EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.3.2019

COM(2019) 125 final

2019/0070(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ettepanek on tehniline, kuna selle eesmärk on viia otsuse eelarvesätted kooskõlla komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekuga uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027. Sisuliselt põhineb see 23. novembri 2017. aasta ettepanekul otsuse nr 1313/2013/EL läbivaatamise kohta (rescEU ettepanek). Seetõttu ei ole mõju hindamist tehtud.

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

·tõhustada ELi ja liikmesriikide katastroofidele reageerimise kollektiivset võimet, luues reageerimisvahendite sihtotstarbelise reservi (rescEU);

·suurendada ELi kaasrahastamist (või täiendada seda uute vahenditega), et kohandada, parandada, transportida ja/või kasutada Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi suunatud vahendeid;

·pöörata rohkem tähelepanu ennetustööle ning suuremale sidususele liidu teiste oluliste poliitikameetmetega;

·luua elanikkonnakaitsealaste teadmiste võrgustik ning

·tugevdada koostööd naaberriikidega.

Ettepanekule lisatud finantsselgituses täpsustatakse ettepaneku mõju eelarvele ning vajalikke inim- ja haldusressursse.

5.    MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2019/0070 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 196,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 7 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 8 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjon võttis 23. novembril 2017 vastu ettepaneku 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta 10 .

(2)Komisjoni ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL, püütakse tõhustada katastroofide ennetamise ja neile reageerimise kollektiivset võimet, täiendades Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi pakutavaid võimalusi. See hõlmab liidu operatsioonides kasutatava elanikkonnakaitse vahendite reservi („rescEU“) loomist ning ennetuse valdkonnas võetavate meetmete tugevdamist.

(3)Suurem liidupoolne rahastamine on vajalik selleks, et arendada edasi Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi ning katta täiendavaid kulusid, mis tulenevad kohandamistoetustest ja Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi suunatud vahendite kasutamisest.

(4)RescEU vahendite loomiseks, kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks on vajalikud piisavad rahalised vahendid.

(5)Otsuses nr 1313/2013/EL on sätestatud liidu mehhanismi rahastamispakett, mis on peamiseks lähtesummaks ja on ette nähtud programmi kulude katmiseks kuni eelarveperioodi 2014–2020 lõpuni.

(6)Otsuse nr 1313/2013/EL artiklis 19 sätestatud rahastamispaketti tuleb ajakohastada ning summad asendada uute summadega, mis on sätestatud komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 11 .

(7)Vastavalt ajavahemiku 2021–2027 mitmeaastasele finantsraamistikule kuuluvad liidu elanikkonnakaitse mehhanismile eraldatavad rahalised vahendid uude rubriiki 5 „Julgeolek ja kaitse“.

(8)Otsuse nr 1313/2013/EL I lisa ei ole piisavalt paindlik, et liit saaks nõuetekohaselt kohandada ennetusse, valmisolekusse ja reageerimisse tehtavaid investeeringuid. Selle kohaselt tuleb katastroofiohu ohjamise tsükli eri etappidele eraldatavate investeeringute maht eelnevalt kindlaks määrata. See pärsib liidu reageerimisvõimet, sest katastroofide ohjamine on prognoosimatu.

(9)Otsuse nr 1313/2013/EL finantssätted, milles viidatakse kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohasele liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rahastamispaketile, tuleks asendada uute finantssätetega. Et viia liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rahastamispakett kooskõlla ajavahemiku 2021–2027 mitmeaastases finantsraamistikus kavandatud summadega, tuleks artikli 1 lõike 1 punkti a kohaldada alates 1. jaanuarist 2021.

(10)Seega tuleks otsust nr 1313/2013/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust nr 1313/2013/EL muudetakse järgmiselt:

(1)Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Rahastamispakett liidu mehhanismi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 1 400 000 000 eurot“;

(b) lõiked 4, 5 ja 6 jäetakse välja.

(2)Artiklit 20a 12 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahaliste vahenditega suurendatakse liidu asjakohast nähtavust, sealhulgas tõstetakse artiklites 11, 12 ja artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud vahendite puhul esile liidu embleemi.

2. Komisjon rakendab käesoleva otsuse ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesolevale otsusele eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artikli 3 lõikes 1 osutatud eesmärkidega.

Komisjon töötab välja teabevahetusstrateegia, et teha liidu mehhanismi raames võetud meetmete käegakatsutavad tulemused kodanikele nähtavaks.

