Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2019/C 416/11)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„CHEVERNY“

PDO-FR-A0164-AM02

Teate kuupäev: 18. september 2019

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Geograafiline piirkond

1.°peatüki IV punkti alapunkti°1 lisatakse Chambordi kommuun.

Nimetatud täiendus tehti pärast piirkonna piiride kindlaks määramist, mille tulemusena lisati piirkonnale Chambordi kommuun.

Muudetud on koonddokumenti punkti°6.

2. Piiritletud maatüki kogupindala

Tootespetsifikaadi 1.°peatüki IV punkti alapunktis°2 lisatakse sõnade „28.°mai 1986“ järele sõnad „ja 20.°juuni 2018“.

Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud maatüki kogupindala muudatuse heaks kiitis. Maatüki piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Viinamarjasordid

1.°peatüki V punkti alapunkti°1 alapunktist°b jäetakse välja viinamarjasort „Cabernet Franc“.

Nimetatud väljajätt tehakse seetõttu, et „Cabernet Franc“ on täiendav viinamarjasort, mille puhul on päritolunimetuse piirkonnas ilmnenud valmimisraskused.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4. Eri viinamarjasortide kasutamise osakaal

1.°peatüki V punkti alapunkti°2 alapunktis°b asendatakse sõnad „täiendavate viinamarjasortide kogum moodustab 10°% või sellest vähem“ sõnadega „täiendavaid viinamarjasorte on 5°% või sellest vähem“.

Pärast viinamarjasordi „Cabernet Franc“ väljajätmist vaadati viinamarjasortide valiku nõuded läbi, et vähendada lisasortide osakaalu 10°%lt 5°%-le.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Viinapuude lõikamise eeskirjad

Nimetuse „Cheverny“ tootespetsifikaadi VI punkti alapunkti°1 alapunktis°b on lause „Viljaokste arv pärast õitsemist (23.°fenoloogiline etapp Lorenzi järgi) on 11 või sellest väiksem“ välja jäetud.

Nimetatud väljajätu eesmärk on muuta viinapuude kõrguse suhtes kehtestatud reeglid paindlikumaks, et kohaneda ilmastikutingimuste kõikumisega.

Seetõttu on muudetud koonddokumenti punkti 5.1.

6. Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

1. peatüki VII punkti alapunkti 2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti“.

Poolkuivade ja magusate valgete ja roosade veinide kasutamata jätmisel jäetakse vastav kategooria välja. Seetõttu muutub minimaalne naturaalne alkoholisisaldus, mis on nüüdsest 10°% kõikide päritolunimetusega veinide puhul.

Koonddokumenti punkti°4 on muudetud.

7. Kokkusegamine

IX punkti alapunkti°1 alapunktis°a asendatakse kolmas lõik järgmisega: „– Punased veinid valmistatakse segust, milles peamise viinamarjasordi ja täiendava viinamarjasordi osakaal on segu kogumassist vähemalt 95°%; peamise viinamarjasordi osakaal on segu kogumassist vähemalt 60°%; täiendava viinamarjasordi osakaal on segu kogumassist vähemalt 5°%; täiendava viinamarjasordi osakaal on segu kogumassist kuni 5°%;“

See muudatus võimaldab suurendada sordi „Pinot Noir“ osakaalu punaste veinide viinamarjasortide segudes. Sordil „Pinot Noir“ on suurepärased organoleptilised omadused.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8. Fermenteeritavate suhkrute sisaldus

1. peatüki IX punkti alapunkti 1 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	Analüütilised omadused

Veinidel on järgmised analüütilised omadused:

punaste veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus ei ületa pärast kääritamist 2 grammi liitri kohta.

Selle veini kõigi partiide analüütilised omadused on pärast pakendamist järgmised.

Valgete ja roosade veinide fermenteeritavate suhkrute sisaldus: kuni 4 grammi glükoosi ja fruktoosina liitri kohta.

Valgete ja roosade veinide (minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 13,5 mahuprotsenti) fermenteeritavate suhkrute sisaldus: kuni 6 grammi glükoosi ja fruktoosina liitri kohta.“

Nimetatud muudatus tehti pärast roosade ja valgete veinide puhul poolkuivade ja magusate veinide kategooria väljajätmist.

Koonddokumenti punkti°4 on muudetud.

9. Kuumtöötlemine

1. peatüki IX punkti alapunkti 1 alapunkti d lisatakse lause „– Punaste veinide valmistamisel on viinamarjade termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C keelatud;“.

