Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks““

[COM(2020) 103 final]

(2020/C 429/26)

Raportöör:	Milena ANGELOVA
Kaasraportöör:	Panagiotis GKOFAS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 22.4.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	22.7.2020
Vastuvõtmine täiskogus	18.9.2020
Täiskogu istungjärk nr	554
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	219/0/0

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab pikisilmi oodatud ja vajaliku väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) strateegia heaks. Komitee tunnustab strateegia kõikehõlmavat ja süstemaatilist käsitlusviisi ning kiidab asjaolu, et selles antakse ülevaade olemasolevatest kasulikeks osutunud tööriistadest, vahenditest ja meetmetest, parandatakse neid veelgi ja seatakse nad ühisesse hästi koordineeritud raamistikku. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles strateegiat rakendama, võttes vastu sidusa, integreeritud ja valdkondadevahelise käsitlusviisi, millega pööratakse VKEdele suurt tähelepanu kõigis olulistes poliitilistes otsustes, nagu roheline kokkulepe, tööstusstrateegia, ELi eelarve kujundamine ja Euroopa majanduse taastekavale hoo andmine.

1.2.

Komitee on pühendunud sellele, et aidata VKEde jaoks strateegiat kiiresti ellu viia, ning toetab mitmetasandilise valitsemise rakendamist. ELi tasandil peab peadirektoraadiülene VKEde rakkerühm tagama järgmist:

—	põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“ rakendatakse kõigis VKEsid mõjutavates poliitikavaldkondades, eeskätt Euroopa majanduse taastekava, programmi „Invest EU“, maksevõime toetamise rahastamisvahendi ning Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava puhul;

—	Euroopa poolaasta programmi ja loodud VKEde tulemustabeli raames tuleb järgmise põlvkonna VKEde strateegiat ja väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ nõuetekohaselt ellu viia ja hinnata;

—

liikmesriigid kohustuvad kindlalt rakendama VKEde strateegiat, sest paljud ELi poliitikavaldkonnad on ebaõnnestunud negatiivsete reaktsioonide, tegevusetuse või kõrvalehoidumise tõttu, sealhulgas ülereguleerimise tõttu riiklikul tasandil; siinkohal tuleb pöörata eritähelepanu naiste positsioonile selles ettevõtluskeskkonnas;

—	VKEsid ja sotsiaalpartnereid esindavatel organisatsioonidel on keskne ja suurem roll ning nad saavad anda konstruktiivse panuse, mis komisjoni praeguses ettepanekus puudub;

—	ökosüsteemide kui rahastamise prioriteetsete valdkondade kontseptsioon võetakse kasutusele alles pärast põhjalikke konsultatsioone VKEsid esindavate organisatsioonidega ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et see kajastaks õigesti VKEde tegelikku olukorda, kuna see tundub liiga julge samm.

1.3.

Võttes arvesse asjaolu, et ettepanek avaldati enne COVID-19 pandeemia puhkemist, palub komitee komisjonil koostada järgmise põlvkonna VKEde strateegia, milles tuleks teha ülevaade VKEde toetusmeetmetest Euroopa majanduse taastekavas, mis aitaks VKEdel leevendada liikumispiirangu, suhtlemisdistantsi hoidmise ja terviseturbe meetmete negatiivset mõju nende äritegevusele ja kiiresti taastuda. Komitee kiidab heaks ELi eelarvega seotud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomise, kuid sooviks näha tõelist tagatist, et vahend jõuab selleks kohandatud toetusmeetmeid pakkudes kõigi abivajavate VKEdeni. See nõuab põhjalikumat poliitika läbivaatamist ning täpsemaid ja konkreetsemaid ettepanekuid, kuidas edendada digiüleminekut, innovatsiooni ja kestlikkust VKEdes.

1.4.

Järgmise põlvkonna VKEde strateegia vajab tugevat rakendusraamistikku ja poliitika sidusust. Komitee soovitab, et komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi, nõuandvate organite ja ELi ametite vahel lepitaks kokku mitmeaastane rakenduskava, milles oleksid konkreetsed vahe-eesmärkide näitajad ning lühiajaliste, keskmiste ja pikaajaliste eesmärkide saavutamise ajakava.

1.5.

Komitee kutsub üles andma VKEde organisatsioonidele suuremat vastutust VKEde strateegia rakendamisel, sealhulgas tagades ELi programmi VKEde organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamiseks ja ühismeetmete toetamiseks, et viimased toimiksid ühtse teabe- ja tehnilise abi kontaktpunktina, kaasates neid tihedalt VKEde saadikute määramisse ja nende töövarjuks olemisse ning võttes saadikute tõhususe mõõtmiseks kasutusele järelevalvesüsteemi. Selleks, et Euroopa ettevõtlusvõrgustik täidaks VKEde nõustamisel suuremat osa, nagu komisjon kavandanud on, eriti kestlikkusele ülemineku osas, tuleb seda põhjalikult reformida, kuna enamikus liikmesriikides ei jõua Euroopa ettevõtlusvõrgustik VKEdeni ja kindlasti mitte käsitööettevõtjateni. Komitee leiab, et eraldi selleks määratud ELi sõltumatu vaatlusrühm peab korrapäraselt jälgima, hindama ja kontrollima strateegia rakendamise edenemist ja tõhusust, et vajaduse korral kiiresti parandusmeetmeid välja töötada ja nende kohta ettepanekuid teha.

2. Üldised märkused ja tulevikku suunatud käsitlusviis

2.1.

Komitee palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda tõsiselt VKEde konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse edendamiseks ning nende mitmel teguril põhineva tootlikkuse parandamiseks, samuti tavapärase äritegevuse toetamiseks võetavate meetmete ulatuse laiendamist ja tõhusa rakendamise tagamist. Tunnistades innovatsiooni ja digiülemineku olulisust, juhib komitee siiski tähelepanu asjaolule, et valdav enamik ELi VKEsid vajab oma tehnoloogia ajakohastamiseks, personaliküsimustega tegelemiseks ja ettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks tuge.

2.2.

Komitee kiidab heaks komisjoni kavatsuse rakendada meetmeid, mis on suunatud kõigi VKEde alarühmade (nt väärtust loovad ettevõtjad, mikroettevõtjad, väikesed ettevõtjad, avaliku sektori ettevõtted, pereettevõtted ja traditsioonilised ettevõtjad, samuti äärealadel tegutsevad ettevõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad, käsitööettevõtjad ja samuti sotsiaalsed VKEd) konkreetsetele vajadustele, kuna kokkusobivus nende konkreetsete vajadustega on peamine edutegur.

2.3.

Kõiki Euroopa taastefondi VKEdele keskenduvaid komponente, näiteks uut maksevõime toetamise rahastamisvahendit, tuleb süstemaatiliselt jälgida, et tagada nende võime pakkuda VKEdele vajalikku tuge.

2.4.

Komitee kutsub komisjoni üles koostama realistliku mitmeaastase rakenduskava, milles oleks selgelt välja toodud sobivad ressursid ja meetmed, konsultatsioonid ja ühismeetmed sotsiaalpartneritega, sõltumatu eduaruanne, järelevalve ja mõjuhindamise mehhanismid. Digiülemineku õnnestumiseks on hädavajalik, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmid „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ oleksid paremini VKEdele suunatud ja tagaksid õiglasema geograafilise ulatuse. Komitee rõhutab, kui oluline on suunata VKEde rahastamis- ja toetusmeetmed tõhusalt mikroettevõtjatele, sealhulgas traditsioonilistele ettevõtjatele.

3. 1. sammas

3.1.

Komitee kiidab heaks, et tunnustati vajadust kohandada toetusmeetmeid VKEdele ning aidata neil jõudsalt kasvada kliimaneutraalsel, ressursitõhusal, digitaalselt asjatundlikul ja paindlikul viisil. Kestlikkuse nõustajad ja digivabatahtlikud võivad aidata VKEdel muutuda digitaalsuutlikuks, ajakohastada oma tehnoloogiat, valmistuda edukaks üleminekuks kestlikkusele ning leida ressursitõhusaid ja kliimaneutraalseid lahendusi. ELi, riiklikud ja piirkondlikud VKEde organisatsioonid peavad lihtsustama ja suurendama nende ülesandeid ja vastutust.

3.2.

Komitee hindab sotsiaalpartnerite erilist rolli ja loodab, et partnerluspõhimõtet tugevdatakse veelgi ja liikmesriigid rakendavad seda tõhusamalt. ELi, riiklikel ja kohalikel VKEde organisatsioonidel on tähtis osa selles, et aidata VKEdel olla VKEde poliitika toetusmeetmest rohkem teadlikud ja neid mõista, eriti sellistel suuremat osa esindavatel VKEdel, kes on traditsioonilised ja/või mikroettevõtjad ja/või tegutsevad äärealadel ja maapiirkondades ning peavad jõudma järele digipöörde kiirele tempole. Komitee on valmis toetama seda, et need organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid osaleksid võrgustikus, kus sotsiaaldialoogi raamistikus kogutakse ja vahetatakse toetusmeetmete ja konkreetse sotsiaalse lepituse parimaid tavasid ja ideid.

3.3.

Komitee kiidab heaks selliste mehhanismide laia valiku, mis hõlbustavad VKEde üleminekut kestlikkusele/ringlusele ning nende vastavust õigusaktidele. Komitee rõhutab, kui oluline on kiiresti rakendada ringmajanduse tegevuskava ning kehtestada süsinikuhinnale julge alampiir ja süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism. Komitee rõhutab õiglase ülemineku mehhanismi võimet toetada digimajanduse esilekerkimist ja soovitab vajaduse korral võtta sotsiaalseid ja toetusmeetmeid, et kriis ja vähese CO2 heitega ringmajandusele üleminek ei kahjustaks kõige nõrgemaid, sealhulgas on vaja toetada erasektorit, eriti VKEsid, kui tekib negatiivne mõju. Julgustamaks VKEsid muutuma keskkonnasäästlikumaks, tuleb rohepöörde edendamiseks stimuleerida nende radikaalsete ja murranguliste uuenduste potentsiaali. Sobiva mitterahalise ja seadusandliku toe abil saavad VKEd uuenduslikke ja kestlikke tavasid suurematest ettevõtjatest kiiremini ära kasutada.

3.4.

Tõhus intellektuaalomandiõiguse poliitika on uuenduslike ettevõtjate, eriti VKEde ja idufirmade edu võti. Intellektuaalomandiõigused, sealhulgas patendid, kaubamärgid, autoriõigused ja muud teadmistepõhised varad, peavad muutuma paljude VKEde äristrateegiate lahutamatuks osaks. Ettevõtjad vajavad kindlat ja usaldusväärset intellektuaalomandiõiguste raamistikku, mis sobib digitaalajastusse. Kiiresti tuleks toimima panna ELi ühtne patendisüsteem, et tagada õiguskindlus ja võimaldada VKEdel oma leiutisi mõistliku hinnaga ja väiksema halduskoormusega arendada ja kaitsta. VKEde oskusteabe edasiseks arendamiseks ja kaitseks on oluline komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa Patendiameti koostöö põhine käsitlusviis, mis aitab laiendada patenditaotlusteenuseid, sealhulgas rahalist tuge, parandada VKEde juurdepääsu õigusemõistmisele patendiõiguse rikkumise korral (eriti ennetava kindlustusskeemi kaudu) ning kujundada ümber Euroopa Patendiameti kaebuste menetlus.

