Kokkuvõte komisjoni otsusest,

25. märts 2019,

seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 kohase menetlusega

(juhtum AT.40436 – sporditarbed)

(teatavaks tehtud dokumendi number C(2019) 2172 final all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 216/05)

25. märtsil 2019 võttis komisjon vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikliga 30 avaldab komisjon osaliste nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

1. SISSEJUHATUS

(1)

Otsus on adresseeritud äriühingule Nike Inc. ja selle teatavatele tütarettevõtjatele (edaspidi „Nike“) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) artikli 53 rikkumise eest.

(2)

Ajavahemikul 1. juulist 2004 kuni 27. oktoobrini 2017 osales Nike teatavate jalgpalliklubide tootemarkide litsentsiandjana ühes ja pidevas rikkumises, mis hõlmas rea tegevuste rakendamist ja jõustamist EMP territooriumil, millega piirati litsentsitud kaupade aktiivset ja passiivset piiriülest müüki.

2. JUHTUMI KIRJELDUS

2.1. Vaatlusalused tooted

(3)

Otsus käsitleb Nike tegevust teatud jalgpalliklubide ja liitude (edaspidi koos „klubid“) tootemarkide litsentsiandjana. See hõlmab mitmesuguseid tooteid (kruuse, voodipesu, kirjatarbeid, mänguasju jne), mis kõik kannavad klubide sümboolikat või värve, kuid mitte Nike kaubamärki. Neid tooteid nimetatakse sageli litsentsitud kaupadeks.

(4)

Litsentsitud kaupade tootmiseks ja müümiseks annab Nike klubidelt saadud intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks välja tootmis- ja turustamislitsentse.

(5)

Nike annab kõnealused tootmis- ja litsentsiõigused kas otse nende kasutajale („litsentsisaaja“) või kaudselt põhilitsentsisaaja kaudu, kes teatud tasu eest annab õigused edasi lõplikele litsentsisaajatele. Sõltumata kasutatavast süsteemist, on litsentsi tingimused tavaliselt lisatud lepingusse, mis reguleerib ka selliste toodete turustamist, mille suhtes kohaldatakse litsentsitud intellektuaalomandi õigust. Neid lepinguid kasutatakse üldjuhul:

a)	lihtlitsentsi andmiseks, mis sätestatakse selgesõnaliselt lepingus või kaasneb vaikimisi, kuna Nike jätab endale õiguse määrata veel litsentsisaajaid;

b)	konkreetse territooriumi puhul, mis on sageli riikide rühm;

c)	litsentsi eest saadava rahalise hüvitise vastutasuna (litsentsitasu): äriühingule Nike teatatava ja tasutava litsentsitasu suurus arvutatakse tavaliselt protsendina toote netomüügist teatava ajavahemiku jooksul.

(6)

Käesolevas otsuses käsitletakse neid litsentsi- ja põhilitsentsilepinguid ning laiemalt ka nende lepingute alusel põhinevaid suhteid.

2.2. Menetlus

(7)

2016. aasta septembris tegi komisjon etteteatamata kontrollkäike Nike Inc. Euroopa peakorterisse Madalmaades Hilversumis.

(8)

14. juuni 2017. aasta otsusega algatas komisjon äriühingu Nike ja kõigi otseselt või kaudselt tema kontrolli all olevate juriidiliste isikute vastu menetluse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004 (2) artikli 2 lõikele 1. Menetluse algatamise eesmärk oli uurida, kas Nike on sõlminud lepinguid ja/või kohaldanud tavasid, mis takistavad või piiravad litsentsitud kaupade müüki EMPs.

(9)

Seejärel esitas Nike ametliku ettepaneku teha koostööd määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklite 7 ja 23 kohase otsuse vastuvõtmiseks („kokkuleppemenetluse ettepanek“).

(10)

14. veebruaril 2019 võttis komisjon vastu ettevõtjale Nike adresseeritud vastuväited. 28. veebruaril 2019 esitas Nike oma vastuse vastuväidetele.

(11)

Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas pooldava arvamuse 20. märtsil 2019.

(12)

Komisjon tegi otsuse 25. märtsil 2019.

2.3. Rikkumise kokkuvõte

(13)

Jalgpallitoodete turustamisel kehtestas Nike terve rea tavasid, mis piirasid litsentsitud kaupade aktiivset ja passiivset piiriülest müüki. Need tavad hõlmasid litsentsitud kaupade müüki nii internetis kui ka mujal kogu EMPs. Otsus hõlmab nelja peamist liiki piiranguid:

otsemeetmed, mis piiravad litsentsisaajatel müüa väljapoole territooriumi, näiteks i) passiivse ja aktiivse müügi keeld väljaspool territooriumi; ii) kohustus edastada territooriumivälise müügi ja päringutega seotud tellimused Nikele; iii) klauslid, millega nõutakse tagasi territooriumivälisest müügist tulenevaid litsentsitasusid ja –tulusid, ning iv) klauslid, millega kehtestatakse topeltlitsentsitasud territooriumivälisele müügile;

b)	kaudsed meetmed, mis piiravad litsentsisaajatel väljaspool territooriumi müümist, näiteks hoiatus lõpetada leping nende litsentsisaajatega, kes müüvad väljaspool neile eraldatud territooriumi;

c)	konkurentsi piiravad tegevused, mida rakendatakse põhilitsentsisaajate suhtes, et sundida neid piirduma müügiga oma territooriumil ning rakendama piiranguid oma all-litsentsisaajate suhtes Nike nimel; ning

d)	kohustus kohaldada territooriumivälise müügi piiranguid mitmel moel, näiteks keelata litsentsisaajatel aeg-ajalt müük kolmandatele isikutele, kes müüvad Nike klubide litsentsitud kaupa väljaspool territooriumi.

(14)

Sellise tegevusega piiras Nike litsentsisaajate ja põhilitsentsisaajate võimalusi müüa litsentsitud kaupa piiriüleselt. Kõnealune üks ja pidev rikkumine on taas suurendanud siseturgude eraldatust ning võis lisaks vähendada tarbijate valikuvõimalusi ning põhjustada väiksemast konkurentsist tingitud hinnatõusu. Oma olemuselt piirab selline käitumine konkurentsi aluslepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses.

(15)

Lisaks tõdetakse otsuses, et Nike tegevus ei vasta aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandi tegemise tingimustele.

2.4. Adressaadid ja kestus

(16)

Otsus on adresseeritud äriühingule Nike Inc., mis on Nike kontserni põhiemaettevõtja, samuti selle teatavatele turustamisega tegelevatele tütarettevõtjatele:. Nike European Operations Netherlands B.V., F.C., Internazionale Merchandising S.r.l., French Football Merchandising SASU, Nike Barcelona Merchandising, S.L. (varasema nimega Futbol Club Barcelona Merchandising, S.L.) ning North West Merchandising Limited (varasema nimega Manchester United Merchandising Limited).

(17)

Ühe ja pideva rikkumise kestus hõlmab ajavahemikku, mille jooksul esinesid piirangud Nike EMP lepingutes, nimelt ajavahemikus 1. juulist 2004 kuni 27. oktoobrini 2017 (kuupäev, millal Nike teavitas oma litsentsisaajaid ja põhilitsentsisaajaid, et kõik lepingutes sätestatud territooriumivälise müügi piirangud on kehtetud).

2.5. Õiguskaitsevahendid ja trahvid

(18)

Otsuses leitakse, et Nike lõpetas rikkumise 27. oktoobril 2017 ning kohustatakse Niket hoiduma mis tahes kokkuleppest või kooskõlastatud tegevusest, millel võib olla sama või sarnane eesmärk või mõju. Samuti leiab komisjon, et rikkumine pandi toime tahtlikult või vähemalt hooletusest, ning tuleb määrata trahv.

2.5.1. Trahvi põhisumma

(19)

Trahvide määramisel võtab komisjon arvesse müügiväärtust viimasel terviklikul majandusaastal, mil ettevõtja rikkumises osales. Müügiväärtuse arvutamiseks kasutatakse otsuses nende litsentsitasude suurust, mida Nike kogus kõigi rikkumist moodustavate sponsorlepingute pealt viimasel terviklikul majandusaastal.

(20)

Oma olemuselt piiravad territooriumivälise müügi piirangud konkurentsi aluslepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses. Vertikaalsed piirangud on üldjuhul vähem kahjulikud kui horisontaalsed. Võttes arvesse neid asjaolusid ning piirangute mõju kogu EMPle, on trahvi arvutamiseks kasutatava müügiväärtuse protsendimäär 8 %.

2.5.2. Kergendavad ja raskendavad asjaolud

(21)

Juhtumi puhul ei tuvastatud ei raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

2.5.3. Trahvi suurendamine hoiatava mõju saavutamiseks

(22)

Trahv suureneb kordaja 1,1 võrra, et tagada hoiatav mõju Nikele – ettevõttele, mille ülemaailmne käive on väljaspool rikkumisega seotud litsentsitud kaupade müüki erakordselt suur.

2.5.4. 10 % käibepiiri kohaldamine

(23)

Arvutatud trahv ei ületa 10 % Nike ülemaailmsest käibest.

2.5.5. Trahvi vähendamine koostöö kaalutlustel

(24)

Võttes arvesse asjaolu, et Nike tegi tõhusat ja õigeaegset koostööd, eelkõige tunnistas rikkumist ning esitas täiendavaid tõendeid, et laiendada juhtumit kaugemale kui selle esialgne kohaldamisala, vähendatakse trahvi 40 % võrra vastavalt trahve käsitlevate suuniste punktile 37.

3. KOKKUVÕTE

(25)

Nike rikkus aluslepingu artikli 101 lõiget 1 ja EMP lepingu artiklit 53, kui ta osales ühes ja pidevas litsentsitud kaupadega seotud rikkumises. Rikkumine hõlmas kogu Euroopa Majanduspiirkonda ning selle ajal rakendati ja jõustati mitmeid lepinguid ja tavasid, mille eesmärk oli piirata litsentsitud kaupade piiriülest müüki nii internetis kui väljaspool seda.

(26)

Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt on ühe ja pideva rikkumise eest ettevõtjale Nike määratud trahvi lõplik summa 12 555 000 eurot.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

(2) ELT L 123, 27.4.2004, lk 18.