 % ELi kogurahvatulust, mis on ette nähtud majandusliku ebakindluse ja Brexiti tõttu. 0,6 protsendipunkti võrra suurenduse kehtivus lõpeb siis, kui kõik vahendid on tagasi makstud ja kõik kohustused lõppenud.

2.7.

Kui tagatiseks on ELi eelarve manööverdamisruum, saab EL emiteerida võlakirju suhteliselt soodsatel tingimustel, võrreldes paljude üksikute liikmesriikidega. Kaasatud vahendid makstakse tagasi tulevastest ELi eelarvetest pärast 2027. aastat ja hiljemalt 2058. aastaks. Need laenud maksavad tagasi laenu võtvad liikmesriigid.

2.8.

Kuna laenuelement on 250 miljardit eurot, peab EL ühiselt omavahendite mehhanismi kaudu tagasi maksma 500 miljardit eurot (siiski vastutaks EL ka ülejäänud 250 miljardi euro osas liikmesriikide laenukohustuste täitmata jätmise korral).

2.9.

Selleks et lihtsustada kaasatud turupõhiste vahendite tagasimaksmist ja aidata veelgi vähendada survet liikmesriikide eelarvetele, teeb komisjon finantsperioodi 2021–2027 hilisemas etapis ettepaneku täiendavate uute omavahendite kohta (mis lisanduvad juba kavandatutele). Need on tihedalt seotud ELi prioriteetidega (kliimamuutused, ringmajandus ja õiglane maksustamine).

2.10.

Taastepaketi raha kasutamine põhineb kolmel sambal.

2.10.1.

1. SAMMAS – liikmesriikide toetamine kriisist taastumisel, selle põhjustatud kahjude parandamisel ja kriisist tugevamana väljumisel; see hõlmab mitmesuguseid vahendeid investeeringute ja reformide toetamiseks liikmesriikides, suunates need sinna, kus kriisi mõju on kõige suurem ja vastupanuvõimet tuleb kõige enam parandada: — uus 560 miljardi euro suurune taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, mida kasutatakse investeeringuteks ja reformideks taaste ja vastupanuvõime huvides; — algatuse REACT-EU kaudu eraldatakse praegusest kuni 2022. aastani 55 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika täiendavaks rahastamiseks; — Euroopa Sotsiaalfond+ muutmine; — ettepanek suurendada õiglase ülemineku fondi 40 miljardi euroni; — ettepanek suurendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvet 15 miljardi euro võrra.

2.10.2.

2. SAMMAS – majanduse käimalükkamine ja erasektori investeeringute taaskäivitamine: — uus maksevõime toetamise rahastamisvahend kasutab ELi eelarvetagatist erasektori vahendite kaasamiseks, et kiiresti toetada Euroopa elujõuliste ettevõtete omakapitali kõigis majandussektorites; — tugevdatud programm „InvestEU“, mis sobib majanduse taastamise ajal ainulaadselt investeeringute kaasamiseks ja liidu poliitika toetamiseks sellistes valdkondades nagu kestlik taristu, innovatsioon ja digiteerimine; — komisjon teeb ettepaneku luua programmi „InvestEU“ raames strateegiliste investeeringute rahastu, et suurendada Euroopa vastupanuvõimet, luues elutähtsates tarneahelates Euroopa tasandil strateegilise autonoomia.

2.10.3.

3. SAMMAS – kriisist saadud kogemuste kasutamine ja Euroopa strateegiliste probleemide lahendamine: — uus 9,4 miljardi euro suurune tervishoiuprogramm „EL tervise heaks“, et tagada liidu jaoks otsustava tähtsusega suutlikkus reageerida kiiresti tulevastele kriisidele; — liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU suurendamine 2 miljardi euro võrra; — programmi „Euroopa horisont“ suurendamine 94,4 miljardi euroni; — naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi suurendamine 86 miljardi euroni uue välistegevuse tagatise kaudu ning täiendavalt 1 miljard eurot Euroopa Kestliku Arengu Fondile; — humanitaarabi rahastamisvahendile täiendavalt 5 miljardit eurot.

2.11.

Lisaks täiendavatele vahenditele taasterahastu „NextGenerationEU“ raames teeb komisjon ettepaneku tugevdada muid programme, et need saaksid täiel määral täita oma rolli liidu vastupidavamaks muutmisel ning pandeemia ja selle tagajärgede tõttu tekkinud probleemide lahendamisel: programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu, ühtse turu programm ning maksu- ja tollialast koostööd toetavad programmid, programm „Erasmus+“, programm „Loov Euroopa“, ühine põllumajanduspoliitika ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Varjupaiga- ja Rändefond ning integreeritud piirihalduse fond, Sisejulgeolekufond, liidu ühinemiseelne abi.

2.12.

Taastefond on kaasatud ELi eelarvestruktuuri. Selle tulemusena nõuavad väljamaksed kavandamist ja on seotud Euroopa poolaastaga (ja seetõttu makromajandusliku tingimuslikkusega). See on seotud ka Euroopa Komisjoni eelarve juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning selle puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli.

2.13.

Selleks et tulla toime üleminekuperioodil enne omavahendeid käsitleva muudetud otsuse ratifitseerimist ning teha töötajatele, ettevõtjatele ja liikmesriikidele vajalikud rahalised vahendid kättesaadavaks juba 2020. aastal, teeb komisjon ettepaneku kohandada ka praegust ajavahemiku 2014–2020 pikaajalist eelarvet, et võimaldada suuremaid kulutusi veel 2020. aastal.

2.14.

ELi majanduskasvu strateegia, Euroopa roheline kokkulepe – sealhulgas jaanuaris esitatud õiglase ülemineku mehhanism – ning liidu digi- ja tööstusstrateegiad on ELi kestliku taastumise jaoks üliolulised ning jätkuvalt komisjoni ettepanekute keskmes, kuna need on kriitilise tähtsusega meie majanduse edasiliikumiseks ja tuleviku kujundamiseks järgmisele põlvkonnale. Investeeringud ja nende edendamiseks tehtavad reformid tuleb seetõttu lisada kõigisse riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse.

2.15.

Ehkki komisjon tegi 2018. aasta mais ettepaneku kaotada tulude poolel kõik korrektsioonid (tagasimaksed), siis võttes arvesse COVID-19 pandeemia majandusmõju, asub komisjon nüüd seisukohale, et tagasimaksete järkjärguline kaotamine ja taastekava tooksid kaasa teatavate liikmesriikide osamaksete ebaproportsionaalse suurenemise järgmises pikaajalises eelarves. Selle vältimiseks teeb komisjon ettepaneku kaotada praegused tagasimaksed järk-järgult palju pikema aja jooksul.

2.16.

Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus uue mehhanismi kohta ELi eelarve kaitsmiseks õigusriigi toimimises esinevate üldistunud puuduste eest on endiselt taastepaketi keskmes.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 27. mail 2020 Euroopa Parlamendile esitatud taastekava puhul hindab ja jagab komitee eelkõige põhjalikke ja olulisi motiive, mis viisid taasterahastu „NextGenerationEU“ loomiseni. See vahend on põlvkondadevaheline õiglane kokkulepe, mis loob tugevdatud ja tulevikku suunatud Euroopa Liidu. Taasterahastule antakse sobivad vahendid, mis muudavad selle tugevamaks ja ühtsemaks, nii et tulevased põlvkonnad saavad sellest suurt kasu, mitte ei pea kandma praegu tekkinud väga pikaajalise võla koormust.

3.2.

Komitee osutab eelkõige järgmistele põhjustele, miks on ettepanek erakordne, isegi revolutsiooniline: — esmakordselt peavad ELi eelarvevahendid funktsioneerima kaudse võlaga, mis makstakse tagasi järgmise 30 aasta jooksul; — esmakordselt laenataks ressursse finantsturgudelt ja lahendus läbib turupõhise kontrolli. Selle aja jooksul tagaks kogu summa EL tervikuna; — lahendus võib viia ELi omavahendite suurenemiseni tulevikus ja vastavalt ELi otsese sõltuvuse vähenemiseni liikmesriikide osamaksetest; — see suurendaks ka liidu finantsbaasi 1,1 %lt ELi SKPst, nagu see on praegu, võrreldaval alusel ligikaudu 1,7 %ni; — lahendus on väga toetav mitte ainult neile, keda pandeemia otseselt mõjutab, vaid ka neile, kes vajavad abi struktuurireformide teostamisel; — ettepanek tugineb suuresti finantsinstrumentide kasutamisele, mis tagab ressursside tõhusama ümberjaotamise.

3.3.

Selles etapis on vaja vältida vastastikuseid negatiivseid tagajärgi, näidates üles solidaarsust riikidega, keda pandeemia kõige rohkem mõjutab, ja/või euroala praeguse tasakaalustamatuse ja piirangute tõttu nõrgema majandusega riikidega.

3.4.

Komitee tunnustab programmi „Next Generation EU“ väljakuulutamist ning mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 käsitlevas muudetud ettepanekus esitatud ettepanekut suurendada ELi eelarvebaasi ja kohandada see praeguste kiireloomuliste vajadustega. Kavandatud eelarvemeetmed täiendavad ka raha- ja struktuuripoliitikas ning õigusraamistikes juba võetud meetmeid.

3.5.

Komitee on arvukates varasemates arvamustes, eelkõige 2018. aasta arvamuses mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta, kutsunud üles looma tugevat ELi eelarvet ja tagama ELile rahalised ressursid, et oma poliitilist tegevuskava usaldusväärselt täita (1).

3.6.

ELi eelarve rahastamise puhul on komitee ja Euroopa Parlament pikka aega nõudnud piisavalt suuri autonoomseid, läbipaistvaid ja õiglasi omavahendeid ning eemaldumist kogurahvatulul põhinevate sissemaksete domineerimisest. Komitee toetab Mario Monti juhitava kõrgetasemelise omavahendite töörühma järeldusi (2). Tulude suurendamise meetodid peaksid täiendama ja tugevdama ELi poliitilisi eesmärke. Komitee kiidab seetõttu heaks komisjoni ettepaneku täiendavate tõeliste omavahendite kohta (3).

3.7.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles koostama poliitilise taustdokumendi ja tegema oma rahaliste vahendite teostatavuse testi. Komitee mõistab, et lõpliku lahenduse vastuvõtmiseni kulub veel aega. Siiski oleks väga kasulik, kui saaks kõrvaldada praeguse ebakindluse seoses ELi eelarve rahastamisviisiga. Ilma lahenduseta on kogu see kava väga haavatav.

3.8.

Komitee võtab taastekava taustal teadmiseks komisjoni ettepaneku kaotada järk-järgult praegused tagasimaksed teatavatele netomakseid tegevatele liikmesriikidele pikema aja jooksul kui 2018. aastal kavandatud. Komitee jääb siiski oma hiljutistes arvamustes väljendatud seisukoha juurde, kus ta lõpuks kutsub üles lõpetama kõik tagasimaksed (4).

3.9.

Kuna Next Generation EU on lisatud ELi eelarvesse, tähendab see seoses tingimuslikkusega seost Euroopa poolaastaga ning komisjoni juhtimis- ja kontrollisüsteemiga, mida kontrollib ka Euroopa Parlament. Komitee juhib tähelepanu sellele, et võimalikud konfliktid liikmesriikide ja komisjoni vahel või komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel võivad põhjustada vahendite väljamaksmisel märkimisväärseid viivitusi.

3.10.

Komitee on seisukohal, et liikmesriigid peavad oluliselt parandama oma programmitöö võimekust, kui eesmärk on uue finantsraamistiku esimese kolme aasta jooksul jaotada ja tõhusalt kasutada täiendavalt 165 miljardit eurot. Komitee soovitab komisjonil kaaluda ka eeskirjade paindlikumaks muutmist, et toetada liikmesriike vajaliku täiendava programmitöö tegemisel.

3.11.

Komitee väljendab heameelt Euroopa Parlamendi peamiste fraktsioonide esimeeste saadetud kirja üle, milles nad innustavad Euroopa Ülemkogu ja nõukogu jõudma komisjoni ettepaneku alusel kiiresti kokkuleppele. Komitee nõustub ka parlamendi 15. mai 2020. aasta resolutsiooniga, milles parlament pooldab 2 triljoni euro suurust taastepaketti, et tegeleda COVID-19 tagajärgedega (5).

3.12.

Komitee tunnistab, et pakett, millega luuakse taasterahastu ja kohandatakse mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 COVID-19 järgse perioodi vajadustega, on ELi rahastamises erakorraline meede, kuid see on ka vajalik ja pakiline. ELi eelarvepoliitika ei oleks praeguses olukorras olnud lihtsalt piisavalt paindlik ega suudaks toetada ühtegi tegevust, mis aitaks kriisiolukorda silmanähtavalt lahendada.

3.13.

Komitee mõistab ka, et ettepanek on parim, mida praeguses poliitilises olukorras teha saab.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi puhul hindab komitee kõrgelt kavandatud seost Euroopa poolaasta protsessiga ning taaste- ja vastupidavuskavadega, mis võivad olla rahastamise alus ja võrdlusalus.

4.2.

Algatuse REACT-EU puhul kiidab komitee heaks mitte ainult ühtekuuluvuspoliitika aluse üsna jõulise suurendamise, vaid ka erakorralised paindlikkuseeskirjad, mis on kavandatud märkimisväärse abi andmiseks seda vajavatele piirkondadele ja kiireloomulistele prioriteetidele.

4.3.

Komitee toetab tugevalt ka õiglase ülemineku fondi eraldiste ulatuslikku suurendamist ja õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammaste raames kavandatud meetmeid. Koostatud kava abil on nüüd võimalik hõlpsamalt ja kindlamalt toetada struktuurimuutust uue ja mitmekesisema majandustegevuse suunas, mis on ELi rohelise kokkuleppe oluline osa.

4.4.

Kriisieelsesse majandusolukorda naasmiseks on väga oluline luua soodsad tingimused erainvesteeringute jaoks. Komitee kiidab heaks ettepaneku luua maksevõime toetamise rahastamisvahend, mis peaks aitama pandeemiast mõjutatud heas seisundis ettevõtteid.

4.5.

Komitee hindab kõrgelt programmi „Next Generation EU“ teise samba sisu, mis keskendub investeerimistegevuse taastamisele, mida toetatakse uuenduslike rahastamisvahenditega.

4.6.

Komitee kiidab heaks programmi „Next Generation EU“ kolmanda samba sisu, milles käsitletakse probleeme, mis on seni olnud peamiselt liikmesriikide vastutusalas.

4.7.

Komitee on seisukohal, et programmi „Next Generation EU“ struktuur on hästi tasakaalustatud ja selles käsitletakse vajadusi, mille täitmisel tuleb kasutada ELi ühiseid vahendeid, austades samas ka subsidiaarsuse põhimõtet.

---

(1)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 106, ELTC 81, 2.3.2018, lk 131, ELT C 75, 10.3.2017, lk 63 ja ELT C 34, 2.2.2017, lk 1.

(2)  FUTURE FINANCING: Final report and recommendations of the High-Level Group on Own Resources December 2016 https://ec.europa.eu/budget/mff/hlgor/library/reports-communication/hlgor-report_20170104.pdf (Kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuanne ja soovitused Euroopa Liidu tulevase rahastamise kohta).

(3)  ELT C 440, 6.12.2011, lk 106 ja ELT C 81, 2.3.2020, lk 131.

(4)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 106.

(5)  https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2020-0124_ET.html.