3.5.

Ettevõtlus on VKEde liikumapanev jõud. Komitee palub komisjonil keskenduda rohkem ettevõtlusalgatuse, ettevõtliku mõtteviisi ja riskimise teabepõhise meetodi edendamisele, täiustamisele ja viljelemisele, samuti finantsraskustesse sattunud ettevõtjatest positiivsema kuvandi loomisele. Kuigi see on väga tähtis, ei piisa ainult keskendumisest ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste andmisele kõigil õppeastmetel, vaid keskenduda tuleks ühiskonnas ettevõtjate osa väärtustamise suurendamisele, sealhulgas heade näidete tutvustamise ja eeskujude näitamise kaudu. Edendada tuleks ettevõtjate täiendusõpet ja koolitamist. Strateegia võiks sätestada meetmed ELi-sisese ja kolmandate riikide tööjõu liikuvuse edasiseks suurendamiseks ning uurida lisaks ELi lihtsustatud viisarežiimile ka muid vahendeid. Komisjon peab koos liikmesriikidega pakkuma VKEdele uuendustegevuseks vajalikku taristut, st laboreid, IKT rajatisi, büroohooneid ning juriidilist ja intellektuaalomandiga seotud tuge, mille piisav tase aitaks märkimisväärselt alandada ettevõtluse alustamise künnist ja avada turu osalise tööajaga ettevõtjatele. Samuti võiks komisjon motiveerida valitsusasutusi pakkuma keskkonda, kus VKEd saaksid oma prototüüpe katsetada, hõlbustades seeläbi investorite tehnilise riski vähendamise teel uuenduslike VKEde rahastamist. Samuti on keskse tähtsusega tõhus oskuste prognoosimine, mõjutades sel eesmärgil koolide õppekavasid.

3.6.

Inimressursid on konkurentsivõime peamine määrav tegur, seda eriti VKEde jaoks, kellel on kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamiseks, motiveerimiseks ja hoidmiseks tavaliselt vähem organisatoorseid, juhtimis- ja finantsvahendeid. Seetõttu rõhutab komitee, kui oluline on muu hulgas rahaliste vahendite abil aidata VKEdel värvata kogenud ja kvalifitseeritud töötajaid, ning loodab, et see on tulevase oskuste pakti VKEdele pühendatud komponendi oluline osa. Komitee toetab valitsuste, tööandjate, piirkondade ja üksikisikute jagatud vastutust tööjõu täiendus- ja ümberõppe ees. Kutseharidus ja -õpe peab koos kolmanda taseme hariduse edendamisega saama esimese järgu võimaluseks, et toetada tööturustaatuste vahelist liikumist. On oluline, et õppekavad oleksid orienteeritud õpitulemustele, kuna see aitab soodustada õigeaegseid ja tõhusaid üleminekuid.

3.7.

Ülioluline on VKEde digitaalse suutlikkuse parandamine. See peab algama kõige vähem ettevalmistatud VKEde rühmadest, nt mikroettevõtjad ja väga traditsioonilised ettevõtjad, kellel on digitehnoloogia vallas vähe või üldse mitte kogemusi. Neile peavad olema suunatud nii VKEdest ettevõtjatele kui ka nende töötajatele mõeldud digitaalsed lühikursused ning nende vajadusi tuleb digitaalse innovatsiooni keskuste kujundamisel veel enam käsitleda, et võimaldada neil oma kutseoskusi täiendada ja täiustada ning saada tehnoloogia vilunud kasutajaks. Digitaalse innovatsiooni keskused peaksid olema nõuetekohaselt varustatud, et aidata VKEdel riskihindamisi teha, ning peaksid andmeid tõhusalt kaitsma. Komitee toetab väljakuulutatud Euroopa andmestrateegiat, mille eesmärk on muuta andmed laiemalt kättesaadavaks ja võimaldada andmevooge ettevõtjate ja valitsuste vahel. Tagada tuleb andmete vaba liikumine. Ettevõtjatevahelist andmete jagamist tuleks julgustada, et parandada väärtusahelate koostööd ja pakkuda võimalusi ELi majandusliku jõu suurendamiseks, parandades andmete (valitsuse või väärtusahela kaudu) jagamist ja ülekantavust käsitleva teabe kättesaadavust ja juurdepääsetavust.

3.8.

ELi lairibavõrku, mis on digiülemineku oluline eeltingimus, tuleb põhjalikult laiendada, et ettevõtjad saaksid rohkem digitehnoloogiale üle minna, ilma et ükski neist maha jääks. Kuna ELis on areng selles vallas endiselt liiga piiratud, eriti maapiirkondades, kus asub palju VKEsid, peaksid kõik muud kogu ELi hõlmavad algatused seda juba algusest peale arvesse võtma ja seda arvestades tegutsema.

3.9.

