EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.3.2019
COM(2019) 112 final
2019/0062(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 9389/1/14 REV 1
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel Vahemere üldise kalanduskomisjoni koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023 seoses kaitse- ja majandamismeetmete kavandatud vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise leping
Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise lepingu (edaspidi „GFCMi leping“) eesmärk on tagada lepingualal mere bioloogiliste ressursside kaitse ja jätkusuutlik kasutamine bioloogilisel, sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonna tasandil ning vesiviljeluse jätkusuutlik areng. GFCMi leping jõustus 1952. aastal. GFCMi lepingu muudatused kiideti heaks 1963., 1976., 1997. ja 2014. aastal.
Euroopa Liit on GFCMi lepingu osaline, olles selle heaks kiitnud vastavalt nõukogu otsusele 98/416/EÜ. Ka Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Rumeenia, Sloveenia ja Horvaatia on GFCMi lepingu osalised.
2.2.Vahemere üldine kalanduskomisjon
Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi „GFCM“) on GFCMi lepinguga asutatud organ, mis tagab Vahemerel, Mustal merel ja neid ühendavates vetes mere bioloogiliste ressursside kaitse ja jätkusuutliku kasutamise bioloogilisel, sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonna tasandil ning vesiviljeluse jätkusuutliku arengu. Komisjon võtab vastu tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed.
GFCMi liikmena on liidul osalemis- ja hääletamisõigus. GFCMi leping sisaldab deklaratsiooni liidu pädevuse kohta. Lepinguosalistest liikmesriikide hääletamisõigust kasutab liit: kui hääletab liit, ei hääleta liikmesriigid ja vastupidi. GFCM võtab otsused vastu kohalviibivate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
2.3.GFCMi otsused
GFCM on volitatud vastu võtma tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja majandamismeetmeid, mis on lepinguosalistele siduvad.
GFCMi lepingu artikli 13 lõike 3 kohaselt jõustuvad meetmed 120 päeva pärast kuupäeva, mil GFCM lepinguosalisi neist teavitab. GFCMi poolt vastu võetud meede ei ole siduv lepinguosaliste suhtes, kes esitavad sellele vastuväite 120 päeva jooksul alates nendest teavitamise kuupäevast. Kui vastuväite esitavad rohkem kui kolmandik lepinguosalistest, ei ole ülejäänud lepinguosalised kohustatud vaidlustatud meedet rakendama.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Liidu nimel piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekutel võetav seisukoht kujundatakse praegu kaheastmelist lähenemisviisi kasutades. Nõukogu otsuses sätestatakse mitmeks aastaks liidu seisukohaga seotud põhimõtted ja tegevussuunad ning seejärel kohandatakse seda seisukohta igaks aastakoosolekuks komisjoni mitteametlike dokumentidega, mida arutatakse nõukogu vastavas töörühmas.
GFCMi puhul rakendatakse kõnealust lähenemisviisi nõukogu 8. mai 2014. a.. aasta otsusega 9389/1/14 REV 1, millega kehtestatakse liidu seisukoht GFCMis ajavahemikul 2014–2018. Otsus sisaldab üldpõhimõtteid ja -suuniseid, kuid selles võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse ka GFCMi eripärasid. Lisaks on selles sätestatud standardprotsess, mille alusel määratakse liikmesriikide nõudmisel kindlaks liidu seisukoht aastate kaupa.
Otsusega 9389/1/14 REV 1 nähakse ette, et liidu seisukoht vaadatakse läbi enne 2019. aasta aastakoosolekut. Seetõttu esitatakse käesolevas ettepanekus liidu seisukoht GFCMis ajavahemikuks 2019–2023 ja sellega asendatakse otsus 9389/1/14 REV 1.
Otsusega 9389/1/14 REV 1 integreeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud uue ühise kalanduspoliitika põhimõtted ja tegevussuunad, võttes arvesse ka eesmärke, mis on sätestatud komisjoni teatises ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta. Lisaks kohandati sellega liidu seisukohta Lissaboni lepingu suhtes.
Käesoleva läbivaatamise käigus võetakse seoses kalapüügimõjuga arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: Ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldusi kõnealuse ühisteatise kohta.
Käesoleval muutmisel võetakse arvesse ka liidu rahvusvahelisi kohustusi Vahemerel ja Mustal merel, mis võeti Malta MedFish4Ever ministrite deklaratsiooniga ja Sofia ministrite deklaratsiooniga.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega „[…] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
„Õigusliku toimega aktid“ hõlmavad õigusakte, millel on õiguslik toime kõnealust asutust reguleeriva rahvusvahelise õiguse eeskirjade alusel, ja akte, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada ELi seadusandja poolt vastu võetud õigusaktide sisu“.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
GFCM on lepinguga, st GFCM lepinguga ettenähtud organ.
Aktidel, mis GFCMil palutakse vastu võtta, on õiguslikud tagajärjed. Vastavalt GFCMi lepingu artiklile 13 on kavandatud aktid rahvusvahelise õiguse raames siduvad ning neil võib olla otsustav mõju liidu õigusaktide sisule, sh:
nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks; ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrusele (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist.
Kavandatud aktidega ei täiendata ega muudeta GFCMi lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kõnealuse aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud akti põhieesmärk ja sisu on seotud kalandusega. Käesolevas seisukohas kajastatavate põhimõtete kehtestamise õiguslik alus on määrus (EL) nr 1380/2013.
