EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.3.2019
COM(2019) 102 final
2019/0051(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 9449/1/14 REV 1
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023 seoses kaitse- ja majandamismeetmete kavandatud vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon
Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni (NAFO konventsioon) eesmärk on NAFO loomise kaudu konsulteerides ja koostööd tehes kaasa aidata NAFO konventsiooniala (edaspidi „reguleerimispiirkond“) kalavarude optimaalsel kasutamisel, ratsionaalsel majandamisel ja kaitsel. Konventsioon jõustus 1. jaanuaril 1979 ja seda on muudetud neli korda.
Neljas muudatus, mis jõustus 18. mail 2017, oli kavandatud NAFO ajakohastamisele, tehti eelkõige järgmist:
–lisati ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele;
–ühtlustati NAFO otsustusprotsessi;
–tugevdati lepinguosaliste, lipuriikide ja sadamariikide kohustusi ning
–loodi ametlik vaidluste lahendamise mehhanism.
Liit on NAFO konventsiooni osaline, olles selle heaks kiitnud vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3179/78 1 . Liit ratifitseeris konventsiooni neljanda muudatuse nõukogu otsusega 2010/717/EL 2 .
2.2.Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni komisjon
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni komisjon (NAFO komisjon) on NAFO konventsiooni alusel asutatud organ reguleerimispiirkonna kalavarude majandamiseks ja kaitsmiseks. Komisjon võtab vastu tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja rakendusmeetmed, et kasutada neid optimaalselt.
NAFO komisjoni liikmena on liidul osalemis- ja hääletamisõigus. NAFO komisjon võtab oma otsused vastu ühehäälselt.
2.3.NAFO otsused
NAFO komisjon on volitatud vastu võtma tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja rakendusmeetmeid ning need on lepinguosalistele siduvad.
NAFO konventsiooni artikli XIV lõike 1 kohaselt jõustuvad meetmed 60 päeva pärast kuupäeva, mil NAFO lepinguosalisi neist teavitab. Meede ei ole siduv lepinguosalise suhtes, kes esitab sellele vastuväite 60 päeva jooksul alates tema teavitamisest.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Liidu nimel piirkondlike kalandusorganisatsioonide aastakoosolekutel võetav seisukoht kujundatakse praegu kaheastmelist lähenemisviisi kasutades. Nõukogu otsuses sätestatakse mitmeks aastaks liidu seisukohaga seotud põhimõtted ja tegevussuunad ning seejärel kohandatakse seda seisukohta igaks aastakoosolekuks komisjoni mitteametlike dokumentidega, mida arutatakse nõukogu vastavas töörühmas.
NAFO puhul rakendatakse kõnealust lähenemisviisi nõukogu 19. mai 2014. aasta otsusega 9449/1/14 REV 1, millega kehtestatakse liidu seisukoht NAFOs ajavahemikul 2014–2018. Otsus sisaldab üldpõhimõtteid ja -suuniseid, kuid selles võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse ka NAFO eripärasid. Lisaks on selles sätestatud standardprotsess, mille alusel määratakse liikmesriikide nõudmisel kindlaks liidu seisukoht aastate kaupa.
Otsusega 9449/1/14 REV 1 nähakse ette, et liidu seisukoht vaadatakse läbi enne 2019. aasta aastakoosolekut. Seetõttu esitatakse käesolevas ettepanekus liidu seisukoht NAFOs ajavahemikuks 2019–2023 ja sellega asendatakse otsus 9449/1/14 REV 1.
Otsusega 9449/1/14 REV 1 integreeriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 3 sätestatud uue ühise kalanduspoliitika põhimõtted ja tegevussuunad, võttes arvesse ka eesmärke, mis on sätestatud komisjoni teatises ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 4 . Lisaks kohandati sellega liidu seisukohta Lissaboni lepingu suhtes.
Käesoleva läbivaatamise käigus võetakse seoses kalapüügimõjuga arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“, 5 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: Ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 6 ja nõukogu järeldusi kõnealuse ühisteatise kohta 7 .
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et nõukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega „[…] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
„Õigusliku toimega aktid“ hõlmavad õigusakte, millel on õiguslik toime kõnealust asutust reguleeriva rahvusvahelise õiguse eeskirjade alusel, ja akte, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada ELi seadusandja poolt vastu võetud õigusaktide sisu 8 “.
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
NAFO komisjon on lepinguga, st NAFO konventsiooniga ettenähtud organ.
Aktidel, mis NAFO komisjonil palutakse vastu võtta, on õiguslikud tagajärjed. Vastavalt NAFO konventsiooni artiklile XIV on kavandatud aktid rahvusvahelise õiguse raames siduvad ning neil võib olla otsustav mõju liidu õigusaktide sisule, sh:
·nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks 9 ;
·nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks 10 ; ning
·Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrusele (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist 11 .