Komitee kutsub üles võtma sihtotstarbelisi toetusmeetmeid, mis keskenduksid selliste sektorite nagu tervishoiu, hariduse, avaliku halduse, toidu ja põllumajanduse, tootmise ja transpordi digiüleminekule ja paremale ühendatusele. Digiüleminek peaks põhinema avatusel (st sõltumatusel), lihtsusel, intelligentsusel, automatiseerimisel, usaldusel ja turvalisusel, samal ajal kui püüame luua uusi ärimudeleid, menetlusi, tarkvara ja süsteeme. See on ELi kliimavaldkonna ja majanduse taastamise tegevuse keskmes. EL peaks kiirendama investeeringuid energiatõhususse, transporti, vähese CO2 heitega hoonetesse ja tööstusprotsessidesse, kus digiüleminekul on oluline osa.

3.10.

Komitee soovitab kiirendada asukohast sõltumatute suure võimsusega ja turvaliste võrkude kasutuselevõttu, ergutades erainvesteeringuid ning suurendades maapiirkondade ja hõredalt asustatud piirkondade rahastamist. Kui tavapärane tegevus taastub, tuleks kiirendada ka kavandatud spektrijaotusi, mis võisid COVID-19 kriisi tõttu viibida. Sel ajal peaksid valitsused prioriteediks seadma ka uued litsentsivabad ja litsentsitavad spektrijaotused, et muuta traadita ühendatus kindlamaks.

4. 2. sammas

4.1.

Komitee kiidab heaks erilise tähelepanu, mida pööratakse VKEdele ning ühekordsuse ja vaikimisi digitaalsuse põhimõtete rangele kohaldamisele. Komitee kutsub komisjoni üles rakendama uut strateegiat ka VKEsid toetava põhimõtte alusel ja hoiatab, et mis tahes viivitus VKEdele suunatud toetusmeetmete rakendamises oleks väga riskantne. VKEd kogevad praegu suuremaid katsumusi kui kunagi varem: COVID-19 pandeemia negatiivne mõju, tihe konkurents, kvalifitseeritud tööjõu nappus, uued töö- ja tarbimisvormid, üha keerukam ja raskem teabevoog, piiratud ressursid innovatsiooni jaoks, ettevõtjate rolli pidev vähendamine, muutlikud finantsturud, raskused rahastuse saamisel, suur sõltuvus väliskeskkonnast ja piiratud läbirääkimispositsioon. Seoses VKEde ülereguleerimise mõju hindamisega kordab komitee oma seisukohta, et regulatiivse koormuse vähendamise eesmärgid peaksid põhinema põhjalikul VKE-testil, usaldusväärsetel mõjuhinnangutel ja põhjalikul hindamisel, sealhulgas kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega peetaval dialoogil. Ent liikmesriigis kehtivat kodanike, tarbijate, töötajate, investorite ja keskkonnakaitse taset ei tohi ELi õigusaktide rakendamisel ohustada.

4.2.

Hilinenud maksmise küsimus nõuab endiselt põhjalikku kaalumist ning hilinenud maksmise direktiivi kavandatud läbivaatamine on oluline samm, mida rakendades tuleks tihedalt VKEde sidusrühmadega konsulteerida. Kõlbelise käitumise edendamiseks võiks olla kasulik sekkuda kultuurilisel tasandil. Selles mõttes võiks selle protsessi toetamiseks erimeetmena luua töövahendi, näiteks veebisaidi, kus ettevõtjatel palutakse järgida teatavaid õigeaegse maksmisega seotud põhimõtteid. Et kaitsta VKEsid suuremate ettevõtjate parema läbirääkimispositsiooni eest, soovitab komitee, et komisjon laiendaks ja tugevdaks sätteid, mis käsitlevad ebaausaid ettevõtjatevahelisi ning ettevõtjate ja platvormide vahelisi kauplemistavasid, laiendades neid kõigile sektoritele, potentsiaalselt osana ELi konkurentsiseadusest, kusjuures VKEdel peaks olema võimalus esitada konfidentsiaalseid kaebusi keskasutusele, milleks ELis võiks olla konkurentsi peadirektoraat.

4.3.

Kooskõlas oma varasemate arvamustega väljendab komitee kahtlust VKEde saadikute võrgustiku tegeliku kasu suhtes, kuna see ei ole kõigis liikmesriikides täies mahus toimiv, ja selle tõelise lisaväärtuse pakkumise võime suhtes. Komitee soovitab ELi VKEde saadikute rolli loomise asemel tugevdada VKEde organisatsioonide rolli, kuna saadikute rolli loomine ei taga kuidagi VKEdele soodsate määruste vastuvõtmist. Komitee soovitab, et riiklik VKEde saadik tuleks ametisse nimetada kokkuleppel riiklike VKEde organisatsioonidega, mis peavad olema saadikuga pidevas kontaktis ja neid pidevalt vastutama panema. Järgmise põlvkonna VKEde strateegia ja väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ rakendamine tuleb lisada Euroopa poolaasta programmi ja loodud VKEde tulemustabelisse.

4.4.

Reguleeritud testimiskeskkonnad on osutunud kasulikuks vahendiks ja komitee kutsub üles neid VKEsid käsitlevate määruste kehtestamisel laialdasemalt kasutama ning neid riikide seadusandjate seas paremini edendama. Komisjon peaks selgitama, kuidas, kus ja miks neid reguleeritud testimiskeskkondi rakendatakse. Mõjuhinnangus on endiselt vaja parandada VKEde analüüsi, et veenduda, kas kõik kavandatud õigusaktid on VKEdele soodsad. Komisjoni uus tulevikukindluse platvorm peaks keskenduma suuresti võimaliku koormuse kontrollimisele, mis võib takistada sotsiaal-majanduslikku taastumist. EL peaks looma ka ELi tasandil reguleeritud testimiskeskkonnad, et nii parandada ühtset turgu, tagada, et see soodustab ühtlustamist, ja pakkuda innovaatoritele viivitamata kogu Euroopas innovaatiliste lahenduste jaoks õiguskindlus. ELis on rohkem idufirmasid ja innovaatilisi VKEsid kui USAs või Hiinas, kuid uuringud näitavad, et need ettevõtjad eelistavad oma innovaatilisi lahendusi juurutada väljaspool Euroopat. Sellel on palju põhjuseid, sealhulgas rahaliste stiimulite puudumine Euroopas ja killustatud ühtne turg. Seega seisneb reguleeritud testimiskeskkondade kasutuselevõtu tähtsus selles, et need julgustaksid ettevõtjaid Euroopasse jääma ja loodetavasti aitaksid pikas perspektiivis luua Euroopa edulugusid.

