EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.11.2019

COM(2019) 575 final

2019/0248(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis IMO assamblee 31. istungjärgul seoses resolutsiooni A.658(16) (helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites), resolutsiooni A.1119(30) (sadamariigi kontrolli 2017. aasta kord) ja resolutsiooni A.1120(30) (ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevad ülevaatuse suunised) muudatuste vastuvõtmisega

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni assamblee 31. istungjärgul, mis toimub 25. novembrist kuni 4. detsembrini 2019 Londonis, võetav seisukoht seoses järgmiste dokumentide kavandatud vastuvõtmisega:

·helkurmaterjalide päästevahenditel kasutamise ja neile paigaldamise muudatused;

·sadamariigi kontrolli kord 2019; ning

·ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevate ülevaatuse suuniste muutmine.

1.Ettepaneku taust

1.1.Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioon

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsiooniga (edaspidi „konventsioon“) luuakse IMO, mille eesmärk on tagada foorum valitsustevaheliseks koostööks valitsuste regulatiivse tegevuse ja tavade valdkonnas kõikides rahvusvahelist merekaubandust mõjutavates tehnilistes küsimustes, toetada rangeimate võimalike nõuete üldist vastuvõtmist meresõiduohutuse, navigeerimise tõhususe ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja kontrolli küsimustes, et edendada võrdseid võimalusi, ning käsitleda seonduvaid haldus- ja õigusküsimusi.   

Konventsioon jõustus 17. märtsil 1958.

Kõik liikmesriigid on konventsiooni osalised.

1.2.Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on ÜRO spetsialiseeritud asutus, mis vastutab meresõidu ohutuse ja turvalisuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise eest. IMO on rahvusvahelise meresõidu ohutuse, turvalisuse ja keskkonnatoime valdkonnas norme kehtestav ülemaailmne asutus. Selle põhiülesanne on luua laevanduse jaoks õiglane ja tulemuslik reguleeriv raamistik, mis võetakse ühiselt vastu ning mida rakendatakse ühiselt.

Kõik liikmesriigid on IMO liikmed. Euroopa Komisjonil on alates 1974. aastast olnud Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) vaatleja staatus, mis põhineb Valitsustevahelise Nõuandva Merendusorganisatsiooni (IMCO) 1 ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelisel koostöökokkuleppel vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.

Organisatsiooni liikmeks võivad saada kõik riigid. Assamblee koosneb kõigist liikmetest. Assamblee korralised istungjärgud toimuvad kord kahe aasta jooksul. Assamblee on IMO juhtorgan. Assamblee määrab kindlaks tööprogrammi ja hääletab eelarve üle, millesse panustavad kõik liikmed. Lisaks võib assamblee soovitada liikmetel vastu võtta eeskirju ja suuniseid meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja kontrolli kohta ning muudes küsimustes, mis käsitlevad laevanduse mõju merekeskkonnale, mis on organisatsiooni vastutusalasse antud rahvusvaheliste õigusaktidega või nende raames, või selliste eeskirjade ja suuniste muudatusi, mis on organisatsioonile edastatud. Selliste liikmete enamus, kes ei ole assotsieerunud liikmed, moodustab assamblee koosolekute kvoorumi.

1.3.IMO assamblee kavandatud aktid

IMO assamblee kavatseb 25. novembril – 4. detsembril 2019 toimuval 31. istungjärgul (A 31) võtta vastu järgmised dokumendid:

helkurmaterjalide päästevahenditel kasutamise ja neile paigaldamise muudatused;

sadamariigi kontrolli kord 2019; ning

ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevate ülevaatuse suuniste muutmine.

Kavandatud aktide eesmärk on vastavalt:

1.ajakohastada materjalide ilmastikukindluse katsemeetodeid, jättes välja vananenud ja harva kasutatava süsinikelektrood-seadme;

2.ajakohastada kehtivat 2017. aasta sadamariigi kontrolli korda, lisades viite meetmetele, mille IMO organid on vahepeal vastu võtnud (IMO assamblee 30. ja 31. istungjärk, merekeskkonna kaitse komitee 72., 73., ja 74. istungjärk, meresõiduohutuse komitee 99., 100., ja 101. istungjärk), ning muuta liiteid 8 ja 11 ning lisada uus 18. liide; ning

3.ajakohastada ülevaatuse suuniseid, et võtta arvesse siduvate õigusaktide hiljutisi muudatusi, eelkõige ballastvee käitlemise konventsiooni, kuid samuti teatavaid SOLASi ja MARPOLi konventsiooni elemente, nagu eriruumid reisilaevadel ja kütusetarbimise nõuetele vastavuse deklaratsioonid.

2.Liidu nimel võetav seisukoht

2.1.Resolutsiooni A.658(16) (helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites) muudatused.

Meresõiduohutuse komitee 101. istungjärgul (MSC 101) tuletati meelde, et oma eelmisel istungjärgul, kus käsitleti ELi liikmesriikide ja komisjoni esitatud dokumenti MSC 100/19/4, milles tehti ettepanek muuta resolutsiooni A.658(16) helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites, nõustus komitee jätma punktis 4.10 välja sõna „süsinikelektrood“ ning palus IMO sekretariaadil koostada asjakohane assamblee resolutsiooni projekt heakskiitmiseks MSC 101. istungjärgul, et esitada need vastuvõtmiseks assamblee 31. istungjärgul (MSC 100/20, punktid 19.14 ja 19.15). Väljendati seisukohta, et mõiste väljajätmine võib muuta sätte liiga ebamääraseks.

Komitee, olles täheldanud võimalust, et asjakohaseid ettepanekuid, milles käsitletakse eespool nimetatud probleeme, võib esitada assamblee 31. istungjärgule, kiitis heaks assamblee resolutsiooni ettepaneku helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites (resolutsioon A.658(16)).

Resolutsiooni A.658(16) (helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites) muudatused on esitatud IMO dokumendi MSC 101/24 27. lisas. MSC 101 aruande (MSC 101/24) punktis 14.41 on märgitud, et muudatused on kavas vastu võtta IMO assamblee 31. istungjärgul.

2.2.Sadamariigi kontrolli 2017. aasta korra muudatused (resolutsioon A.1119 (30))

Sadamariigi kontrolli käsitlev IMO 2017. aasta kord (resolutsioon A1119 (30)) sisaldab suuniseid konkreetsete teemade kohta, mis on esitatud põhidokumendi liidetena. IMO dokumentide rakendamise allkomitee 5. istungjärgul (III 5) lepiti kokku sadamariigi kontrolli korra läbivaatamises, eelkõige seoses laevade kinnipidamist käsitlevate suuniste 2. liitega (vt IMO dokument III 5/15, punkt 5.34), ning teemat pidi edasi arendatama istungjärkudevahelisel ajal, et esitada sadamariigi kontrolli 2019. aasta korra kavand koos resolutsiooni projektiga allkomitee 6. istungjärgule enne seda, kui neid assamblee 31. istungjärgul vastuvõtmise eesmärgil arutatakse juhul kui komiteed on need heaks kiitnud.

Meresõiduohutuse komitee 101. istungjärgul (MSC 101) võttis komitee teadmiseks, et IMO dokumentide rakendamise allkomitee 5. istungjärk oli sadamariigi kontrolli 2017. aasta korra 8. liite (suunised sadamariigi kontrolliametnikele ISM-koodeksi kohta) ja 11. liite (suunised sadamariigi kontrolliametnikele, mis käsitlevad meremeeste diplomeerimist, mehitatust ja puhketunde) (resolutsioon A.2017(30)) esitanud inimteguri, koolituse ja vahiteenistuse allkomiteele (HTW 6), et viimane need tehniliselt läbi vaataks ja annaks nõu IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärgule. MSC 101. istungjärgul lepiti kokku, et HTW 6 läbivaatamise tulemused esitatakse IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärgule arutamiseks, kui valmistatakse ette assamblee resolutsiooni eelnõu, mis käsitleb sadamariigi kontrolli korda 2019. Komitee andis seejärel IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärgule loa edastada oma töö tulemused assamblee 31. istungjärgule vastuvõtmiseks (vt IMO dokumendi MSC 101/24, punkt 10.15.3).

IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärk vaatas eespool nimetatud 7. ja 11. liite muudatused läbi ja viimistles neid ning lisas merekeskkonna kaitse komitee 74. istungjärgu taotlusel uue 18. liite „resolutsioon MEPC.321 (74) 2019. aasta suuniste kohta, mis käsitlevad sadamariigi kontrolli MARPOLi konventsiooni VI lisa 3. peatüki alusel“, mis on seotud 2020. aasta väävlisisalduse piirmääraga ja laeva pardal jõu- või käitursüsteemi sisepõlemismootorite jaoks mõeldud ning nõuetele mittevastava kütteõli vedamise keeluga alates 1. märtsist 2020. Allkomitee ajakohastas 19. liidet, mis käsitleb sadamariigi kontrolli jaoks oluliste õigusaktide loetelu, et võtta arvesse pärast sadamariigi kontrolli 2017. aasta korra vastuvõtmist toimunud arenguid.

IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärk kiitis heaks sadamariigi kontrolli 2017. aasta korra muudatused ja andis loa dokumendi edastamiseks assamblee 31. istungjärgule vastuvõtmiseks. Sadamariigi kontrolli käsitleva resolutsiooni A.1119(30) läbivaatamine on esitatud IMO dokumendi III 6/15 XX lisas. IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärgu aruande (III 6/15) punktis XX on märgitud, et muudatused on kavas vastu võtta IMO assamblee 31. istungjärgul.

2.3.Ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevate ülevaatuse suuniste muutmine (resolutsioon A.1120(30)).

IMO dokumentide rakendamise allkomitee 5. istungjärgul tuletati meelde, et eelmisel istungil moodustati ülevaatuse suuniste läbivaatamise ja IMO õigusaktide rakendamise koodeksi kohaste kohustuste mittetäieliku loetelu käsitlev sidepidamisrühm, et jätkata ülevaatuse suuniste ajakohastamist nii, et need sisaldaksid nõudeid, mis tulenevad muudatuste tegemisest asjaomastes IMO õigusaktides, mis jõustuvad enne 31. detsembrit 2019 (kaasa arvatud), eesmärgiga esitada muudetud ülevaatuse suuniste projekt assamblee 31. istungjärgule vastuvõtmiseks. Need muudatused hõlmavad SOLASe konventsiooni puhul eriruume reisilaevadel ja MARPOLi konventsiooni puhul kütusetarbimise nõuetele vastavuse deklaratsioone seoses kasvuhoonegaaside andmete kogumisega. Järgmisel meresõiduohutuse komitee 101. istungjärgul (MSC 101), olles võtnud teadmiseks IMO dokumentide rakendamise allkomitee 5. istungjärgu tulemused ja teinud otsuse mõne lahendamata küsimuse osas, andis komitee seejärel loa IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärgule esitada oma töö tulemus otse assamblee 31. istungjärgule (A31), et assamblee saaks selle vastu võtta (vt IMO dokumendi MSC 101/24 punkt 10.15.1).

IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärk kaalus ülevaatuse suuniseid ja andis loa nende edastamiseks assamblee 31. istungjärgule vastuvõtmiseks. Resolutsiooni A.1120(30) (ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevad ülevaatuse suunised) muudatused on esitatud IMO dokumendi III 6/15 XX lisas. IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärgu aruande (III 6/15) punktis XX on märgitud, et muudatused on kavas vastu võtta IMO assamblee 31. istungjärgul.

2.4.Asjakohased ELi õigusaktid ja ELi pädevus

2.4.1.Muudatused, mis käsitlevad helkurmaterjali kasutamist ja paigaldamist päästevahendites

Päästevahendites kasutatav helkurmaterjal on laevavarustus, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/90/EL (milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ) 2 kohaldamisalasse. Komisjoni 15. mai 2018. aasta rakendusmääruses (EL) 2018/773, milles esitatakse laevavarustuse projekteerimis-, ehitus- ja toimivusnõuded ning katsestandardid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2017/306, 3 käsitletakse helkurmaterjali. Eelkõige viidatakse kõnealuses rakendusmääruses IMO resolutsioonile A.658(16) „Helkurmaterjalide kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites“. Kõik IMO resolutsiooni ja sellele järgnevate dokumentide muudatused mõjutavad seega otseselt määruse nõudeid.

