Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Juhtum AT.40049 – Mastercard II

(2019/C 300/03)

Sissejuhatus

(1)

Käesolev aruanne on koostatud seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 9 kohase kohustusi käsitleva otsuse eelnõuga (edaspidi „otsuse eelnõu“), mis on adresseeritud äriühingutele Mastercard Incorporated, Mastercard International Incorporated ja Mastercard Europe SA (edaspidi koos „Mastercard“).

(2)

Otsuse eelnõu käsitleb Mastercardi kaardimaksesüsteemi (3) juhtumiga AT.40049 hõlmatud kahest aspektist ühte: Mastercardi eeskirju piirkondadevaheliste mitmepoolsete vahendustasude (4) kohta, mida kohaldatakse kaardipõhistele piirkondadevahelistele tehingutele, mis on tehtud Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asuvate kaupmeeste juures väljaspool EMPd asuva väljastaja välja antud tarbijate deebet- või krediitkaardiga (5).

(3)

Juhtumi AT.40049 teist aspekti on käsitletud komisjoni 22. jaanuari 2019. aasta otsuses C(2019) 241 final ja see puudutab Mastercardi varem kohaldatud eeskirju „piiriülese vastuvõtmise“ kohta Mastercardi süsteemi raames (6).

Piirkondadevahelisi mitmepoolseid vahendustasusid käsitlev menetlus

Uurimisetapp

(4)

Komisjon algatas 9. aprillil 2013 menetluse juhtumis AT.40049.

(5)

Ajavahemikus 2013. aasta aprillist 2014. aasta detsembrini saatis komisjon Mastercardile mitu teabenõuet.

(6)

2014. aasta aprillis ja mais saatis komisjon rohkem kui 40 vastuvõtjale teabenõude nende tegevuse kohta kümnes EMP riigis (7). Kasutatud küsimustikele ja nendele antud vastustele on juhtumis AT.40049 osutatud kui „vastuvõtmise uuringule“. 2014. aasta mais saatis komisjon küsimustikud 33 vastuvõtjale, et saada vastuvõtmise marginaalide kohta andmeid, mida konkurentsi peadirektoraadi korraldatud maksekulude uuringu (AT.40194) (8) raames ei saadud. Nendele küsimustikele ja neile antud vastustele on juhtumis AT.40049 osutatud kui „kuluanalüüsi uuringule“.

(7)

Komisjon võttis 9. juulil 2015 vastu vastuväited, mis käsitlesid juhtumi AT.40049 mõlemat aspekti. Vastuväidetest teatati Mastercardile 13. juulil 2015.

Juurdepääs toimikule (9)

(8)

Vastavalt 24. juulil ja 3. augustil 2015 sai Mastercard juurdepääsu juhtumi AT.40049 uurimistoimiku mittekonfidentsiaalsele osale, mis esitati kahel eraldi CD-ROMil.

(9)

7. ja 17. augustil 2015 koostatud kirjades taotles Mastercard täiendavat juurdepääsu eelkõige vastuvõtmise uuringule ja kuluanalüüsi uuringule. Mastercard soovis tutvuda ka teatavate dokumentidega, mille oli koostanud konkurentsi peadirektoraati maksekulude uuringus abistanud nõustaja (edaspidi „nõustamisdokumendid“). 2015. aasta septembris tõstatas Mastercard küsimuse kahest CD-ROMist esimesel esitatud materjalide suhtes rakendatud muudatuste ulatuse kohta ning nende CD-ROMide kaudu kättesaadava uurimistoimiku osa ülesehituse ja kataloogimise kohta.

(10)

Konkurentsi peadirektoraat tegeles nende Mastercardi esitatud küsimustega. Eelkõige korraldas konkurentsi peadirektoraat eriruumi menetluse, mille raames said Mastercardi teatavad välisnõustajad eriruumis võimaluse tutvuda teabega, mis oli saadud vastuvõtmise uuringu, kuluanalüüsi uuringu ja maksekulude uuringu raames, kuigi teatavatel juhtudel oli see anonüümsel kujul (edaspidi „eriruumi menetlus“). Konkurentsi peadirektoraat selgitas ka teatavaid kataloogimisküsimusi seoses kahest CD-ROMist esimesel esitatud materjaliga ja esitas 28. septembril 2015 kolmanda CD-ROMi, mis hõlmas algses tabelivormingus teatavaid maksekulude uuringu andmeid, mis varasematel CD-ROMidel oli esitatud skannitud vormis. Konkurentsi peadirektoraat keeldus küll esialgu võimaldamast tutvuda nõustamisdokumentidega, kuid nõustus hiljem lisama need eriruumi menetlusse.

(11)

Mastercardi välisnõustajatel oli juurdepääs eriruumile 15 tööpäeva jooksul 2016. aasta veebruaris ja märtsis. Eriruumi menetluse nõuete kohaselt koostasid nad Mastercardile aruande (edaspidi „eriruumiaruanne“). Konkurentsi peadirektoraat vaatas aruande eelnõu läbi ja avaldas 18. märtsil 2016 eriruumiaruande esialgse muudetud versiooni. Konkurentsi peadirektoraat selgitas asjaomases lisatud kirjas, miks ta tegi üsna suuri muudatusi eriruumiaruande konkreetse osa teabes (edaspidi „muudetud teave“). Konkurentsi peadirektoraat selgitas ka seda, et ta peab küsima asjaomaste teabeesitajate nõusolekut teatavate tsitaatide ja muu lõplikus eriruumiaruandes sisalduva teabe lisamiseks (edaspidi „avaldamata osad“).

(12)

23. märtsil 2016 esitas Mastercard mulle vastuväite konkurentsi peadirektoraadi keeldumise suhtes lisada muudetud teave eriruumiaruande avaldatud versiooni. Mastercard ei palunud mul käsitleda avaldamata osade küsimust.

(13)

Oma 6. aprilli 2016. aasta otsuses ei nõustunud ma konkurentsi peadirektoraadiga, kelle hinnangu kohaselt oli muudetud teave ärisaladus või muu konfidentsiaalne teave. Mastercardil ei oleks tõenäoliselt olnud võimalik eriruumiaruande asjaomase osa põhjal teha kindlaks selle aluseks olevat konfidentsiaalset teavet. Ma ei nõustunud ka konkurentsi peadirektoraadi seisukohaga, mille ta esitas 18. märtsi 2016. aasta kirjas ja mille kohaselt kujutas muudetud teave endast „muud konfidentsiaalset teavet“, sest kui juhtumi AT.40049 menetlus lõpetatakse, võib Mastercard kasutada muudetud teavet riigisisestes kahjunõude menetlustes ja seega võimalik et viisil, mis on vastuolus mis tahes kaupmeeste huvidega, kes esitasid andmeid maksekulude uuringu raames ja võivad osaleda niisugustes kahjunõude menetlustes. Olin seisukohal, et kui komisjoni monopolivastane menetlus on lõppenud, ei välistata ei määrusega (EÜ) nr 773/2004 (10) ega kahjunõuete direktiiviga (11) sellise teabe kasutamist nagu muudetud teave, mis on saadud nende menetluste raames toimikuga tutvumisel, kaitse eesmärgil riigisisestes vaidluste lahendamise menetlustes seoses ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisega.

(14)

7. aprillil 2016 tegi konkurentsi peadirektoraat Mastercardile kättesaadavaks kogu eriruumiaruande muudetud teavet hõlmava osa teksti. Konkurentsi peadirektoraat avaldas avaldamata osad osade kaupa, nii et 22. aprilliks 2016 oli Mastercardil juurdepääs kogu eriruumiaruandele.

Vastuväidetele vastamise tähtaeg (12)

(15)

Vastuväidetele lisatud kirjas anti Mastercardile aega kaheksa nädalat vastuväidetele kirjaliku vastuse andmiseks. Oma 7. augusti 2015. aasta kirjas, milles Mastercard taotles täiendavat juurdepääsu toimikule, märkis ta, et tema seisukoha järgi ei olnud see ajavahemik veel alanud. Oma 10. septembri 2015. aasta kirjas, milles tehti ettepanek kasutada andmeruumi menetlust, kehtestas konkurentsi peadirektoraat Mastercardile vastuväidetele kirjaliku vastuse andmise (edaspidi „vastus vastuväidetele“) tähtajaks 20 tööpäeva alates eriruumile juurdepääsu saamise esimesest päevast. Pärast seda, kui Mastercard esitas märkused eriruumi menetluse kohta, muutis konkurentsi peadirektoraat tähtaega nii, et see oli 25 tööpäeva „alates eriruumi alguskuupäeva algusest“. Eriruumiaruande esialgse muudetud versiooni avaldamisel 18. märtsil 2016 kehtestas konkurentsi peadirektoraat vastuväidetele vastuse andmise uueks tähtajaks 8. aprilli 2016.

(16)

Kirjas, mille Mastercard saatis mulle 23. märtsil 2016, palus ta seda tähtaega pikendada, kuna tema seisukoha järgi ei olnud võimalik muudetud teavet, mis oli sel ajal kättesaamatu, vastusest vastuväidetele tervikuna eraldada.

(17)

6. aprilli 2016. aasta otsusega pikendasin ma vastuväidetele vastamise perioodi, nii et tähtaeg oli kaks nädalat pärast päeva, mil konkurentsi peadirektoraat tegi muudetud teabe Mastercardile kättesaadavaks. Selgitasin, et selle tähtaja seostamine avaldamata osade esitamisega oleks olnud minu poolt ebaõige, arvestades asjaolu, et ei olnud kindel, kas need esitatakse, ja kui jah, siis millal.

(18)

Mastercard esitas oma kirjaliku vastuse vastuväidetele 21. aprillil 2016 kooskõlas minu kehtestatud tähtajaga. Pärast seda, kui konkurentsi peadirektoraat avaldas 22. aprillil 2016 viimase avaldamata osade, täiendas Mastercard vastuväidetele antud vastust ja esitas 6. mail 2016 selle ajakohastatud versiooni.

