ÜHISDOKUMENT

Saatja:	— Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), — Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, — genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest süüdistuste esitamise Euroopa võrgustik (genotsiidivastane võrgustik), — ühiste uurimisrühmade võrgustik ja — Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustik (EJCN)
Kuupäev:	3.4.2019
Saaja:	ELi nõukogu eesistujariik Rumeenia ELi nõukogu peasekretariaat
Teema:	Eurojusti, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, genotsiidivastase võrgustiku, ühiste uurimisrühmade võrgustiku ja EJCNi ühisdokument, milles käsitletakse Eurojusti ja nõukogu poolt kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas loodud võrgustike vahelist sünergiat

Eesmärk

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Rumeenia taotlusel (1) esitavad Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (EJN), genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest süüdistuste esitamise Euroopa võrgustik (genotsiidivastane võrgustik), ühiste uurimisrühmade võrgustik, Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustik (EJCN) ja Eurojust ühisdokumendi, milles väljendatakse oma seisukohti nende võrgustike ja Eurojusti vahelise praeguse sünergia kohta (2) ning uuritakse võimalikke valdkondi, kus sellist sünergiat saaks edasi arendada.

Nagu palutud, käsitletakse käesolevas ühisdokumendis nõukogu dokumendis 7000/19 tõstatatud konkreetseid küsimusi ning esitatakse konkreetsed ettepanekud.

Võrgustikud, mida Eurojust toetab, erinevad märkimisväärselt õigusliku aluse (ELi õigusakt või muu nõukogu dokument), volituste (horisontaalne või kuritegevust käsitlev) ja ülesannete (riiklikud eksperdid ja/või kohalikud kontaktpunktid, kohtu- ja/või õiguskaitseorganite liikmed) osas. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikul on näiteks pikaajaline kogemus ning ta on oma õigusraamistiku kohaselt arendanud „Eurojustiga erisuhteid, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel“ (3).

Eurojusti õigusliku aluse (4) kohaselt toimivad võrgustike sekretariaadid eraldi üksustena ning võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojusti määruse artikli 48 lõikega 2 hõlmatud sekretariaatide tegevuse koordineerimise tagab Eurojust.

Käesolev ühisdokument on jagatud kahte põhiossa: 1) praegune sünergia võrgustike vahel ning võrgustike ja Eurojusti vahel ning 2) sünergia edasiarendamine.

1)   Olemasolev sünergia võrgustike vahel ning võrgustike ja Eurojusti vahel

Eurojusti siseselt on partneritega suhtlemise nõuandekogu kolleegiumi allstruktuur, mille ülesanne on edendada Eurojusti partnerite, sealhulgas võrgustike institutsioonilist, sidusat, igakülgset ja koordineeritud reageerimist. Võrgustike ja Eurojusti suhtlemist hõlbustavad ja toetavad nõuandekogus määratud kontaktpunktid.

Pärast Eurojusti haldusstruktuuri ümberkorraldamist kuuluvad võrgustiku sekretariaadid alates 1. jaanuarist 2019 Eurojusti operatsioonide osakonna alla, mis võimaldab neil luua omavahel veelgi tihedamaid suhteid ning hõlbustada võrgustike ja Eurojusti vahelist koordineerimist.

a)   Olemasolevad sünergiad ja parimad tavad Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, ühiste uurimisrühmade võrgustiku, genotsiidivastase võrgustiku ja EJCNi vahelises koostöös

—   Suhtluse hõlbustamine, nt korrapärased ja täiskogu istungid, kontaktisikute nimekirjade jagamine, juurdepääs veebisaitide piiratud osale

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, genotsiidivastase võrgustiku ja ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning EJCNi toetusrühma juhid kohtuvad korrapäraselt, et vahetada arvamusi asjaomaste võrgustike volituste seisukohalt oluliste haldus- ja sisuliste küsimuste kohta. Nende vahetu lähedus Eurojusti hoones Haagis hõlbustab nende pidevat kontakti.

Võrgustikud kutsuvad üksteise liikmeid regulaarselt oma täiskogu ja iga-aastastele istungitele, et jagada teavet ja eksperditeadmisi ühist huvi pakkuvates valdkondades. Nad konsulteerivad üksteisega, et vältida topelttööd selliste koosolekute korraldamisel.

