EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.11.2019

COM(2019) 608 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: Nõukogu otsus,

millega ajakohastatakse läbirääkimisjuhiseid läbirääkimiste pidamiseks majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ja piirkondadega

LISA

Juhised läbirääkimiste pidamiseks majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ja piirkondadega

1.Preambul

Lisaks üldisele viitele Cotonou lepingule ja sellele järgnevale lepingule viidatakse muu hulgas eelkõige järgmisele:

·lepinguosaliste pühendumus edendada ja kiirendada AKV riikide majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset arengut eesmärgiga aidata kaasa rahu, heaolu ja turvalisuse saavutamisele ning edendada stabiilset ja demokraatlikku poliitilist keskkonda;

·lepinguosaliste pühendumus austada inimõigusi, sealhulgas töötajate põhiõiguste, demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi valdkonnas, mis on AKV-ELi partnerluse olulised osad, ning heale valitsemistavale, mis on AKV-ELi partnerluse põhielement;

·lepinguosaliste pühendumus järgida rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtteid ja eeskirju, mille eesmärk on edendada vastastikku toetavaid suhteid kaubanduse ja kestliku arengu vahel, sealhulgas toetada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärke ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohast Pariisi kokkulepet;

·lepinguosaliste pühendumus keskenduda omavahelises partnerluses vaesuse vähendamisele ja selle lõplikule kaotamisele kooskõlas selliste eesmärkidega nagu kestlik areng ja AKV riikide järkjärguline lõimimine maailmamajandusse ning seetõttu rajada AKV-ELi majandus- ja kaubanduskoostöö AKV riikides olemasolevatele piirkondliku integratsiooni algatustele;

·AKV-ELi majandus- ja kaubanduskoostöö eesmärk edendada AKV riikide sujuvat ja järkjärgulist lõimimist maailmamajandusse, võttes nõuetekohaselt arvesse nende poliitilisi valikuid ja arenguprioriteete ning eelkõige nende enda vaesuse vähendamise strateegiaid (eelkõige vaesuse vähendamise strateegia programme), edendades seeläbi nende kestlikku arengut ja aidates kaasa vaesuse kaotamisele AKV riikides;

·lepinguosaliste pühendumus toetada piirkondlikku integratsiooniprotsessi AKV riikide rühmas ja edendada piirkondlikku integratsiooni kui peamist vahendit AKV riikide lõimimiseks maailmamajandusse;

·lepinguosaliste pühendumus tugevdada majandus- ja kaubanduskoostööd ning luua omavahel uus kaubandusdünaamika, et hõlbustada AKV riikide üleminekut liberaliseeritud maailmamajandusele;

·lepinguosaliste pühendumus võtta majandus- ja kaubanduskoostöös arvesse AKV riikide ja piirkondade erinevaid vajadusi ja erinevat arengutaset;

·lepinguosaliste pühendumus täita Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames võetud kohustusi ja edendada WTO eesmärke;

·lepinguosaliste ühine eesmärk tõhustada koostööd kõikides kaubandusega seotud valdkondades ning saavutada kaupade ja teenustega kauplemise järkjärguline ja vastastikune liberaliseerimine kooskõlas WTO eeskirjadega, võttes arvesse AKV riikide arengutaset ning majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid piiranguid, millega nad silmitsi seisavad;

·lepinguosaliste pühendumus tagada, et Cotonou lepingu ja sellele järgneva lepingu ning majanduspartnerluslepingute raames tehtavad jõupingutused tugevdavad üksteist vastastikku.

2.Lepingute laad ja reguleerimisala

Majanduspartnerluslepingutega püütakse soodustada AKV riikide tõrgeteta ja järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, võttes asjakohaselt arvesse nende poliitilisi valikuid ja arengu prioriteete, seega kaasa aidates nende püsivale arengule ja vaesuse kaotamisele AKV riikidest.

Vastavalt Cotonou lepingu artikli 36 lõikele 1 ja AKV-ELi uue partnerluslepingu asjakohasele sättele, kui lepingut hakatakse kohaldama, on läbirääkimiste eesmärk sõlmida majanduspartnerluslepingud AKV allrühmadega, mis on määratletud vastavalt Cotonou lepingu artikli 37 lõikele 3 ja AKV-ELi uue partnerluslepingu asjakohasele sättele, kui lepingut hakatakse kohaldama, võttes arvesse AKV riikide piirkondlikku integratsiooniprotsessi.

Majanduspartnerluslepingud on suunatud lepinguosaliste tihedama majandusintegratsiooni edendamisele, kaotades järk-järgult nendevahelised kaubandustõkked ja tõhustades koostööd kõigis kaubandusega seotud valdkondades täielikus kooskõlas WTO sätetega.

Majanduspartnerluslepingud on kooskõlas Cotonou lepingu ja sellele järgneva lepingu eesmärkide ja põhimõtetega, eelkõige selle III osa II jaotise sätetega. Majanduspartnerluslepingute läbirääkimistel võetakse seetõttu eelkõige arvesse lepinguosaliste erinevat arengutaset, AKV riikide konkreetseid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid piiranguid ning suutlikkust oma majandust liberaliseerimisprotsessiga kohandada.

3.Kaubavahetus

3.1.Eesmärk

Majanduspartnerluslepingute eesmärk on luua lepinguosaliste vahel vabakaubanduspiirkondi, mis põhinevad Cotonou lepingu ja sellele järgneva lepingu arengueesmärkidel kooskõlas WTO sätetega. Seetõttu ollakse arusaamisel, et järgmised turulepääsu tingimused oleksid kättesaadavad üksnes kõnealuste majanduspartnerluslepingute raames.

3.2.Imporditollimaksud

·Import Euroopa Liitu

Majanduspartnerluslepingud põhinevad praegu Cotonou lepingus ja sellele järgnevas lepingus sätestatud turulepääsutingimustel ning parandavad neid veelgi. Tollimaksude edasise kaotamise erikord määratakse kindlaks läbirääkimiste käigus, võttes arvesse AKV riikide olemasolevaid ja võimalikke ekspordihuve ning kaubanduse liberaliseerimise meetmete mõju eelkõige AKV riikide piirkondlikule integratsioonile.

·Import AKV riikidesse

Pidades silmas peaeesmärki edendada arengut piirkondliku majandusintegratsiooni ja asjakohase poliitika abil, püütakse läbirääkimistega 1) kaotada üleminekuperioodi jooksul EÜst pärit impordi tollimaksud peaaegu kogu kaubanduselt ja 2) kaotada majanduspartnerluslepingute jõustumisel kõik tollimaksudega samaväärse toimega maksud.

AKV riikide tollimaksude kaotamise ajakava ja kaubanduse liberaliseerimisega hõlmatud toodete lõplik nimekiri kajastab majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid piiranguid, millega nad silmitsi seisavad, ning nende suutlikkust kohandada oma majandust liberaliseerimisprotsessiga. Seetõttu rakendatakse Cotonou lepingu, sellele järgneva lepingu ja WTO eeskirjadega kooskõlas olevat üleminekuperioodi paindlikult, et võtta arvesse asjaomaste AKV riikide eripiiranguid. Samasugust paindlikkust kohaldatakse hõlmatavate toodete ja AKV riikide liberaliseerimiskohustuste ajakava/rütmi suhtes.

Sellega seoses uurivad lepinguosalised iga juhtumi puhul eraldi eksporditoetuste mehhanismide võimalikku mõju kaubanduse liberaliseerimise protsessile.

Olenemata eespool kirjeldatust võimaldavad AKV riigid Euroopa Liidule igal ajal vähemalt sama soodsat kohtlemist kui enamsoodustusrežiim. See ei kehti AKV riikide vaheliste või AKV riikide poolt teistele arengumaadele piirkondlike lepingute või muude WTO nõuetele vastavate kaubandussätete raames tehtavate kontsessioonide suhtes.

Pidades silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349 ning Cotonou lepingu ja sellele järgneva lepingu raames sõlmitud kokkuleppeid, võetakse läbirääkimiste käigus arvesse Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade erihuve. Sellega seoses võib majanduspartnerluslepingutega eelkõige ette näha erimeetmed kõnealustest piirkondadest pärit toodetega kauplemise toetamiseks, et integreerida need lühikeses perspektiivis piirkonnasisesesse kaubandusse kooskõlas WTO sätetega.

AKV riigid kohustuvad vähemalt automaatselt laiendama Euroopa Liidule võimaldatavat kohtlemist kõigile teistele asjaomase majanduspartnerluslepingu osalistele, eelistatavalt enne kaubanduse liberaliseerimist Euroopa Liiduga.

Kui kaubanduse liberaliseerimine tekitab suuri raskusi, võivad AKV riigid Euroopa Liiduga konsulteerides ajutiselt peatada liberaliseerimise ajakava rakendamise ja vajaduse korral muuta vabakaubanduspiirkonna lõplikuks loomiseks tehtavate edusammude tempot täielikus kooskõlas WTO sätetega.

AKV riikide kaubanduse liberaliseerimise plaanid ja ajakava on majanduspartnerluslepingute osa. See sisaldab asjakohaseid tootenimekirju ja tollimaksude kaotamise ajakavasid. Kõnealused nimekirjad ja ajakavad viimistletakse läbirääkimiste käigus.

·Tollimaksu baasmäärad

Tollimaksu baasmäärad, mille suhtes kokkulepitud vähendamisi kohaldatakse, on enamsoodustusrežiimi tollimaksud, mida AKV riigid majanduspartnerluslepingute allkirjastamise päeval tegelikult kohaldavad. Need määratakse kindlaks igale majanduspartnerluslepingule lisatud loendis.

3.3.Üldsätted

Ekspordimaksud. Kõik lepinguosaliste vahelises kaubanduses kohaldatavad ekspordimaksud kaotatakse kokkulepitud ajakava alusel, mis ei ületa kümmet aastat.

Lepinguosaliste vahelises kaubanduses ekspordi või impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse majanduspartnerluslepingute jõustumisel.

Võrdne kohtlemine ja fiskaalmeetmed. Majanduspartnerluslepingutesse lisatakse standardne võrdse kohtlemise säte, millega tagatakse, et lepinguosaliste tooteid koheldakse vähemalt sama soodsalt kui omamaist päritolu samasuguseid tooteid. Mis tahes diskrimineerivad riigisisesed fiskaalmeetmed või -tavad, mis on juba olemas, kõrvaldatakse majanduspartnerluslepingute jõustumisel.

Maksuerand. Majanduspartnerluslepingud sisaldavad maksuerandi klauslit kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 52 ja sellele järgneva lepingu asjakohase maksuerandi sättega, kui seda hakatakse kohaldama.

Erinev kiirus. Kui see on kooskõlas asjaomaste AKV piirkondade integratsioonieesmärkidega, nähakse majanduspartnerluslepingutega ette kaubanduse liberaliseerimise erinev kiirus, võttes arvesse asjaomaste AKV riikide arengutaset ning piirkonnas esinevat integratsiooni intensiivsuse erinevust kooskõlas piirkonnasisese integratsiooniprotsessiga.

Toiduga kindlustatus. Leping sisaldab sätteid, mille eesmärk on suurendada toiduga kindlustatust kooskõlas WTO eeskirjadega.

Kaitsemeetmed. Kaitsemeetmeid kohaldatakse kooskõlas WTO asjakohaste sätetega.

Dumpinguvastased meetmed. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline tegeleb kaubandust kahjustava dumpingu või subsideerimisega GATTi sätete tähenduses, võib ta sellise tegevuse suhtes võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas GATTi/WTO eeskirjade ja tavadega. Sellega seoses pöörab Euroopa Liit erilist tähelepanu asjaomaste AKV riikide konkreetsele majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale.

Praeguse olukorra säilitamine. Lepinguosalised lepivad kokku, et uusi tollimakse ei kehtestata ega olemasolevaid tollimakse ei suurendata ning kumbki lepinguosaline ei kehtesta pärast piirkondliku rühma ja ELi vaheliste lepingute jõustumist uusi koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

Läbipaistvus. Mõlemad lepinguosalised peavad teineteisele edastama oma tollitariifistiku ja kõik sellesse tehtavad hilisemad muudatused.

Erandite klausel. Leping sisaldab standardset erandite klauslit, mis võimaldab võtta meetmeid näiteks avaliku korra, inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks, taastumatute loodusvarade säilitamiseks jne, tingimusel et selliseid meetmeid kohaldatakse kooskõlas WTO eeskirjadega.

Kaupade klassifitseerimine. Lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses kasutatakse kaupade klassifitseerimiseks harmoneeritud süsteemi.

3.4.Päritolureeglid, halduskoostöö ja finantsvastutus

Läbirääkimised päritolureeglite, halduskoostöö ja finantsvastutuse üle põhinevad standardsetel ELi sooduspäritolureeglitel ja iga majanduspartnerluslepingu raames kehtivatel päritolureeglitel. Sellega seoses hindab Euroopa Liit AKV riigi (riikide) esitatud konkreetseid taotlusi päritolureeglite muutmiseks, mille eesmärk on lihtsustada kehtivaid eeskirju ja parandada AKV riikide praegust turulepääsu. 

Leping annab lepinguosalistele õiguse võtta asjakohaseid meetmeid halduskoostöö puudumise või juhtimisvigade korral. Mis puutub tollimaksude alalaekumisse, mis on seotud sooduskorra alusel toimuva impordi puuduliku juhtimisega, võiks asjakohased meetmed kindlaks määrata horisontaalse nõukogu otsuse alusel.