4.5.

Hangete kättesaadavamaks ja VKEdele soodsamaks muutmine hoiab ära piiriülese kuritegevuse ja turu kuritarvitamise. VKEde julgustamine aktiivsemalt osalema solidaarsuses ning strateegilistes ja esmatähtsates sektorites, nagu tervise- ja ohutuskaubad/-teenused, lennundus-, kosmose- ja kaitsevaldkond, on tõhus viis nende paremaks integreerimiseks väärtusahelatesse ning oleks kindlasti positiivne ilming kaubandussüsteemis, mis võitleb kasvava protektsionismiga. Lisaks on COVID-19 puhang näidanud, kui oluline on mitmekesistada tarneahelaid ning tuua neid tagasi/lähemale, ning on väga tähtis aidata VKEdel leida selles protsessis oma koht. Kriis on andnud ka palju näiteid selle kohta, kui habras ühtne turg endiselt on. Vaja on tegevuskava, et tagada kõigi sektorite tõrgeteta toimimine, mis on VKEde jaoks keskse tähtsusega, ning julgustada VKEsid aktiivselt välisturgudele laienema.

4.6.

Komisjon peab riigihangete VKEdele kättesaadavaks tegemisel kaugemale pürgima ning püüdma koostöös avalike teenuste pakkujatega muuta riigihanked läbipaistvamaks ja tagada riigihankelepingute vastavuse ELi ühtse turu eeskirjadele. Komitee soovitab seda teha eelkõige järgmistel viisidel:

—	suurendada ja pidevalt jälgida VKEde osalemise määra;

—	lihtsustada haldusmenetlusi ning pakkuda paremaid avalikke ja digitaalteenuseid;

—	määrata igas liikmesriigis ühtne kontaktpunkt, kus saab registreerida ja jälgida riigihangetega seotud kaebusi või neid puudutavaid küsimusi;

—	parandada juurdepääsu pakkumismenetluste tulemuste vaidlustamise menetlustele.

4.7.

Samuti peab EL kaubanduse kaitsemeetme uurimise käigus jätkama oma jõupingutusi, et saavutada parem läbipaistvus ja tihedam koostöö kogu ELi tööstusega, ning jätkama VKEde juurdepääsu hõlbustamist nendele vahenditele.

4.8.

Komitee tunneb muret raskuste pärast, mida jaemüügisektor on kogenud, eriti COVID-19ga seotud liikumispiirangu ajal, ning nõuab konkreetseid tugi- ja müügiedendusmeetmeid.

4.9.

Ühtne digivärav, mis on ühendatud liikmesriikides asuvate ühtsete kontaktpunktidega, pakub VKEdele teavet ja tuge, ning riiklikud ja piirkondlikud VKEde organisatsioonid aitavad neil leida ja määrata neile kõige paremini sobivaid lahendusi.

4.10.

Ettevõtte üleandmise hõlbustamine on äärmiselt oluline, kuna see motiveerib veelgi tervet põlvkonda pereettevõtteid töös hoidma ja hõlbustab omandiõiguse üleminekut juhtudel, kui omanikul/omanikel puuduvad ettevõtte jätkamiseks vajalikud oskused, ressursid ja ideed. Sellistel juhtudel võib kaaluda ka seda, et ettevõtte ostavad välja töötajad ühistute ja muude töötajate omandivormide loomise kaudu. Äärmiselt oluline on ka tuvastada ettevõtete üleandmise kaht eri tüüpi, et mõista, kuidas konkreetsed õigusaktid neid tüüpe mõjutavad. Eristada tuleb ettevõtte peresisest ja -välist üleandmist, millel on erinevad määratlused. Õigusraamistik peab olema paindlikum, et hõlbustada olemasoleva ettevõtte ostmist juhtudel, kui on tegemist suurte riskide, oluliste kulude ja keerukate menetlustega. Eritähelepanu tuleks pöörata VKEde piiriülestele üleandmistele, et käsitleda nende tehingutega seotud suuri kulusid ja liikmesriikide oluliselt erinevaid määrusi. Lisaks üleandmisküsimusele soovitab komitee luua uuendatud Euroopa osaühingu (Societas Privata Europaea, SPE) vormis VKEdele mõeldud Euroopa äriühing 2.0, et hõlbustada VKEde piiriülest laienemist ja kasvamist.

4.11.

Et VKEdel oleks võimalik kaubanduslepingutest saadavat kasu täielikult ära kasutada, kutsub komitee üles muutma tulevastes ELi kahepoolsetes kaubandusläbirääkimistes kolmandate riikidega VKEde peatükid tavapäraseks käsitlusviisiks, looma VKEde komiteesid, et algatada vabakaubanduslepinguid ja tehnilisi standardeid käsitleva teabe vahetamist VKEdega, samuti kutsub üles jälgima VKEde vabakaubanduslepingute kasutamist nii ELis kui ka teistes lepingu osalisriikides. Täiustada tuleks Euroopa ettevõtlusvõrgustikku kui VKEde rahvusvahelistumise toetamise vahendit, samuti tuleks täiustada koostööd ja sünergiat riiklike teenuseosutajate ning valdkondlike ja riiklike VKEde liitudega.