Seepärast on kavandatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2. Otsusega asendatakse otsus 9389/1/14 REV 1, mis hõlmab ajavahemikku 2014–2018.
4.3.Kokkuvõte
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
2019/0062 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 9389/1/14 REV 1
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liit sõlmis nõukogu otsusega 98/416/EC Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise lepingu (edaspidi „GFCMi leping“). Ka Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Rumeenia, Sloveenia ja Horvaatia on GFCM lepingu osalised.
(2)Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) vastutab selliste meetmete vastuvõtmise eest, mille eesmärk on tagada GFCMi lepingualal kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning vesiviljeluse säästev areng. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.
(4)Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustes kõnealuse ühisteatise kohta sätestatule on liidu poolt kõnealustel foorumitel võetud meetmete hulgas kesksel kohal selliste meetmete edendamine, millega toetatakse ja suurendatakse piirkondlike kalandusorganisatsioonide tõhusust ning vajaduse korral parandatakse nende juhtimist.
(5)Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite merel kaotamist või sinna jätmist.
(6)Vastavalt järeldustele Vahemere kalanduse jätkusuutlikkust käsitlevast ministrite konverentsist, millel võeti 30. märtsil 2017 vastu Malta MedFish4Ever ministrite deklaratsioon, ja kõrgetasemelisest konverentsist Musta mere kalanduse ja vesiviljeluse teemal, millel võeti 7. juunil 2018 vastu Sofia ministrite deklaratsioon, on liidu GFCMi alaste meetmete puhul kesksel kohal selliste meetmete edendamine, millega toetatakse ja tõhustatakse andmete kogumist ja nende teaduslikku hindamist, ökosüsteemipõhist kalavarude majandamist, koostöö tegemise kultuuri ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks, jätkusuutlikku väikesemahulist kalapüüki ja vesiviljelust ning suuremat solidaarsust ja kooskõlastatust.
(7)On asjakohane kindlaks määrata seisukoht, mis võetakse liidu nimel GFCMi koosolekutel ajavahemikuks 2019–2023, kuna GFCMi kaitse- ja majandamismeetmed on liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403.
(8)Praegu on GFCMi kohtumistel liidu nimel võetav seisukoht kehtestatud nõukogu otsusega 9389/1/14 REV 1. On asjakohane tunnistada otsus 9389/1/14 REV 1 kehtetuks ja asendada see uue otsusega ajavahemikuks 2019–2023.
(9)Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu GFCMi lepingualal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arenguid, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne GFCMi koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada 2019.–2023. aastaks menetlused liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) koosolekutel võetav seisukoht on esitatud I lisas.
Artikkel 2
GFCMi koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus tehakse vastavalt II lisale.
Artikkel 3
Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt GFCMi 2024. aasta koosolekuks.
Artikkel 4
8. mai 2014. aasta otsus 9389/1/14 REV 1 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.3.2019
COM(2019) 112 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 9389/1/14 REV 1
I LISA
1.PÕHIMÕTTED
Euroopa Liit teeb GFCMi raames järgmist:
a) tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ning vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ja kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine ning minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele ning võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;
b) töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel GFCMi meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et GFCMi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas GFCMi lepinguga;
c) tagab, et GFCMis vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooniga (1982), ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega (1995), kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (1993) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega (2009);
d)kavatseb rakendada meetmeid ja kohustusi, mis on sätestatud 30. märtsil 2017 Maltal allkirjastatud MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja 7. juunil 2018 Sofias allkirjastatud ministrite deklaratsioonis, mille eesmärk on eelkõige andmete kogumine ja nende teaduslik hindamine, ökosüsteemipõhise kalavarude majandamise võrgustiku loomine, koostöö tegemise kultuuri välja kujundamine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamine, jätkusuutliku väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse toetamine ning suurema solidaarsuse ja kooskõlastatuse tagamine Vahemerel;
e) toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;
f) taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;
g)tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;
h) järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta;
i) seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele GFCMi lepingualal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;
j) lähtub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisteatisest „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: Ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustest kõnealuse ühisteatise kohta ning toetab meetmeid GFCMi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;
k) edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;
l)edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.
2.TEGEVUSSUUNAD
Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist GFCMi poolt:
a) GFCMi lepingualal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine GFCMi poolt, millega saavutataks hiljemalt 2020. aastaks võimalikult kiiresti ja järk-järgult tõusvalt maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;
b) meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks GFCMi alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;
c) seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed GFCMi alal, et tagada GFCMis vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;
d) meetmed püügitegevuse ja vesiviljeluse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed GFCMi lepingualal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;
e)meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;
f)meetmed, millega edendatakse säästva vesiviljeluse arendamist kooskõlas liidu asjaomase õigusega;
g)vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;
h) täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad GFCMi allorganite ja töörühmade nõuannetel;
i)vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;
j)MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja Sofia ministrite deklaratsioonis võetud kohustustega kooskõlas olevad meetmed.
II LISA
Vahemere üldise kalanduskomisjoni koosolekutel
võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus
Enne GFCMi iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.
Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab komisjon nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele piisavalt varakult enne GFCMi iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.
Kui GFCMi koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.