|
7.1.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 3/11 |
Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmise taotlust kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga
(2019/C 3/06)
Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.
Väikese muudatuse heakskiitmise taotlus on tehtud üldsusele kättesaadavaks Euroopa Komisjoni andmebaasis DOOR.
KOONDDOKUMENT
„Lammefjordskartofler“
ELi nr: PGI-DK-02209 – 15.12.2016
KPN ( ) KGT ( X )
1. Nimetus(ed)
„Lammefjordskartofler“
2. Liikmesriik või kolmas riik
Taani
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
Tootel „Lammefjordskartofler“ (Lammefjordi kartulid) on eripärane koor, mis on õhuke ning palju siledam ja läikivam kui mujal kasvatatud kartulite koor. Tänu õhukesele koorele erinevad Lammefjordi kartulid muudest säilituskartulitest selle poolest, et neid saab süüa koos koorega. Õhuke koor tähendab ka seda, et kartuli sisu jääb säilitamise ajal heledaks, samas kui muud tüüpi mullastikus kasvatatud säilituskartulite välispind tumeneb järk-järgult ja sisu muutub järjest kollakamaks. Koore selline eripära sõltub Lammefjordi erilisest mullatüübist, mis hoiab ära koore kahjustumist kartulite kasvatamise ja korjamise ajal.
Lammefjordi kartulid koristatakse täisküpsetena ja need ei ole seega nn varajased kartulid. Kartulitel lastakse maa sees valmida, mis tähendab, et need koristatakse alles alates 1. juulist.
Lammefjordi kartulid pestakse.
Lammefjordi kartulid kannatavad keetmist kogu saagiaasta jooksul.
Lammefjordi kartulid peavad vastama 1. klassi säilituskartulite kvaliteedistandarditele (16. mai 2011. aasta määruse nr 450 (kartulite tootmise jne kohta) 13. lisa) või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni säilituskartuleid käsitleva standardi FFV-52 nõuetele.
Kartuli välispinnast võib kuni 5 % olla kaetud hariliku kärna, süvikkärna, võrkja kärna või mustkärnaga. Lammefjordi kartulite partiist võib selliste kahjustustega mugulaid olla kuni 8 % (massiprotsendina).
Ühes pakendis olevate kartulite ümbermõõt võib varieeruda kuni 15 mm. Nii tagatakse tarbijatele ühesuuruste kartulite pakkumine.
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
—
3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Kõik tootmisetapid alates kartulite mahapanekust kuni Lammefjordi kartulite sorteerimiseni peavad toimuma määratletud piirkonnas.
Kaitstud geograafilise tähisega „Lammefjordskartofler“ kartulit tuleb kasvatada kooskõlas standardiga Global GAP (Global Partnership for Good Agricultural Practices). Lammefjordi kartulite kasvatamisel ei ole lubatud kasutada vedelsõnnikut.
Lammefjordi kartuleid ei koristata enne 1. juulit, et nad saavutaksid piisava küpsuse ja oleksid tänu sellele säilitamiseks kõlblikud. Võimaluse korral üritatakse koristamine langeva temperatuuri tõttu viia lõpule oktoobri keskpaigaks.
Lammefjordi kartuleid säilitatakse väikestes puukastides, mitte lahtiselt ega kuhjas. Lammefjordi kartuleid tuleb säilitada kuni 5 °C temperatuuri juures ja enne pakendamist tuleb temperatuuri tõsta, et nende vigastamise oht oleks võimalikult väike.
Hariliku kärna, süvikkärna, võrkja kärna ja mustkärna suhtes kehtestatud erinõuete tõttu nõuab Lammefjordi kartulite sortimine erilist asjatundlikkust ja tähelepanu ning seetõttu sordivad kartuleid Lammefjordi registreeritud pakendamisettevõtjad.
Standardit Global GAP peavad järgima ka Lammefjordi kartuleid pakendavad ettevõtjad.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Toodet „Lammefjordskartofler“ võib lõpptarbijale müüa kuni 15 kg pakendites.
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Olenemata sellest, kas tegemist on kinnise või lahtise pakendiga, peab sellele olema märgitud järgmine teave:
|
a) |
Identifitseerimine: „Lammefjordskartofler“ Pakendaja nimi ja aadress |
|
b) |
Toidukartulid |
|
c) |
Suurus vastavalt tootespetsifikaadile |
|
d) |
Sort. |
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Lammefjordi piirkond koosneb järgmisest neljast tammiga eraldatud meresopialast Sjællandi saare Odsherredi poolsaarel:
|
— |
Lammefjordi merest eraldatud ala, mida piiravad Ringkanal ja Audebo tamm; |
|
— |
Svinninge Vejle, mida lõunast, läänest ja põhjast piirab Ringkanal ning idast Svinninge ja Hørve vaheline raudtee; |
|
— |
Sidinge fjord, mida piiravad Sidinge tamm ja veeviimarid; |
|
— |
Klintsø, mis on ümbritsetud veeviimaritega. |
5. Seos geograafilise piirkonnaga
5.1. Geograafilise piirkonna eripära
Toodet kasvatatakse tammiga merest eraldatud Lammefjordi alal, kus endist fjordi põhja katab mudane muld. Lammefjordi piirkonnas alustati kõige esimesena Sidinge Fjordi kuivendamist (1841). Järgmisena kuivendati Svinninge Vejle ning 1873. aastal algas kõige suurema piirkonna ehk Lammefjordi kuivendamine. Kõige viimasena kuivendati Klintsø.
Pinnase alumine kiht koosneb savist ja merglist või savist ja mudast, milles on hulgaliselt liiva. Pealmine mitme meetri paksune mudakiht koosneb taimsest ja loomsest materjalist. Lammefjord on suures osas kividest peaaegu vaba ja pinnas on looduslikult väga kaltsiumirikas, sest see sisaldab palju vanu rannakarplaste ning austrite karpe.
Lammefjordi kliima sobib väga hästi kartuli kasvatamiseks – talved on pehmed ja suved jahedad ning sademed jaotuvad ühtlaselt kogu aasta lõikes. Odsherredis sajab suhteliselt vähe, kuid niisutusvõimalused on tänu Lammefjordi piirkonna äravoolukanalitele väga head. Tänu sellele saavad kohalikud tootjad selles piirkonnas teataval määral ise reguleerida seda, kui palju kartulid vett saavad. Kuna sademetest üksi jääb üldjuhul väheks, saavad tootjad ise kasvutingimusi optimeerida vastupidiselt riigi muudele piirkondadele, kus liiga suur sademete hulk võib kartulisaaki kahjustada.
5.2. Toote eripära
Lammefjordi piirkonnas kasvatatud kartulid eristuvad selgelt muudes piirkondades kasvatatud kartulitest, sest neile omane hele välispind ei tumene ka säilitamise ajal. Nad säilitavad oma värvi, sest pinnases olev liiv on lihvitud ning siledam ja ümaram kui tavalise liivase pinnase puhul, mis tähendab seda, et koristamisel ei teki kartulitesse pragusid. Lammefjordi piirkonna kartuleid saab seetõttu säilitada jahedas ja neid saab käsitleda kogu aasta jooksul, ilma et kartuli välispinna värv muutuks. Kui kartuli välispinnas on pragusid, muutub see säilitamise ajal tumedamaks.
Vastupidiselt muudele täisküpsetele säilituskartulitele võib Lammefjordi kartuleid süüa koorimata.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel
Lammefjordi kartulid on eriti kvaliteetsed tänu kasvutingimustele endises fjordipõhjas. Eriline pinnas võimaldab kartuleid õrnalt käsitleda ja säilitada neile omase sileda pealispinna. Ümarate liivateradega liivane pinnas tähendab seda, et kartulite pinda ei teki koristamise ajal pragusid ja kartulid säilivad siledapinnalistena. Tänu siledale pinnale ei ole kartulid nii vastuvõtlikud kärnadele nagu need, mida kasvatatakse pinnases, kus kivi- ja liivaosakesed on suuremad ja kus võib seetõttu kartulite välispinda tekkida kasvamise ja koristamise ajal pragusid. Lammefjordi kartul sobib seega väga hästi säilitamiseks.
Nimetus „Lammefjordskartoffel“ on Taanis hästi tuntud. Paljud toidupoed müüvad neid kartuleid pakendites, millele on märgitud „Lammefjordskartofler“, ning pealinna ümbruses ja Jüütimaal transpordivad neid kartuleid toidukaupade hulgimüügikeskustesse suure Lammefjordskartofler’i logoga veoautod, suurendades sellega teadlikkust Lammefjordi piirkonnast.
Lammefjordi kartulid on aidanud kaasa sellele, et üldsus seostab Lammefjordi kvaliteetsete köögiviljade, eriti kartuliga. Lammefjordi piirkonda on Taani suures entsüklopeedias („Den store danske Encyklopædi“) kirjeldatud järgmiselt: „Kuivendatud fjordipõhi on eriti viljakas ning seal saab toota teravilja, seemneid ja köögivilju. Lammefjordi tuntakse selle piirkonna porgandite ja kartulite poolest ning enne 1980. aastat oli piirkond kuulus ka lillesibulate ja spargli poolest.“
Lammefjordi nimetatakse eriti tihti siis, kui Taani ja rahvusvahelistes meediakanalites räägitakse edust, mis saadab viimastel aastatel Taani restorane tänu põhjamaistel koostisainetel põhinevatele menüüdele.
Viide tootespetsifikaadi avaldamisele
(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)
https://www.foedevarestyrelsen.dk/SiteCollectionDocuments/Kemi%20og%20foedevarekvalitet/Varestandarder-handelsnormer-kvalitet/Revideret%20varespecifikation%20BGB-Lammefjordskartofler%20april%202017.pdf