3.5.Toll, kaubanduse lihtsustamine ja pettusevastased meetmed

Läbirääkimiste eesmärk on lihtsustada kõiki impordi ja ekspordiga seotud nõudeid ja menetlusi, eelkõige seoses tolliprotseduuride, impordi litsentsimise, tolliväärtuse määramise, transiidieeskirjade ja eksportkauba eelinspekteerimisega, tuginedes kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele ja kooskõlas WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu sätetega. Leping sisaldab protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes. See sisaldab ka pettusevastast klauslit, et vältida tariifsete soodustuste kuritarvitamist.

4.Teenustekaubandus ja investeeringud

4.1.Kohaldamisala

Lepinguga nähakse ette teenuskaubanduse ja investeeringute järkjärguline ja vastastikune liberaliseerimine, mille eesmärk on tagada turulepääsu võimaluste võrreldav tase kooskõlas asjakohaste WTO eeskirjadega, eelkõige GATSi V artikliga, võttes arvesse asjaomaste AKV riikide arengutaset. [Lepingutes sätestatakse, et audiovisuaalteenuseid käsitletakse eraldi lepinguosaliste kultuurikoostööd ja -partnerlust käsitlevates erilepingutes. Nende lepingutega tagatakse Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele ning AKV riikidele võimalus säilitada ja arendada suutlikkust määratleda ja rakendada oma kultuuri- ja audiovisuaalpoliitikat kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks, tunnustades, säilitades ja edendades samal ajal AKV riikide kultuurilisi väärtusi ja identiteeti, edendada kultuuridevahelist dialoogi, parandades nende riikide kultuurikaupade ja -teenuste turulepääsu võimalusi vastavalt Cotonou lepingu artiklile 27 ja sellele järgneva lepingu asjakohastele sätetele, kui neid hakatakse kohaldatama.

Lepinguosalised lepivad kokku, et kumbki lepinguosaline ei võta pärast piirkondliku rühmituse ja Euroopa Liidu vaheliste lepingute jõustumist uusi ega diskrimineerivamaid meetmeid.

Liberaliseerimine toimub asümmeetriliselt. AKV riikidele võimaldatakse teatavat paindlikkust, mis sõltub nende arengutasemest nii üldises kui ka sektori ja allsektori osas, kooskõlas GATSi sätetega, eelkõige nendega, mis käsitlevad arengumaade osalemist liberaliseerimislepingutes.

Euroopa Liidu puhul ei ole üleminekuperiood pikem kui 10 aastat.

AKV poolel kohaldatakse paindlikult üleminekuperioodi, mis on kooskõlas Cotonou lepingu, sellele järgneva lepingu ja WTO eeskirjadega, et võtta arvesse asjaomaste AKV riikide eripiiranguid.

Majanduspartnerluslepinguga ühinenud AKV riigid kohustuvad omavahel kohaldama vähemalt sama korda, mida nad kohaldavad Euroopa Liidu suhtes.

Majanduspartnerluslepingud kinnitavad Cotonou lepingu artikli 42 ja sellele järgneva lepingu asjakohaste sätete alusel võetud kohustusi, kui viimast lepingut hakatakse kohaldama.

4.2.Praktiline korraldus

Kui see on põhjendatud konkreetsete majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste piirangutega, millega AKV riigid kokku puutuvad, võib läbirääkimised edasi lükata. Sellisel juhul hindavad lepinguosalised majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste käigus olukorda korrapäraselt. Nad tagavad, et läbirääkimiste ettevalmistavat etappi kasutatakse aktiivselt läbirääkimiste ettevalmistamiseks, kasutades eelkõige asjakohast toetust teenuste arendamiseks kooskõlas Cotonou lepingu sätetega, eelkõige selle artikli 41 lõikega 5 ja sellele järgneva lepingu asjakohaste sätetega, kui neid hakatakse kohaldatama.

5.Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Majanduspartnerluslepingutega kinnitatakse taas Cotonou lepingu II lisa artikli 12 ja sellele järgneva lepingu asjakohaste sätete alusel võetud kohustusi, kui viimast lepingut hakatakse kohaldama.

Finantsturgude tugevdamiseks ja arendamiseks püüavad lepinguosalised pidada läbirääkimisi kapitalituru edasiseks avamiseks rohkem kui otseinvesteeringuteks, järgides samal ajal kehtivaid rahanduskokkuleppeid ja võttes arvesse vajadust töötada välja asjakohane reguleeriv raamistik.

Lepingud sisaldavad klauslit, millega nähakse ette selle peatüki võimalik läbivaatamine, et tagada sidusus majanduspartnerluslepingute ja muude asjakohaste lepingute raames võetud kohustuste, sealhulgas GATSist tulenevate kohustuste vahel.

6.Kaubandusega seotud valdkonnad

6.1.Üldist

Majanduspartnerluslepingutega kinnitatakse taas Cotonou lepingu 1 ja sellele järgneva lepingu raames võetud kohustusi, eelkõige seoses konkurentsipoliitika, intellektuaalomandi õiguste (sealhulgas geograafiliste tähiste) kaitse, standardimise ja sertifitseerimise, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, kaubanduse ja keskkonna, kaubandus- ja tööstandardite, tarbijapoliitika ning tarbijate tervise kaitsega. Need sätted vaadatakse läbi, pidades silmas eelseisvate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi.

6.2.Konkreetsed valdkonnad

Lisaks kohaldatakse järgmiste valdkondade suhtes järgmist:

Investeeringud. Kooskõlas eesmärgiga „vähendada vaesust ja see lõpuks kaotada kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga“ (ning võttes arvesse Cotonou lepingu artikleid 1, 29, 75–78, II lisa ja sellele järgneva lepingu asjakohaseid sätteid, kui neid hakatakse kohaldama) lepivad lepinguosalised kokku reguleeriva raamistiku loomises, mis hõlbustab, tõhustab ja stimuleerib nendevahelisi vastastikku kasulikke kestlikke investeeringuid. Kõnealune raamistik põhineb diskrimineerimiskeelu, avatuse, läbipaistvuse ja stabiilsuse põhimõtetel.

Kui mõlemad lepinguosalised on määratlenud selle läbirääkimiste valdkonnaks ning kui täiendavatest riigi- või piirkonnapõhistest läbirääkimisjuhistest ei tulene teisiti, võib investeeringute kaitset käsitlevate sätete üle pidada läbirääkimisi, mis kinnitavad pädevates rahvusvahelistes foorumites või kahepoolselt kokku lepitud parimaid tulemusi. Kõnealused sätted peaksid tagama investorite ja investeeringute tugeva kaitse, säilitades samal ajal täielikult lepinguosaliste õiguse kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke.

Riigihanked. Majanduspartnerluslepingute eesmärk on tagada hanke-eeskirjade ja -meetodite täielik läbipaistvus kõigil valitsustasanditel, järgides WTO riigihangete lepingu põhimõtteid. Lisaks püüavad lepinguosalised oma hanketurge järk-järgult liberaliseerida, lähtudes diskrimineerimiskeelu põhimõttest ja võttes arvesse arengutaset.

Standardid, tehnilised eeskirjad ja vastavushindamine. Majanduspartnerluslepingud peaksid sisaldama põhjalikku peatükki tehniliste kaubandustõkete kohta, mis tugineks WTO tehniliste kaubandustõkete lepingule ja läheks sellest kaugemale.

Sanitaar- ja fütosanitaarstandardid. Majanduspartnerluslepingud peaksid sisaldama põhjalikku peatükki sanitaar- ja fütosanitaarstandardite kohta, tuginedes WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule.

Andmekaitse. Majanduspartnerluslepingutes seatakse eesmärk teha tööd selle nimel (muu hulgas teabe ja ekspertide vahetamise kaudu), et kõrvaldada lepinguosaliste vahel isikuandmete vaba liikumise takistused, mis tulenevad isikuandmete ebapiisavast kaitsest.

Intellektuaalomandi õigused. Majanduspartnerluslepingutega peaks looma piisava, tasakaalustatud ja tõhusa kaitsetaseme ning nägema ette täitmise tagamise sätted tsiviilõiguses ja piiril intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas geograafiliste tähiste valdkonnas.

Kaubandus ja konkurents. Majanduspartnerluslepingute eesmärk peaks olema minimeerida konkurentsimoonutusi sätete abil, mis käsitlevad konkurentsipoliitikat, subsiidiume ja riigi omandis olevaid ettevõtteid. Kõnealused sätted ei takista avalike teenuste osutamist.

Kaubandus ja kestlik areng. Majanduspartnerluslepingud peaksid järgima asjakohaseid rahvusvaheliselt kokkulepitud tööõiguse alaseid põhimõtteid ja -eeskirju (sealhulgas soo alusel diskrimineerimise keeld) ning kaubanduse ja kestliku arengu, sealhulgas säästva kalanduse ja kliimamuutustega seotud keskkonnaaspekte, eelkõige Pariisi kokkulepet. Majanduspartnerluslepingud peaksid sisaldama sätteid nende eeskirjade tõhusa rakendamise ja järelevalve kohta ning mehhanismi lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamiseks.