4.12.

Komisjon peaks jätkama VKEdele mõeldud Euroopa äriühinguõiguse vormi uurimist, võttes eeskuju Euroopa osaühingu ettepanekuga tehtud tööst. Komisjonil on kavas oma VKEde strateegias hinnata vajadust täiendavate äriühinguõiguse meetmete järele, millega hõlbustada VKEde piiriülest laienemist ja kasvamist. Konkreetne ettepanek selliste eesmärkide saavutamiseks on VKEdele mõeldud Euroopa äriühinguõiguse vormi loomine, nagu eespool mainitud. Kuna ainult 2 % Euroopa VKEdest investeerib välismaale, asutades seal filiaale, tuleb liikmesriikide keeleliste, halduslike ja õiguslike erinevuste tõttu, mis raskendavad tütarettevõtjate loomist välismaal, kaaluda vajadust õigusliku mehhanismi järele, mis võimaldaks ettevõtjatel oma laienemist ELis paremini juhtida.

4.13.

Arvestades, et kaubanduse edendamine kuulub peamiselt riikide valitsuste pädevusse, sõltub vabakaubanduslepingute edukas rakendamine lõppkokkuvõttes üksikute liikmesriikide võimest, suutlikkusest ja tahtest edendada oma riigi äriringkondades asjakohast ELi kaubanduskokkulepet. Komitee kutsub 27 liikmesriiki ja komisjoni üles võtma riiklikul tasandil Euroopa rakendamise tegevuskavade abil vabatahtlikult ja oma pädevuse piires konkreetseid meetmeid ja viima ellu tegevusi, et täiendada ELi vabakaubanduslepingute kõrval ELi-siseselt kehtestatud ELi-välise rakendamise tegevuskavasid. Sellised tegevuskavad peaksid aitama tõhusalt jälgida vabakaubanduslepingu läbirääkimiste tulemusel võetud kohustuste tegelikku ülevõtmist vastavas kolmandas riigis, võimaldades samal ajal jälgida ja võrrelda konkreetseid meetmeid, mida valitsused ja äriringkonnad võtavad riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

5. 3. sammas

5.1.

Komitee kordab oma ettepanekut, et liikmesriike motiveeritaks looma ja arendama ELi koordineeritavat finantsombudsmanide võrgustikku. Kavandatud VKEde likviidsuse rakkerühma toel peaks see võrgustik kasutama sobivat metoodikat, et jälgida uute ELi ja liikmesriikide tasandil pakutud ELi meetmete rakendamist, mis on suunatud mikro-VKEde lühiajalisele likviidsusele. Peale selle, et võrgustik annab VKEdele pideva juurdepääsu rahalistele vahenditele, võib see aidata ka komisjonil kvalitatiivseid andmeid koguda ja analüüsida, et saada teavet selle kohta, kuidas vahenduspangad kasutavad rahastamisvahendeid, et jõuda neid kõige enam vajavate VKEdeni, samuti saada kooskõlas pankade tagasisidet reguleerivate põhimõtetega teavet selle kohta, miks neile krediiti ei anta. Võrgustik peaks lahendama ka ulatuslikumad vaidlused VKEde ja pankade, muude finantsteenuste pakkujate ja likviidsuse pakkujate vahel.

5.2.

Komitee on rahul jõupingutustega VKEde rahastamisallikate mitmekesistamiseks, edendades omakapitali kaudu rahastamist, VKEde kasvuturgude kasutamist ja leides nende jaoks alternatiivseid rahastamisvõimalusi. Komitee palub komisjonil kaaluda VKEde organisatsioonide aktiivsel kaasabil konkreetsete meetmete kehtestamist, et harida juhte eri rahastamisvõimaluste pakutavate eeliste ja võimaluste osas ning aidata neil valida oma vajadustele kõige sobivam võimalus, samuti edendada ekspertide pakutavaid kohandatud lahendusi.

5.3.

Kooskõlas varem vastu võetud arvamustega, milles toetatakse naisettevõtluse julgustamist ja stimuleerimist, väljendab komitee eriti suurt heameelt komisjoni ettepaneku üle käivitada sooliselt mitmekesisema rahastuse algatus, et edendada naiste juhitavate ettevõtete ja fondide rahastamist ning suurendada naisettevõtluse mõjuvõimu. Sest tuleviku Euroopa loomiseks on tungivalt vajalik naiste suurem ja jõulisem esindatus ka ettevõtluskeskkonnas;

5.4.

Komitee pooldab avaliku ja erasektori fondi arendamist, mis keskendub esmastele avalikele pakkumistele, ja toetab täielikult VKEde jaoks omakapitali, kvaasikapitali, riskikapitali ja riskijagamise rahastamisvahendite loomist. Komitee leiab, et nende edendamine ja neile juurdepääsu tagamine on eriti oluline uuenduslike väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks.

5.5.

Ehkki komitee tunnistab, et VKEde loendisse lisamine pakub ettevõtjatele võimalusi, märgib ta ka seda, et seotud halduskoormuse ja kulude olemuse tõttu ei ole see mõeldud kõigile ettevõtjatele. Hääletamisõiguseta aktsiate kasutamine võiks olla hea viis julgustada VKEsid, eriti pereettevõtteid, kasutama kapitali, kaotamata seejuures kontrolli oma ettevõtte üle. Veel üks probleem on omakapitali finantseerimise käsitlemine samamoodi võla finantseerimisega.

