Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Digiüleminek ja kestlikkus – praegune olukord ja vajadus meetmete järele kodanikuühiskonna seisukohast“

(ettevalmistav arvamus)

(2020/C 429/24)

Raportöör:	Peter SCHMIDT (DE-II)
Kaasraportöör:	István KOMORÓCZKI (HU-I)

Konsulteerimistaotlus	nõukogu eesistujariik Saksamaa, 7.4.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.8.2020
Vastuvõtmine täiskogus	17.9.2020
Täiskogu istungjärk nr	554
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	216/2/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles töötama välja poliitika, mis sisaldaks põhjalikumalt meie ühiskondlikke väärtushinnanguid hõlmavat digimajandust, tagades seeläbi võimalikult kaasava digitaalse heaolumajanduse, mis võib olla kasulik nii töötajatele, tarbijatele, VKEdele, suurettevõtetele kui ka vabaühendustele, eriti maapiirkondades. Sellise poliitika seas on: — fiskaalpoliitika väljatöötamine, tagamaks, et digiettevõtted maksavad õiglase osa maksudest; — isikuandmete kaitse üldmäärusele tuginedes selge töökohal, sotsiaalmeedias ja e-kaubanduses kehtiva andmekaitseseaduse väljatöötamine; — kehtivate konkurentsi- ja monopoliseaduste muutmine, et reguleerida digiplatvormide turge; — avatud lähtekoodiga tarkvara ja rakenduste toetamine; — „avaliku sektori raha – avalikud andmed“ seisukohast lähtumine nii, et avaliku sektori vahenditest rahastatud uuringute andmed on avalikult kättesaadavad; — strateegilise andmete haldamise ELi poliitika väljatöötamine, mis hõlmab uusi, nn riiklikke andmefonde käsitlevaid õigusakte.

1.2.

Komitee kutsub riigi- ja kohalikke omavalitsusi üles toetama koostööl põhinevaid jagamisplatvorme. Komitee kutsub ka üles looma läbipaistvaid, õiglasi ja keskkonnahoidlikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tootmisahelaid ning põhjalikke energiastandardeid, ja laiendama ELi ökodisaini direktiivi ning palub Euroopa Komisjonil: — võtta vastu õigusaktid, mille eesmärk on muuta internetis ostude sooritamine kestlikumaks, ja töötada välja vastutustundlik pakendamise, tarne ja pakkide tagastamise poliitika; — kaitsta väikseid turuosalisi monopoolsete platvormide eest; — töötada välja kõikehõlmav kestlike tarkvaratoodete ja digitaalse tootepassi kriteeriumite ja mõõdikute komplekt; — tõhustada isikuandmete kaitse üldmäärust andmete piisavuse ja andmete kokkuviimise vallas; — kehtestada reklaamivabade ruumide loomiseks internetis reklaamile piirangud.

1.3.

COVID-19 pandeemiaga kaasnes transpordi, tootmise ja tarbimise ootamatu ja oluline vähenemine, IKT laialdasem kasutus leevendas energiamahukate töömeetodite ja elustiilide mõju. Komitee kutsub üles rakendama sobilikke poliitilisi meetmeid, mis aitaksid pärast pandeemiat need positiivsed aspektid konsolideerida. See tekitab loomulikult laiemaid küsimusi „pilve“ ja seda töös hoidvate andmekeskuste energiatõhususe kohta. Näiteks: — luua ELi andmekeskuste nimistu (mis hõlmab energiatõhusust, elutsüklit, ehitusmaterjale jms) ja võimalikult väikse energiatarbimise (top runner) skeem, millega tagatakse, et kõige energiasäästlikumate andmekeskuste praktika saab tavaks; — nõuda uutelt andmekeskustelt, et need kasutaksid täielikult taastuvenergiat; — kasutada tehisintellekti kliimaülemineku ja energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks; — soovitada meetmeid kestlike tehisintellektilahenduste jaoks.

1.4.

Komitee tunnustab arukate linnade kestliku arendamise keskset tähtsust, sealhulgas uudseid lähenemisviise integreeritud liikuvusele, energiale ja turismile.

2.   Taust ja alused

2.1.

Käesolevat arvamust taotles nõukogu eesistujariik Saksamaa ja selle eesmärk on uurida kahte üleilmset megatrendi – digiüleminekut ja kestlikkust – Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohast. Komitee kiidab selle rohe- ja digipöörde kooskõlla viimise heaks, kuna see on Euroopa tulevase jõukuse ja vastupanuvõime tagamisel keskse tähtsusega.

2.2.

EL on võtnud kohustuse täielikult järgida ÜRO 2030. aasta tegevuskava (1) ja selle 17 kestliku arengu eesmärki ja tegutseb rahvusvaheliste kliimakokkulepete, näiteks Pariisi kokkuleppe (2) kontekstis. Nende nõuetekohase rakendamise tagamiseks peab EL välja töötama ja lõpule viima kestliku arengu üldstrateegia.

2.3.

Komitee kiidab heaks Euroopa rohelise – ja sotsiaalse – kokkuleppe (3) ja õiglase ülemineku fondi, sest need tagavad kliimaneutraalsele majandusele üleminemiseks vajalikud ulatuslikud investeeringud. Komitee leiab, et Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm (4) on uue ringmajanduse tegevuskava (5) eesmärkide täitmise võti, ja ootab huviga selle koostöö jätkumist. Komitee rõhutab, et EL peab tagama, et digiüleminek aitab Euroopa rohelise kokkuleppe ellu viia.

2.4.

Komitee kiidab heaks ELi taaste- ja ülesehituspaketi „Next Generation EU“, (6) mille eesmärk on toetada neid, kes on COVID-19 kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud.

2.5.

COVID-19 pandeemia on võimalus mõelda selle üle, kuidas saame majanduse ümber kujundada ja seda uuendada, nii et see oleks keskkonna seisukohast ja sotsiaalselt kestlikum. Kriis ei tohi ELi tähelepanu keskkonnahoidlikkuse ja kestlikkuse eesmärkide saavutamiselt kõrvale juhtida.

2.6.

Komitee on varasemalt kutsunud üles kujundama kestlikku ja kaasavat heaolumajandust, (7) mis oleks kasulik nii inimestele kui ka Maale ja mille saavutamiseks on vaja digiülemineku õiget elluviimist.

2.7.

Komitee arvab, et süstemaatiline ELi lähenemisviis säästvale tarbimisele (8) on üks olulistest alustaladest komitee säästva heaolumajanduse strateegilises visioonis, kus kedagi ei jäeta kõrvale.

2.8.

Komitee on avaldanud poolehoidu Euroopa sotsiaalsetel väärtushinnangutel ja eetikastandarditel põhinevale Euroopa digiülemineku teele, (9) tagamaks, et kasutame majanduse jaoks ära digivõimalused, kaitses samal ajal meie eraelu puutumatuse ja enesemääramise õigust ning pidades lugu Maa piiridest.

2.9.

Komisjoni hiljuti avaldatud valges raamatus tehisintellekti kohta (10) pakutakse välja strateegia ELis tehisintellekti kasutuselevõtu tagamiseks ja toetatakse komisjoni püüdlusi teha EList tehisintellektialases teadus- ja arendustöös rahvusvaheline liider ja seega parandada Euroopa üleilmset konkurentsivõimet (11). Samal ajal pooldaks komitee tehisintellekti strateegia paremat integreerimist praegustesse ELi kestliku arengu strateegiatesse.

2.10.

Komitee kutsub kõiki sidusrühmi võtma arvesse digiülemineku mõjusid eri sektoritele ja kestliku arengu eesmärkidele, pidades silmas põhitaristut, mõjuvõimu suurendamist ja ümberkujundamist.

3.   Sotsiaalselt, keskkondlikult ning majanduslikult mõistlik digiüleminek

3.1.

COVID-19ga seotud pausi ajal järele mõeldes saab selgeks, et kestlik digipööre peab olema kooskõlas inimteguritega ja ka mittedigitaalsete lahenduste säilitamisega. Seejuures tuleb hoolikalt hinnata kaasnevaid riske ja pöörata erilist rõhku vastupanuvõimele. Eelkõige on tähtis tegeleda nii maailma riikide vaheliste kui ka siseste digilõhedega, keskendudes eriti liikmesriikidele ja pidades silmas laienemist. Liikmesriikidesisese digilõhe kõrvaldamiseks on vaja avaliku ja erasektori investeeringuid. Pandeemia on esile toonud nii digitaalse suhtlusega kaasnevad võimalused kui ka selle puudused, eriti maapiirkondades elavate inimeste jaoks.

3.2.

Arvamuses keskendutakse kestliku arengu eesmärgile nr 8 (inimväärne töö), eesmärgile nr 12 (tarbimine ja tootmine) ja eesmärgile nr 13 (kliimameetmed) (12) ja see on seega tihedalt seotud keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkusega. Nende küsimuste kooskõlla viimine on meie kõigi jaoks toimiva digiülemineku võti. Teised konkreetsed valdkonnad, millele keskendutakse, on digiõpe (eesmärk nr 4), arukad linnad (eesmärk nr 11) ja e-tervis (eesmärk nr 3), ning komitee soovitab neid valdkondi oma tulevases töös kodanikuühiskonna kontekstis põhjalikumalt analüüsida.

3.3.

Pandeemia on muutnud paljud meie igapäevased tegevused ulatuslikuks digirakenduste väliuuringuks: valitsused sulgesid ajutiselt koolid, paludes õpilastel ja õpetajatel interneti teel töötada, ja tööandjad pidid kaugtöö võimaldamise meetodid kiiresti ümber kujundama. Piirangute tasahaaval kaotamisel peame mõtlema, mil määral digiüleminek on soovitav ja sobilik ning kuidas saame selles protsessis kestliku arengu eesmärkide kohaselt säilitada põlvkondadesisese ja -vahelise võrdsuse. Komitee kutsub kõiki sidusrühmi mõtlema selle ootamatu n-ö digitaalse sammu mõjudele järgmise kolme digiülemineku mõõtme kontekstis: põhitaristu, mõjuvõimu suurendamine ja ümberkujundamine. Selle iseloomustamiseks toome näite haridus- ja töökeskkonnast, ent soovitame seda teistes valdkondades heuristilise väärtusena, et vaadelda neid mõõtmeid koos nende asjaomaste kasutegurite ja riskidega.

3.3.1.   Põhiline digitaristu

Ehkki võtame iseenesestmõistetavalt asjaolu, et internet annab paljudele meist Euroopas peaaegu universaalse juurdepääsu teadmistele, peame jätkama tööd veebiteenuste kvaliteedi, ohutuse, usaldusväärsuse, kaasavuse ja juurdepääsetavuse suurendamiseks. Liikudes ajastusse, milles domineerib üha enam tehisintellekt, on äärmiselt tähtis analüüsida selle ootamatu olukorra teaduslikke, sotsiaalseid ja pedagoogilisi kogemusi ja tulemusi, pidades silmas UNESCO hiljutist tehisintellektiteemalist aruannet (13). Oleme juba teadlikud suurest sotsiaalsest ebavõrdsusest selles kontekstis, sealhulgas elektrooniliste seadmete, koolituse ja ühendatuse puudumisest.

Võimalike negatiivsete tegurite seas on ettevaatusprintsiibi kohaselt arvuti taga veedetava aja pikenemine, üldine kokkupuude seadmetega, rüht, kiirgus, 5G tervisemõjudega seotud probleemid, valeuudised, võrgupettus, küberkiusamine ja jälgimisprobleemid, mis kõik nõuavad põhjalikku edasist uurimist.

3.3.2.   Digiüleminek kui mõjuvõimu suurendamise vahend

Positiivsest küljest tuletas digiüleminek meile kõigile meelde selle potentsiaali suurendada mõjuvõimu meie igapäevaelus. Näiteks on teave vabalt kättesaadav ning see võimaldab sõltumatut elukestvat õppimist ja paindlikku tööd. Mitmekesine ja rikkalik keskkond hõlmab audiot, videot, tekste, animatsioone, virtuaalseid koolituskeskkondi, reaalajas vestlemise võimalusi, liitreaalsust ja virtuaalreaalsust mitmesugustes valdkondades, mis on kujundatud meie ajakava ja vajaduste kohaselt sõltumata sellest, kas oleme õpilased, töötajad või soovime lihtsalt uusi teadmisi või oskusi omandada.

Internet toimib ka kodanikuühiskonna liikumiste katalüsaatorina ja on olnud eriti võimas poliitilistes või keskkonnaalastes meeleavaldustes osalemisel, mille näited on liikumine „Fridays for Future“ („Reeded tuleviku nimel“) või mida on suurepäraselt näidanud viimastel aastatel Hongkongis toimunud meeleavaldused.

Samas võtame arvesse seda, et kõrgtehnoloogiline digiüleminek ei too tingimata kaasa suuremat kestlikkust – näiteks vähem tehnoloogiliste lähenemisviisidega põlisrahvaste kogukonnad või eakate rühmad kipuvad kasutama jätkusuutlikumaid mittedigitaalseid lahendusi.

3.3.3.   Digiüleminek kui ümberkujundamise vahend

Sellest „ülemaailmsest laborikatsest“ saadud õppetunnid pakuvad suurepärase võimaluse teha järeldusi selle kohta, kuidas see mõjutab tulevasi arengusuundumusi, näiteks kohandatud kaugõppe ja haridusasutuses kohapeal õppimise ideaalne kombinatsioon. Maailma parimad haridusasutused pakuvad juba näiteks Courseraga tehtava koostöö kaudu laialt avatud e-õpet, pakkudes igaühele veidi nende unistuste ülikooli hüvedest.

Selle keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud on rabavad. Palju vähem tehakse ärireise, mis on vähendanud õhusaastet ja üldist keskkonnasaastet, mürataset ja stressi ning on tõenäoline, et mõned nendest uutest suundumustest jäävad püsima ka pärast majanduse taastumist. Paljudel on olnud võimalik veeta rohkem aega kodus/perega ja kasutada kohalikke tarnijaid, näiteks talupoode, ent ilmselgelt on kriis mõnele tekitanud ka suuri raskusi.

Taristuga seoses on see ideaalne võimalus tõstatada ja analüüsida kogukonna investeeringute ja kulutõhususe küsimusi.

3.4.   Kestliku arengu eesmärk nr 8 „Inimväärne töö ja heaolumajandus“

Digiüleminekul on heaoluühiskonna jaoks suur potentsiaal. See kasu aga jaguneb ebaühtlaselt ja valitseb aina suurem oht, et kapital ja varad kogunevad teatavate üksikute inimeste kätte. Enamik digiplatvormidest ja tarkvaraettevõtetest asub Ameerika Ühendriikides ja Aasias (14). Euroopa VKEd sõltuvad nende teenustest ja kaotavad näiteks programmi „Amazoni kaudu saatmine“ tõttu osa oma müügitulust litsentsitasude kujul. Selle turu oligopoliks muutumise suundumuse vastu võitlemiseks peame Euroopas rajama kaasava heaolumajanduse. Komitee toetab fiskaalpoliitika väljatöötamist, et tagada, et digitaalsed ettevõtted maksavad ausalt makse (15).

3.4.1.   Digiüleminek ja selle mõjud tööhõivele

Töökeskkonna digiüleminek pakub palju võimalusi töö soovitud viisil ratsionaliseerimiseks, (16) näiteks koostöörobotite kasutamise abil, (17) ent selles peituvad ka teatavad riskid, kui me ei integreeri seda kindlalt Euroopa sotsiaalsetesse väärtustesse ja eetikastandarditesse, kasutades inimjuhitavuse põhimõtet. Selles kontekstis peituvad konkreetsed probleemid on järgmised.

—	Uutes ärisegmentides toimuv nihe töökohtade arvu ja tulude suhtarvus, sest digitaalsed ettevõtted suudavad väiksema arvu töökohtade abil rohkem müüa. Enamikus teadusuuringutest eeldatakse, et digiülemineku netomõjud tööturule toovad kaasa töötuse suurenemise (18) (19) (20) (21) (22) (23).

—

Töökohtade ohtu sattumine, mis tähendab, et tõenäoliselt on vähem neid inimesi, kellel on neid rahuldavad ja tasuvad töökohad. Aina enam inimesi leiab end töötamas juhutöömajanduse ebastabiilsetes tingimustes, mida iseloomustavad osalise tööajaga töötamine, lühiajalised töölepingud ja nulltunnilepingud (24) (25) (26) (27) (28).