Huvitatud kolmandad isikud

(19)

Tunnistasin äriühingu Visa Europe huvitatud kolmandaks isikuks juhtumis AT.40049 4. augustil 2015.

(20)

29. jaanuaril 2016 tunnistasin äriühingud Visa Inc. ja Visa International Service Association huvitatud kolmandaks isikuks. Nad esitasid taotluse koos ja neid esindati koos.

(21)

19. mail 2016 tunnistasin finantsinstitutsiooni huvitatud kolmandaks isikuks ja selgitasin oma vastuvõtmisotsuses, miks institutsiooni taotlus osaleda suulisel ärakuulamisel oli esitatud liiga hilja selleks, et oleksin saanud sellega nõustuda.

Suuline ärakuulamine

(22)

Mastercard esitas oma väited suulisel ärakuulamisel, mis toimus 31. mail 2016. Sellel osalesid kaks huvitatud kolmandat isikut, kes esindasid Visa kaardimaksesüsteemi (13).

Kohustuste võtmise menetlus

(23)

26. novembril 2018 esitas Mastercard komisjonile oma kohustused (edaspidi „kohustused“) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikliga 9.

(24)

5. detsembril 2018 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohase teatise, milles esitas käesoleva juhtumi ja kohustuste kokkuvõtte ning kutsus üles esitama märkusi kohustuste kohta ühe kuu jooksul (14). 29. jaanuaril 2019 teavitas komisjon Mastercardi kolmandate isikute märkustest, mis esitati pärast selle teatise avaldamist.

Lõppmärkused

(25)

Otsuse eelnõus märgitakse, et võttes arvesse kohustusi, on „komisjon seisukohal, et tal ei ole enam põhjust meetmeid võtta, ning ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 2 kohaldamist, tuleks käesoleva juhtumi menetlus seetõttu lõpetada“.

(26)

Kokkuvõttes leian, et menetlusõigused on olnud tõhusalt tagatud.

---

(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29)) (edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklitele 16 ja 17.

(2)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1/2003“).

(3)  Sellise nelja osalisega maksesüsteemi puhul nagu Mastercardi süsteem osalevad igas maksekaardiga tehtavas tehingus lisaks süsteemi omanikule/litsentsiandjale veel järgmised osalised: 1) kaardiomanik, 2) kaardi välja andnud finantsasutus (edaspidi „väljastaja“), 3) kaupmees ja 4) finantsasutus, mis osutab kaupmehele teenuseid, mis võimaldavad viimasel aktsepteerida kaarti asjaomase tehingu eest tasumise vahendina (edaspidi „vastuvõtja“).

(4)  Mitmepoolsed vahendustasud kujutavad endast summasid, mida vastuvõtja Mastercardi-laadses maksesüsteemis tehtud kaardimaksetehingu korral tavaliselt väljastajale maksab, kui väljastaja ja vastuvõtja ei ole kahepoolselt leppinud kokku muud vahendustasukorda asjaomase kaardi ja tehingu tüübi suhtes. Mitmepoolseid vahendustasusid väljendatakse üldiselt protsendina seotud kaardimakse nimiväärtusest.

(5)  Vt joonealused märkused 3 ja 4, kus on lühidalt selgitatud mõisteid „mitmepoolsed vahendustasud“, „kaupmees“ ja „väljastaja“.

(6)  Kõnealuse otsuse tegemisega lõppenud menetlusega seoses vt ärakuulamise eest vastutava ametniku 18. jaanuari 2019. aasta lõpparuanne juhtumi AT.40049 – MasterCard II kohta (ELT C 185, 29.5.2019, lk 8).

(7)  Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

(8)  Uuring kaupmeeste sularaha- ja kaardimaksete töötlemise kulude kohta, mille lõpptulemused avaldas konkurentsi peadirektoraat 18. märtsil 2015

(http://ec.europa.eu/competition/sectors/financial_services/dgcomp_final_report_en.pdf).

(9)  Käesoleva aruande punktides 8–18 antakse täpsem ülevaade, kui on eespool joonealuses märkuses 6 märgitud lõpparuande vastavates punktides 6–10. Selle põhjuseks on asjaolu, et teave, mida käsitlevad Mastercardi asjaomased ärakuulamise eest vastutavale ametnikule esitatud taotlused täiendava juurdepääsu ja aja saamiseks, seostub rohkem mitmepoolsete vahendustasude kui Mastercardi varasemate piiriülest vastuvõtmist käsitlevate eeskirjadega.

(10)  Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18), arvestades selles tehtud muudatusi.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta direktiiv 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (ELT L 349, 5.12.2014, lk 1).

(12)  Vt joonealune märkus 9.

(13)  Vt punktid 19 ja 20.

(14)  Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.40049 – MasterCard II kohta (ELT C 438, 5.12.2018, lk 11).