5.6.

Ehkki järgmine ELi eelarve keskendub loogiliselt investeeringute finantsvõimendamisele, ei tohiks üleeuroopaliste VKEde suutlikkuse suurendamise ja ühismeetmete rahastamise väärtust alahinnata ja see on praeguses olukorras eriti oluline. ELi eelarve on eriti oluline oskuste arendamise meetmete, rahvusvahelistumise, ringmajanduse edendamise, ettevõtluse, raskustes olevate ettevõtjate toetamise ja avalike teenuste kättesaadavuse jaoks. Sellised algatused võivad ELi maksumaksjatele ja üksikutele VKEdele, kes on otsesed kasusaajad, tuua tohutu investeeringutasuvuse, mistõttu tuleks neid ka muudetud mitmeaastases finantsraamistikus kindlalt arvesse võtta.

5.7.

Seoses krüptoraha ja digižetoonide kasutamisega VKEdes kutsub komitee komisjoni üles jälgima koostöös VKEde esindusorganisatsioonidega tähelepanelikult nende kasutamist, sest krüptorahal on traditsioonilistest finantsvaradest erinevad ainulaadsed omadused, mis tekitavad ettevõtjatele (sealhulgas VKEdele) uusi probleeme, eelkõige seoses turvalisuse ja sisekontrolliga. Seega peaksid VKEd kõigepealt mõistma krüptorahaga seotud riske ja kasu ning kujundama tõhusa kontrollikeskkonna, mis suudab tagada turvalisuse. Lisaks on krüptoraha väga reguleerimata valdkond, mistõttu võidakse VKEde suhtes korraldada pettuste uurimisi, kui nende investorid esitavad nende vastu kaebuse.

6. Rakendamine ja liikmesriikide pühendumus

6.1.

Liikmesriikide täielik toetus ja pühendumus on peamine tegur strateegia meetmete kiireks rakendamiseks. Komitee usub, et käegakatsutavaid tulemusi annab nende meetmete kohaldamisel partnerluspõhimõtte täielik rakendamine, tehes tihedat koostööd strateegilise ettevõtluse saadikutega, kelle töö peaks andma lisaväärtust. Komitee rõhutab veel kord, kui oluline on sellesse protsessi tihedalt kaasata ka VKEsid esindavad ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi organisatsioonid, kuna need on otsesed kontaktid äriringkondadega.

6.2.

Komitee mõistab komisjoni põhjuseid, miks VKE määratlust ei muudeta, kuigi on erinevaid seisukohti selle kohta, mil määral see määratlus oma eesmärgile vastab, ning kiidab heaks võetud kohustuse anda aru konsultatsiooniprotsessis tõstatatud konkreetsetest probleemidest ja neid hinnata. Kooskõlas oma varasemate arvamustega palub komitee komisjonil aidata liikmesriikidel olla paindlik rakendusmeetodi valimisel.

7. VKEd arenevad ja edenevad ka COVID-19 kriisi ajal

7.1.

COVID-19 traagiline ja süvenev mõju majandussüsteemidele on kõige rängemalt mõjutanud VKEsid, eriti mikroettevõtjaid. See tohutu negatiivne mõju ohustab põhimõtteliselt VKEde süsteemset osa majanduses ja on tõestanud, kui oluline on sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide täielik ja süstemaatiline kaasamine otsustamisprotsessi kõigisse etappidesse ning rescEU teadmus- ja koolitusvõrgustiku loomisse praeguse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi alusel, mille kohta komitee on juba ettepaneku teinud.

7.2.

Komitee on valmis täpsemalt arutama komisjoni välja pakutud uut käsitlusviisi, et soodustada tuge, mida pakutakse ökosüsteemidele, mitte ettevõtjatele nende suuruse järgi. Komitee märgib, et praegu tunnistab komisjon 14 ökosüsteemi, ja soovib rõhutada vajadust tagada tõhus teabevahetus ja juhtimine, et kuulataks kõigi ökosüsteemides osalevate sidusrühmade hääli ning oleks tagatud VKEsid esindavate organisatsioonide aktiivne kaasatus ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

7.3.

Prioriteetsed lühiajalised kiireloomulised meetmed, mis on VKEde, eriti mikroettevõtjate jaoks keskse tähtsusega, peaksid olema suunatud likviidsuse tagamisele läbipaistvalt ja aegsasti, õiglase intressimääraga, kasutades finantsvahendajaid, ilma põhjendamatute takistuste ja põhjendamatu halduskoormuseta. Samal ajal väärivad VKEd, kes leiavad, et nende ärimudel on vananenud, abi ettevõtte korrakohasel likvideerimisel ja uue ettevõtte asutamisel.

7.4.

ELi tasandi toetusmeetmed peavad jõudma võimalikult kiiresti VKEdeni ning nende rakendamist tuleb hinnata ja jälgida tähelepanelikult ELi ning liikmesriikide tasandil, tuginedes sobivale ühisele tagasisidemehhanismile, kus VKEde organisatsioonid, finantsvahendajad ning panganduse ja krediidigarantiide sektorid saavad oma andmeid jagada. Selle eesmärk on vältida põhjendamatute viivituste kehtestamist ning meelevaldsete otsuste vastuvõtmist käsitööettevõtjate ja VKEde kiireloomulistele likviidsusvajadustele reageerimiseks, mis võivad olla tingitud sellest, et riikide krediidisüsteemid ja finantsvahendajad rakendavad neid meetmeid erinevalt.

7.5.