3. Komisjon annab medaleid, et tunnustada ja austada pikaajalist pühendumust liidu elanikkonnakaitsele ja silmapaistvat panustamist sellesse.“

(3)Artiklit 30 13 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 jäetakse välja;

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 21 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;

(c)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„Artikli 21 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

(4)I lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsuse artikli 1 lõike 1 punkti a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele.

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus 

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Käesolevas ettepanekus nähakse ette eelarvevahendid, mis on vajalikud ELi meetmete toetamiseks elanikkonnakaitse valdkonnas, eelkõige tugevdades liidu mehhanismi. See mehhanism aitab saavutada oma kodanikke kaitsva Euroopa üldeesmärki, millele on osutatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“ 14 .

Uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku kohaselt on elanikkonnakaitsega seotud rahalised vahendid koondatud ühte rubriiki: rubriik 5 „Julgeolek ja kaitse“. Konkreetne teemavaldkond on „Kriisile reageerimine“ (jaotis 14, peatükk 02). See teemavaldkond hõlmab nii elanikkonnakaitse sise- kui ka välismõõdet.

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb: 

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 15  

X olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Selle otsusega muudetakse olemasoleva meetme rahastamispaketti, et võimaldada meetme jätkamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodil. Olemasoleva õigusakti üldeesmärk on jätkuvalt tugevdada liidu ja liikmesriikide vahelist koostööd ning hõlbustada koordineerimist elanikkonnakaitse valdkonnas loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmisolekul ja neile reageerimisel.

Liidu mehhanismi kohaselt ennetamiseks ja valmisolekuks antav finantsabi kulutatakse kooskõlas iga-aastase tööprogrammiga, mille võtab vastu elanikkonnakaitse komitee. Komitee sätestab eraldatud vahendite kasutamise nõuded ja kriteeriumid.

Käesolev algatus käsitleb ajavahemiku 2021–2027 mitmeaastases finantsraamistikus liidu mehhanismile eraldatud rahastamispaketti. Seda rakendatakse igal aastal alates 2021. aastast.

Samuti võetakse vastu eraldi finantsotsus, mis käsitleb katastroofidele reageerimist. Katastroofide prognoosimatust arvesse võttes ei kehtestata konkreetset rakendamise ajakava. Kõik otsuse punktid rakendatakse kiiresti ja/või kui selleks tekib vajadus.

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante):

Hiljutised eriolukorrad ja kogemused on näidanud, et kogu Euroopas on elanikkonnakaitses teatavaid puudujääke. Need puudujäägid muutuvad kliimamuutuste ning katastroofide suureneva sageduse ja raskusastme tõttu üha ilmsemaks. See sai eriti selgeks 2017. aasta metsatulekahjude hooajal. Seetõttu peeti liidu mehhanismi tugevdamise nimel vajalikuks esitada 23. novembri 2017. aasta ettepanek otsuse nr 1313/2013/EL läbivaatamise kohta (rescEU ettepanek) 16 .

Kavandatud eelarveassigneeringud kajastavad liidu elanikkonnakaitse mehhanismi muutmist käsitlevas komisjoni ettepanekus seatud edasipüüdlikke eesmärke. Lisaeelarve võimaldab võtta järgmisi meetmeid:

·tõhustada ELi ja liikmesriikide katastroofidele reageerimise kollektiivset võimet, luues reageerimisvahendite sihtotstarbelise reservi (rescEU);

·suurendada ELi kaasrahastamist (või täiendada seda uute vahenditega), et kohandada, parandada, transportida ja/või kasutada Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi suunatud vahendeid;

·pöörata rohkem tähelepanu ennetustööle ning suuremale sidususele liidu teiste oluliste poliitikameetmetega;

·luua elanikkonnakaitsealaste teadmiste võrgustik ning

·tugevdada koostööd naaberriikidega.

Oodatav ELi lisaväärtus (ex post)

Ettepanekus ette nähtud rahalised vahendid peaksid andma järgmise tulemuse:

1)    väiksem lõhe katastroofipiirkondade elanikkonna vajaduste ja kättesaadava abi vahel tänu vahendite suuremale (võimalikule) suunamisele Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi ja ELi tasandi suutlikkuse reservi;

2)    mastaabisääst, mis tuleneb ELi tasandil minimaalse suutlikkuse reservi tagamisest, selle asemel et investeerida ülimasse valmisolekusse kõigis liikmesriikides;

3)    suurem sidusus ja tugevam seos eri poliitikavaldkondade vahel, et kasutada paremini ära olemasolevaid ELi vahendeid;

4)    tõhusam liidu mehhanism, eelkõige kiirem reageerimine katastroofidele, mis tuleneb ka haldusmenetluste lihtsustamisest.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Siiani on liidu mehhanismi kolm sammast (ennetamine/valmisolek/reageerimine) andnud julgustavaid tulemusi. Osalevad riigid ja peamised sidusrühmad suhtuvad mehhanismi üldjuhul positiivselt. See oli väliskonsultandi tehtud ja 2017. aasta augustis avaldatud liidu mehhanismi vahehindamise (2014–2016) üldine järeldus.

Teise vahehindamise ning Euroopa Kontrollikoja aruande 17 järelduse kohaselt on vaja täiustada liidu mehhanismi tulemuste seireraamistikku. See hõlmab paremat mõõdetavust võimalike kvantitatiivsete näitajate ja võrdlusandmete abil, et rohkem keskenduda aja jooksul avalduvale mõjule. Komisjon on võtnud kõikide meetmete jaoks kasutusele mõõdetavad tulemusnäitajad. See on esimene samm pikemaajalises protsessis, mille eesmärk on tagada, et mehhanismi raames antav finantsabi oleks rohkem tulemustele orienteeritud.

Liidu mehhanismi toimimise parandamist käsitlev komisjoni ettepanek põhineb ka ELi riskide ülevaatel 18 . Olemasolevatel õigusaktidel põhineva ülevaate koostamiseks kasutati liikmesriikide esitatud riiklikke riskihinnanguid.

Samuti tugineb komisjon kogemustele, mis on saadud

·eriolukordade lahendamisel alates liidu mehhanismi loomisest 2001. aastal;

·alates 2013. aastast algatatud konkursside raames rahastatud projektide läbiviimisel valmisoleku ja ennetuse valdkonnas ning

·2008. aastal algatatud konkursi raames rahastatud katseprojekti läbiviimisel, mille eesmärk on tugevdada liikmeriikide koostööd metsatulekahjudega võitlemisel.

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kooskõla järgmiste õigusaktidega:

–nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta;

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet;

–nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta;

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend;

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta;

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus);

–nõukogu 15. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/369 erakorralise toetuse andmise kohta liidus;

–Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

1.5.Kestus ja finantsmõju 

X Piiratud kestusega

–X    hõlmab ajavahemikku 1.1.2021–31.12.2027

–X    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2027 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2020–2032.

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 19  

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

X Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–X rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Nende otsuste alusel finantsabi saavate tegevuste ja meetmete üle tehakse korrapärast järelevalvet.

Komisjon peab liidu mehhanismi hindama kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikliga 34.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

Liidu mehhanismi kohaselt ennetamiseks ja valmisolekuks antav finantsabi kulutatakse kooskõlas iga-aastase tööprogrammiga, mille võtab vastu elanikkonnakaitse komitee. Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt tööprogrammi rakendamisest. Samuti võetakse vastu eraldi finantsotsus, mis käsitleb katastroofidele reageerimist.

Liidu mehhanismi rakendamisel varem saadud kogemustele tuginedes ei näe komisjon ette oluliste muudatuste tegemist praegu kehtivates haldusmeetmetes.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Kohaldatakse Euroopa Komisjoni olemasolevat sisekontrollisüsteemi, et tagada liidu mehhanismi raames kättesaadavate rahaliste vahendite nõuetekohane kasutamine kooskõlas asjaomaste õigusaktidega.

Praegu kehtiv süsteem on korraldatud järgmiselt:

1. Juhtiva talituse (Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat (DG ECHO)) sisekontrollimeeskond kontrollib vastavust haldusmenetlustele ja elanikkonnakaitse valdkonnas kehtivatele õigusaktidele. Selleks kasutatakse komisjoni sisekontrolliraamistikku.

2. Elanikkonnakaitse eelarve raames antud toetuste ja sõlmitud lepingute korrapärane kontroll välisaudiitorite poolt on täielikult lisatud Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi iga-aastasse auditikavasse.

3. Kogu tegevust hindavad välishindajad.

Võetud meetmeid võivad auditeerida Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja kontrollikoda.

Järelevalve ja seire teostamisel liidu mehhanismi rakendamise üle eelarve kaudse täitmise raames võetakse arvesse humanitaarabi rahastamisvahendi rakendamisel saadud ulatuslikke kogemusi, tehes vajalikud muudatused.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi kontrollistrateegia hinnanguline maksumus moodustab 2017. aasta eelarve kaudsest täitmisest 1,1 % ning 2017. aasta eelarve otsesest täitmisest 0,6 %. See koosneb peamiselt järgmistest osadest:

–Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi asjaomase valdkonna ekspertide ning finants- ja tegevusüksuste personalikulude kogusumma korrutatuna ajahulgaga (50 %), mis hinnanguliselt kulub kvaliteedi tagamisele ning kontrolli- ja järelevalvetegevusele;

–Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi välisauditi sektoris audititeks ja kontrollideks ettenähtud vahendite kogusumma.

Võttes arvesse selliste kontrollide väga väikest maksumust ning nendega seotud mõõdetavat (parandused ja sissenõudmised) ja mittemõõdetavat (kontrollide hoiatav ja kvaliteeti tagav mõju) kasu, võib komisjon järeldada, et kontrollidest tulenev mõõdetav ja mittemõõdetav kasu ületab oluliselt nende väikest maksumust.

Mis puudutab kaudse eelarve täitmise raames ELi rahaliste vahendite kasutamiseks volitatud üksusi, siis komisjon kannab kuni 7 % nende otsestest abikõlblikest kuludest, et tagada ELi rahaliste vahendite kasutamise järelevalve ja juhtimine.

Seda kinnitab mitmeaastane jääkvigade määr 1,08 % komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse talitustes 2017. aastal.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Kooskõlas komisjoni pettusevastase võitluse strateegiaga on Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi pettusevastase võitluse strateegia eesmärk tagada muu hulgas järgmist:

–Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi pettusevastase võitlusega seotud sisekontrollimeetmed on täielikult kooskõlas komisjoni pettusevastase võitluse strateegiaga;

–Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi lähenemisviis pettuseriski juhtimisel on suunatud pettuseriski valdkondade ja asjakohaste meetmete väljaselgitamisele.

ELi rahaliste vahendite kasutamise süsteemidest kolmandates riikides saab asjaomaseid andmeid, mida saab kasutada pettuseriski juhtimiseks (näiteks topeltrahastamise tuvastamiseks).

Vajaduse korral luuakse kõnealuse valdkonnaga seotud pettusejuhtumite analüüsiks võrgustikud ja vajalikud IT-vahendid.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kavandatud uued kulude eelarveread 

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Number ja nimetus	Liigendatud/ liigendamata 20	EFTA riigid 21	kandidaatriigid 22	kolmandad riigid 23	finantsmääruse artikli [21 lõike 2 punkti e] tähenduses
5	14 02 01 – Liidu elanikkonnakaitse mehhanism: ennetamine ja valmisolek	Liigendatud	JAH	JAH	JAH	EI
5	14 02 02 – Liidu elanikkonnakaitse mehhanism: reageerimine	Liigendatud	JAH	JAH	JAH	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 24  

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

Julgeolek ja kaitse

			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
14 02 01 Liidu elanikkonnakaitse mehhanism: ennetamine ja valmisolek	Kulukohustused	1	165,464	169,794	173,189	176,653	180,186	183,790	187,368		1 236,446
	Maksed	2	50,000	92,272	138,419	164,867	169,103	172,994	176,793	271,998	1 236,446
14 02 02 Liidu elanikkonnakaitse mehhanism: reageerimine	Kulukohustused	3	22,000	22,440	22,889	23,347	23,814	24,290	24,776		163,554
	Maksed	4	8,965	17,000	19,455	19,845	21,432	21,861	22,298	32,698	163,554
Programmi rahastamispaketi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+3	187,464	192,234	196,078	200,000	204,000	208,080	212,144		1 400,000
	Maksed	=2+4	58,965	109,272	157,874	184,712	190,535	194,855	199,091	304,696	1 400,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Personalikulud		21,448	21,665	21,882	22,099	22,099	22,099	22,099		153,391
Muud halduskulud		1,098	1,107	1,115	1,124	1,124	1,124	1,124		7,817
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU		22,546	22,772	22,997	23,223	23,223	23,223	23,223		161,208

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Pärast 2027. aastat	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku  kõikide RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		210,010	215,006	219,075	223,223	227,223	231,303	235,367		1 561,208
	Maksed		81,511	132,044	180,871	207,935	213,758	218,078	222,314	304,696	1 561,208

3.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	21,448	21,665	21,882	22,099	22,099	22,099	22,099	153,391
Muud halduskulud	1,098	1,107	1,115	1,124	1,124	1,124	1,124	7,817
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 kokku	22,546	22,772	22,997	23,223	23,223	23,223	23,223	161,208

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 25 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

KOKKU

22,546

22,772

22,997

23,223

23,223

23,223

23,223

161,208

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aasta		2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
Komisjoni peakorteris ja esindustes		102	103	104	105	105	105	105
Delegatsioonides
Teadustegevus
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad): lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides  26 Rubriik 7
Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7	- peakorteris	91	92	93	94	94	94	94
	- delegatsioonides
Rahastatakse programmi vahenditest  27	- peakorteris
	- delegatsioonides
Teadustegevus
Muu (märkige)
KOKKU		193	195	197	199	199	199	199

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Selles tabelis on näidatud soovituslik personalivajadus ajavahemikul 2021–2027. Võrdlusarv, mille alusel taotletakse täiendavat personali, on 189 täistööajale taandatud töötajat (st 2020. aasta 31. detsembri seisuga elanikkonnakaitse valdkonnas töötavad töötajad). See arv hõlmab töötajaid, keda taotleti 2017. aastal, et toetada komisjoni ettepanekut tugevdada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU ettepanek). Kokku taotletakse ajavahemikuks 2021–2027 täiendavalt 10 täistööajale taandatud töötajat. See taotlus on põhjendatud, sest liidu elanikkonnakaitse mehhanismi läbivaatamisel tehtava kompromissi tulemusel tekib süsteem, mida on palju keerukam sisse seada ja hallata kui süsteemi, mille komisjoni pakkus välja 2017. aasta novembris. Selle põhjuseks on keerukam halduskorraldus, mille nõukogu kavatseb kasutusele võtta, st komisjoni poolt kaasrahastatud vahendite ühine arendamine. Lisaks sellele tuleb komisjoni poolt algselt õigusakti ettepanekus kavandatud elemendid, nagu rescEU reservi moodustavad vahendid (nt tulekahjude õhust kustutamine, erakorralise meditsiini rühmad) ning reservi operatiivne haldus (nt kasutuselevõtu otsustusprotsessi kindlaksmääramine), määrata nüüd kindlaks rakendusaktidega. Üldjuhul otsitakse nende ülesannete täitmiseks juriidilise taustaga töötajaid, sh hangete valdkonna eksperte, ning institutsioonidevahelise taustaga töötajaid. Täiendava personali taotlemine on hajutatud üle järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodi, et seda saaks erinevate uute vahendite puhul korrata, säilitades samal ajal töötajad olemasolevate vahendite haldamiseks. Seetõttu on täiendavaid töötajaid esialgu vaja rakendusaktide koostamiseks ja õigusloomeprotsessi järgimiseks, et määrata kindlaks, milliseid vahendeid rescEU hõlmab (nt tulekahjude õhust kustutamise suutlikkus, erakorralise meditsiini rühmad, keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtudega võitlemiseks vajalik suutlikkus), ning seejärel koostada nende kasutamise tingimused. Üldisemal poliitilisel tasandil on kokku lepitud, et esimene rakendusakt, milles määratakse kindlaks rescEU vahendid, keskendub tulekahjude õhust kustutamise suutlikkusele. Kui tulekahjude õhust kustutamise suutlikkust käsitlevad rakendusaktid on vastu võetud, algab rescEU tulekahjude õhust kustutamise suutlikkuse arendamise etapp. Nagu eespool märgitud, on see protsess tõenäoliselt keerukas, kuna ühe suutlikkuse arendamises võib ühise hankelepingu raames osaleda mitu liikmesriiki, vastupidiselt komisjoni algsele ettepanekule lihtsustada kaasrahastamist ning anda komisjonile volitused vahendid ise hankida või rentida. Ühiste hankelepingute koostamine ja haldamine lisab keerukust, mida esialgu ette ei nähtud. Seda protsessi (vahendite ja nende kasutustingimuste kindlaksmääramine, suutlikkuse arendamine, vahendite kasutamine jne) tuleb korrata muude vahendite puhul (nt erakorralise meditsiini rühmad, keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtudega võitlemiseks vajalik suutlikkus). Seda seetõttu, et tehtav kompromiss võimaldab lisada rescEU reservi palju rohkem erinevaid vahendeid kui komisjoni esialgne ettepanek, milles loetleti ainult neli vahendit. Seega on mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul vaja täiendavaid töötajaid, kes suudavad rahuldada tekkivad vajadused, jätkates samal ajal rescEU olemasolevate vahendite haldamist. Seetõttu on vaja elanikkonnakaitse põhivaldkondi käsitlevate teadmistega töötajaid, et toetada muud liiki vahendite väljatöötamist.

Koosseisuvälised töötajad

Eelnimetatud ülesannete täitmiseks otsitakse ka koosseisuväliseid töötajaid. Peale selle võivad koosseisuvälistel töötajatel olla teadmised suutlikkuse arendamisega seotud tehnilistes küsimustes.

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–◻    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–X    hõlmab kaasrahastamist

Praeguses etapis ei saa kolmandate isikute 28 rahalist osalust arvutada, sest summad ei ole veel otsustatud.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻     muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Ettepaneku/algatuse mõju 29
	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
Artikkel ….

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(2)    COM(2018) 321 final.

(3)    COM(2017) 772 final.

(4)    Teatise pealkiri on „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“.

(5)    COM(2018) 321 final, lk 29.

(6)    COM(2017) 772 final.

(7)    ELT C […], […], lk […].

(8)    ELT C […], […], lk […].

(9)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2017. aasta otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta, COM(2017) 772 final.

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(11)    COM(2018) 321 final.

(12)    Käesoleva ettepaneku tõenäolise vastuvõtmise ajaks peaks 23. novembri 2017. aasta ettepanek otsuse nr 1313/2013/EL muutmise kohta (rescEU ettepanek), millega lisati uus, nähtavust käsitlev artikkel (artikkel 20a), olema juba jõustunud (ettepanek peaks jõustuma 21. märtsil 2019). Kuna peasekretariaadi suuniste (ARES(2018)4555072) kohaselt tuleb uute mitmeaastaste finantsraamistike ettepanekutest teavitamise sõnastust ühtlustada, muudetakse artiklit 20a, et järgida seda kohustust käsitlevaid sise-eeskirju.

(13)    Käesoleva ettepaneku tõenäolise vastuvõtmise ajaks peaks 23. novembri 2017. aasta ettepanek otsuse nr 1313/2013/EL muutmise kohta (rescEU ettepanek) olema juba jõustunud (ettepanek peaks jõustuma 21. märtsil 2019). Käesolevas dokumendis esitatud muudatus puudutab muudetud otsuse nr 1313/2013/EL artiklit 30.

(14)    COM(2018) 98 final.

(15)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(16)    COM(2017) 772 final.

(17)    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 33/2016 „ELi kodanikukaitse mehhanism: väljaspool ELi toimunud katastroofidele reageerimise koordineerimine on olnud üldjoontes mõjus“.

(18)    Komisjoni talituste töödokument „Ülevaate loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud õnnetustest tulenevatest riskidest, mis võivad Euroopa Liitu tulevikus ohustada“, SWD(2017) 176 final, 23. mai 2017.

(19)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(20)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(21)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. EFTAs osalevad Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad riigid võivad ühineda liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga „osalevate riikidena“, nagu on sätestatud otsuse nr 1313/2013/EL artikli 28 lõike 1 punktis a.

(22)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. Need riigid võivad ühineda liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga „osalevate riikidena“, nagu on sätestatud otsuse nr 1313/2013/EL artikli 28 lõike 1 punktis b.

(23)    Selles tabelis tuleks viidet kolmandatele riikidele tõlgendada nii, et need on „muud Euroopa riigid“, kes ei osale veel liidu elanikkonnakaitse mehhanismis, kuid võivad sellega edaspidi ühineda, nagu on sätestatud otsuse nr 1313/2013/EL artikli 28 lõike 1 punktis a. Eespool nimetamata kolmandatelt riikidelt ei oodata rahalist osalust.

(24)    Ümardamise tõttu ei pruugi kogusummad olla päris täpsed.

(25)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(26)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(27)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(28)    Kolmandate isikute rahaline osalus tähendab nende liidu elanikkonnakaitse mehhanismis osalevate riikide rahalist panust, kes on nimetatud eespool tabelis 3.1 kooskõlas joonealustes märkustes 21, 22. ja 23 esitatud selgitustega.

(29)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.