Liikmete/kontaktisikute kontaktandmete jagamine võrgustike vahel on väga oluline õigusala töötajatele operatiivtoe pakkumiseks. Praegu on ühiste uurimisrühmade ekspertide ja EJCNi liikmete kontaktandmed üles laaditud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidile ja neid ajakohastatakse korrapäraselt. Ühiste uurimisrühmade ekspertidele ja EJCNi liikmetele on omalt poolt antud volitused juurdepääsuks Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kontaktandmetele Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidil. Genotsiidivastase võrgustiku kontaktpunktide loetelu on „LIMITE“ staatusega nõukogu dokument.

Mis puudutab juurdepääsu võrgustike veebisaitide piiratud osale, siis praegu on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktidel võimalus taotleda juurdepääsu ühiste uurimisrühmade piiratud osale.

—   Strateegiline koostöö

Võttes arvesse asjaomaste võrgustike eri rolle ja volitusi, toimub kahe või enama võrgustiku ühine strateegiline tegevus juhul, kui see on asjakohane, nt seoses panuse andmisega ettepanekutesse uute õigusaktide kohta, mis käsitlevad õigusalast koostööd kriminaalasjades (EJCNi – Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku arvamus tõendite kohta, mis on lisatud elektroonilisi tõendeid käsitlevale ettepanekule), konsulteerimine nende pädevusvaldkonnaga seotud sisulistes küsimustes (ühiste uurimisrühmade võrgustiku – EJCNi konsulteerimine küsimustes, kuidas parandada ühiste uurimisrühmade kasutamist küberkuritegevuse juhtumite puhul) jne.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisait on kõige olulisem platvorm teabe ja vahendite pakkumiseks õigusala töötajatele kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas. Korrapäraselt toimuvad konsultatsioonid selle kohta, millised teiste võrgustike dokumendid tuleks avaldada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidil.

b)   Võrgustike ja Eurojusti koostöö praegune sünergia ja parimad tavad

—   Suhtluse hõlbustamine, nt korrapärased ja täiskogu istungid, kontaktisikute nimekirjade jagamine, juurdepääs veebisaitide piiratud osale

Eurojust osaleb regulaarselt võrgustike täiskogu või iga-aastastel koosolekutel, mis toimuvad üldiselt Eurojusti ruumides, ning samuti kutsutakse võrgustiku sekretariaate korrapäraselt Eurojusti koosolekutele, sealhulgas kolleegiumi koosolekutele, kus arutatakse ühist huvi pakkuvaid teemasid või asjaomaseid eelarveküsimusi. Koosolekute korraldamisel kattumiste vältimiseks toimuvad üldiselt ettevalmistavad konsultatsioonid Eurojusti ja võrgustike sekretariaatide juhtide vahel. Pärast võrgustike täiskogu või iga-aastaseid koosolekuid esitatakse nimetatud koosolekute järeldused tavaliselt Eurojusti kolleegiumile teavitamise eesmärgil ja samuti selleks, et tagada järelmeetmete võtmine ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Iga-aastased kohtumised Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku eesistumiskogu ja Eurojusti eesistujarühma vahel toimuvad kord aastas. Eurojust osaleb alati Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku täiskogu koosolekutel, mis toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olevas liikmesriigis. Lisaks osalevad Eurojusti riiklike büroode liikmed kutse alusel Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku piirkondlikel/riiklikel koosolekutel.

Eurojusti küberkuritegevuse vastase võitluse üksus on välja kujundanud tava kutsuda EJCNi nõukogu osalema telefoni/videokonverentsi kaudu üksuse koosolekutele. Lisaks on EJCN koostanud sisemised haldussuunised, mille kohaselt konsulteeritakse Eurojustiga tihedalt strateegilistes küsimustes, nagu suhted kolmandate riikidega ja EJCNi tööprogrammid.

Tagamaks, et Eurojusti riiklikel büroodel on juurdepääs piiratud juurdepääsuga teabele Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidil, on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat andnud neile vajalikud volitused veebisaidi salasõnaga kaitstud osadele juurdepääsuks.

Eurojusti veebisaidil on ka eraldi sektsioonid Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, genotsiidivastase võrgustiku, ühiste uurimisrühmade võrgustiku ja EJCNi jaoks.

—   Strateegiline koostöö

Üldiselt jagavad võrgustikud ja Eurojust teavet nende korraldatavate kohtumiste jaoks asjakohaste teemade kohta. Samuti annavad nad üksteisele teavet oma tegevuse ja toodete kohta, et avaldada need üksteise veebisaitidel.

Allpool on esitatud mõned näited mitmekesisest Eurojusti ja võrgustike vahelisest strateegilise tasandi koostööst:

—	Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ja Eurojust on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Eurojusti arutelude ja järelduste põhjal alustanud õigusala töötajatele mõeldud ja Euroopa uurimismääruse praktilist kohaldamist käsitleva ühisdokumendi koostamist.

—	Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on andnud panuse vastastikuse hindamise 9. vooru teemasid käsitlevatesse aruteludesse.

—

Asutamisest peale on ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaat koos Eurojustiga (samuti Europoli ja OLAFiga) töötanud välja mitu vahendit, et hõlbustada kõigi õigusala töötajate jaoks tõhusat juurdepääsu ühistele uurimisrühmadele: ühiste uurimisrühmade käsiraamat, ühise uurimisrühma (JIT) mudelileping ja ühiste uurimisrühmade praktiline juhend. Lisaks on ühiste uurimisrühmade võrgustik ja Eurojust ühiselt koostanud ühiste uurimisrühmade teise hindamisaruande.

—

EJCN ja Eurojust teevad koostööd erinevate strateegiliste projektide raames, sealhulgas panustab EJCNEurojusti toodetesse, nagu küberkuritegevusega seotud kohtulikku järelevalvet käsitlev väljaanne (Cybercrime Judicial Monitor) ja krüpteerimise jälgimiskeskus, ühised arvamused uute õigusaktide kohta ning samuti ühised panused sidusrühmade jaoks.

—

2018. aastal tegid genotsiidivastane võrgustik ja Eurojust koostööd, et koostada memorandum lahinguvälja asitõendite kohta, milles käsitletakse sõjapiirkondadest saadud teabe kogumist ja kasutamist. Genotsiidivastase võrgustiku sekretariaat osaleb ka Eurojusti terrorismivastase võitluse töörühma koosolekutel.

Praegu kaalutakse Eurojusti ja Eurojusti raames tegutsevate võrgustike rollide ühise tutvustamise ettevalmistamist, mis võiks aidata liikmesriikide ametiasutustel asjakohaseid partnereid paremini kindlaks teha.

—   Operatiivkoostöö

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku / Eurojusti ühisdokument „Abi õigusala töötajatele kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö raames — Mida saame teie heaks teha?“ (Assistance in International Cooperation in Criminal Matters for Practitioners – What can we do for you?) on keskne dokument juhtumite töötajate vahel jagamise kohta. See dokument aitab õigusala töötajatel otsustada, kas nad peaksid kriminaalasjades rahvusvahelise koostöö tegemiseks võtma ühendust Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku või Eurojustiga. 2018. aastal ühisdokumenti ajakohastati ja praegu tõlgitakse seda liikmesriikide keeltesse. Alates 2018. aastast on Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ja Eurojust töötanud juhtumite jaotamise hindamise ühisprojektiga.

Ühiste uurimisrühmade võrgustiku sekretariaat on välja arendanud väga tihedad sidemed Eurojusti operatiivtegevusega ning teda kutsutakse üha enam osalema II astme koosolekutel (riiklike teabepunktide vahel) ja III tasandi kohtumistel (kooskõlastuskoosolekud) Eurojustis, mille käigus võib arutada mitmeid ühise uurimisrühma loomise või toimimisega seotud küsimusi. Alates 27. augustist 2018 on Eurojust täielikult rakendanud oma veebipõhise vahendi – ühiste uurimisrühmade rahastamisportaali (JITs Funding Portal) – ühiste uurimisrühmade rahastamistaotluste esitamiseks. Paljud viimastel aastatel tehtud parandused rahastamisprotsessis on ajendatud ühise uurimisrühma töötajate, sealhulgas Eurojusti riiklike büroode esindajate vajadustest.

Praegu on EJCNi raames väljatöötamisel nn juhtumikäsitlemise allrühm, mis nõustab liikmesriikide õigusasutusi Eurojusti pakutavate teenuste parima võimaliku kasutamise osas.

Genotsiidivastase võrgustiku kohtumistel toimunud kinniste istungite ajal vahetatud konfidentsiaalne teave on lähtepunkt Eurojusti koordineerimiskoosolekute algatamiseks. Genotsiidivastane võrgustik (kontaktpunktid ja sekretariaat) kutsutakse Eurojusti koordineerimiskoosolekutele, kus käsitletakse kõige raskemaid rahvusvahelisi kuritegusid.

—   Teavitamine

Osana oma ülesandest tagada koordineeritud vastamine Eurojusti partneritele, tagab partneritega suhtlemise nõuandekogu teabe jagamise ning hõlbustab nende partnerite ja võrgustike vahelisi sidemeid.

Eurojust kaasab asjaomaseid võrgustikke aktiivselt oma mitmesse välisprojekti (nt EuroMed Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku jaoks, Siriuse projekt Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja EJCNi jaoks, ELi PAcTO ühiste uurimisrühmade võrgustiku jaoks ning Nürnbergi Akadeemia projekt genotsiidivastase võrgustiku jaoks e-tõendite kogumise ja säilitamise kohta).

Eurojust edendab võrgustike tööd ka suhetes teiste ELi ametitega (näiteks justiits- ja siseküsimuste asutuste võrgustik), tuues need vajaduse korral kokku. Selle näideteks on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti käsiraamat küberkuritegevuse kohta (Eurojust-EJCN) ning ühiste uurimisrühmade (CEPOL ja EJTN) ühiskoolitus.

2)   Sünergia edasiarendamine

a)   Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi (ENCS) kasutamine

ENCSi riiklikud kontaktisikud Eurojusti jaoks, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktid ning muude võrgustike liikmed või kontaktpunktid peaksid jätkama korrapäraselt kohtumist, et arutada omavahelist koostööd ja säilitada operatiivsetel juhtudel tihedad kontaktid (Eurojusti otsuse artikkel 12 ja Eurojusti määruse artikkel 20). Sel eesmärgil tuleks jätkuvalt tugineda ENCSile ja kasutada ära selle täit potentsiaali.

Selleks et parandada võrgustike vahelist koostööd ja kasutada täielikult ära sellise koostöö kaudu loodavat sünergiat, võiksid võrgustikud võimaluse korral kaaluda liikmesriikide poolt määratud võrgustiku liikmete kahesuguse või mitme funktsiooni toetamist, nagu see on juba tavaks seoses teatavate kahesugust funktsiooni täitvate Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide ja ühiste uurimisrühmade ekspertidega. Osa Eurojusti riiklikest liikmetest või nende asetäitjatest täidavad ka Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide ülesandeid.

Samuti võiksid liikmesriigid uurida, kas 2019. aasta detsembris kohaldatavaks muutuva Eurojusti määruse artikli 20 lõike 3 punkti f alusel on võimalik lisada EJCNi liikmed ENCSi. See võib veelgi parandada EJCNi, teiste võrgustike ja Eurojusti vahelist üldist suhtlust riiklikul tasandil.

b)   Kõikide võimaluste täielik ärakasutamine ühiste sõnumite edastamiseks

Võrgustikud ja Eurojust uurivad edasi valdkondi, kus nad saavad alustada või suurendada ühiste sõnumite koordineerimist, et järgida selles küsimuses süstemaatilist ühist lähenemisviisi, näiteks ühiste temaatiliste kohtumiste, ühiste strateegiliste projektide, õigusakte käsitlevate ühisarvamuste jne abil.

Seda eesmärki silmas pidades kaalutakse võimalust töötada välja võrgustiku sekretariaatide ja Eurojusti vaheline ühine töömetoodika, et luua tööprotsessid ühisalgatuste ettevalmistamiseks ja tulemuste saavutamiseks. Sellega seoses on oluline roll Eurojusti partneritega suhtlemise nõuandekogu kontaktpunktidel.

c)   Juurdepääs võrgustike veebisaitide piiratud osale

Ilma et see piiraks iga võrgustiku õiguslikku alust ja kooskõlas selle õigusliku alusega, käsitatakse asjaomase võrgustiku asjakohaste teadmiste ja oskusteabe jagamise ning teabe teistele õigusala töötajatele levitamise eesmärgil vastastikust juurdepääsu võrgustike veebisaitide piiratud osadele ühe prioriteetse koostöövaldkonnana. Sellega seoses tuleks analüüsida, kas on võimalik anda võrgustike liikmetele otsene juurdepääs veebisaitide piiratud osadele, ning asjakohasel juhul see juurdepääs anda.

d)   Vahendid, mis on seotud Eurojusti toetusega võrgustikele

Kooskõlas oma õigusliku alusega on Eurojust alati pidanud õigusala töötajate võrgustikke oma missiooni lahutamatuks osaks, samuti ainulaadseks võimaluseks jagada parimaid tavasid ja tugevdada sidemeid liikmesriikide õigusasutustega.

Võrgustike sekretariaatide hoidmine Eurojusti juures on vastastikku kasulik: võrgustiku sekretariaadid koosnevad spetsialiseerunud töötajatest ja saavad iga-aastase eelarveeraldise, mis on osa Eurojusti korralisest eelarvest. Samuti saavad nad kasu Eurojusti üldisest taristust (IT-taristu ja veebisaitide hooldus, inimressursid, eelarve, üldteenused jne), aidates seega kaasa mastaabisäästule.

Samal ajal on Eurojust püüdnud suurendada tõhusust sellega, et optimeerida omalt poolt võrgustike toetamist (nt ühiste teenuste jagamise kaudu), ja ta jätkab sellist toetamist.

Tuleks siiski tagada piisavad vahendid, et Eurojustil oleks võimalik säilitada piisav toetus võrgustikele. Juhtumite arvu suurenemise ja Eurojusti eelarve kärbete tõttu on oht, et võrgustike toetamisel võib olla negatiivne mõju Eurojusti põhiülesandele, st piiriüleste uurimiste ja süüdistuste esitamise koordineerimise toetamisele.

e)   Sekretariaadi moodustamine EJCNi toetuseks

EJCNi toimimist käsitlevas aruandes (nõukogu dokument 15521/18) märkis Eurojust, et EJCNi tööprogrammi rakendamise taseme tõstmine ning EJCNi ja teiste osaliste vahelise sünergia suurendamine sõltub lisavahendite eraldamisest. Vahendid, mille Eurojust saab EJCNile kättesaadavaks teha oma olemasoleva eelarve piires, ei ole alates 2016. aastast võimaldanud EJCNil oma tooteid ja veebisaiti järjepidevalt ja täielikult arendada.

Selle olukorra parandamiseks vajalikke pikaajalisi jõupingutusi (eelkõige seoses EJCNi veebisaidi ja EJCNi temaatiliste alarühmade edasiarendamisega) on võimalik teha üksnes täiendavate vahendite eraldamise teel, mis võimaldaks Eurojustil moodustada ametliku EJCNi sekretariaadi.

See sekretariaat peaks toimima EJCNi lihtsa tugistruktuurina, mis võimaldaks EJCNil vastata küberkuritegevuse valdkonnas tegutsejate vajadustele ja ootustele. Kõnealune spetsiaalne struktuur on vajalik selleks, et säilitada ja edasi arendada sünergiat EJCNi ja teiste võrgustike vahel ning EJCNi ja Eurojusti vahel.

Lisaks sellele, kui võrgustikule täiendavaid vahendeid ei eraldata, ning arvestades kavandatavaid eelarvekärpeid, mis mõjutavad Eurojusti toetamisfunktsiooni, ei suuda Eurojust isegi säilitada praegu EJCNile antavat toetust (sealhulgas kahe iga-aastase täiskogu istungi läbiviimiseks vajalikud rahalised ja inimressursid).

---

(1)  Nõukogu dokument 7000/19, 5. märtsil 2019.

(2)  Lisaks kõnealustele formaalsetele võrgustikele toetab ja hõlbustab Eurojust sünergiat teiste praktikute võrgustikega, nagu terrorismiküsimustega tegelevate riigisiseste kontaktisikute võrgustik, intellektuaalomandi valdkonna prokuröride Euroopa võrgustik (EIPPN) ning Euroopa Liidu liikmesriikide peaprokuröride ja riiklike prokuratuurijuhtide konsultatiivfoorum.

(3)  Nõukogu otsuse 2008/976/JSK artikkel 10 ja määruse (EL) 2018/1727 (Eurojusti määrus) artikkel 48. Vt ka ELi toimimise lepingu artikli 85 lõike 1 punkt c.

(4)  Määruse (EL) 2018/1727 artikkel 48.