Põllumajandusdialoog. Arvestades põllumajandussektori olulisust AKV riikide sotsiaal-majandusliku arengu ja toiduga kindlustatuse seisukohast, võidakse majanduspartnerluslepingutega ette näha põllumajandusalane dialoog (põllumajanduspartnerlus), mis võib hõlmata selliseid küsimusi nagu toorained ja piirkondlikud väärtusahelad, uute tehnoloogiate kasutamine ja kestlikud toidusüsteemid.

6.3.Rakendamine

Majanduspartnerluslepingu nõukogu (vt allpool punkt 8), keda abistab kõrgematest tehnilistest ekspertidest koosnev rakendamise ühiskomitee, jälgib kõnealuste sätete rakendamist. Rakendamise ühiskomitee tuleb kokku korrapäraselt ja vähemalt kord aastas. Ühiskomitee koostab aastaaruanded, milles hinnatakse tehtud edusamme ja sõnastatakse soovitused edasisteks saavutusteks vajalike meetmete, sealhulgas arengukoostöö kohta vastavalt Cotonou lepingu sätetele ja sellele järgneva lepingu asjakohastele sätetele, kui neid hakatakse kohaldama.

7.Vastastikune täiendavus

Majanduspartnerluslepingud ja AKV partnerite arengustrateegiad (eelkõige vaesuse vähendamise strateegiadokumendid) peavad olema vastastikku toetavad. Eelkõige kohustuvad AKV riigid majanduspartnerluslepingute eesmärkide saavutamise hõlbustamiseks lõimima majanduspartnerluslepingud täielikult oma arengustrateegiatesse ja EL lõimib need samuti oma arengukoostöö strateegiatesse. See hõlmaks erasektori, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) arengu toetamist, sealhulgas selle soolist mõõdet. Lepinguosalised kohustuvad eraldama selleks piisavalt vahendeid riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide raames vastavalt Cotonou lepingu asjakohastele sätetele ja sellele järgneva lepingu asjakohastele sätetele, kui neid hakatakse kohaldama.

8.Institutsiooniline raamistik

Iga majanduspartnerluslepingu jaoks luuakse ühine majanduspartnerluslepingu nõukogu, mis täidab järgmisi ülesandeid:

–tagab majanduspartnerluslepingu nõuetekohase toimimise;

–uurib lepinguosaliste vaheliste majandus- ja kaubandussuhete arengut;

–otsib sobivaid meetodeid, et ennetada probleeme, mis võivad tekkida majanduspartnerluslepinguga hõlmatud valdkondades, eelkõige seoses majanduspartnerluslepingu arengueesmärkide saavutamisega;

–vahetab arvamusi ja annab soovitusi kõigis majandus- ja kaubanduskoostööga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas tulevaste meetmete kohta majanduspartnerluslepingu nõuetekohaseks rakendamiseks ning eelkõige vajaduse kohta teha arengukoostööd vastavalt Cotonou lepingu asjakohastele sätetele ja sellele järgneva lepingu asjakohastele sätetele, kui neid hakatakse kohaldama.

Ühise majanduspartnerluslepingu nõukogu istungite koosseis, sagedus, päevakord ja toimumiskoht lepitakse kokku lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide teel.

Majanduspartnerluslepingu nõukogul on õigus teha otsuseid kõigis majanduspartnerluslepinguga hõlmatud küsimustes. Majanduspartnerluslepingu nõukogu annab Cotonou lepingu artikli 15 ja sellele järgneva lepingu asjakohaste sätete (kui neid hakatakse kohaldama) kohaselt moodustatud ministrite nõukogule aru kogu AKV riikide rühmale ja Euroopa Liidule ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Majanduspartnerluslepinguga tuleks ette näha korrapärased konsultatsioonid ja teabevahetus kodanikuühiskonnaga.

9.Lõppsätted

Majanduspartnerluslepingud hõlmavad järgmist:

–peatükk vaidluste lahendamise kohta ja klausel täitmata jätmise kohta, sealhulgas sätted, mis vastavad Cotonou lepingu artiklitele 96 ja 97 ning sellele järgneva lepingu asjakohastele sätetele, kui neid hakatakse kohaldama. Kaubandust või kaubandusega seotud küsimusi käsitlevad vaidluste lahendamise sätted ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO eeskirjadest, eelkõige vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppest;

–klausel edasiste arengute kohta, millega nähakse ette, et majanduspartnerluslepinguid võib laiendada, eelkõige ühinemise kaudu, või liita vastavalt piirkondlikus integratsioonis tehtud edusammudele;

–klausel jõustumise, kestuse (piiramata), lõpetamise, denonsseerimisel nõutava etteteatamise ja territoriaalse kohaldamise kohta.