2.4.2.Sadamariigi kontrolli 2017. aasta korra muudatused (resolutsioon A.1119(30))

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli, 4 puudutab laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta liidu sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes. Sadamariigi kontrolli direktiivi eesmärk on vähendada nõuetele mittevastavate laevade arvu liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Sertifikaate ja dokumente, sealhulgas raamatupidamisdokumente, kontrollivad sadamariigi kontrolli ametnikud. Tuleb märkida, et sadamariigi kontrolli direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kohaldama Pariisi memorandumi suuniseid ning seal ei viidata IMO suunistele, mis on inspireeritud Pariisi memorandumi suunistest, kuid mitte tingimata samad. Seega on selles valdkonnas ELil pädevus, kuid IMO sadamariigi kontrolli suuniste õiguslik mõju ELi õigusaktidele on parimal juhul kaudne.

2.4.3.Ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevate ülevaatuse suuniste muutmine (resolutsioon A.1120(30))

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta 5 on kehtestatud meetmed, mida laevade kontrolli, ülevaatust ja sertifitseerimist teostavad organisatsioonid peavad järgima, et täita meresõiduohutust ja merereostuse vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone, edendades samas teenuste osutamise vabadust. Kõnealuse määruse lisa punkti B alapunkti 7 alapunktis k on sätestatud:

„Tunnustatud organisatsioon peab tagama

selliste sertifitseerimise ühtlustatud süsteemiga nõutud kohustuslike ülevaatuste ja kontrollimiste tegemise, milleks tunnustatud organisatsioon on volitatud, kooskõlas ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemiga seotud ülevaatusjuhiseid käsitleva IMO resolutsiooni A.948(23) lisa ja liitega.“

Kõik IMO resolutsiooni ja sellele järgnevate dokumentide muudatused mõjutavad seega vahetult määruse (EÜ) nr 391/2009 nõudeid.

2.4.4.ELi pädevus

Resolutsiooni A.658(16) muudatused, mis käsitlevad helkurmaterjali kasutamist ja paigaldamist päästevahendites, mõjutavad ELi õigust, sest kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (uuesti sõnastatud) 6 .

Sadamariigi kontrolli direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamine põhineb sadamariigi kontrolli menetlustel ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi suunistel, mis on sätestatud vastavalt 1. ja VI lisas. IMO sadamariigi kontrolli kord ja selle muudatused võivad mõjutada Pariisi memorandumi suuniste arengut ja seega mõjutada otseselt direktiivi 2009/16/EÜ kohaldamist.

Ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevad ülevaatuse suunised on määrusest (EÜ) nr 391/2009 tulenev nõue. Kõik ülevaatuse suuniste muudatused mõjutavad ELi õigust määruse (EÜ) nr 391/2009 kohaldamise kaudu.

3.Õiguslik alus

3.1.Menetlusõiguslik alus

3.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on asjaomase organi liige või asjaomase lepingu osaline 7 .

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 8 .

3.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

IMO assamblee on organ, mis on loodud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooniga.

Aktid, mis IMO assambleel palutakse vastu võtta, on õigusliku toimega aktid. Kavandatavad aktid võivad otsustavalt mõjutada järgmiste ELi õigusaktide sisu.

1.Direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta. Kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 2 punkti a alapunktis i on sätestatud, et uued A-klassi reisilaevad peavad täielikult vastama 1974. aasta SOLASi konventsiooni (muudetud kujul) nõuetele.

2.Direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli. Artiklis 15 on nõutud, et liikmesriigid tagaksid, et nende inspektorid järgivad VI lisas nimetatud menetlusi ja suuniseid. Need suunised on sätestatud Pariisi memorandumis. IMO sadamariigi kontrolli 2017. aasta korra muudatused võivad mõjutada Pariisi memorandumi suuniste arengut ja seega ka käesoleva direktiivi kohaldamist. Tuleb märkida, et IMO dokumentide rakendamise allkomitee arutas muudatusi päevakorra punktis „Meetmed sadamariigi kontrolli tegevuste ja protseduuride ühtlustamiseks kogu maailmas“.

3.Määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta. Ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevad ülevaatuse suunised on kõnealusest määrusest tulenev nõue. I lisa kriteeriumi B7 punktis k on sätestatud:

„7. Tunnustatud organisatsioon peab tagama

k) selliste sertifitseerimise ühtlustatud süsteemiga nõutud kohustuslike ülevaatuste ja kontrollimiste tegemise, milleks tunnustatud organisatsioon on volitatud, kooskõlas ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemiga seotud ülevaatusjuhiseid käsitleva IMO resolutsiooni A.948(23) lisa ja liitega.“

Seetõttu mõjutaks ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevate ülevaatuse suuniste muutmine ELi õigust määruse (EÜ) nr 391/2009 kohaldamise kaudu.

Kavandatavate aktidega ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

3.2.Materiaalõiguslik alus

3.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava õigusaktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on üksnes kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

3.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud meretranspordiga. Ettepanekus esitatud otsuse materiaalõiguslik alus on seega ELi toimimise lepingu artikli 100 lõige 2.

3.3.Järeldus

Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artikli 100 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2019/0248 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis IMO assamblee 31. istungjärgul seoses resolutsiooni A.658(16) (helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites), resolutsiooni A.1119(30) (sadamariigi kontrolli 2017. aasta kord) ja resolutsiooni A.1120(30) (ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevad ülevaatuse suunised) muudatuste vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni (edaspidi „IMO“) konventsioon (edaspidi „konventsioon“) jõustus 17. märtsil 1958.

(2)Konventsiooni artikli 15 alapunkti j kohaselt võib assamblee soovitada liikmetel vastu võtta eeskirju ja suuniseid meresõiduohutuse, laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja kontrolli kohta ning muudes küsimustes, mis käsitlevad laevanduse mõju merekeskkonnale, mis on organisatsiooni vastutusalasse antud rahvusvaheliste õigusaktidega või nende raames, või selliste eeskirjade ja suuniste muudatusi, mis on organisatsioonile edastatud.

(3)IMO assamblee kavatseb oma 31. istungjärgul, mis toimub ajavahemikul 25. november – 5. detsember 2019, võtta vastu resolutsiooni A.658(16) (helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites), resolutsiooni A.1119(30) (sadamariigi kontrolli 2017. aasta kord) ja resolutsiooni A.1120(30) (ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevad ülevaatuse suunised) muudatused.

(4)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel IMOs võetav seisukoht, kuna vastuvõetud muudatused resolutsioonis A.658(16) (helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites), resolutsioonis A.1119(30) (sadamariigi kontrolli 2017. aasta kord) ja resolutsioonis A.1120(30) (ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevad ülevaatuse suunised) võivad mõjutada otsustavalt liidu õiguse sisu, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta, 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli, 10 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta 11 .

(5)Meresõiduohutuse komitee 101. istungjärgul (MSC 101), mis toimus 5.–14. juunil 2019 Londonis, tuletati meelde, et oma eelmisel istungjärgul, kus käsitleti ELi liikmesriikide ja komisjoni esitatud dokumenti MSC 100/19/4, milles tehti ettepanek muuta resolutsiooni A.658(16) helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites, nõustus komitee jätma punktis 4.10 välja sõnad „süsinikelektrood“ ning palus IMO sekretariaadil koostada asjakohane assamblee resolutsiooni projekt heakskiitmiseks MSC 101. istungjärgul, et esitada need vastuvõtmiseks assamblee 31. istungjärgule (MSC 100/20, punktid 19.14 ja 19.15). Seejärel kiitis komitee heaks assamblee resolutsiooni ettepaneku helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites (resolutsioon A.658(16)).

(6)IMO dokumentide rakendamise allkomitee 5. istungjärgul, mis toimus 24.–28. septembril 2018 Londonis, lepiti kokku sadamariigi kontrolli 2017. aasta korra teatavate punktide läbivaatamises, eelkõige seoses laevade kinnipidamist käsitlevate suuniste 2. liitega, ning teemat pidi edasi arendatama istungjärkudevahelisel ajal, et esitada sadamariigi kontrolli 2019. aasta korra kavand koos resolutsiooni projektiga arutamiseks allkomitee 6. istungjärgule, mis toimus 1.–5. juulini 2019 Londonis, enne seda, kui assamblee 31. istungjärk neid vastuvõtmise eesmärgil arutab, juhul kui komiteed on need heaks kiitnud.

(7)MSC 101 andis seejärel IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärgule loa edastada oma töö tulemused otse assamblee 31. istungjärgule vastuvõtmiseks. IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärk vaatas muudatused läbi ja viimistles neid ning merekeskkonna kaitse komitee 74. istungjärgu taotlusel, mis toimus 13.–17. mail Londonis, lisas uue 18. liite „resolutsioon MEPC.321(74) 2019. aasta suuniste kohta, mis käsitlevad sadamariigi kontrolli MARPOLi konventsiooni VI lisa 3. peatüki alusel“. IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärk kiitis heaks sadamariigi kontrolli 2017. aasta korra muudatused ja andis loa nende edastamiseks assamblee 31. istungjärgule vastuvõtmiseks.

(8)IMO dokumentide rakendamise allkomitee 5. istungjärgul tuletati meelde, et eelmisel istungil moodustati ülevaatuse suuniste läbivaatamise ja IMO õigusaktide rakendamise koodeksi kohaste kohustuste mittetäieliku loetelu käsitlev sidepidamisrühm, et jätkata ülevaatuse suuniste ajakohastamist nii, et need sisaldaksid nõudeid, mis tulenevad muudatuste tegemisest asjaomastes IMO õigusaktides, mis jõustuvad enne 31. detsembrit 2019 (kaasa arvatud), eesmärgiga esitada muudetud ülevaatuse suuniste projekt assamblee 31. istungjärgule vastuvõtmiseks. Meresõiduohutuse komitee 101. istungjärgul, olles võtnud teadmiseks IMO dokumentide rakendamise allkomitee 5. istungjärgu tulemused ja teinud otsuse mõne lahendamata küsimuse osas, andis komitee seejärel loa IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärgule esitada oma töö tulemus otse assamblee 31. istungjärgule, et assamblee saaks selle vastu võtta. IMO dokumentide rakendamise allkomitee 6. istungjärk kaalus ülevaatuse suuniseid ja andis loa nende edastamiseks assamblee 31. istungjärgule vastuvõtmiseks.

(9)Liidu seisukoha esitavad ühiselt liidu huvides ELi liikmesriigid, kes on IMO liikmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

IMO assamblee 31. istungjärgul liidu nimel võetav seisukoht on nõustuda järgmiste muudatuste vastuvõtmisega:

(a)resolutsioon A.658(16) (helkurmaterjali kasutamise ja paigaldamise kohta päästevahendites), nagu on esitatud dokumendi MSC 101/24 27. lisas;

(b)resolutsioon A.1119(30) (sadamariigi kontrolli 2017. aasta kord), nagu on sätestatud dokumendi III 6/15 XX lisas; ning

(c)resolutsioon A.1120(30) (ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise süsteemil põhinevad ülevaatuse suunised), nagu on sätestatud dokumendi III 6/15 XX lisas.

Artikkel 2

1.Artiklis 1 nimetatud seisukoha esitavad ühiselt liidu huvides ELi liikmesriigid, kes on IMO liikmed.

2.Artiklis 1 osutatud seisukohtade ebaoluliste osade muutmises võidakse kokku leppida ilma täiendava nõukogu otsuseta.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    1982. aastal sai organisatsiooni uueks nimeks Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO).

(2)    ELT L 257, 28 8.2014, lk 146.

(3)    ELT L 133, 30.8.2018, lk 1.

(4)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

(5)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.

(6)    ELT L 163, 25.6.2009, lk 1.

(7)    Kohtuotsus Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punkt 64.

(8)    Kohtuotsus Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU: C:2014:2258, punktid 61–64.

(9)    ELT L 163, 25.6.2009, lk 1.

(10)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

(11)    ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.