On väga oluline, et töötataks välja ühtlustatud ja kiire EL likviidsuse reageerimissüsteem, mis oleks täielikult toimiv ja keskenduks mikro- ja väikeettevõtjatele. Komitee soovitab komisjonil luua alaline ELi kõrgetasemeline mikro- ja väikeettevõtjate likviidsuse töörühm, mille eesmärk on soodustada VKEde likviidsusvooge perioodiliselt esitatavate sõltumatute andmete analüüsi põhjal ja paremini mõista, kuidas ületada olemasolevad takistused VKEde likviidsuses. Majanduse ja rahanduse andmeid ning tavasid võiks perioodiliselt hinnata sõltumatu VKEde vaatlusrühm.

7.6.

Komitee palub komisjonil kaaluda käibemaksudirektiivi III lisa muutmist, et anda liikmesriikidele vabadus ajutiselt vähendada käibemaksumäärasid mõnes kõige rängemalt mõjutatud sektoris, näiteks turism ja sellega seotud majutus- ja toitlustussektor, füüsilisest isikust ettevõtjad, käsitöölised jne. Komitee toetab selliseid meetmeid tingimusel, et need ei tekita ebaausat konkurentsi, ning usub, et see saavutatakse meetme ajutise iseloomu tõttu.

7.7.

Töötajate, sh eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate heaks töötavate töötajate tööle naasmiseks on vaja erilisi tugimeetmeid. Nende meetmete hulka kuulub nn kollane pass, toetus väiksemate kohalike ehitustööde viivitamatuks alustamiseks, teave ja nõuanded inimestele käitumise ning hügieeni-, tervise- ja ohutusmeetmete järgimise kohta, et veelgi vähendada COVID-19 saastumise riski, ja COVID-19 riskihindamine, mida teevad riiklikud ning välised tööohutuse ja -tervishoiu asutused, et tagada nende meetmete nõuetekohane rakendamine ning vähendada sellega seotud koormusi ja kulusid. On väga oluline pakkuda vajalikke isikukaitsevahendeid, et töötajad saaksid tagasi tööle naasta, ja suurendada neid tootvate VKEde tootmisvõimsust, tehes selleks otseinvesteeringuid ja pakkudes tehnilist abi, samuti võttes vastu asjakohased ühtlustatud standardid. VKEde organisatsioonidel on oluline toetav osa, vahetades oma liikmete vahel protokolle ja tavasid, et hõlbustada taastumist ja lühendada tööle naasmiseks kuluvat aega.

7.8.

Riigiabi ajutise raamistiku hiljutise muudatusega täideti veel üks ELi sotsiaalpartnerite palve seoses VKEdega. Ehkki selles on võetud arvesse COVID-19 kriisi ajal ettevõtjatele antud erisoodustusi, näiteks maksude ja laenude edasilükkamist, jättis see üldise vähese tähtsusega riigiabi eeskirja muutmata. Äärealad ja maapiirkonnad ning saared saavad traditsiooniliselt transporditoetusi, mis võivad moodustada suurema osa vähese tähtsusega abi summast. Pärast COVID-19 kriisi käib neis piirkondades vähe turiste, kui üldse, ning taastumiseks tuleb ära kasutada taastatud kaubavahetust.

7.9.

Tõhusaks taastumiseks on vaja tohutul hulgal riiklikke ja erainvesteeringuid, et rahastada üleminekut kestlikule ja digitaalsele majandusele ning võimaldada ettevõtjatel konkurentsivõimelisena püsimist ja uute ettevõtjate asutamist. VKEdel on aga üleminekul muutustega kohanemise ja keerukate eeskirjadega raskusi. Selliste erakorraliste investeeringute võimaldamiseks peab EL suurendama oma olemasolevate rahastamisvahendite mahtu (mitmeaastane finantsraamistik, InvestEU, ühtekuuluvus- ja struktuurifondid, programm „Euroopa horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“ jne, samuti Euroopa Investeerimispanga grupi rahaline tugi ning Euroopa stabiilsusmehhanismi kasutuselevõtt), tagama nende pikaajalise paindlikkuse ja looma püsiva taastefondi, mis aitaks liikmesriikidel eelseisvate proovikividega toime tulla. Finantsraskustes VKEde toetamiseks kogu Euroopas on ülimalt oluline, et liikmesriigid rakendaksid täielikult maksejõuetuse direktiivi ennetava ümberkorraldamise raamistike osas ning pakuksid VKEdele professionaalset tuge, et nad saaksid teha elujõulise pöörde või saada teise võimaluse.

7.10.

Komitee kutsub üles looma ELi programmi, mis võimaldaks VKEde organisatsioonidel suurendada suutlikkust ja toetada ühismeetmeid, et toimida teabe ja tehnilise abi ühtse kontaktpunktina, mis on pärast väljumisetappi hädasti vajalik. Sama oluline on, et EL rahastaks tooterühmade olelusringi analüüside vabalt juurdepääsetavaid mitmekeelseid andmebaase, et võimaldada VKEdel, kes ei saa neid andmeid otse genereerida, keskkonnahoidlikumalt toota.

7.11.

Juba enne kriisi olid VKEde organisatsioonid kaasatud mitmesuguste finantsraskustesse sattunud VKEde abistamise teenuste väljatöötamisse ja osutamisse, sealhulgas ELi varajase hoiatuse algatusse. Järgmiste kuude ja aastate jooksul on sellise toe järele veelgi suurem nõudlus. Maksejõuetuse direktiivis määratletud varajase hoiatamise vahendite rakendamist tuleb kiirendada, et tagada raskustes olevatele ettevõtjatele tõhus abi.

Brüssel, 18. september 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER