EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.4.2019
COM(2019) 173 final
2019/0092(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist vastavalt Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokollile (2019–2024)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Vastavalt asjakohastele läbirääkimisjuhistele 1 pidas Euroopa Komisjon Guinea-Bissau Vabariigi valitsusega läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu 2 uus protokoll. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 15. novembril 2018. aastal uus protokoll. Protokoll kehtib viis aastat alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, st kuupäevast, mil see allkirjastati, nagu on osutatud artiklis 16.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kooskõlas kalanduspoliitika reformi prioriteetidega 3 pakub uus protokoll liidu laevadele kalapüügivõimalusi Guinea-Bissau vetes, lähtudes parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Uue protokolli puhul on arvesse võetud eelmise protokolli (2014–2017) hindamise tulemusi ning uue protokolli sõlmimist käsitlevat ettevaatavat hinnangut. Mõlema hinnangu koostajaks olid väliseksperdid. Protokoll võimaldab Euroopa Liidul ja Guinea-Bissau Vabariigil teha tihedamat koostööd, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist Guinea-Bissau vetes ja toetada Guinea-Bissau sinist majandust mõlema poole huvides.
Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:
(a)krevetikülmutustraalerid,
(b)kala ja peajalgsete püügi ja külmutuse traalerid,
(c)väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid,
(d)tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad,
(e)ritvõngedega tuunipüügilaevad.
Esimese kolme kategooria puhul väljendatakse kalapüügivõimalusi esimesel kahel aastal püügikoormusena (brutoregistertonnides, brt) ning viimasel kolmel aastal püügipiiranguna (lubatud kogupüük tonnides, TAC).
Oleks vaja määrata kindlaks põhimõtted, kuidas kalapüügivõimalusi liikmesriikide vahel jaotada.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Valitud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, mille artikli 43 lõikes 3 on sätestatud, et nõukogu kiidab kalapüügivõimaluste jaotamise heaks komisjoni ettepaneku alusel.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Tegevusvaldkond kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise võimaliku uue protokolli üle konsulteeriti huvitatud isikutega eel- ja järelhindamiste käigus. Liikmesriikide ja tööstussektori ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Kõnealuste konsultatsioonide tulemusena jõuti järeldusele, et Euroopa Liidule ja Guinea-Bissau Vabariigile oleks kasulik sõlmida kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise raames konsulteeriti liikmesriikide, tööstusharu esindajate ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Guinea-Bissau kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.
4.MÕJU EELARVELE
Määruse eelnõu ei mõjuta liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Käesolev menetlus on algatatud paralleelselt menetlustega, mis on seotud nõukogu otsusega, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu liidu nimel allkirjastamist, samuti nõukogu otsusega, milles käsitletakse lepingu sõlmimist. Käesolevat määrust tuleb hakata kohaldama niipea, kui lepingukohane kalandustegevus osutub võimalikuks, st protokolli ajutise kohaldamise kuupäeval.
2019/0092 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist vastavalt Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokollile (2019–2024)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43
lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Nõukogu kiitis 17. märtsil 2008 vastu võetud määrusega (EÜ) nr 241/2008 4 heaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „leping“) 5 sõlmimise, leping jõustus 15. aprillil 2008, seejärel on seda vaikimisi pikendatud ja praegu on see kehtiv.
(2)Kõnealuse lepingu viimane protokoll aegus 23. novembril 2017.
(3)Komisjon on pidanud Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi lepingu rakendamise uue protokolli üle (edaspidi „protokoll“). Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti protokoll 15. novembril 2018.
(4)Kooskõlas nõukogu otsusega 2019/.../EL 6 allkirjastati [lisada allkirjastamise kuupäev] protokoll Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise kohta.
(5)Protokolliga ettenähtud kalapüügivõimalused tuleks liikmesriikide vahel ära jaotada.
(6)Protokolli kohaldatakse allakirjutamise kuupäevast alates ajutiselt, et liidu laevad saaksid püügitegevust kiiresti alustada. Seega tuleks sätestada, et käesolevat määrust kohaldataks samast kuupäevast alates,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesoleva määruse raames loetakse „pika rändega liikideks“ liike, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas, välja arvatud Alopiidae ja Sphyrnidae perekonda kuuluvad kalad ning liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus.
Artikkel 2
Kalapüügivõimalused
Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokollis (2019–2024) (edaspidi „protokoll“) sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt artiklitele 3 ja 4.
Artikkel 3
Põhjalähedased ja väikesed pelaagilised liigid.
Kalapüügivõimalused põhjalähedaste ja väikeste pelaagiliste liikide püügiks jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:
1) protokolli kohaldamise esimesel ja teisel aastal vastavalt püügikoormussüsteemile (brutoregistertonnides, brt) on jaotus järgmine:
a) krevetikülmutustraalerid:
Hispaania 2 500 brt
Kreeka 140 brt
Portugal 1 060 brt
b) kala ja peajalgsete püügi ja külmutuse traalerid:
Hispaania 2 900 brt
Kreeka 225 brt
Itaalia 375 brt
c) väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid:
Hispaania 3 500 brt
Portugal 500 brt
Leedu 5 000 brt
Läti 5 000 brt
Poola 1 000 brt
2) alates protokolli kohaldamise kolmandast aastast vastavalt püügi piirnormide süsteemile, on jaotus liikide kaupa (lubatud kogupüük tonnides, TAC) järgmine:
a) krevetikülmutustraalerid:
Hispaania 1 650 tonni
Kreeka 100 tonni
Portugal 750 tonni
b) külmutustraalerid, püügitraalerid:
Hispaania 9 500 tonni
Kreeka 500 tonni
Itaalia 1 000 tonni
c) kala- ja peajalgsete külmutuse traalerid:
Hispaania 1 200 tonni
Kreeka 150 tonni
Itaalia 150 tonni
d) väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid:
Hispaania 3 900 tonni
Portugal 700 tonni
Leedu 6 000 tonni
Läti 6 000 tonni
Poola 1 400 tonni
Artikkel 4
Pika rändega liigid
Pika rändega liikide püügivõimalused jaotatakse järgmiselt:
a) tuunikülmutusseinerid ja triivõngelaevad
Hispaania 14 laeva
Prantsusmaa: 12 laeva
Portugal 2 laeva
b) ritvõngedega tuunipüügilaevad:
Hispaania 10 laeva
Prantsusmaa 3 laeva
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates [lisada protokolli allkirjastamise kuupäev].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja