EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.9.2019

COM(2019) 438 final

2019/0205(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel
EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega

[Laiendatud kliimakoostöö ELi, Islandi ja Norra vahel]

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

EMP lepingusse inkorporeeritavad õigusaktid on koostatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 alusel koostoimes sama lepingu artikli 218 lõikega 9.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

5.1.Lisamine protokolli nr 31

Direktiiv 2003/87/EÜ on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisasse ja muutmisdirektiiv 2018/410/EL inkorporeeritakse lisasse ühiskomitee eraldi otsusega.

Määrustega (EL) 2018/841 ja 2018/842 on kehtestatud iga riigi lubatud heitetasemed. Nendega reguleeritakse ka riikide juurdepääsu paindlikkusmehhanismidele seoses nende sisuliste kohustuste täitmisega ja määratakse kindlaks, kuidas maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja sellest sektorist pärinevate kasvuhoonegaaside sidumist arvestada. Määrustega ei ole ette nähtud neis sätestatud eesmärkide saavutamise vahendeid ega kehtestatud majandustegevuses osalejate õigusi või kohustusi.

Island ja Norra kavatsevad saavutada oma vastavad 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, kohaldades ja rakendades EMP lepingu raames tulemuslikult määrusi (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 ning direktiivi 2003/87. EMP lepingu VI osa, sealhulgas EMP lepingu artikli 78 kohaselt tagab EMP lepingu protokoll nr 31 sobiva raamistiku liidu ja EMP riikide selliseks koostööks väljaspool nelja vabadust.

Määruste (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 inkorporeerimine EMP acquis’sse EMP lepingu protokolli nr 31 muutmisega loob samasugused õiguslikud kohustused nagu EMP lepingu lisasse inkorporeerimine. EFTA järelevalveamet ja EFTA kohus saavad protokolli nr 31 lisatud õigusaktide ja sätete järgimist jälgida ja tagada samal määral kui nende inkorporeerimisel lisasse, kui lepinguosalised nii kokku lepivad. Seepärast tehakse ettepanek kohaldada EMP lepingu VII osa, st tavamenetlusi EMP lepinguga seotud järelevalveks ja vaidluste lahendamiseks.

See ei too siiski kaasa hilisemate õigusaktide inkorporeerimise kohustust. See vahe on Islandile ja Norrale oluline, kuna käesolev koostööotsus ei hõlma valdkondi, mille EMP lepingu osalised on kohustatud EMP acquis’sse inkorporeerima.

Lisatud õigusakte ja sätteid ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

5.2.Põhjendused ja kavandatud lahendused – määrus 2018/841

Artikli 6 lõige 2 – muutmisaeg

Põhjendus

Islandi puhul on metsastatud maa arvestamisel seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga järjepidevalt kasutatud 50aastast muutmisaega, mida on valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste põhjal nõuetekohaselt põhjendatud ja läbi vaadatud.

Artikli 8 lõige 7 – riiklike metsanduse arvestuskavade esitamise protsess ja tähtajad

Põhjendus

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määruse (edaspidi „LULUCFi määrus“) artikli 8 lõigete 7–8 lisamise ning EMP lepingu VII osa ja protokolli nr 1 kohaldamise üldise kohandamise tulemusel esitavad EFTA riigid kavandatud võrdlustasemed ja nimetavad EFTA järelevalveametisse eksperdid, kuid üksnes pärast ühiskomitee otsuse jõustumist. Sellest ja ekspertidega konsulteerimise kavandatud üldisest kohandamisest tuleneb, et Euroopa Komisjon ja EFTA järelevalveamet konsulteerivad nimetatud ekspertidega samamoodi nagu komisjon konsulteerib Euroopa Liidu liikmesriikide ekspertidega.

EFTA järelevalveamet ja Euroopa Komisjon teevad koostööd, vahetavad teavet ja konsulteerivad teineteisega EMP lepingu artikli 109 ja protokolli nr 1 kohaselt. Kui see on tehniliste hindamiste ja sellest menetlusest tulenevate tehniliste soovituste põhjal vajalik, edastavad EFTA riigid oma läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed EFTA järelevalveametile. EFTA riikide sellest menetlusest tulenevad metsa heitkoguse võrdlustasemed kehtestab EFTA järelevalveamet ja need lisatakse ühiskomitee otsusega EMP lepingu protokolli nr 31 LULUCFi määruse artikli 8 lõike 8 kohaste delegeeritud õigusaktide kohandustena. Kuna see menetlus ei alga ametlikult enne käesoleva ühiskomitee otsuse jõustumist ja kuna artikli 8 lõigete 6–7 kohane menetlus kestab mitu kuud, tuleb artikli 8 lõikes 7 sätestatud läbivaadatud kavandatud võrdlustasemete tähtaega kohandada, et EFTA riikidele ja EFTA järelevalveametile jääks tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga samuti piisavalt aega selle menetluse lõpetamiseks ka EFTA riikide metsa heitkoguse võrdlustasemetega seoses.

EMP lepingu artikli 109 ja protokolli nr 1 kohastest kohustustest ei tulene sõnaselgelt, et EFTA järelevalveamet on kohustatud avaldama EFTA riikide edastatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed, mistõttu see sätestatakse kavandatud kohanduses sõnaselgelt.

Artikli 13 lõike 2 punkt a – viide määrusele (EL) nr 525/2013

Põhjendus

Määruse (EL) 2018/841 artikli 13 lõike 2 punkti a kohaselt peavad ELi liikmesriigid selle artikli kohases majandatava metsamaa paindlikkusmeetmes osalemiseks lisama määruse (EL) nr 525/2013 artikli 4 kohaselt esitatavasse strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või tõhustamine. Kuna ühiskomitee otsus on seotud üksnes 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärkidega, ei kohaldata määruse (EL) nr 525/2013 artiklit 4 EFTA riikide suhtes. Selleks et tagada EFTA riikide osalemine majandatava metsamaa paindlikkusmeetmes liikmesriikidega võrdsetel alustel, kehtestatakse kavandatud kohandusega nõue, et EFTA riigid esitaksid oma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kohta kindlaksmääratud strateegiad.

Artikli 15 lõige 2 – põhihaldaja poolt EFTA järelevalveametile esitatav teave

Põhjendus

Kavandatud kohandus selgitab EFTA järelevalveameti rolli seoses põhihaldajaga kooskõlas liidu registri määrusega (komisjoni määrus (EL) nr 389/2013), mille EMP jaoks kohandatud versioon on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punkti 21ana. Neist kohandustest ilmneb, et kui tegemist on EFTA riigi pädevusse kuuluva arvestusega, kaasatakse EFTA järelevalveamet. Kavandatud kohandus on kooskõlas ka EFTA järelevalveameti rolliga vastavalt käesolevas ühiskomitee otsuses sisalduvatele EMP lepingu VII osa ja protokolli nr 1 üldistele kohandustele.

II, III, IV ja VII lisa – tabelid

Põhjendus

II, III ja VII lisasse tuleks lisada asjakohane teave Islandi ja Norra kohta.

IV lisa A osa punkti g kohaselt peavad metsa heitkoguse võrdlustasemed olema kooskõlas määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud prognoosidega. Kuna määrus (EL) nr 525/2013 ei ole EMP lepingusse inkorporeeritud, ei ole Island ja Norra olnud kohustatud määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt prognoose esitama. Euroopa Keskkonnaametile on prognoose siiski esitatud vabatahtlikult ja Islandi puhul ka vastavalt Islandi ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelisele kahepoolse lepingule, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil 2 . Seda on selgitatud lisa kavandatud kohanduses.

Ajavahemikuks 2026–2030 ei ole samasugust kohandust vaja, sest Norra ja Island esitavad prognoosid määruse (EL) 2018/1999 artikli 18 kohaselt.

5.3.Põhjendused ja kavandatud lahendused – määrus 2018/842

Artikli 4 lõige 3 – võrdlusaastaks oleva 2005. aasta taseme kindlaksmääramine, et arvutada jõupingutuste jagamise määruse trajektoori lõpp-punktiks olevaks 2030. aastaks eraldatud heitkoguse absoluutsed piirmäärad

Põhjendus

Kasvuhoonegaaside vähendamine 2030. aastaks tuleks kindlaks määrata, lähtudes määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud kasvuhoonegaaside heite läbivaadatud tasemest 2005. aastal, võtmata arvesse direktiivi 2003/87/EÜ (ELi heitkogustega kauplemise süsteem, HKS) I lisas loetletud tegevustest tulenevaid kasvuhoonegaase ja selliste käitiste tõendatud heitkoguseid, mis tegutsesid 2005. aastal ja liideti ELi HKSiga alles pärast 2005. aastat. Jõupingutuste jagamise määruse põhjenduse 18 kohaselt tuleks jätkata otsuses 406/2009/EÜ kindlaks määratud meetodi kohaldamist, milleks on ühe sisendina vaja 2020. aastaks eraldatud heitkogust. Norral ja Islandil neid ei ole ja seepärast ei saa neile 2030. aastaks eraldatud heitkoguse arvutamisel kasutada sama metoodikat nagu ELi liikmesriikide puhul. Artikli 4 lõiget 3 tuleks seepärast kohandada, et selgitada metoodikat, mida kasutatakse Norra ja Islandi võrdlusaasta (2005. aasta) heitkoguste kindlaksmääramiseks, võttes arvesse lepingus juba sisalduvaid HKSi väärtusi. See lihtsustab ka ajavahemikul 2021–2030 aastaks eraldatud heitkoguste arvutamist ja kindlaksmääramist käsitlevate rakendusaktide inkorporeerimist.

EMP ühiskomitee otsus nr 152/2012, mis käsitleb ELi HKSi, sisaldab alates 2013. aastast HKSi kohaldamisalasse kuuluvate EFTA riikide paiksete käitiste HKSi heitkoguste 2005. aasta väärtusi. Neid arvnäitajaid saab kasutada nende HKSi direktiiviga hõlmatud sektorite 2005. aasta heitkoguste arvutamiseks, mis on jõupingutuste jagamise määruse puhul asjakohased.

EFTA riikide 2005. aasta HKSi arvnäitajad, mida tuleb võtta arvesse 2030. aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramisel vastavalt artikli 4 lõikele 3, on esitatud liites, mis lisatakse IV lisa järele.

