SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud ühiskomitees liidu nimel võetavat seisukohta seoses selliste isikute nimekirja kavandatava vastuvõtmisega, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena.

2.Ettepaneku taust

2.1.Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on liberaliseerida ja hõlbustada kaubavahetust ja investeeringuid ning tihendada lepinguosaliste majandussuhteid.

Lepingu sõlmis Euroopa Liidu Nõukogu 20. detsembril 2018 pärast selle ratifitseerimist Euroopa Parlamendis 12. detsembril 2018. Leping jõustus 1. veebruaril 2019.

2.2.Ühiskomitee

Lepingu artikli 22.1 lõikega 1 luuakse mõlema lepinguosalise esindajatest koosnev ühiskomitee. Kõik ühiskomitee otsused ja soovitused võetakse vastu konsensuse alusel ning nende vastuvõtmine võib toimuda isikliku kohtumise või kirjaliku menetluse tulemusena (artikli 22.2 lõige 3).

Lepingu artikli 22.1 lõike 4 punkti f kohaselt võttis ühiskomitee esimesel koosolekul 10. aprillil 2019 vastu oma kodukorra, vahekohtu kodukorra ja vahekohtunike käitumisjuhendi, nagu on osutatud peatüki „Vaidluste lahendamine“ artiklis 21.30.

2.3.Ühiskomitee kavandatav akt

Artikli 21.9 lõike 1 kohaselt koostab ühiskomitee nimekirja vähemalt üheksast isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena (edaspidi „kavandatav õigusakt“).

Vastavalt lepingu artikli 22.1 lõikele 2 oleks selline ühiskomitee otsus tulnud põhimõtteliselt teha esimesel koosolekul. Lepingu artikli 22.2 lõike 3 kohaselt võib selle siiski teha ka kirjalikult.

Artikli 21.9 lõike 1 kohaselt koostatakse nimekiri kolmest osanimekirjast: kummagi lepinguosalise osanimekirjast ja ühest osanimekirjast, kuhu kuuluvad isikud, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad tegutseda vahekohtu eesistujana. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt kolm isikut. Eesistujate osanimekirja koostamisel või ajakohastamisel võib kumbki lepinguosaline välja pakkuda kuni kolm isikut.

Pooled on koostanud esialgse nimekirja viieteistkümnest isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Käesolevas nõukogu otsuse ettepanekus käsitletakse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud ühiskomitees liidu nimel võetavat seisukohta seoses selliste isikute nimekirja vastuvõtmisega, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena.

Pooled on koostanud esialgse nimekirja viieteistkümnest isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri vastab lepingu artikli 21.9 lõike 1 nõuetele, mille kohaselt kuulub igasse osanimekirja vähemalt kolm isikut. ELi osanimekirjas on neli isikut, Jaapani osanimekirjas on viis isikut ja ühiselt kokku lepitud eesistujate osanimekirja kuulub kuus isikut.

Nimetatud dokumentide vastuvõtmine on väga oluline, et muuta lepingu 21. peatüki („Vaidluste lahendamine“) sätted toimivaks ja seega tagada lepingu sujuv rakendamine.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud otsused, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 1 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Ühiskomitee on lepinguga, nimelt Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepinguga loodud organ.

Õigusakt, mille ühiskomitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Kavandatav õigusakt on rahvusvahelise õiguse alusel siduv kooskõlas lepingu artikliga 102.

Kavandatav õigusakt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on kavandatava otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kavandatava õigusaktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on pelgalt kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna puhul vajalik õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava õigusakti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 207.

4.3.Järeldus

Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema ELi toimimise lepingu artikkel 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2019/0147 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel moodustatud ühiskomitees seoses vahekohtunike nimekirja vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3 ning artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsusega (EL) 2018/1907 2 sõlmis liit Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“), mis jõustus 1. veebruaril 2019. Lepingu artikli 22.1 lõike 4 kohaselt tagab ühiskomitee kõnealuse lepingu nõuetekohase ja tõhusa toimimise.

(2)Lepingu artikli 21.9 lõikes 1 on sätestatud, et ühiskomitee koostab nimekirja vähemalt üheksast isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena. Lepingu artikli 22.2 lõike 3 kohaselt võib ühiskomitee otsuseid vastu võtta ka kirjalikult.

(3)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht, kuna kavandatav otsus on liidule siduv.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu alusel loodud ühiskomitees seoses vahekohtunike nimekirja vastuvõtmisega, põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja