Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete kui sotsiaalse Euroopa olulise samba tugevdamine“

(ettevalmistav arvamus)

(2020/C 429/18)

Raportöör:

Krzysztof BALON

Konsulteerimistaotlus	nõukogu eesistujariik Saksamaa, 18.2.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.9.2020
Vastuvõtmine täiskogus	18.9.2020
Täiskogu istungjärk nr	554
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	211/3/5

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Arvestades mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete rolli Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtme realiseerimisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel, muu hulgas ja eriti kriisiolukordades, pooldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ennekõike nende sotsiaalsete ettevõtete ja muude sotsiaalmajanduse organisatsioonide tugevdamist ja sihipärast toetamist, kes reinvesteerivad kogu kasumi täielikult üldise hüvangu või põhikirjajärgsete mittetulunduslike eesmärkide täitmiseks. Lisaks sellele tuleb suurendada nende nähtavust kogu Euroopas.

1.2.

Paljude liikmesriikide õigussüsteemides on juba olemas eeskirjad, mis kehtestavad mittetulunduslikkuse staatuse ja mida saab kohaldada ka sotsiaalsete ettevõtete suhtes. Komitee soovib seetõttu julgustada kõiki teisi liikmesriike sätestama vastavad eeskirjad oma siseriiklikes õigusaktides.

1.3.

Lisaks tuleks üldhuviteenuseid käsitleva protokolli nr 26 eeskujul lisada Euroopa Liidu toimimise lepingule ka protokoll ettevõtlusvormide mitmekesisuse kohta, milles määratletakse eraldi mittetulunduslikud sotsiaalsed ettevõtted. Komitee kutsub liikmesriike üles toetama seda muudatust tulevastes reformikavades.

1.4.

Mittetulunduslikke sotsiaalseid ettevõtteid ja sarnaseid mittetulunduslikke ühendusi tuleks tugevdada, kehtestades riigihankeid käsitlevates õigusaktides üldhuviteenuste osutamisel neile riigi- või eraettevõtete suhtes kaalutlusõiguse. Avalikes hangetes tuleks arvesse võtta mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete konkreetseid tegevusvaldkondi sotsiaalteenuste osutamisel, näiteks hoolduse ja tervishoiu valdkonnas.

1.5.

Komitee pooldab ka võimalust eraldada toetusi eranditult mittetulunduslikele ühendustele, ilma et see läheks vastuollu ELi riigiabi käsitlevate õigusaktidega.

1.6.

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antavat vähese tähtsusega abi käsitlevas määruses praegu ette nähtud 500 000 euro suurust künnist kolme maksuaasta vältel tuleks märkimisväärselt tõsta, näiteks 800 000 euroni maksuaasta kohta.

1.7.

Komitee leiab, et tuleks kehtestada üldine erand Euroopa fondide kasutamisele koos riikliku kaasrahastamisega. Nii nagu ka ainult ELi hallatavate programmide puhul, ei tohiks riikliku kaasrahastamise korral eeldada olulisust riigiabi seisukohast.

1.8.

Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete toetamine peaks saama Euroopa poolaastaga seoses ka sotsiaalvaldkonna tulemustabeli osaks.

1.9.

Mittetulunduslikud sotsiaalsed ettevõtted ei ole üksnes kestlik ettevõtlusmudel, vaid nad loovad ja säilitavad ka kvaliteetseid töökohti, edendavad võrdseid võimalusi, sealhulgas puuetega inimestele ja teistele sotsiaalselt halvemas olukorras olevatele rühmadele, ning tagavad sotsiaalse osalemise ja õigluse kõrge taseme ja edendavad nii digi- kui ka rohepööret. Sotsiaalmajandus on seega strateegiline komponent Euroopa sotsiaalse mõõtme tugevdamisel. Seetõttu peaksid sotsiaalmajanduse tegevusvaldkonnad saama eritoetust Euroopa fondidest ja muutuma eelkõige ESF+ kaudu rahastamisel konkreetseks eraldi eesmärgiks.

1.10.

Komitee on valmis võtma innustava ja koordineeriva rolli arutelus mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete rolli üle taastefondi rakendamisel pärast koroonakriisi, samuti 2021. aasta sotsiaalmajanduse tegevuskava raames ning õigus- ja eelarveraamistiku vajalikul ümberkujundamisel.

2. Sissejuhatus

2.1.

18. veebruaril 2020 palus Saksamaa Liitvabariigi föderaalvalitsus 2020. aasta teisel poolel toimuva Saksamaa ELi eesistumise ettevalmistamise raames koostada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel arvamus teemal „Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete tugevdamine sotsiaalse Euroopa olulise sambana“. Saksamaa valitsus rõhutas seejuures üldise heaolu kui Euroopa põhiväärtuse tähtsust, sh majandustegevuse valdkonnas, ning selliste sotsiaalsete ettevõtete tugevat innovatsioonivõimet, kes panustavad üldisesse heaolusse ja keskenduvad sotsiaalteenuste osutamisele.

2.2.

Sotsiaalmajandus koosneb paljudest ettevõtetest ja organisatsioonidest, sealhulgas ühistutest, vastastikustest ühingutest, liitudest, sihtasutustest ja sotsiaalsetest ettevõtetest, muu hulgas igale liikmesriigile iseloomulikest õigusvormidest, mida ühendavad ühised väärtused ja põhimõtted (1). Euroopa sotsiaalmajandus on osutunud äärmiselt tähtsaks ja süsteemselt oluliseks ka majandus- ja sotsiaalkriiside ajal. See aitab luua sotsiaalset ühtekuuluvust, seda tugevdada ja hoolitseda kestlikult selle tagamise eest. Eelkõige on osutunud äärmiselt paindlikuks, kodanikulähedaseks, uuenduslikuks, kestlikuks, demokraatlikult legitiimseks ja tõhusaks sotsiaalteenuste mittetulundusliku osutamise mudel, mille puhul on ülimuslikud sotsiaalsed eesmärgid. Mittetulunduslikud sotsiaalsed ettevõtted annavad ka otsustava panuse kõigile – sõltumata vanusest, soost ja päritolust – võrdsete võimaluste loomisse. Nad keskenduvad ühiskonna sotsiaalsetele vajadustele, mida avalikud sotsiaalteenused veel ei hõlma. Komitee on ühes oma varasemas arvamuses juba märkinud, et sotsiaalsete ettevõtete töö peaks teenima üldisi huve ja nende eesmärk ei tohiks olla maksimaalse kasumi teenimine. Sotsiaalmajandus loob seeläbi kvaliteetseid töökohti sotsiaalselt vastutustundlikes ettevõtetes, (2) muu hulgas sellistes valdkondades nagu tervishoid, hooldus ja lastehoid.

2.3.

Arvestades Euroopa- sotsiaalmajanduse mitmekesisust, puudub kogu ELi hõlmav, õiguslikult siduv määratlus sotsiaalsele ettevõttele. Komitee kirjeldab sotsiaalseid ettevõtteid teatud tunnuste alusel, mis on järgmised:

—	vastandina kasumlikele eesmärkidele peamiselt sotsiaalsete eesmärkide seadmine, millega luuakse üldsusele või selle liikmetele sotsiaalseid eeliseid;

—	tegutsemine peaasjalikult mittetulundusühinguna, mille kasum põhimõtteliselt reinvesteeritakse, mitte ei jagata seda eraaktsionäridele ega omanikele;

—	mitmekesiste õiguslike vormide ja mudelite kasutamine, nt ühistud, vastastikused ühingud, vabatahtlikud ühingud, sihtasutused, tulundus- või mittetulundusühingud; sageli kombineeritakse eri õiguslikke vorme ning mõnikord muudetakse neid vastavalt vajadusele;

—	(sageli üldist huvi pakkuvaid) kaupu ja teenuseid pakkuva ettevõtjana tegutsemine, millega sageli seondub tugev sotsiaalse kaasatuse element;

—	tegutsemine sõltumatute üksustena, kus olulisel kohal on osalemise ja kaasotsustamise (töötajad, kasutajad, liikmed), valitsemise ja demokraatia (esindus- või avatud demokraatia) aspekt;

—	tihti pärinetakse mõnest kodanikuühiskonna organisatsioonist või ollakse sellega seotud (3).

2.4.

Samuti puudub kogu ELi hõlmav õiguslikult siduv määratlus mittetulunduslikkusele. Pigem – nagu komitee märkis ühes oma varasemas arvamuses – ei võeta ELi õiguses arvesse sotsiaalmajanduse põhitunnuseid, eelkõige teistsugust suhtumist kasumisse. ELi toimimise lepingu artikli 54 tõlgendamisel on seni vastandatud majanduslike huvideta (mittetulunduslikud) ettevõtted tulundusliku majandustegevusega tegelevate äriühingutele. Seega hõlmab viimane kategooria eristusi tegemata ja õiguslikust vormist sõltumata kõiki kasumit teenivaid ettevõtteid, olenemata sellest, kas kasum jaotatakse või mitte (4). Paljude liikmesriikide õigussüsteemides on siiski juba olemas eeskirjad, mis kehtestavad mittetulunduslikkuse staatuse ja mida saab kohaldada ka sotsiaalsete ettevõtete suhtes. Sellest lähtuvalt tuleks eristada kolme liiki majanduslikult aktiivseid osalejaid: puhtalt kasumile orienteeritud ettevõtted, piiratud määral kasumile orienteeritud sotsiaalsed ettevõtted, mida on käsitletud komitee arvamuses INT/871, (5) ja puhtalt mittetulunduslikud sotsiaalsed ettevõtted. Käesoleva arvamuses keskendutakse viimastele.

2.5.

Asjaomaseid siseriiklikke õigusnorme silmas pidades võib mittetulunduslikeks sotsiaalseteks ettevõteteks lugeda neid sotsiaalseid ettevõtteid, kellel on punktis 2.4 loetletud omadused ja kes on lisaks siseriikliku õiguse kohaselt kohustatud reinvesteerima kogu kasumi täielikult üldise hüvangu või põhikirjajärgsete mittetulunduslike eesmärkide täitmiseks.

2.6.

Komitee heitis juba ühes oma varasemas arvamuses ette, et Euroopa Kohtu kohtupraktikas ja komisjoni otsustuspraktikas ei tunta piisavat huvi selliste ettevõtete vastu, mida riiklikus õiguses loetakse mittetulunduslikeks või mis klassifikatsioonist sõltumata vastavad omandi, juhtimise ja kasumi jaotamise osas eespool nimetatud kriteeriumidele. Komitee peab seetõttu vajalikuks lisada ELi toimimise lepingu juurde protokoll ettevõtlusvormide mitmekesisuse kohta, võttes eeskujuks protokolli nr 26 üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta, milles tuleb eraldi määratleda mittetulunduslikud sotsiaalsed ettevõtted ja piiratud määral kasumile orienteeritud sotsiaalsed ettevõtted, ning kutsub liikmesriike üles toetama seda muudatust tulevastes reformikavades (6).

3. Mittetulunduslikud sotsiaalsed ettevõtted kui üldist huvi pakkuvate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajad Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel

3.1.

Komitee on ühes oma varasemas arvamuses juba toonitanud, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas ei saa realiseeruda ilma sotsiaalsete ettevõtete osaluseta ja et need on oma olemuselt sobivad, et täita sotsiaalõiguste samba selliseid eesmärke nagu kindlate ja paindlike töökohtade edendamine, sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine, ohutu, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond või pakkuda uuenduslikke lahendusi teatavatele peamistele sotsiaalsetele vajadustele (7). Nende mittetulundusühenduste nähtavust tuleks laiendada kogu Euroopas. Tuleb toetada uuendusi ja tagada lihtsam juurdepääs rahastamisele, et nad saaksid jääda püsima nii oma igapäevatöös kui ka kriisiolukorras. Liikmesriikide vahel tuleks jagada parimaid tavasid.

3.2.

Olenevalt asjaomase liikmesriigi sotsiaalsest mudelist vastutab rahvusriik selle eest, et kodanikud saaksid kasutada kõikehõlmavaid, tõhusaid ja üldiselt juurdepääsetavaid, taskukohaseid ja kvaliteetseid üldist huvi pakkuvaid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Komitee on juhtinud juba tähelepanu sellele, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused on sotsiaalse õigluse struktuuri hädavajalik osa ja et igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas ka Euroopa sotsiaalõiguste sambas kirjeldatud sotsiaal- ja tervishoiuteenustele (8).

3.3.

Mõnes riigis ei osuta neid teenuseid mitte riik, vaid pigem eeskätt mittetulunduslikud algatused, asutused ja teenistused sellisel viisil, et riik tagab teenuste osutamise raamtingimused, kasutajad valivad välja teenuste pakkujad ja sotsiaalkindlustusasutused rahastavad neid. Teenuste osutamine peab seejuures lähtuma õigustatud isikute huvidest ja neid kaasama. Selline kasutajakeskne ja samal ajal konkurentsil põhinev teenuste osutamise vorm mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete kaudu võiks olla alus arutelule üleeuroopalise mudeli üle ja seda tuleks tugevdada näiteks võrreldes hankemenetlustega, mille puhul kasutajatelt võetakse ära valikuvabadus.

3.4.

Komitee pooldab võimalust eraldada sihtotstarbelisi toetusi või eranditult mittetulundusühendustele suunatud toetusi, ilma et tekiks oht minna vastuollu ELi-riigiabi käsitlevate õigusaktidega. See on kriisiolukordades tähtsam kui kunagi varem, kuna mittetulundusühendustel ei ole reserve. Eriti kriisiolukordades on aga sotsiaal- ja tervishoiuteenused hädavajalikud ning tuleb tagada, et need oleksid kvaliteetsed.

3.5.

Selleks ja mittetulundusliku sotsiaalmajanduse üldiseks tugevdamiseks üldist huvi pakkuvate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel on vaja põhjalikult muuta Euroopa õigusraamistikku eelkõige järgmiselt:

3.5.1.

riigihankeõiguses mittetulundusühenduste ülimuslikkuse kehtestamine riiklike või erasektori pakkujate ees;

3.5.2.

üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antavat vähese tähtsusega abi käsitlevas määruses praegu ettenähtud 500 000 euro suuruse künnise märkimisväärne tõstmine kolme maksuaasta vältel näiteks 800 000 euroni maksuaasta kohta. Selline suurendamine aitab kaasa üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antavat vähese tähtsusega abi käsitleva määruse paremale kohaldamisele ja seega suuremale tõhususele, samas kui tegelike piiriüleste konkurentsimoonutuste oht jääb väikeseks;

3.5.3.

üldiste erandite kehtestamine Euroopa fondide kasutamisel koos riikliku kaasrahastamisega. Nii nagu ka ainult ELi hallatavate programmide puhul, ei tohiks riikliku kaasrahastamise korral eeldada olulisust riigiabi seisukohast. Teatud juhtudel peaks liikmesriikide ametiasutustel olema võimalik õiguslikult siduvalt ja riigiabi toetuse saaja õiguspärast ootust kaitstes otsustada, et tegelikult ei ole tegemist abiga. Komisjonil või Euroopa Liidu Kohtul peaks olema lubatud kuritarvitusi kontrollida.

4. Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete tegevuse eelarveraamistik

4.1.

Komitee on kutsunud komisjoni korduvalt üles looma koostöös liikmesriikidega toetava ja jätkusuutliku finantsökosüsteemi sotsiaalmajanduse jaoks (9). Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete tegevuse eelarveraamistiku parandamine tähendab muu hulgas piisavaid kaasrahastamise määrasid, halduskorralduse lihtsustamist, nagu näiteks vajaduspõhised näitajad ning kindlasummaliste tariifide kohaldamist ja heakskiitmist.

4.2.

Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete jaoks, kes pakuvad sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, on eriti oluline rahastamine Euroopa fondidest, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+).

4.2.1.

Komitee nõudis juba oma ESF+ määruse eelnõu teemalises arvamuses, (10) et võttes arvesse sotsiaalmajanduse kasvavat rolli ELi sotsiaalses mõõtmes, peaks saama Euroopa Sotsiaalfond+-i omaette konkreetseks, eraldiseisvaks eesmärgiks sotsiaal-majandusliku tegevuse toetamine (11).

4.2.2.

Komitee on juhtinud sageli tähelepanu ka mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete ebapiisavatele rahalistele vahenditele ja on sellega seoses juba nõudnud mitterahaliste toetuste ja rahalise panuse käsitlemist võrdsetel alustel, kui omavahendeid kasutatakse ESF+ vahenditest rahastatavate tegevuste jaoks (12).

4.2.3.

Mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete seas on ka väiksemaid kohapeal tegutsevaid organisatsioone, mis on alguse saanud näiteks eneseabirühmadest. Komitee on juba avaldanud toetust sellele, et kõnealustele organisatsioonidele tuleks eraldada piisav osa ESF+- vahenditest (13). Vabatahtlikku tegevust peaks olema võimalik sihipäraselt edendada ka sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel.

5. Sotsiaalmajanduse tegevuskava: mittetulunduslikud sotsiaalsed ettevõtted kui taastefondi olulised osalejad pärast koroonakriisi

5.1.

Koroonakriis näitab, et riiklikud meetmed on tõhusad ainult kooskõlastatud tegutsemise korral. Nagu on märgitud juba komitee kirjalikku seisukohta väljendavad dokumendis ECO/515 „Koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatust käsitlev määrus“, ei tohiks riiklike tervishoiusüsteemide ja VKEde kõrval tähelepanuta jätta ka mittetulunduslikke sotsiaalseid ettevõtteid ja kodanikuühiskonna organisatsioone ning neid tuleks rohkem toetada. Mittetulunduslikel sotsiaalsetel ettevõtetel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on väga väikesed reservid, mida kriisiolukordades kasutada. Kuid just kriisi ajal on need ülimalt olulised (tervishoiu)süsteemide toimimise säilitamiseks. Komitee nõuab, et nende rollide täitmist ja asjaomaseid organisatsioone tuleks rohkem toetada mitte ainult kiireloomulise kriisi lahendamiseks, vaid ka Euroopa sotsiaalõiguste samba, ühise sotsiaal- ja tervishoiupoliitika, Euroopa Sotsiaalfondi ja sotsiaalvaldkonna tulemustabeli rakendamiseks Euroopa poolaasta protsessi ajal (14).

5.2.

Komitee toetab ka tööhõive ja sotsiaalõiguste voliniku Nicolas Schmiti 24. aprilli 2020. aasta (15) kirjas liikmesriikide valitsustele valitsustel väljendatud komisjoni seisukohta, et sotsiaalmajandust tuleks eriti toetada praegusel kriisiajal. Komisjoni sõnul aitavad sotsiaalsed ettevõtted praktikas juba mitmel eri viisil kriisi tagajärgi leevendada: koostöös riikide ametiasutuste võetud meetmetega ja nende tööd täiendades pakuvad nad väga erinevaid sotsiaalteenuseid, mis on suunatud eelkõige ühiskonna kõige nõrgematele liikmetele. Nad on ka haavatavate rühmade jaoks olulised tööandjad ja täidavad tähtsat rolli nende tööturule integreerimisel ja oskuste pakkumisel.

5.3.

Mittetulunduslikud sotsiaalsed ja muud mittetulunduslikud ettevõtted peaksid teabe ja poliitika tasandil ning igapäevatöös paremini võrgustuma. EL ja liikmesriigid peaksid seda toetama, edendades püsivalt korrapärast piiriülest koostööd ja ühendades paremini kodanikukaitse, hädaabiteenistused ning sotsiaal- ja tervishoiuteenused. Koroonakriisi ajal toimunud tagasipöördumine piiride sulgemise ja üksnes riiklike kavade juurde on kahjulik ega vasta ELi eesmärkidele ja väärtustele.

5.4.

Euroopa sotsiaalsed ettevõtted ja eelkõige mittetulunduslikud sotsiaalsed ettevõtted annavad erilise panuse rändajate abistamisse tänu oma kaasavale olemusele ja eesmärgile toetada kõige ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi. Nagu komitee arvamuses INT/785 juba nõutud, tuleb sotsiaalseid ettevõtteid laialdasemalt tunnustada ka selles kontekstis (16).

5.5.

Komitee kordab, viidates oma arvamusele sotsiaalmajanduse välismõõtme kohta, (17) et komisjon ei arvestanud sotsiaalmajandusega oma ettepanekus uue Euroopa konsensuse kohta. Eelkõige mittetulunduslikul sotsiaalmajandusel on eriline potentsiaal suurendada eneseabile ja organiseeritud kodanikuühiskonnale tuginedes jätkusuutlikku alt üles suunatud mõju sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Euroopa tugev mittetulunduslik sotsiaalmajandus pakub oma kogemusi parimate tavade näol. Ettenähtud mittetulunduslik suunitlus kasumi täieliku reinvesteerimisena ettevõtte sotsiaalsesse eesmärki võib vastavate riiklike ja demokraatlikult seadustatud kontrollimehhanismide olemasolul takistada avaliku sektori vahendite erastamist ja takistamatut kasumi suurendamist ka väljaspool Euroopat.

5.6.

Tööandjate, töötajate ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel on vaja laiaulatuslikku ühiskondlikku konsensust mittetulunduslike sotsiaalsete ettevõtete ja neid toetavate kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli kohta taastefondi rakendamisel pärast koroonakriisi ja 2021. aasta sotsiaalmajanduse tegevuskava raames ning sellega seotud õigus- ja eelarveraamistiku vajaliku ümberkujundamise kohta. Komitee on valmis võtma selles protsessis innustava ja koordineeriva rolli.

Brüssel, 18. september 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ELT C 282, 20.8.2019, lk 1.

(2) ELT C 240, 16.7.2019, lk 20.

(3) ELT C 24, 28.1.2012, lk 1.

(4) Vt joonealune märkus 1.

(5) Vt joonealune märkus 1.

(6) Vt joonealune märkus 1.

(7) Vt joonealune märkus 1.

(8) ELT C 282, 20.8.2019, lk 7.

(9) ELT C 13, 15.1.2016, lk 152; ELT C 62, 15.2.2019, lk 165.