See tava, mida varem ei ole päritolunimetuse puhul kasutatud, võib tekitada ebatüüpilisi lõhnanüansse. See tava võimaldab parandada veini vigu, mis on seotud viinamarjade halva sanitaarkvaliteediga, kuid võib mõjutada veini organoleptilisi omadusi, mis ei ole nimetuse „Cheverny“ puhul soovitatav. Selle keeluga kaasnevad viinamarjade suhtes kohaldatavad kõrgendatud sanitaarnõuded.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10. Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

Jäetakse välja 1. peatüki IX punkti alapunkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse veinide ringlusse laskmist volitatud laopidajate vahel.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Üleminekumeetmed

Peatüki XI punkti alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Viinamarjasortide valik, eri viinamarjasortide kasutamise osakaalu nõuded ja veinisegude nõuded

a)	Kaitstud päritolunimetuse kasutamiseks sobivad punased veinid võivad täiendavate sortidena sisaldada viinamarjasorte „Cabernet Franc N“ ja „Malbec N“ (Côt N) kuni 2025. aasta saagikoristuseni. Nende kahe täiendava viinamarjasordi osakaal kokku on 10°% või vähem veinis kasutatud viinamarjasortidest.

Kaitstud päritolunimetuse kasutamiseks sobivad roosad veinid võivad täiendavate sortidena sisaldada viinamarjasorte „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“ ja „Pineau d’Aunis N“31. juuliks 2009 kasutusele võetud viinapuuistanduste puhul ja seda kuni 2025. aasta saagikoristuseni juhul, kui viinamarjasortide „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“, „Pineau d’Aunis N“ ja „Malbec N“ (Côt N) osakaal on veinis kasutatud viinamarjasortidest 25°% või vähem.

c)	Kuni 2025. aasta saagikoristuseni (kaasa arvatud) võivad punased veinid olla valmistatud viinamarjasortide segust, milles sordi „Pinot Noir N“ osakaal on vähemalt 50°% ning sortide „Cabernet Franc N“ ja „Malbec N“ (Côt N) osakaal on 10°% või vähem.“

Üleminekumeetmed vaadati läbi eesmärgiga kaotada aegunud meetmed ja võimaldada viinamarjaistandustel kohaneda viinamarjasortide valiku muudatustega.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Märgistus

XII punkti alapunktile°2 lisatakse järgmine alapunkt°e:

„e)	kohustuslikke märkeid hõlmaval märgisel ei ole lubatud esitada viinamarjasordile osutavat märkust“.

Nimetatud muudatus on seotud viinamarjasordi „Pinot Noir“ suurima lubatud osakaalu suurendamisega veinis kasutatud viinamarjasortide valikus, mis võimaldab valmistada punaseid veine, mis koosnevad vähemalt 85°% ulatuses nimetatud sordist, tänu millele saab seadusega kooskõlas kasutada veinide märgistusel selle viinamarjasordi nime. Tootjarühm ei soovi lubada sellise tava kasutamist ega säilitada päritolunimetusele keskenduvat väärtuse kujundamist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Peamised kontrollitavad punktid

Jäetakse välja 1. peatüki IX punkti alapunkti 5 alapunkt b, mis puudutab veinide ringlusse laskmist volitatud laopidajate vahel.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

14. Prantsuse riiklikule päritolu- ja kvaliteediinstituudile (INAO) viitamine

3. peatüki II punktis asendatakse kommuun Montreuil-sous-Bois kommuuniga Montreuil.

See muudatus on tingitud kommuuni nime muutmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Cheverny

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Need on rahulikud valged, punased või roosad veinid.

Punaste veinide puhul on õunhappe sisaldus 0,3°g/l või väiksem ning fermenteeritavate suhkrute sisaldus 2°g/l või väiksem.

Valgete ja roosade veinide puhul on minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides 10°%.

Selle veini kõigi partiide analüütilised omadused on pärast pakendamist järgmised.

Valgete ja roosade veinide fermenteeritavate suhkrute sisaldus: kuni 4 grammi glükoosi ja fruktoosina liitri kohta.

Valgete ja roosade veinide (minimaalne naturaalne alkoholisisaldus 13,5 mahuprotsenti) fermenteeritavate suhkrute sisaldus: kuni 6 grammi glükoosi ja fruktoosina liitri kohta.

Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.

Valgetel veinidel on eelkõige tsitrusviljade ja valgete lillede aroom.

Punastele veinidele on aga omane punaste marjade ja vürtside aroom. Roosade veinide tasakaalustatud maitse leevendab veinide mõningast täidlast iseloomu.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Rikastamine

Valged ja roosad veinid, milles fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on vähemalt 4 grammi liitri kohta, on valmistatud ilma rikastamata.

Roosade veinide valmistamine

Veinide valmistamiseks kohaldatav piirang

Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamisel nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Viinapuude kasvatamine

Viljelustavad

Puude minimaalne istutustihedus on 4 500 puud hektari kohta, ridadevaheline kaugus kuni 2,10 meetrit. Samas reas olevate viinapuude vaheline laius on 0,90 – 1,20 meetrit.

Viinapuude lõikamisel tuleb igale puule jätta maksimaalselt 13 punga, kasutades järgmisi tehnikaid:

—	Guyot’ meetod, jättes pikkadele puudele vaid ühe punga ja lühikestele kuni kaks punga;

—	kaheharuline lõikus (demi-baguettes);

—	noorenduslõikus (kujundatud lehvikukujuliselt või Royat’ nöörpuu vormis).

b. Maksimaalne saagikus

Valged veinid

72 hektoliitrit hektari kohta

Punased ja roosad veinid

66 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine toimub Loir-et-Cheri departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Candé-sur-Beuvron, Cellettes, Chambord, Cheverny, Chitenay, Cormeray, Cour-Cheverny, Feings, Fougères-sur-Bièvre, Fresnes, Huisseau-sur-Cosson, Maslives, Les Montils, Montlivault, Mont-près-Chambord, Muides-sur-Loire, Ouchamps, Saint-Claude-de-Diray, Saint-Dyé-sur-Loire, Saint-Laurent-Nouan, Sambin, Seur, Tour-en-Sologne, Vineuil ja kommuuni Monthou-sur-Bièvre katastriosa E.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

„Chardonnay B“

„Sauvignon Gris G – Fié gris“

„Orbois B“

„Chenin B“

„Pinot Noir N“

„Sauvignon B – Sauvignon Blanc“

„Gamay N“

8. Seos(t)e kirjeldus

Viinamarjaistanduse väheviljakad mullad, mis koosnevad valdavalt liivapinnasest või asuvad lubjakivil ning mida on suurel määral mõjutanud Loire’i jõgi, samuti olulised ja istandusele lähedal asuvad metsad, mis aitavad kaasa jahedamate ilmastikuolude säilimisele, on viinud varavalmivate viinamarjasortide kasvatamiseni, mis sobivad viinamarjakasvatuseks keeruliste kliimatingimuste puhul. Tänu nimetatud kliimatingimustele on eri viinamarjasordid omandanud iseloomuliku kerge aromaatsuse:

—	elavad, kuid tasakaalustatud maitsega valged veinid, milles domineerivad tsitruseliste, eksootiliste puuviljade või valgete lillede aroomid;

—	veidi täidlased, kuid tasakaalustatud roosad veinid, milles sageli on tuntav punaste marjade ja vürtside hõng;

—	punaste ja mustade marjade aroomidega ning vahel vürtsikate nootidega punased veinid, mille struktuur võib olla õrn noorte veinide puhul või täidlasem pika käärimisajaga veinide puhul, milles võib tunda ulukilihale omaseid aroome.

9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistamisega seotud sätted

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

nimetuse „Val de Loire“, mis võib päritolunimetusega kaasneda, tähesuurus ei tohi olla kõrguselt ega laiuselt suurem kaitstud päritolunimetuse tähesuurusest.

Väikseima geograafilise üksuse nimi

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

veinide märgistusel võib olla täpsustatud väikseima geograafilise üksuse nimi, tingimusel et tegemist on katastrisse kantud paigaga ning see on esitatud ka saagideklaratsioonis.

Viide suhkrusisaldusele

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

valged ja roosad veinid, mille fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on üle 9 grammi liitri kohta, turustatakse koos märkega veinis sisalduva suhkrusisalduse kohta, nagu on sätestatud liidu eeskirjades.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ning veini valmistamise osas, on Loir-et-Cheri departemangu järgmiste kommuunide territooriumid:

Bracieux, Chailles, Chambord, Chaumont-sur-Loire, Contres, Fontaines-en-Sologne, Monthou-sur-Bièvre, Oisly, Pontlevoy, Saint-Gervais-la-Forêt, Soings-en-Sologne, Thenay, Valaire.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-220bba6b-f97b-4aeb-a0a1-0f3d04dad06c

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.