EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.10.2019

COM(2019) 453 final

2019/0211(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2020. aastaks

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1.Vahemere lääneosas põhjalähedasi liike püüdvate traalerite püügikoormuse reguleerimise kord. Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi uus mitmeaastane kava jõustus 16. juulil 2019. Selle kava kohaselt peab nõukogu määrama igal aastal liikmesriigiti kindlaks iga püügikoormuse rühma ja kava I lisas määratletud kalavarude rühmade maksimaalse lubatud püügikoormuse. Kava rakendamise esimesel aastal vähendatakse maksimaalset lubatud püügikoormust 10 % võrreldes lähtestsenaariumiga (1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017), mille iga liikmesriik arvutab välja iga püügikoormuse rühma või geograafilise alapiirkonna kohta;

2. GFCMi poolt vastu võetud meetmed, mida kohaldatakse Vahemerel. Need meetmed hõlmavad järgmist: Euroopa angerja püügikeelu periood kogu Vahemere piirkonnas (GAPid 1–27) ning Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud (GAPid 17 ja 18). Need meetmed võeti vastu GFCMi 2018. aasta istungil. Lisaks sisaldab ettepanek Aadria mere põhjalähedaste liikide püügikoormuse piiranguid (GAPid 17 ja 18), mis võetakse vastu GFCMi 2019. aasta istungil, mis toimub 4.–8. novembril 2019. Kuna GFCMi iga-aastane koosolek ei ole veel toimunud ja kõnealused meetmed on pooleli, on need käesolevas ettepanekus tähistatud märkega „pm“ (pro memoria). Neid ajakohastatakse pärast seda, kui GFCM on need vastu võtnud;

3. kalapüügivõimalused Mustas meres. Need hõlmavad järgmist: a) ühepoolne kvoot kilu jaoks, mis põhineb teaduslikel nõuannetel, mille kohaselt kalastussuremuse praegune tase on vajalik, et tagada kalavarude jätkusuutlikkus; b) hariliku kammelja lubatud kogupüük (TAC) ja kvootide eraldamine hariliku kammelja püügi uue mitmeaastase majandamiskava raames, mis võetakse vastu GFCMi 2019. aasta istungil. Ettepanekus on hariliku kammelja lubatud kogupüük ja kvoodid kirjas märkega „pm“ kuni GFCM on need vastu võtnud.

2019/0211 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2020. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikes 3 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 7 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid.

(3)Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 4 on sätestatud, et kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel tuleks järgida kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(4)Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude püügivõimalused, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud eeskirjadega.

(5)Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1022 8 ning see jõustus 16. juulil 2019. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 tuleks kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud varude püügivõimalused kehtestada nii, et kalastussuremus saavutataks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) juures võimaluse korral järk-järgult 2020. aastaks, ent hiljemalt 1. jaanuariks 2025. Kalapüügivõimalused tuleks esitada maksimaalse lubatud püügikoormusena ja kindlaks määrata vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 7 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korrale. Seega tuleks 2020. aastaks vähendada maksimaalset lubatud püügikoormust 10 % võrreldes kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 kohase lähtetasemega.

(6)Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi „GFCM“) võttis oma 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/42/2018/1, millega kehtestatakse Euroopa angerja (Anguilla anguilla L.) majandamismeetmed Vahemeres (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–27). Meetmete hulka kuulub ka iga-aastane kolme järjestikuse kuu pikkune keeluperiood, mille iga liikmesriik peab kindlaks määrama kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 9 sätestatud kaitse-eesmärkidega, oma angerjavarude riikliku majandamiskavaga (riiklike majandamiskavadega) ning angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Kooskõlas soovitusega kohaldatakse keeluperioodi Vahemere kõigil merealadel ning riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed. Seda meedet tuleks rakendada liidu õiguses.

(7)GFCM võttis 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu ka soovituse GFCM/42/2018/8, millega kehtestati väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud GFCMi geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri) aastateks 2019, 2020 ja 2021. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. Maksimaalsed püügi piirnormid on kindlaks määratud vaid üheks aastaks ning need ei piira mis tahes muude tulevikus võetavate meetmete ega mis tahes võimaliku liikmesriikide vahelise eraldamise kava kohaldamist.

(8)GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/xx, millega kehtestatakse põhjalähedaste liikide majandamise meetmed GFCMi geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri) ja võetakse kasutusele teatavate põhjalähedaste liikide püügikoormuse reguleerimise kord. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

[Põhjendus, asjakohased artiklid ja lisad ajakohastatakse pärast aastakoosolekut.]

(9)Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid ja nende marginaalset mõju väikeste pelaagiliste ja põhjalähedaste liikide varudele, on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele ning minimaalne püügikoormuse kvoot põhjalähedastele liikidele.

(10)GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/xx, millega muudetakse soovitust GFCM/41/2017/4, millega kehtestatakse Mustal merel hariliku kammelja püügi mitmeaastane majandamiskava (GFCMi geograafiline alapiirkond 29). Selle soovitusega võetakse kasutusele hariliku kammelja ajakohastatud piirkondlik lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodi eraldamise kava ning täiendavad kaitsemeetmed kõnealuse varu jaoks, eelkõige kahekuune keeluperiood ja püügipäevade arvu piiramine 180 päevani aastas. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

[Põhjendus, asjakohased artiklid ja lisad ajakohastatakse pärast aastakoosolekut.]

(11)GFCMi teadusliku nõuande kohaselt on vaja kalastussuremus hoida praegusel tasemel, et Musta mere kiluvarude jätkusuutlikkus oleks tagatud. Seepärast on asjakohane jätkata kõnealuse kalavaru autonoomse kvoodi kehtestamist.

(12)Kalapüügivõimalused tuleks kehtestada olemasolevate teaduslike nõuannete põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(13)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 10 on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(14)Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 11 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimiste kohta komisjonile andmete saatmisel.

(15)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2020. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(16)Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused Vahemere ja Musta mere piirkonnas.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad järgmisi kalavarusid:

(a)euroopa angerjas (Anguilla anguilla L.) Vahemeres, nagu see on määratletud artikli 4 punktis b;

(b)punakas aristiid (Aristeus antennatus), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris), hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea), euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ja harilik meripoisur (Mullus barbatus) Vahemere lääneosas, nagu see on määratletud artikli 4 lõikes c;

(c)anšoovis (Engraulis encrasicolus) ja sardiin (Sardina pilchardus) Aadria meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis d;

(d)euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus), harilik merikeel (Solea solea), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) ja harilik meripoisur (Mullus barbatus) Aadria meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis d;

(e)kilu (Sprattus sprattus) ja harilik kammeljas (Psetta maxima) Mustas meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis e.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

(b)„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

(c)„lubatud kogupüük“ (TAC) –

(i)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

(ii)igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

(d)„kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

(e)„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm juhul, kui kokkulepitud lubatud kogupüük on määramata;

(f)„analüütiline kvoot“ – liidu kalalaevadele eraldatud autonoomne kvoot juhul, kui analüütiline hinnang on olemas;

(g)„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta.

Artikkel 4
Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

(a)„GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) geograafilised alapiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 12 I lisas kindlaks määratud alad;

(b)„Vahemeri“ – GFCMi geograafilistes alapiirkondade 1–27 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(c)„Vahemere lääneosa“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(d)„Aadria meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

(e)„Must meri“ – GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas.

II JAOTIS

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Vahemeri

Artikkel 5
Euroopa angerjas

1. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja muu liidu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa angerja (Anguilla anguilla L.) siht-, juhu- ja harrastuspüügiga.

2. Käesolevat artiklit kohaldatakse Vahemere suhtes ning riimvete suhtes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.

3. Liidu kalalaevadel on Euroopa angerja püük keelatud Vahemere liidu ja rahvusvahelistes vetes kolme järjestikuse kuu pikkusel perioodil, mille iga liikmesriik kindlaks määrab. Püügikeeluperiood on kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 13 sätestatud kaitse-eesmärkidega, kehtivate riiklike majandamiskavadega ning euroopa angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Liikmesriigid teatavad enda poolt kindlaks määratud perioodi komisjonile hiljemalt üks kuu enne keeluperioodi jõustumist ja igal juhul hiljemalt 31. jaanuaril 2020.

II PEATÜKK 

Vahemere lääneosa

Artikkel 6
Põhjalähedased varud

1.Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide maksimaalne lubatud püügikoormus 2020. aastal on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

2.Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 9 sätestatud tingimustele.

Artikkel 7
Andmete edastamine

Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja edastavad need komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 10.

Püügikoormuse andmete edastamisel komisjonile vastavalt käesolevale artiklile kasutavad liikmesriigid käesoleva määruse I lisas sätestatud püügikoormuse rühmade koode.

III PEATÜKK

Aadria meri

Artikkel 8
Väikesed pelaagilised liigid

1. Aadria meres tegutsevate liidu kalalaevade sardiini (Sardina pilchardus) ja anšoovise (Engraulis encrasicolus) püük ei tohi ületada käesoleva määruse II lisas sätestatud tasemeid.

2. Aadria meres sardiini- ja anšoovisepüügiga tegelevate liidu kalalaevade püügipäevade arv ei tohi ületada 180 päeva aastas. Nimetatud 180 püügipäeva jooksul võib sihtliigina püüda maksimaalselt 144 päeval sardiini ja 144 päeval anšoovist.

Artikkel 9
Põhjalähedased varud

1.Aadria mere põhjalähedaste liikide maksimaalne lubatud püügikoormus 2020. aastal on sätestatud II lisas.

2.Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

Artikkel 10
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse II lisas esitatud kalavarukoode.

IV PEATÜKK

Must meri

Artikkel 11
Kilu püügivõimaluste jaotamine

Liidu autonoomne kvoot kilu (Sprattus sprattus) jaoks, sellise kvoodi jagunemine liikmesriikide vahel ning sellega funktsionaalselt seotud tingimused, kui need on asjakohased, on esitatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 12
Hariliku kammelja püügivõimaluste jaotamine

Hariliku kammelja (Psetta maxima) lubatud kogupüük, mida kohaldatakse Musta mere liidu vetes püüdvate kalalaevade suhtes ja kõnealuse lubatud kogupüügi jaotamine liikmesriikide vahel, samuti sellega funktsionaalselt seotud tingimused, kui need on asjakohased, on esitatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 13
Hariliku kammelja püügi koormuse haldamine

Liidu kalalaevadel on lubatud Musta mere liidu vetes püüda harilikku kammeljat laeva üldpikkusest olenemata mitte rohkem kui 180 püügipäeva aastas.

Artikkel 14
Hariliku kammelja püügikeeluperiood

Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, ümber laadida, pardal hoida ja lossida harilikku kammeljat Musta mere liidu vetes 15. aprillist 15. juunini.

Artikkel 15
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted Musta mere puhul

Käesolevas määruse artiklites 11 ja 12 sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

(a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

(b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist 14 ;

(c)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist.

Artikkel 16
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed Musta mere liidu vetes püütud kilu ja kammelja koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse III lisas esitatud kalavarukoode.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste varude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).

(3)    Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2058, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2019. aastaks (ELT L 329, 27.12.2018, lk 8).

(4)    Nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/124, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 29, 31.1.2019, lk 1).

(5)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühise kalanduspoliitika olukorra ja 2020. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva konsultatsiooni kohta (COM(2019) 274 final).

(6)    Vastavalt SEC(2011)891 final, 13.7.2011, ning SWD(2018)59 ja 60 final, 8.3.2018.

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).

(9)    Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(10)    Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(11)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(13)    Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(14)    Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.10.2019

[...](2019) XXX draft

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2020. aastaks

I LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES PÕHJALÄHEDASTE KALAVARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) kalavarude rühmade kaupa, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2019/1022 artiklis 1, ja kõigi Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügiks ette nähtud traalpüügi laevade 1* kogupikkus.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud maksimaalsete lubatud püügikoormuste suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2019/1022 sätestatud eeskirju ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimi	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Aristaeomorpha foliacea	ARS	Hiidlehthännak
Aristeus antennatus	ARA	Roosa süvahännak
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Harilik meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak

Maksimaalne lubatud püügikoormus püügipäevades

a) Alboráni meri, Baleaari saared, Põhja-Hispaania ja Lioni laht (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Harilik meripoisur geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6, 7; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5 ja 6; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 5 ja 6.	< 12 m	2 260	0	0	EFF1/MED1_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	24 284	0	0	EFF1/MED1_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	46 277	5 144	0	EFF1/MED1_TR3
	≥ 24 m	16 240	6 258	0	EFF1/MED1_TR4

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7.	< 12 m	0	0	0	EFF2/MED1_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	1 139	0	0	EFF2/MED1_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	10 822	0	0	EFF2/MED1_TR3
	≥ 24 m	9 066	0	0	EFF2/MED1_TR4

b) Korsika, Liguuria meri, Türreeni meri ja Sardiinia saar (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11)

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Harilik meripoisur geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 9, 10, 11; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10, 11; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 9 ja 10.	< 12 m	0	208	3 081	EFF1/MED2_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	0	832	46 350	EFF1/MED2_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	0	208	31 170	EFF1/MED2_TR3
	≥ 24 m	0	208	4 160	EFF1/MED2_TR4

Kalavarude rühm	Laevade kogupikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
hiidlehthännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11	< 12 m	0	0	510	EFF2/MED2_TR1
	≥ 12 m ja < 18 m	0	0	3 760	EFF2/MED2_TR2
	≥ 18 m ja < 24 m	0	0	3 028	EFF2/MED2_TR3
	≥ 24 m	0	0	405	EFF2/MED2_TR4

II LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED AADRIA MERES

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimi	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Engraulis encrasicolus	ANE	Anšoovis
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Harilik meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris Sardina pilchardus Solea solea	DPS PIL SOL	Roosa süvahännak Sardiin Harilik merikeel

1.Väikesed pelaagilised liigid – geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

Käesoleva jao tabelis on esitatud maksimaalne püügimaht eluskaalu tonnides.

Liik:	väikesed pelaagilised liigid (anšoovis ja sardiin) Engraulis encrasicolus  ja Sardina pilchardus			Püügipiirkond:	liidu ja rahvusvahelised veed GFCMi geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (SP1/GF1718)
Liit		101 711	(1) (2)	Maksimaalne püügimaht Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei kohaldata
(1)    Sloveenia puhul põhinevad kogused 2014. aasta saakide tasemel kuni 300 tonni suuruse koguseni. (2)    Piiratud Horvaatia, Itaalia ja Sloveeniaga.

2.Põhjalähedased liigid – geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18

Käesoleva jao tabelis on esitatud maksimaalne lubatud püügikoormus (kilovatt-püügipäev) püügikoormuse rühma kaupa, laevade kogupikkus ning põhjalähedasi liike püüdvate traalide liigid geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri).

			kW* püügipäevad
Püügivahendi liik	Varud	Laevade kogupikkus	Horvaatia	Itaalia	Sloveenia	Püügikoormuse rühma kood
Traalid (OTB)	Euroopa merluus, roosa süvahännak, norra salehomaar, harilik meripoisur (geograafilised alapiirkonnad 17–18)	< 12 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 12 m ja < 18 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 18 m ja < 24 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 24 m	pm	pm	pm	pm
Piimtraalid [TBB]	Harilik merikeel (geograafiline alapiirkond 17)	< 12 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 12 m ja < 18 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 18 m ja < 24 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 24 m	pm	pm	pm	pm
Paarispüügi põhjatraalid [PTB]	Euroopa merluus, roosa süvahännak, norra salehomaar, harilik meripoisur (geograafilised alapiirkonnad 17–18)	< 12 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 12 m ja < 18 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 18 m ja < 24 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 24 m	pm	pm	pm	pm
Traallaudadega pelaagilised paarispüügi traalid (OTT)	Euroopa merluus, roosa süvahännak, norra salehomaar, harilik meripoisur (geograafilised alapiirkonnad 17–18)	< 12 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 12 m ja < 18 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 18 m ja < 24 m	pm	pm	pm	pm
		≥ 24 m	pm	pm	pm	pm

III LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED MUSTAS MERES

Käesoleva lisa tabelites esitatakse lubatud kogupüük ja kvoodid eluskaalu tonnides liikide kaupa ja asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimi	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Sprattus sprattus	SPR	Kilu
Psetta maxima	TUR	Harilik kammeljas

Liik:	Kilu				Püügipiirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline piirkond 29
	Sprattus sprattus					(SPR/F3742C)
Bulgaaria		8 032,50			Analüütiline kvoot Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rumeenia		3 442,50
Liit		11 475
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane / Kokku leppimata

Liik:	Harilik kammeljas		Püügipiirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline piirkond 29
	Psetta maxima			(TUR/F3742C)
Bulgaaria	pm		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rumeenia	pm
Liit	pm	(*)
Lubatud kogupüük (TAC)	pm
_________
(*)    Kalapüük, sealhulgas ümberlaadimine, kala pardale jätmine ega lossimine ei ole lubatud 15. aprillist kuni 15. juunini 2020.

(1) *    TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP, TSP