—	Sissetulekute polariseerumine, kuna palkadele eraldatud sisemajanduse kogutoodangu (SKT) osakaal väheneb, samal ajal kui investeeringutest saadavate sissetulekute (29) osakaal suureneb (30) (31) (32). Seesugune sissetulekute polariseerumine võib vähendada ostujõudu (33) (34) (35).

—

Suundumus tööjõu allhanke ja tööjõu kontrollimehhanismide poole. Tajutav autonoomsuse suurenemine ei tohi kahjustada töötajate huve (nt ohutu töökoht, stabiilsed töötingimused, õigus võrgust lahkuda ja andmekaitse töökohal). Komitee kutsub seetõttu üles ELi isikuandmete kaitse üldmäärust rangelt rakendama ja soovitab välja töötada konkreetne töökohal isikuandmete kaitsele kohalduv seadus.

—

Sihipärane tehisintellekti kasutamine tööturu toimimise tõhustamiseks, nt vajalike oskuste või tööaegade või -tingimuste mõjude prognoosimise teel, et saavutada heaolumajandus. (See võib hõlmata põhisissetuleku kasutuselevõttu, täisaja töötundide vähendamist või madalapalgaliste töötajate toetamist.)

3.4.2.   Võimu saavutamine andmete kogumise teel

Digihiidude esiletõus koos turu monopoolseks ja oligopoolseks muutumisega on moonutanud konkurentsi. Lisaks mõjutavad teabe ja teadmiste kontsentreerumine poliitilist suveräänsust ja enesemääramist, kuna suured internetiliikluse osad (nt isikuandmed ja turuga seotud andmed, uudised ja avalikud arutelud) on paari ülemaailmse (ELi-välise) IT-ettevõtte kätes. Komitee kutsub komisjoni üles praegusi konkurentsi- ja monopoliseadusi parandama, et nendega reguleeritaks digiplatvormide turge (36). Komitee märgib samuti, kui oluline on kaitsta kodanike õigusi isikuandmete kaitse üldmääruse kontekstis ning et jälgimiskapitalismi ekspluateerivat aspekti tuleb avalikult arutada.

Lisaks käituvad sellised platvormid nagu Amazon aina rohkem turuosalistena omaenda turgudel, kontrollides samal ajal majanduslikku taristut (st ostuplatvormi, jaotuskanaleid ja reklaame), milles tuhanded konkureerivad müüjad oma tooteid pakuvad. Amazon kasutab neid kolmandatest isikutest müüjatelt saadud andmeid oma toodete pakkumiseks, mis paneb ettevõtte konkurendid ebasoodsasse olukorda (37). ELi konkurentsiseaduse ülevaatamine sarnaselt India välismaiste otseinvesteeringute määrusega (38) võib aidata seesugust kuritahtlikku tegevust tuvastada ja sanktsioone rakendada.

Uute digiplatvormide turgude neutraalsuse tagamine (39) on kõigi turuosaliste õiglase tegevuse tagamiseks äärmiselt oluline. Komitee soovitab luua määrused digimajanduses tegutsevate loomulike monopolide kohta, tagamaks, et neid juhivad kodanikuühiskond või riiklikud ametiasutused (40). See hõlmab konkureerivate platvormide koostalitlusvõimet, et tagada digiturgude konkurents, näiteks töötades välja õigusaktid kohustuslike varem määratletud teabevahetuse liideste kohta.

3.4.3.   Andmehaldus: strateegilisem ELi andmehalduspoliitika

Komitee kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles toetama avatud lähtekoodiga tarkvara ja rakendusi, et soodustada avatud juurdepääsu ja õiglast kasu jagamist võimaldavate ärimudelite ja rakenduste väljatöötamist.

Komitee toetab lisaks ka „avaliku sektori raha – avalikud andmed“ lähenemisviisi, mille kohaselt on andmete kättesaadavuse tagamiseks vaja riiklikult rahastatavaid teadus- ja arendustöö projekte, näiteks Creative Commonsi litsentside või üldsusele kättesaadavate autoriõiguste litsentside alusel.

Komitee soovitab lisaks välja töötada ELi strateegilise andmete haldamise poliitika, et leida tasakaal selle vahel, et muuta andmed võimalikuks avatuks ja et tagada samal ajal, et suured interneti- ja andmeettevõtted ei suru avaliku sektori ettevõtjaid ja VKEsid nende põhitegevusalast välja. Varem tulid avatud andmed kasuks ainult suurtele internetiettevõtetele. Komitee kutsub üles looma riiklikke andmefonde, mis toimiksid andmeid genereerivate ja/või andmeid kasutada kavatsevate üksuste vahendajatena. Võib luua eraldi andmefondid liikuvusega seotud andmetele, linnaga seotud andmetele jne. Selleks et anda valitsus- ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele mandaat selliste andmefondide haldamiseks, sealhulgas toodetele ja teenustele juurdepääsu andmise ja neist saadava kasu üle otsustamiseks, on vaja uusi õigusakte. Avalike teenuste osutamise seisukohast lähtudes olulised andmed peaksid olema tasakaalus ettevõtlike uuenduste, avaliku võimu, üldkasutatavate õiguste ja kodanike heaoluga. Tulevikku vaadates on äärmiselt tähtis edasi arendada plokiahela tehnoloogiaid ja tagada algoritmide läbipaistvus.

3.5.   Kestliku arengu eesmärk nr 12 „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“

Digirakendustel on suur säästva tarbimise (41) edendamise potentsiaal ja seega kustub komitee riikide valitsusi ja kohalikke omavalitsusi üles toetama koostööl põhinevaid jagamisplatvorme ja kestlikke tooteid pakkuvaid e-kaubanduse platvorme (42). Uus nutikas ja kestlik säästliku toidu märgistamise süsteem, mille komitee hiljuti välja pakkus, annaks toodete kohta kõikehõlmavat teavet, (43) et toetada säästlike valikute tegemist tarbijate seas ja suunata neid tervislikumalt toituma (44).

Komitee soovitab, et selleks, et muuta internetis ostude sooritamine säästlikumaks, tuleks ELi õigusaktides edendada häid tavasid: vähendada tagastatavate pakkide hulka (nt piirata tasuta tagastust), (45) piirata tagastatud pakkide hävitamist, ühendada tarneid ja suurendada kaubaautode kasutamist.

Videote voogesitus moodustab 60 % kogu andmeliiklusest. Kasutuse vabatahtlik piiramine COVID-19 ajal on näidanud, et väikese eraldusvõimega alternatiivid on laialdaselt vastuvõetavad ja säästlikumad ning seega tuleks nende kasutamist julgustada.

3.5.1.   Kestlik IKT

IKT riistvara tootmises tuleb rakendada ringmajanduse standardeid. Probleemide seas on haruldaste muldmetallide ja teiste materjalide kaevandamine ja seadmete tootmine, mis hõlmab sageli halbu töö- ja keskkonnatingimusi (nt Hiinas ja teistes maailma lõunapoolsetes riikides).

Komitee kutsub üles looma läbipaistvamaid IKT tootmisahelaid. Vajame ELi ökodisaini direktiivi laiendamist, (46) nii et see sisaldaks kõikehõlmavaid tootmisstandardeid, muuhulgas i) kestlikke materjale (ümbertöödeldud ja korduskasutatavad vahendid); ii) riistvara projekteerimist (maksimaalne kasutusaeg – seadmed peavad olema moodulipõhised ja parandatavad); iii) tarkvarauuendusi, mis kestaksid toote füüsilise eluea lõpuni; iv) pikemaid garantiiaegu; v) funktsionaalsete toodete korduskasutamist ja materjalide laialdasemat ümbertöötlemist; vi) põhjalikke energiastandardeid, sh dünaamilist võimalikult väikse energiatarbimise kasutamise eeskirja, mille raames kõige energiatõhusama toote kasutamisest saab miinimumstandard; vii) tarkvara ja rakenduste väljatöötamisele kehtivaid kestlikkuse standardeid, mis motiveeriksid arendajaid kavandama tarkvara nii, et andmeliiklus ja rakendamisel riistvara kasutamine oleksid võimalikult minimaalsed. Komitee kiidab heaks Karlskrona kestliku disaini manifesti ja kutsub komisjoni üles töötama välja kõikehõlmavad kestlike tarkvaratoodete kriteeriumid (47) (48).

3.5.2.   Läbipaistvad tooteahelad

Digiüleminek peab suurendama tooteahelate läbipaistvust ja vastutustundlikkust. Komitee kiidab heaks Euroopa rohelises tegevuskavas esitatud ettepaneku, mida Saksamaa valitsus kordas oma hiljutises „Keskkonda toetavas digipoliitika kavas“, luua digitaalne tootepass, mis hõlmaks teavet tootmises kasutatud materjalide ja standardite kohta, et teha kindlaks Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse strateegia, (49) sh tööstandardite alusel need vajakajäämised, mis esinevad kestlikus tootmises.

3.5.3.   Koostööplatvormide tugevdamine

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriike üles toetama koostööpõhiste internetiplatvormide arendamist, tegutsedes neutraalsete vahendajatena, et saadavat kasu tootjate ja teenusepakkujate vahel paremini jaotada ning kaasata kodanikke ja tarbijaid valitsemisse, otsuste tegemisse ja kasude jagamisse.

Näiteks koostöös hallatav föderatsioon CoopCycle pakub üheksas Euroopa linnas tegutsevatele jalgrataste tarne kooperatiividele platvormitarkvara. Rendiplatvorm Fairbnb hõlmab sidusrühmadena linnu ja piirkondi. Annetades 50 % tuludest kohalikele kogukonnaprojektidele, aitab see platvorm luua Euroopa turismist uue ettekujutuse, mis on kasulik nii reisijatele kui ka võõrustajatele.

Komitee kutsub üles pakkuma poliitilist tuge, mis aitaks seesugustel platvormidel laieneda üle terve Euroopa. Kehtestada tuleb hanke-eeskirjad, millega tagataks, et kohalikud asutused saavad neile eelisõiguse anda.

3.5.4.   Internetis reklaamimine ja tarbimine

Komiteele teeb muret kasvav e-kaubanduse platvormide trend, mis soodustavad mittesäästvaid tarbimise vorme. Internetis tehtud ostuotsuste jälgimine ja isikustatud reklaamid soodustavad mittesäästvat massitarbimist. Komitee arvates ei lahenda isikuandmete kaitse üldmäärus andmete kolmandate isikute eesmärkidel kasutamise küsimust piisavalt ja kutsub Euroopa Komisjoni üles seda õigusakti andmete piisavuse (andmete minimeerimine) ja andmete kokkuviimise vallas tõhustama.

Komitee nõuab ka internetis reklaamimise piiramist. Paljudes liikmesriikides on reklaam avalikus ruumis, näiteks koolides, keelatud. Komitee toetaks reklaamivabu ruume internetis, eriti otsingumootorites ja sotsiaalmeedias. Komitee märgib, et umbes pool maailma internetireklaamist saadavatest tuludest (üle 300 miljardi USA dollari aastas (50)) läheb kahele Ameerika Ühendriikide ettevõttele: Google’ile ja Facebookile.

Komitee kiidab heaks sellised algatused nagu tehisintellektil põhinev keskkonnasäästliku tarbimise assistent (Green Consumption Assistant), mida on praegu välja töötamas Einstein Centre Digital Future ja Ecosia.org, mille eesmärk on edendada otsingumootoreid, et aidata tarbijatel osta kestlikemaid tooteid ja teenuseid.

3.6.   Kestliku arengu eesmärk nr 13 „Kliimameetmed“

3.6.1.   Digiüleminek keskkonna kaitsmiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks

Komitee kiidab heaks keskkonnakaitset ning transpordi, energiasüsteemide, hoonete, põllumajanduse ja teiste sektorite kestlikumaks muutumist toetavad digilahendused. Näiteks ühes Šveitsi uuringus leiti, et IKT sektor saaks aastas kulutada kuni 6,99 miljonit CO2-ekvivalenttonni (CO2e) vähem ja et selle süsinikujalajälg võiks olla 2,69 miljonit tonni CO2e aastas (51). Teistes uuringutes on tuvastatud veelgi suuremaid kokkuhoiu võimalusi (52). Ent komitee märgib, et majanduse ja ühiskonna üldine digipööre ei ole seni aidanud kaasa energianõudluse ja CO2-heite vähendamisele (53). Et kasutada IKT sektori potentsiaali aidata kaasa kliimameetmetele ja keskkonnakaitsele, on seega vaja toetavaid poliitikameetmeid, näiteks tagasipõrke- ja induktsiooniefekti leevendamiseks.

3.6.2.   Serverifarmide energiatarve

„Pilv“ koosneb füüsilistest andmekeskustest, mille rajamiseks kulub palju vahendeid ja töös hoidmiseks suur hulk energiat. Komitee kutsub komisjoni üles tegema ELi liikmesriikidega koostööd ELi andmekeskuste nimistu koostamiseks, mis hõlmaks energiatõhusust, elutsüklit ja kasutatud ehitusmaterjale. Komitee kiidaks ka heaks komisjoni õigusakti, mille eesmärk on integreerida andmekeskused linna eluasemerajoonidesse või äritsoonidesse, võimaldades heitsoojust kõige paremini ära kasutada.

Komitee soovitab luua võimalikult väikse energiatarbimise skeemi, mis muudaks kõige energiatõhusamate andmekeskuste praktika normiks. Komitee kiidaks heaks liikmesriikide ühise kokkuleppe anda luba kasutada uute andmekeskuste ehitamisel täielikult taastuvenergiat.

Komitee soovitab riiklikes kliimakaitse algatustes ja energiasüsteemi ümberkujundamise toetamisel kasutada tehisintellekti.

—	Komisjon peaks pakkuma meetmeid, kuidas liikmesriigid saavad edendada kestlikumaid tehisintellektilahendusi, nagu soovitati tehisintellekti käsitlevas valges raamatus.

—	Tehisintellekti juhitud autonoomsed sõidukid võivad liikluse optimeerimise ja keskkonnahoidliku autojuhtimise algoritmide või täielikult elektritoitel sõitvate autonoomsete sõidukite parkide ja sõidujagamise teenuste abil vähendada linnatranspordist tingitud kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

—	Tehisintellekt võib suurendada taastuvenergia nõudluse ja pakkumise prognoositavust jaotusvõrkudes ja tõhustada energia salvestamist, tõhusust ja koormuse reguleerimist.

3.7.   Arukad linnad ja teised näited

Komitee kiidab heaks aruka linna tehnoloogiate pilvepõhised rakendused, mis haldavad andmeid reaalajas, et võimaldada paremini otsuseid teha, näiteks sujuvama prügiveo, liiklusummikute vähendamise, parema õhukvaliteedi tagamise ja tõhusama energiajaotuse (mille süsteemid põhinevad täiel määral taastuvenergial, võrguhaldusel ning elektri kõikuval pakkumisel ja nõudlusel) vallas.

3.7.1.

Tähtis valdkond on liikuvus, sealhulgas liikuvusteenuste mõiste, mis tingib avaliku ruumi, andmete ja taristu parema kasutamise, et vähendada ühis- ja eratranspordi integreerimise kaudu süsinikdioksiidi heitkoguseid. Mitmeliigilise transpordi võrgustik, mis hõlmab rattaringlust, ühisautode kasutamist, ühistransporti, taksosid ja teisi transpordiliike, võib muuta ühis- ja jagatud transpordi palju atraktiivsemaks ja vähendada autode kasutamist. Kolm head näidet liikmesriikidest on järgmised: — Amsterdam jagab huvitatud isikutega liiklusandmeid, et töötada välja ühistranspordiga integreeritud kaardirakendusi; — Barcelona kuulus metrooliin nr 9 on 47,8 km pikk ja seda mööda saab juhita rongidega lennujaama ja rongijaamadesse; — Kopenhaageni uudset nutijalgrataste süsteemi kasutatakse õhukvaliteedi ja liiklusummikute jälgimiseks ja haldamiseks.

3.7.2.

Komitee kiidab heaks Barcelona aruka ja kestliku poliitika ning ELi aruka linna projektid, nagu: — Projekti REMOURBAN (54) raames katsetatakse mitmesuguseid linnu uuendavaid tehnilisi uuendusi ja ärimudeleid. Projektis osalevad Valladolid (Hispaania) ja võimalik et ka Serain (Belgia) ja Miskolc (Ungari). — Turismilinnad, nagu Valencia (Hispaania), Dresden (Saksamaa) ja Antalya (Türgi), on ELi arukate linnade projekti MAtchUP (55) suunanäitajad.

3.7.3.

Kestlik turism on COVID-19 puhangut taastumise võti. Selleteemalisi hiljutisi komitee arvamusi (56) tuleb edasi arendada. Eelkõige peaksime innustama saastevabade transpordiliikide, näiteks jalgrataste ja ühise transpordi kasutuselevõttu, töötama välja aina vähem kütust kasutavaid õhusõidukite mootoreid ja edendama ökomärgise sertifitseerimissüsteemi kasutamise abil majutusasutuste renoveerimist.

3.7.4.

Komitee kiidab heaks kestlikud lähenemisviisid põllumajanduse digiüleminekul ja viitab komitee arvamusele Euroopa Komisjoni strateegia „Talust toidulauani“ kohta (57). Komisjoni eesmärk on tagada, et ka väiksed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted saavad digilahendustest vajaliku agroökoloogilise ülemineku jaoks kasu, kui nad seda soovivad ja kui need lahendused on rahaliselt jätkusuutlikud ja jäävad põllumajandustootjate endi kontrolli alla. On hulgaliselt uudseid tehnoloogilisi rakendusi, millest paljud on selgelt kasulikud, kui ühiskond liigub kestlikuma toidutootmise poole (nt droonid põllukultuuride ja loomade jälgimiseks, külvi-, rohimis-, viljakoristus- ja lüpsirobotid ning nn vertikaalsete aedade väljavaade linnades, kus kasutatakse vett palju vähem ja kus kohalik pakkumine on madalam). Kutsume selles kontekstis üles kasutama kaasomandit, ühiste andmebaaside skeeme (58) ja teisi uudseid mudeleid. Põllumajanduses kaasnevad digipöörde haldamisega keerulised probleemid. Siinkohal rõhutame, kui olulised on sellised algatused nagu FAIRshare, (59) mis edendab põllumajandustegevuse optimeerimiseks digivahendite kasutamist. Selles kontekstis on eriti oluline oskuste ja usalduse suurendamine, tegeledes sama ajal maapiirkondade digilõhe kõrvaldamisega.

3.7.5.

E-tervishoid on teadlike, tõendipõhiste otsuste tegemisel, raviprotsesside läbipaistvuse tagamisel, vigade esinemise vähendamisel, diagnoosimise täpsuse ja kulutõhususe suurendamisel ning ooteaegade ja raiskamise vähendamisel keskse tähtsusega. Pandeemiast tingitud suhtlemisdistantsi ja karantiini nõue on teadlikkust võimaliku e-tervishoiusüsteemi loomisest oluliselt suurendanud.

---

(1)  https://www.un.org/sustainabledevelopment/development-agenda/.

(2)  https://unfccc.int/process-and-meetings/the-paris-agreement/the-paris-agreement.

(3)  https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2019/ET/COM-2019-640-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF.

(4)  Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, https://circulareconomy.europa.eu/platform/en.

(5)  Ringmajanduse tegevuskava, https://ec.europa.eu/environment/circular-economy/.

(6)  https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/factsheet_1_en.pdf.

(7)  Komitee arvamus „Meile vajalik jätkusuutlik majandus“ (ELT C 106, 31.3.2020, lk 1).

(8)  Komitee arvamus „Kestlik tootmine ja tarbimine“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 51).

(9)  Komitee arvamus „Euroopa digituleviku kujundamine“ (ELT C 364, 28.10.2020, lk 101).

(10)  Valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/commission-white-paper-artificial-intelligence-feb2020_et.pdf.

(11)  Selles kontekstis tuleb konkurentsivõimelisust määratledes lähtuda peale kvantiteedi ka kvaliteedist, et tasakaalustada majanduslik jõukus, keskkonnaaspektid ja sotsiaalne kaasamine.

(12)  Need on maailma kestliku arengu ärinõukogu iga-aastase ettevõtete keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste teemalise aruandluse ja avalikustamise seitsmenda ülevaate (2019) alusel kõige sagedamini nimetatud kestliku arengu eesmärgid.

(13)  UNESCO „Steering AI and advanced ICTs for knowledge societies: a Rights, Openness, Access, and Multi-stakeholder Perspective“ („Tehisintellekti ja kõrgetasemelise IKT suunamine teadmusühiskonnale: õigused, avatus, juurdepääs ja mitut sidusrühma hõlmav vaatenurk“).

(14)  Näiteks Ameerika Ühendriikide Google/Alphabet, Apple, Facebook, Amazon ja Microsoft ning Hiina Alibaba ja Tencent.

(15)  Näiteks Prantsusmaal kehtestatud digiteenuste maks, ent seda peeti ELi-väliseid ettevõtteid diskrimineerivaks.

(16)  Robotiseerimisest, automatiseerimisest, tehisintellektist, tööjõu tulemuslikkuse parandamisest ja sektori muutumisest tingitud ratsionaliseerumine.

(17)  Koostöörobot on koostööd tegev robot, mis võib inimeste kõrval tööd teha, võttes üle korduvad, soovimatud või ohtlikud tööülesanded ja luues uusi, tasuvamaid ülesandeid.

(18)  Muro/Maxim/Whiton, Automation and Artificial Intelligence: How machines are affecting people and places, 2019.

(19)  Frey/Osborne, The future of employment: How susceptible are Jobs to Computerisation?, 2013. Autorid ei esita konkreetseid väiteid selle kohta, kui kiiresti see protsess võib toimuda, rääkides selle asemel üsna umbmääraselt ühest kuni kahest kümnendist.

(20)  Ziehran/Gregory/Arntz, The risk of automation for jobs in OECD countries: a comparative analysis, OECD Social, Employment and Migration, 2016.

(21)  Rahvusvaheline Robootika Föderatsioon, „The Impact of Robots on Productivity, Employment and Jobs“ (Robotite mõju tootlikkusele, tööhõivele ja töökohtadele), 2017.

(22)  Ziehran/Gregory/ Arntz: Racing With or Against the Machine?, 2016.

(23)  Maailma Majandusfoorum: 2018. aasta aruanne „The Future of Jobs“ („Töökohtade tulevik“).

(24)  Muntaner, Digital Platforms, Gig Economy, Precarious Employment, and the Invisible Hand of Social Class, 2018.

(25)  For a typology of Crowdwork Platforms see: Howcroft/Bergvall-Kåreborn, A Typology of Crowdwork Platforms, 2019.

(26)  Uws et al., Crowd work in Europe: Preliminary results from a survey in the UK, Sweden, Germany, Austria and the Netherlands, 2016.

(27)  Berg, Income security in the on-demand economy: Findings and policy lessons from a survey of crowdworkers, 2015.

(28)  Bartmann, The Return of the Servant, 2016.

(29)  Sealhulgas aktsionäride vara ja dividendid digiplatvormidelt, tehisintellekti, robotiseerimise jt seesuguste valdkondade juhtettevõtetelt.

(30)  Stockhammer, Determinants of the Wage Share, 2017.

(31)  Hudson, The Road to Debt Deflation, Debt Peonage, and Neofeudalism, 2017.

(32)  Lange/Santarius, Smart Green World? Making Digitalisation Work for Sustainability, 2020.

(33)  Cf. Staab, The consumption dilemma of digital capitalism., 2017.

(34)  Summers, Larry Summers at IMF Economic Forum, 2013.

(35)  Teulings/Baldwin, Secular Stagnation: Facts, Causes and Cures, 2014.

(36)  Nt otsingumootorid või asjade internet, e-kaubandus ja sotsiaalmeediaplatvormid.

(37)  Feiner, „Amazon admits to Congress that it uses ‘aggregated’ data from third-party sellers to come up with its own products“, 2019.

(38)  India välismaiste otseinvesteeringute määruse lõike 5.2.15.2.4. punkt v: „Üksusel, millel on osalus e-kaubanduse turuüksuses, […] ei lubata selle turuüksuse hallataval platvormil oma tooteid müüa“.

(39)  Eriti avalike hüvede valdkonnas (tervishoid, liikuvus, linn) tegutsejate korral.

(40)  Nt avalik otsingumootor, GAIA X pilveserver või kodanikuühiskonna hallatavad sotsiaalmeediaplatvormid.

(41)  Näiteks tarbijatevaheline ostude (ja kogemuste) kohta teabe vahetamine, kasutatud toodete vahetus, toodete ise valmistamise ja tarbimise digitaalsed vormid, kohaliku tasandi digiplatvormid kohalike ettevõtete toetamiseks ja sobivatel juhtudel lühikesed tarneahelad.

(42)  Nt Belgia mahe- ja hooajalisi toiduained pakkuv platvorm „La ruche qui dit oui“.

(43)  Näiteks teave konkreetse toote tootmise, keskkonnamõjude, koostise, kasutamise, parandatavuse ja kasutatavuse kohta.

(44)  Komitee arvamus „Tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamine ELis“ (ELT C 190, 5.6.2019, lk 9).

(45)  NB! Keskmiselt tagastatakse üks kaheksast internetis ostetud pakist, https://www.salecycle.com/blog/featured/ecommerce-returns-2018-stats-trends/.

(46)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(47)  C. Becker et al (2015), Sustainability Design and Software: The Karlskrona Manifesto, in IEEE/ACM 37th IEEE International Conference on Software Engineering, lk 467–476, doi: 10.1109/ICSE.2015.179.

(48)  Vt ka Kern et al (2018), Sustainable software products – Towards assessment criteria for resource and energy efficiency, Future Generation Computer Systems, Bd. 86, s. 199–210, doi: 10.1016/j.future.2018.02.044.

(49)  „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas“, COM(2011) 0681.

(50)  Emarketer.com.

(51)  Hilty & Bieser (2017): Opportunities and risks of digitalisation for climate protection in Switzerland.

(52)  Nt GESI/Accenture (2015): SMARTer2030. ICT Solutions for 21st Century Challenges.

(53)  Lange & Santarius (2020) Smart Green World. Making Digitalization Work for Sustainability; Lange, Pohl & Santarius (2020): Digitalization and Energy Consumption. Does ICT Reduce Energy Demand?

(54)  http://www.remourban.eu/.

(55)  https://www.matchup-project.eu/.

(56)  Komitee arvamused „Rahvusvaheline kaubandus ja turism – kestliku arengu ülemaailmne kava“ (ELT C 14, 15.1.2020, lk 40), „Turism ja transport aastal 2020 ja pärast seda“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 219).

(57)  Komitee arvamus „Talust toidulauani: jätkusuutlik toidustrateegia“, 2020 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 268).

(58)  Näiteks põllumeestele mõeldud sõltumatu andmeplatvorm JoinData (join-data.nl).

(59)  https://www.h2020fairshare.eu/