Kavandatud aktidega ei täiendata ega muudeta NAFO konventsiooni institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui kõnealuse aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud akti põhieesmärk ja sisu on seotud kalandusega. Käesolevas seisukohas kajastatavate põhimõtete kehtestamise õiguslik alus on määrus (EL) nr 1380/2013.
Seepärast on kavandatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2. Otsusega asendatakse otsus 9449/1/14 REV 1, mis hõlmab ajavahemikku 2014–2018.
4.3.Kokkuvõte
Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9.
2019/0051 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 9449/1/14 REV 1
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liit sõlmis määrusega (EMÜ) nr 3179/78 12 Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni (edaspidi „NAFO konventsioon“), millega asutati Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO). Liit sõlmis 8. novembri 2010. aasta nõukogu otsuse 2010/717/EL 13 alusel NAFO konventsiooni neljanda muudatuse, millega asutati Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni komisjon (NAFO komisjon).
(2)NAFO komisjon vastutab selliste kaitse- ja majandamismeetmete vastuvõtmise eest, mis on kavandatud eesmärgiga tagada NAFO konventsiooniala (edaspidi „reguleerimispiirkond“) kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning kaitsta nende kalavarude elukohaks olevaid mereökosüsteeme. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.
(3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 14 on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.
(4)Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 15 ja nõukogu järeldustes kõnealuse ühisteatise kohta 16 sätestatule on liidu poolt kõnealustel foorumitel võetud meetmete hulgas kesksel kohal selliste meetmete edendamine, millega toetatakse ja suurendatakse piirkondlike kalandusorganisatsioonide tõhusust ning vajaduse korral parandatakse nende juhtimist.
(5)Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ 17 viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite merel kaotamist või sinna jätmist.
(6)On asjakohane kindlaks määrata seisukoht, mis võetakse liidu nimel NAFO komisjoni koosolekutel ajavahemikuks 2019–2024, ning kehtetuks tunnistada nõukogu otsus 9449/1/14 REV 1, 18 kuna NAFO kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, 19 nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 20 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 21 .
(7)Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu reguleerimispiirkonnas ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uusi arenguid, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne NAFO komisjoni koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada 2019.–2023. aastaks menetlused liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) koosolekutel võetav seisukoht on esitatud I lisas.
Artikkel 2
NAFO komisjoni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus tehakse vastavalt II lisale.
Artikkel 3
Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt NAFO komisjoni 2024. aasta koosolekuks.
Artikkel 4
19. mai 2014. aasta otsus 9449/1/14 REV 1 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
Nõukogu 28. detsembri 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 3179/78 Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1).
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.3.2019
COM(2019) 102 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus,
milles käsitletakse Euroopa Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis võetavat seisukohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 9449/1/14 REV 1
I LISA
Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis (NAFO) võetav seisukoht
1.PÕHIMÕTTED
Euroopa Liit teeb NAFO raames järgmist:
a) tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ja piirata kalapüügi keskkonnamõju ning vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ja kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine ning minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele ning võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;
b) töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel NAFO meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et NAFO komisjonis vastu võetud meetmed on kooskõlas NAFO konventsiooniga;
c) tagab, et NAFOs vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooniga (1982), ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega (1995), kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (1993) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega (2009);
d) toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;
e) taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;
f)tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;
g) järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta 1 ;
h) seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele NAFO reguleerimispiirkonnas võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;
i) lähtub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisteatisest „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: Ookeanide tulevikku hõlmav kava“ 2 ja nõukogu järeldustest kõnealuse ühisteatise kohta 3 ning toetab meetmeid NAFO toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;
j) edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;
k)edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.
2.TEGEVUSSUUNAD
Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist NAFO poolt:
a) NAFO reguleerimispiirkonnas kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel ja ettevaatusprintsiibil, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine NAFO poolt, millega saavutataks hiljemalt 2020. aastaks võimalikult kiiresti ja järk-järgult tõusvalt maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;
b) meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks reguleerimispiirkonnas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;
c) seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed reguleerimispiirkonnas, et tagada NAFOs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;
d) meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, NAFO konventsiooni kohased ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelisi suuniseid arvesse võtvad ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed reguleerimispiirkonnas, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;
e)meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;
f) meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;
g)vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;
h)reguleerimispiirkonnas mere bioloogilistele ressurssidele avalduva muu tegevuse mõjuga tegelemisega seotud lähenemisviiside väljatöötamine;
i)vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;
j)täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad NAFO allorganite ja töörühmade nõuannetel.
II LISA
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni koosolekutel
võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus
Enne NAFO komisjoni iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.
Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab komisjon nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele piisavalt varakult enne NAFO komisjoni iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.
Kui NAFO komisjoni koosoleku käigus ei ole võimalik saavutada (sh kohapealset) kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.