Artikli 6 lõige 1 – jõupingutuste jagamise määruse nõuete täitmiseks kehtetuks tunnistatavate lubatud heitkoguse ühikute arv

Põhjendus

Artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et jõupingutuste jagamise määruse nõuete täitmiseks võib ühiselt kehtetuks tunnistada kuni 100 miljonit ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikut. Lisada tuleks Islandi ja Norra maksimumarvud (vt kavandatud kohandus vi).

Artikli 12 lõige 2 – põhihaldaja poolt EFTA järelevalveametile esitatav teave

Põhjendus

Kavandatud kohandus selgitab EFTA järelevalveameti rolli seoses põhihaldajaga kooskõlas liidu registri määrusega (komisjoni määrus (EL) nr 389/2013), mille EMP jaoks kohandatud versioon on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punkti 21ana. Neist kohandustest ilmneb, et kui tegemist on EFTA riigi pädevusse kuuluva arvestusega, kaasatakse EFTA järelevalveamet. Kavandatud kohandus on kooskõlas ka EFTA järelevalveameti rolliga vastavalt käesolevas ühiskomitee otsuses sisalduvatele EMP lepingu VII osa ja protokolli nr 1 üldistele kohandustele.

I, II ja III lisa

Põhjendus

I, II ja III lisasse tuleks lisada asjakohane teave Islandi ja Norra kohta. See põhineb ELi liikmesriikidega võrdse kohtlemise põhimõttel ja on kooskõlas komisjoni põhjendustega jõupingutuste jagamise määruse ettepanekus (COM(2016) 482 final, lk 3) ja selle aluseks olnud mõjuhinnangus.

5.4.Põhjendused ja kavandatud lahendused – määrus 2018/1999

Kohandused i–ii – asjakohased artiklid ja nende kohaldamine

Põhjendus

Määrusega (EL) 2018/1999 on kehtestatud juhtimismehhanism, et tagada energialiidu 2030. aasta ja pikaajaliste eesmärkide saavutamine kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega. Määrus (EL) 2018/1999 kuulub paketti „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Määruse (EL) 2018/1999 EMPs kohaldatavust hinnatakse tavapäraste EMP menetluste kohaselt. Seda tehakse kogu paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ hindamise osana.

Määrus (EL) 2018/1999 sisaldab kavandamis- ja aruandlusnõudeid, mis hõlmavad määrustes (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 sätestatud kohustusi. Nende nõuetega asendatakse muu hulgas määrus (EL) nr 525/2013, mida ei ole EMP lepingusse inkorporeeritud.

Ühiskomitee otsuse kohaldamisala on piiratud õigusaktidega, mis on asjakohased Islandi ja Norra vastavate 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärkide rakendamise seisukohast. Määrus (EL) 2018/1999 sisaldab sätteid, mis on seotud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ning lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannetega. Need sätted ulatuvad ühiskomitee otsuse kohaldamisalast kaugemale, kuna need hõlmavad ka energiaeesmärkide kavandamist ja aruandlust ning muid energialiidu viie mõõtme eesmärke. Seepärast neid sätteid ühiskomitee otsusesse ei lisata.

Island ja Norra võtavad siiski vabatahtlikult kohustuse koostada riiklikud kavad, et määrata kindlaks poliitikasuunad ja meetmed nende kohustuste täitmiseks, mis on sätestatud määrustes (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 ning lisatud ühiskomitee otsusega protokolli nr 31. Kavad edastatakse 31. detsembriks 2019 ELi liikmesriikidele, komisjonile ja EFTA järelevalveametile. Island ja Norra on seda märkinud deklaratsioonis EMP ühiskomitee otsusega nr [käesolev otsus] seotud riiklike kavade kohta.

Läbipaistva ja ühtse järelevalve-, aruandlus- ja ühiskomitee otsusega võetud kohustuste täitmise süsteemi loomiseks tehakse ettepanek lisada määruse (EL) 2018/1999 sätted, mis on vajalikud määruste (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 rakendamiseks. See lisamine ei piira määruse (EL) 2018/1999 EMPs kohaldatavuse hindamist. Määruse (EL) 2018/1999 olulised sätted tuleb lisada arusaadavalt ja õiguslikult korrektselt. Tehakse ettepanek teha seda samal viisil, nagu lepingu protokolli nr 47 lisati veinikaubandust käsitlevad sätted, mis sisalduvad ELi õigusaktides põllumajandustoodete ühise turukorralduse kohta. See tähendab nende määruse (EL) 2018/1999 artiklite loetlemist, mida kohaldatakse. Mõnda sätet tuleb veidi kohandada, et see sobiks ühiskomitee otsuse kohaldamisalasse, samal ajal kui teised lisatakse kohandusteta.

Lisatud artiklitega kindlustatakse täielik aruandlus kasvuhoonegaaside inventuuriandmete, kasvuhoonegaasidealaste poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside kohta.

Peale selle lisatakse nõuete täitmise tagamiseks vajalikud artiklid põhjalike läbivaatamiste korraldamiseks vastavalt määrustele (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842.

Artikkel 2 sisaldab määruses (EL) 2018/1999 kasutatud mõistete loetelu. Need on mõisted, mis on asjakohased määruste (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 rakendamise seisukohast. Mõned mõisted viitavad ka otsuse kohaldamisalasse mittekuuluvatele teemadele. Kohandus piirab mõistete kohaldamist käesoleva ühiskomitee otsuse kohaldamisalaga.

Artikli 26 lõige 4 – kasvuhoonegaaside inventuuriandmed

Põhjendus

Artikli 26 lõikega 4 on kehtestatud liikmesriikide kohustus esitada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile riiklik inventuuriaruanne. Selliste aruannete esitamine on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist tulenev kohustus. Island ja Norra on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sõltumatud osalised. Island ja Norra esitavad riiklikud inventuuriaruanded vastavalt oma ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist tulenevatele kohustustele.

Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile iga aasta 15. aprilliks esitatavad lõplikud kasvuhoonegaaside inventuuriandmed on määruste (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 nõuete täitmiseks olulised, tagatakse kohandusega, et Island ja Norra edastavad esitatud andmete koopia EFTA järelevalveametile liikmesriikidega samal kuupäeval.

Artikkel 41 – liikmesriikide ja Euroopa Liidu koostöö

Põhjendus

Artikliga 41 reguleeritakse liikmesriikide ja liidu koostööd seoses määrusega (EL) 2018/1999 hõlmatud kohustuste koguulatusega. Kohandusega tagatakse, et see koostöö piirdub ühiskomitee otsuse kohaldamisalaga.

Artikkel 42 – Euroopa Keskkonnaameti abi

Põhjendus

Artiklis 42 on sätestatud, et Euroopa Keskkonnaamet abistab komisjoni artiklitega 15–21, 26, 28–29, 37–39 ja 41 seotud töös. Kohandusega tagatakse, et see abi piirdub ühiskomitee otsuse kohaldamisalaga.

5.5.Põhjendused ja kavandatud lahendused – määrus (EL) nr 525/2013

Artikkel 7 ja artikli 19 lõiked 1 ja 3 – inventuuriandmed ja põhjalik läbivaatamine

Põhjendus

Määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõike 3 kohase põhjaliku läbivaatamise tegemiseks 2020. aastal tuleb lisada määruse (EL) nr 525/2013 kahe artikli osad. Määrusega (EL) 2018/1999 tunnistatakse määrus (EL) nr 525/2013 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021 ja seega ei kohaldata määruse (EL) 2018/1999 kohaseid aruandluskohustusi Islandi ja Norra suhtes enne 2021. aastat. Seepärast on vaja lisada määruse (EL) nr 525/2013 kahe artikli osad, et kehtestada kohustus esitada vajalikud inventuuriandmed ja korraldada 2020. aastal põhjalik läbivaatamine.

Vajalikud artiklid lisatakse ühiskomitee otsusele loeteluga, milles on märgitud, milliseid artikleid kohaldatakse. Kohaldatakse üksnes artiklite neid osi, mis on seotud määruse (EL) 2018/842 rakendamisega. Islandit ja Norrat kohustatakse esitama asjakohased andmed määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõikes 3 osutatud põhjalikuks läbivaatamiseks 2020. aastal. Peale selle tagab artikli 19 lõigete 1 ja 3 lisamine, et põhjalik läbivaatamine tehakse neis lõigetes kindlaksmääratud menetluste kohaselt.

Sätteid kohaldatakse üksnes selles ulatuses, milles need on seotud määruse (EL) 2018/842 rakendamisega.

5.6.Põhjendused ja kavandatud lahendused – rakendusmäärus 749/2014

Artiklid 3–5, 7–10, 12–14, 16, 29, 32–34, 36–37 ning I–VIII lisa ja XVI lisa tabel 2

Põhjendus

Kuna määruse (EL) nr 525/2013 artikkel 7 ning artikli 19 lõiked 1 ja 3 lisatakse määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõike 3 kohase põhjaliku läbivaatamise tegemiseks, on vaja lisada ka rakendussätted rakendusmäärusest 749/2014 määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise kohta.

Sätteid kohaldatakse üksnes selles ulatuses, milles need on seotud määruse (EL) 2018/842 rakendamisega.

5.7.Põhjendus ja kavandatud lahendused – üldised kohandused (EMP lepingu VII osa ja protokolli nr 1 kohaldamine, viited ELi õigusaktidele, komitees osalemine, ekspertidega konsulteerimine, Euroopa Keskkonnaameti abi ja Liechtensteini suhtes mittekohaldamine)

Põhjendus

Kuna artikli 79 lõikest 3 ilmneb, et EMP lepingu VII osa „Institutsioonilised sätted“ kohaldatakse EMP lepingu VI osa ja protokolli nr 31 suhtes üksnes juhul, kui nii on sõnaselgelt ette nähtud, ja kuna sõnaselgelt on ette nähtud üksnes otsustamist käsitlevate sätete kohaldamine (vrd artikkel 98), tehakse ettepanek teha kohandus b, et tagada VII osa kohaldamine ning seega järelevalve ja nõuete täitmise tagamine EFTA järelevalveameti ja EFTA kohtu poolt, nagu on selgitatud eespool seoses sätete lisamisega protokolli nr 31.

Kuna protokolli nr 1 EMP lepingu horisontaalsete kohanduste kohta kohaldatakse algselt üksnes EMP lepingu lisades viidatud õigusaktide sätete suhtes, tehakse ettepanek teha kohandus c, et see oleks kohaldatav ka protokollis nr 31 viidatud õigusaktide sätete suhtes, mis lisatakse ühiskomitee otsusega.

Ühiskomitee otsusega protokolli nr 31 lisatud õigusaktide sätetes on viidatud ka sellistele Euroopa või liidu õigusaktidele, eeskirjadele, poliitikasuundadele ja meetmetele, mis ei ole EMP lepingu osaks. Tehakse ettepanek teha kohandus d, et oleks selge, et neid kohaldatakse üksnes selles ulatuses ja sellel kujul, nagu need on lepingusse inkorporeeritud.

EFTA riikide osalemine kliimamuutuste komitees ja konsulteerimine EFTA riikide ekspertidega samadel alustel nagu ELi liikmesriikide ekspertidega on vajalik ühiskomitee otsusega ette nähtud koostöö toimimiseks. Näiteks (nagu on selgitatud eespool seoses määruse (EL) 2018/841 (LULUCFi määrus) artikli 8 lõike 7 kavandatud kohandusega, mis hõlmab riiklike metsanduse arvestuskavade ja metsa heitkoguse võrdlustasemete kehtestamist) on EFTA riikide ekspertidega vaja konsulteerida selleks, et tagada vajalik sisend, konsultatsioonid ja koostöö ning seeläbi käesoleva ühiskomitee otsusega protokolli nr 31 lisatud õigusaktide sätete ühetaoline rakendamine ja kohaldamine. Kavandatud kohandustega e ja f tagatakse selline osalemine ja ka selleteemaline konsulteerimine.

Kuna kohaldatakse EMP lepingu VII osa sätteid, jälgib EFTA järelevalveamet ühiskomitee otsusest tulenevate kohustuste täitmist Islandi ja Norra poolt. Kavandatud kohandusega g tagatakse, et Euroopa Keskkonnaamet abistab EFTA järelevalveametit tema töös otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks, näiteks põhjaliku läbivaatamise tegemisel ning Islandi ja Norra esitatava teabe kvaliteedi tagamisel.

Kuna ühiskomitee otsusega ette nähtud laiendatud koostöös osalevad üksnes Island ja Norra, sätestatakse kavandatud kohanduses h, et seda ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

2019/0205 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel
EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega

[Laiendatud kliimakoostöö ELi, Islandi ja Norra vahel]

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 191 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Majanduspiirkonna leping 3 (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee otsustada muuta muu hulgas EMP lepingu protokolli nr 31.

(3)EMP lepingu protokoll nr 31 sisaldab teatavaid sätteid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust.

(4)On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd liidu meetmete raames nii, et see hõlmaks määrusi (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 ning määruse (EL) 2018/1999, määruse (EL) 525/2013 ja rakendusmääruse (EL) 794/2014 asjaomaseid sätteid.

(5)Seepärast tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealust laiendatud koostööd võimaldada.

(6)EMP ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) kavandatud muutmise suhtes põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6–8.

(2)    ELT L 207, 4.8.2015, lk 1.

(3)    EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.9.2019

COM(2019) 438 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel




EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega










[Laiendatud kliimakoostöö ELi, Islandi ja Norra vahel]

LISA

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr […],

[…],

millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liit, Island ja Norra on võtnud kohustuse vähendada oma kasvuhoonegaaside heite üldkogust, et hoida maailma keskmise õhutemperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi õhutemperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.

(2)On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL 1 .

(3)On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 2 .

(4)On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1999 (milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013) 3 teatavaid sätteid, mis on vajalikud määruste (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 rakendamiseks.

(5)On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) 4 teatavaid sätteid, mis on vajalikud määruse (EL) 2018/842 rakendamiseks.

(6)On asjakohane laiendada EMP lepingu osaliste koostööd nii, et see hõlmaks komisjoni 30. juuni 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise kohta) 5 teatavaid sätteid, mis on vajalikud määruse (EL) 2018/842 rakendamiseks.

(7)Island ja Norra võtavad käesoleva otsusega meetmeid, et saavutada oma heite vähendamise eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(8)Käesoleva otsusega ei piirata Pariisi kokkuleppe ELi-, Islandi- ja Norra-poolset rakendamist.

(9)Eelarveküsimusi EMP leping ei käsitle. Määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõike 6 kohaldamine ei piira seega EMP lepingu kohaldamisala.

(10)EFTA järelevalveamet peaks käesoleva otsuse kohast Islandi ja Norraga seotud ülesannete täitmist komisjoniga tihedalt kooskõlastama.

(11)EFTA järelevalveameti ja EFTA kohtu käesoleva otsuse kohased volitused piirduvad käesoleva otsusega võetud kohustustega.

(12)Seepärast tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealust laiendatud koostööd võimaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu protokolli nr 31 artikli 3 („Keskkond“) lõike 7 järele lisatakse järgmine lõige:

„8. a) Island ja Norra saavutavad oma vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 kooskõlas järgmiste õigusaktidega:

–32018 R 0841: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

i)Artikli 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „30 aastat“ Islandi puhul sõnadega „50 aastat“.

ii)Artikli 8 lõikesse 7 lisatakse järgmine tekst:

„EFTA riigid edastavad oma läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed ajavahemiku 2021–2025 kohta EFTA järelevalveametile hiljemalt üheksa kuud pärast EMP ühiskomitee […] otsuse nr xx/xxxx [käesolev otsus] jõustumist. EFTA järelevalveamet avaldab EFTA riikide edastatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed.“

iii)Artikli 13 lõike 2 punkt a sõnastatakse EFTA riikide puhul järgmiselt:

„EFTA riik on esitanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kohta allpool täpsustatud strateegia vähemalt 30aastase perspektiiviga, sealhulgas ka käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või tõhustamine.

1. Iga EFTA riik koostab ja esitab 1. jaanuariks 2020 EFTA järelevalveametile maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori strateegia vähemalt 30aastase perspektiiviga. EFTA riigid peaksid neid strateegiaid vajaduse korral 1. jaanuariks 2025 ajakohastama.

2. EFTA riikide strateegiad aitavad:

a) täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Pariisi kokkuleppest tulenevat EFTA riikide kohustust vähendada inimtekkelist kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada nende neeldajates sidumist ning edendada suuremat CO2 sidumist;

b) saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärki hoida maailma keskmise õhutemperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi õhutemperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

c) saavutada pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja nende suurem neeldajates sidumine maakasutuse ja metsanduse sektoris asjakohasel määral ja kooskõlas eesmärgiga vähendada kulutõhusalt EFTA riikide kasvuhoonegaaside heidet valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) arvates vajalikul määral ning suurendada kasvuhoonegaaside neeldajates sidumist, püüeldes Pariisi kokkuleppes esitatud temperatuurieesmärkide poole, et saavutada käesoleva sajandi teisel poolel tasakaal inimtekkeliste heitkoguste ja kasvuhoonegaaside neeldajates sidumise vahel, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ning lähtudes kestliku arengu saavutamisest ja püüdes likvideerida vaesust.

3. EFTA riikide strateegiad hõlmavad:

a) maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (maakasutus ja metsandus) tuleneva heite vähendamist ja selle sidumise tõhustamist, võttes arvesse selle sektori bioenergiat ja biomaterjale;

b) niivõrd kui see on maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse puhul asjakohane, seoseid muude pikaajaliste riiklike eesmärkide, kavandamise ning muude poliitikasuundade ja meetmetega.

4. EFTA riigid teevad oma vastavad strateegiad ja kõik nende muudatused viivitamata üldsusele kättesaadavaks.

5. EFTA järelevalveamet hindab, kas EFTA riikide strateegiad on käesoleva artikli nõuete täitmise dokumenteerimiseks piisavad.

6. EFTA riikide maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori strateegiad peaksid sisaldama järgmisi elemente.

A. ÜLEVAADE JA STRATEEGIATE VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESS

A.1. Kokkuvõte

A.2. Õiguslik ja poliitiline kontekst, sealhulgas vajaduse korral soovituslikud vahe-eesmärgid aastateks 2040 ja 2050

B. SISUKORD

B.1. MAAKASUTUS, MAAKASUTUSE MUUTUS JA METSANDUS (MAAKASUTUS JA METSANDUS)

B.1.1. 2050. aastani kavandatud heite vähendamine ja selle sidumise suurendamine

B.1.2. Võimaluse korral eeldatavad heitkogused allikate ja kasvuhoonegaaside kaupa

B.1.3. Kavandatud heite vähendamise võimalused ja neeldajate tõhustamise võimalused

B.1.4. Niivõrd kui see on metsade neeldajate ja talletajate säilitamiseks või tõhustamiseks asjakohane, kohanemispoliitika ja -meetmed

B.1.5. Metsa biomassi turunõudluse ja metsaraiele avalduva mõjuga seotud aspektid

B.1.6. Vastavalt vajadusele modelleerimise (sh prognooside) ja/või analüüsi, näitajate jne üksikasjad.“

iv)Artikli 15 lõikesse 2 lisatakse järgmine tekst:

„Põhihaldaja on pädev täitma käesolevas artiklis osutatud ülesandeid seoses EFTA riikidega. EFTA järelevalveametit teavitatakse, kui põhihaldaja blokeerib EFTA riikidega seotud või nende tehtava tehingu.“

v)II lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:

„Island 0,5102

Norra 0,1105“

vi)III lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:

„Island1990

Norra1990“

vii) IV lisa A osa punkti g lisatakse järgmine tekst:

6 „EFTA riikide puhul on ajavahemiku 2021–2025 võrdlustasemed kooskõlas prognoosidega, mis on esitatud Euroopa Keskkonnaametile vabatahtlikult määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt ja Islandi puhul ka vastavalt Islandi ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelisele kahepoolsele lepingule, milles käsitletakse Islandi osalemist Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Islandi kohustuste ühises täitmises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil.“

viii)VII lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:

„Island–0,0224-0,0045

Norra–29,6–35,5“

–32018 R 0842: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

i)Artikli 4 lõikesse 3 lisatakse EFTA riikide kohta järgmine tekst:

„EFTA riikidele ajavahemikuks 2021–2030 aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramisel CO2-ekvivalenttonnides, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2, võetakse 2030. aastaks eraldatud heitkoguste võrdlusaasta (2005. aasta) puhul aluseks 2005. aasta kasvuhoonegaaside koguheite (mis on saadud sellise põhjaliku läbivaatamise tulemusel, mille käigus käsitatakse lennunduse CO2-heite väärtust võrdsena nulliga) ja 2013. aasta HKSi kohaldamisalasse kuuluvate 2005. aasta ELi HKSi paiksete käitiste heitkoguste (mis on esitatud EMP ühiskomitee 26. juuli 2012. aasta otsuse nr 152/2012 7 liite B osas) vahe, mida on kohandatud globaalse soojendamise potentsiaalide väärtustega, mis on vastu võetud määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõike 6 punktis b osutatud delegeeritud õigusaktiga või – kuni delegeeritud õigusakti kohaldamise alguseni – mis on kindlaks määratud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes. 2005. aasta ELi HKSi paiksete käitiste heitkoguste arvnäitajad, mis on esitatud EMP ühiskomitee otsuses nr 152/2012 (teises hindamisaruandes) ja samad arvnäitajad, mille väärtusi on ajakohastatud globaalse soojendamise potentsiaalide põhjal (neljandas hindamisaruandes), mida tuleb käesoleva artikli kohaselt ajavahemikuks 2021–2030 aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramisel arvesse võtta, on esitatud liites.“

ii)IV lisa järele lisatakse järgmine liide:

„Liide

EFTA riikide paiksete käitiste 2005. aasta ELi HKSi heitkoguste arvnäitajad, mis on esitatud EMP ühiskomitee otsuses nr 152/2012 (teises hindamisaruandes) ja samad arvnäitajad, mille väärtusi on ajakohastatud globaalse soojendamise potentsiaalide põhjal (neljandas hindamisaruandes), mida tuleb artikli 4 lõike 3 kohaselt ajavahemikuks 2021–2030 aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramisel arvesse võtta.

Tabel 1. Norra 2005. aasta HKSi heitkogused

Kasvuhoonegaas (tonnides)	CO2-ekvivalent (2. hindamisaruanne)	CO2-ekvivalent (4. hindamisaruanne)	N2O/PFC
CO2	23 090 000	23 090 000
N2O	1 955 000	1 880 000	6 308
PFC	829 000	955 000
CF4			116,698
C2F6			7,616
Kokku	25 874 000	25 925 000

Tabel 2. Islandi 2005. aasta HKSi heitkogused

Kasvuhoonegaas (tonnides)	CO2-ekvivalent (2. hindamisaruanne)	CO2-ekvivalent (4. hindamisaruanne)	N2O/PFC
CO2	909 132	909 132
PFC	26 709	31 105
CF4			3,508
C2F6			0,424
Kokku	935 841	940 237

iii)Artikli 6 lõikes 1 asendatakse sõnad „100 miljonit ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikut“ sõnadega „107 miljonit ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikut“.

iv)Artikli 12 lõikesse 2 lisatakse järgmine tekst:

„Põhihaldaja on pädev täitma käesolevas artiklis osutatud ülesandeid seoses EFTA riikidega. EFTA järelevalveametit teavitatakse, kui põhihaldaja blokeerib EFTA riikidega seotud või nende tehtava tehingu.“

v)I lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:

„Island    –29 %

Norra    –40 %“

vi)II lisa tabelisse lisatakse järgmine tekst:

„Island        4 %

Norra        2 %“

vii)III lisa tabelit muudetakse järgmiselt:

(a)tabelisse lisatakse järgmine tekst:

„Island        0,2

Norra        1,6“

(b)Maksimaalne kogusumma „280“ asendatakse numbriga „281,8“.

–32018 R 1999: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

Selle määruse kohaldatavad sätted on loetletud allpool ja neid loetakse käesolevas lepingus järgmises kohanduses:

i)Kohaldatakse vaid järgmisi määruse sätteid:

artikli 2 lõiked 1–10, 12–13, 15–17, artikkel 18, artikli 26 lõiked 2–7, artikli 29 lõike 5 punkt b, artiklid 37–42, artikli 44 lõike 1 punkt a, artikli 44 lõiked 2–3 ja 6, artiklid 57–58 ning V–VII ja XII–XIII lisa.

ii)Artikli 2 lõikeid 1–10, 12–13 ja 15–17 kohaldatakse käesoleva lõike kohaldamisel EFTA riikide suhtes üksnes niivõrd, kuivõrd need on seotud määruste (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 rakendamisega.

iii)Artikli 26 lõiget 4 kohandatakse EFTA riikide puhul järgmiselt:

„Island ja Norra esitavad EFTA järelevalveametile iga aasta 15. aprilliks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile lõike 3 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside inventuuri lõplike andmete koopia.“

iv)Artiklit 41 kohaldatakse EFTA riikide suhtes üksnes niivõrd, kuivõrd artiklis mainitud sätetele või nende osadele on [käesolevas otsuses] viidatud või kuivõrd see on [käesolevas otsuses] ette nähtud.

v)Artikli 42 esimese lause järele lisatakse EFTA riikide jaoks järgmine lause:

„Euroopa Keskkonnaamet abistab EFTA järelevalveametit üksnes töös, mis on seotud artikliga 18, artikli 26 lõigetega 2–7, artikli 29 lõike 5 punktiga b, artiklitega 37–39 ja artikliga 41.“

–32013 R 0525: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

Selle määruse kohaldatavad sätted on loetletud allpool ja neid loetakse käesolevas lepingus järgmises kohanduses:

i)Kohaldatakse vaid järgmisi määruse sätteid:

artikkel 7 ning artikli 19 lõiked 1 ja 3.

ii)Artiklit 7 ning artikli 19 lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse käesoleva lõike kohaldamisel EFTA riikide suhtes ainult niivõrd, kuivõrd need on seotud määruse (EL) 2018/842 rakendamisega.

–32014 R 0749: komisjoni 30. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 749/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise kohta (ELT L 203, 11.7.2014, lk 23).

Selle määruse kohaldatavad sätted on loetletud allpool ja neid loetakse käesolevas lepingus järgmises kohanduses:

i)Kohaldatakse vaid järgmisi määruse sätteid:

artiklid 3–5, 7–10, 12–14, 16, 29, 32–34, 36–37, I–VIII lisa ja XVI lisa tabel 2.

ii)Artikleid 3–5, 7–10, 12–14, 16, 29, 32–34, 36–37 ning I–VIII lisa ja XVI lisa tabelit 2 kohaldatakse käesoleva lõike kohaldamisel EFTA riikide suhtes üksnes niivõrd, kuivõrd need on seotud määruse (EL) 2018/842 rakendamisega.

b)Vastavalt EMP lepingu artikli 79 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes lepingu VII osa („Institutsioonilised sätted“).

c)EMP lepingu protokolli nr 1 (horisontaalsete kohanduste kohta) kohaldatakse käesoleva lõike suhtes mutatis mutandis.

d)Käesolevas lõikes viidatud või sisalduvates õigusaktides ja sätetes sisalduvaid viiteid liidu õigusaktidele, eeskirjadele, poliitikasuundadele ja meetmetele kohaldatakse sellises ulatuses ja vormis, nagu asjaomased õigusaktid, eeskirjad, poliitikasuunad ja meetmed on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse.

e)Island ja Norra osalevad kliimamuutuste komitee töös täiel määral vastavalt käesolevas lõikes viidatud või sisalduvatele õigusaktidele ja sätetele, kuid neil ei ole hääleõigust.

f) Kui komisjon konsulteerib käesolevas lõikes viidatud või sisalduvate õigusaktide ja sätete kohaselt liikmesriikide määratud ekspertidega, konsulteerib ta samadel alustel EFTA riikide määratud ekspertidega.

g)Euroopa Keskkonnaamet abistab EFTA järelevalveametit määruste (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/842 kohases töös.

h)Käesolevat lõiget ei kohaldata Liechtensteini suhtes.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub […], tingimusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud 8*.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, […]

   EMP ühiskomitee nimel

   eesistuja

   […]

   EMP ühiskomitee

   sekretärid

   […]

Islandi ja Norra deklaratsioon

EMP ühiskomitee otsusega nr [käesolev otsus] seotud riiklike kavade kohta

Island ja Norra koostavad vabatahtlikult riiklikud kavad, milles on kirjeldatud, kuidas Island ja Norra kavatsevad täita kohustusi, mille nad on võtnud järgmiste õigusaktide lisamisega EMP lepingu protokolli nr 31:

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (LULUCFi määrus);

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (jõupingutuste jagamise määrus).

Island ja Norra koostavad oma vastavad riiklikud kavad ja teevad need 31. detsembriks 2019 ELi liikmesriikidele, Euroopa Komisjonile, EFTA järelevalveametile ja üldsusele kättesaadavaks.

Kavad sisaldavad järgmisi põhielemente:

· kava kokkuvõte;

·ülevaade praegusest riiklikust kliimapoliitikast;

·riikliku jõupingutuste jagamise eesmärgi ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kohustuse kirjeldus;

·jõupingutuste jagamise eesmärgi saavutamiseks ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kohustuse täitmiseks ette nähtud peamiste olemasolevate ja kavandatud poliitikasuundade ja meetmete kirjeldus;

·riigi praeguse kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kirjeldus ning jõupingutuste jagamise eesmärgi ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kohustusega seotud prognoosid juba olemasolevate poliitikasuundade ja meetmete põhjal;

·jõupingutuste jagamise eesmärgi saavutamiseks ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse kohustuste täitmiseks kavandatud riiklike poliitikasuundade ja meetmete mõju hinnang võrreldes olemasolevatel poliitikasuundadel ja meetmetel põhinevate prognoosidega. Selles on kirjeldatud ka olemasolevate ja kavandatud poliitikasuundade ja meetmete koostoimet.

(1)    ELT L 156, 19.6.2018, lk 1.

(2)    ELT L 156, 19.6.2018, lk 26.

(3)    ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.

(4)    ELT L 165, 18.6.2013, lk 13.

(5)    ELT L 203, 11.7.2014, lk 23.

(6)    ELT L 207, 4.8.2015, lk 1.

(7)    ELT L 309, 8.11.2012, lk 38.

(8) *    [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]