Majanduspartnerluslepingute kohaldamisel on AKV lepingupool piirkondlik rühm või selle liikmesriigid, või piirkondlik rühm ja selle liikmesriigid, vastavalt nende pädevusele. Majanduspartnerluslepinguid kohaldatakse ka lepinguosaliste territooriumidel asuvate kõigi riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste poolt võetavate meetmete suhtes.

10.Läbirääkimiste struktuur ja korraldus

Cotonou lepingu ja sellele järgneva lepingu asjakohaste sätete kohaselt, kui neid hakatakse kohaldama, kasutatakse läbirääkimiste perioodi ka AKV riikide avaliku ja erasektori suutlikkuse suurendamiseks, et parendada nende suudet määratleda ja rakendada asjakohaseid piirkondlikke ja mitmepoolseid kaubandusstrateegiaid ja -poliitikaid. See hõlmab meetmeid konkurentsivõime suurendamiseks, piirkondlike organisatsioonide tugevdamiseks ja piirkondlike kaubandusintegratsiooni algatuste toetamiseks, toetades vajaduse korral eelarve kohandamist ja maksureformi, samuti taristu ajakohastamist ja investeeringute tõhustamist. Kõnealuseid meetmeid jälgivad piirkondlikud ettevalmistavad töökonnad, mille loovad läbirääkimiste alguses ühiselt majanduspartnerluslepingute üle läbirääkimisi pidav piirkondlik rühm ja Euroopa Liit. Piirkondlikud ettevalmistavad töökonnad esitavad muu hulgas ettepanekuid, mida tuleks arvesse võtta Euroopa Liidu ja AKV riikide vahelises riikliku ja piirkondliku programmitöö alases dialoogis.

Luuakse asjakohased mehhanismid tagamaks, et ELi ja AKV riikide valitsusväliseid osalejaid teavitatakse läbirääkimiste sisust ja nendega konsulteeritakse ning tagatakse kooskõla käimasolevate AKV-ELi kõnelustega.

(1)    Cotonou lepingu artiklid 45–51 ja 78 ning sellele järgneva lepingu asjakohased sätted, kui neid hakatakse kohaldama.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.11.2019

COM(2019) 608 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega ajakohastatakse läbirääkimisjuhiseid läbirääkimiste pidamiseks majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ja piirkondadega

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Aastatel 2002–2014 pidas EL läbirääkimisi majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ja piirkondadega. EL pidas neid läbirääkimisi nõukogu poolt 12. juunil 2002 välja antud ulatuslike volituste ja läbirääkimisjuhiste (9930/02) alusel.

Mitmete asjaolude, sealhulgas partnerite piiratud suutlikkuse tõttu, hõlmavad sõlmitud ja rakendatud lepingud praegu siiski peamiselt ainult kaubavahetust. Muud valdkonnad (nt teenused, investeeringud ja kaubandusega seotud küsimused) ei ole lepingutesse lisatud, kuid neid on sõnaselgelt nimetatud läbivaatamisklauslites seoses tulevase läbivaatamisega. Selline olukord tähendab, et praegused majanduspartnerluslepingud ei ole täielikult kooskõlas 21. sajandi kaubandusolukorraga ning nii ELi kui ka asjaomaste partnerriikide huvidega. Seetõttu on võimalik, et lähiaastatel tekib huvi nende lepingute „süvendamise“ vastu, et hõlmata muu hulgas ka teenused, investeeringud, kaubandus ja kestlik areng, intellektuaalomandi õigused, konkurentsipoliitika ja riigihanked.

Praeguseks rakendab AKV riikides ja piirkondades 31 riiki seitset erinevat majanduspartnerluslepingut.

Neist viis riiki, kes praegu rakendavad majanduspartnerluse vahelepingut Ida- ja Lõuna-Aafrikas (Mauritius, Madagaskar, Seišellid, Zimbabwe ja hiljuti ka Komoorid), on taotlenud läbirääkimiste alustamist läbivaatamisklausli alusel. Eesmärk on sõlmida ulatuslik leping, mis aitab neil ära kasutada üleilmsete väärtusahelate võimalusi. Läbirääkimisi sellise ulatusliku lepingu sõlmimiseks alustati 2. oktoobril 2019 Mauritiusel.

Tulevased läbirääkimised AKV riikide ja piirkondadega, sealhulgas Ida- ja Lõuna-Aafrikas riikidega, toimuvad vastavalt olemasolevatele läbirääkimisjuhistele, mille nõukogu kehtestas 2002. aastal koos volitustega läbirääkimiste alustamiseks. Olemasolevad 2002. aasta läbirääkimisjuhised on juba olemuselt laiaulatuslikud, hõlmates peaaegu kõiki kaubandusega seotud valdkondi. Siiski on need praeguseks sõnastuse poolest osaliselt vananenud ning ei ole kooskõlas ELi hiljutiste poliitiliste algatuste ja prioriteetidega seoses kaubanduse arenguga kogu maailmas, näiteks meie kestliku arengu ja kaubanduspoliitika tugevdamine. 

Seetõttu taotles nõukogu 2002. aastal vastu võetud läbirääkimisjuhiste ajakohastamist, et viia nende sõnastus ja sisu kooskõlla hiljutiste arengute ja poliitikaga kaubandusega seotud valdkondades, eelkõige Euroopa Komisjoni 2015. aasta teatisega „Kaubandus kõigile“, aga ka 2030. aasta tegevuskavaga, selle 17 peamise kestliku arengu eesmärgiga ning Pariisi kokkuleppega kliimamuutuste vastu võitlemise kohta, mis võeti rahvusvaheliselt vastu 2015. aastal.

Käesolev algatus aitab seega kaasa teatise „Kaubandus kõigile“ rakendamisele, võttes samal ajal arvesse käimasolevaid läbirääkimisi Cotonou lepingu järgse partnerluslepingu üle. Seda võeti arvesse ka komisjoni presidendi poolt 2018. aasta septembris käivitatud Aafrika ja Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansis ning välisinvesteeringute kavas, mis on selle oluline osa.

Käesoleva algatuse esmane eesmärk on anda komisjonile uuendatud läbirääkimisjuhised majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks AKV riikide ja piirkondadega, mis on kooskõlas ELi praeguse läbirääkimistavaga, ning tagada, et mis tahes edasised läbirääkimised AKV riikide ja piirkondadega vastaksid praegustele kaubandusprobleemidele.

Üldine eesmärk on pidada AKV riikide ja piirkondadega läbirääkimisi ajakohaste ja kaasaegsete kaubanduslepingute üle, mis hoogustaksid kaubandust ja investeeringuid ning toetaksid nende riikide lõimumist maailmamajandusse.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Konkreetseid konsultatsioone kodanike ja sidusrühmadega ei ole ette nähtud, kuna sõnastust ajakohastatakse piiratud ulatuses.

Komisjon konsulteerib siiski kodanike ja sidusrühmadega individuaalsete läbirääkimiste puhul, mida võidakse tulevikus ajakohastatud läbirääkimisjuhiste alusel pidada.

Eelkõige käivitatakse eelseisvateks läbirääkimisteks Ida- ja Lõuna-Aafrika majanduspartnerluslepingu riikidega jätkusuutlikkuse mõjuhinnang, et konsulteerida nii ELi kui ka Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkonna kodanike ja sidusrühmadega lepingusse lisatavate uute kaubandusteemade võimaliku mõju üle. Esialgsed arutelud algasid 2019. aasta oktoobris ning jätkusuutlikkuse mõjuhinnang viiakse läbi paralleelselt läbirääkimistega, et anda protsessi oma panus.

Jätkusuutlikkuse mõjuhinnang on sidusrühmade ja kaubandusläbirääkijate vahelise süstemaatilise dialoogi platvorm, mille raames toimuvad põhjalikud konsultatsioonid, kus saavad osaleda kõik sidusrühmad.

Peamised sidusrühmad, kellega jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu käigus konsulteeritakse, on avalik sektor, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjad, sotsiaalpartnerid ja akadeemilised ringkonnad.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõju hindamine

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega ajakohastatakse läbirääkimisjuhiseid läbirääkimiste pidamiseks majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ja piirkondadega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)12. juunil 2002 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse läbirääkimiste pidamiseks majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ja piirkondadega.

(2)AKV riikide ja piirkondadega sõlmitud majanduspartnerluslepingud sisaldavad läbivaatamisklausleid nende lepingute edaspidiseks läbivaatamiseks.

(3)Läbirääkimisjuhiste ajakohastamine on vajalik uute läbirääkimiste täpsemaks kujundamiseks, et võtta arvesse hiljutisi ELi poliitilisi algatusi ja prioriteete seoses kaubanduse arenguga kogu maailmas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjonile adresseeritud läbirääkimisjuhiseid läbirääkimiste pidamiseks majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ja piirkondadega muudetakse vastavalt lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

(1)    ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punkt e.

(2)     http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/expert-groups/  

(3)     http://trade.ec.europa.eu/civilsoc/meetdetails.cfm?meet=11531