Brüssel,11.2.2019

COM(2019) 74 final

2019/0036(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogus ja mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu XXVII lisa muutmist


SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogus võetav seisukoht seoses ELi-Ukraina assotsieerimislepingu XXVII lisa (Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes) muutmist käsitleva otsuse kavandatud vastuvõtmisega.

2.Ettepaneku taust

2.1.ELi-Ukraina assotsieerimisleping

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on tagada raamistik poliitilise assotsieerumise ja majandusliku lõimumise järkjärguliseks saavutamiseks ELi ja Ukraina vahel. Lepinguga on ette nähtud kohustus reformida Ukraina majandussektoreid kooskõlas ELi õigustikuga ning eesmärk suurendada turuintegratsiooni ja lähendada Ukraina õigustikku ELi energeetikasektori õigustiku põhielementidele, tuginedes seejuures ELi energiaalasele õigustikule. Energeetikasektori kohustused on loetletud lepingu V jaotise („Majandus- ja valdkondlik koostöö“) 1. peatükis („Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes“). Mõnele neist kohustustest, näiteks transiidi- ja transpordieeskirjadele, mis on seotud energeetikasektori kaubanduseaspektidega, osutataks ka IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) 11. peatükis (Kaubandusvaldkonna energiaküsimused). Leping jõustus 1. septembril 2017.

2.2.ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu

ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu on üks lepinguga asutatud ühisorganitest. Assotsieerimisnõukogu kontrollib ja jälgib kooskõlas lepingu artikliga 461 lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi. Assotsieerimisnõukogu tuleb ministrite tasandil kokku kõigis vajalikes koosseisudes, millesse kuuluvad Euroopa Liidu Nõukogu liikmed, Euroopa Komisjoni liikmed ja Ukraina valitsuse liikmed, korrapäraste ajavahemike järel, vähemalt kord aastas ja kui asjaolud seda nõuavad. Assotsieerimisnõukogul on õigus teha lepingu raames otsuseid, mis on lepinguosalistele siduvad, sealhulgas otsuseid lepingu lisade ajakohastamise või muutmise kohta. Samuti võib assotsieerimisnõukogu vastu võtta soovitusi. Sellised otsused või soovitused võetakse vastu lepinguosaliste kokkuleppel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpetamist.

2.3.ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu kavandatav akt

ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu peab vastu võtma otsuse, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu XXVII lisa muutmist (edaspidi „kavandatav akt“).

Kavandatava akti eesmärk on ajakohastada XXVII lisas (Koostöö energiavaldkonnas, sealhulgas tuumaalastes küsimustes) esitatud ELi õigusaktide loetelu, et võtta arvesse pärast lepingu üle peetud läbirääkimiste lõppemist toimunud olulist arengut ELi energiaalases õigustikus.

Kavandatava aktiga kavatsetakse kehtestada ka lepingu XXVII lisa täiendavad sätted, mis käsitlevad energeetikasektori õigusaktide lähendamisprotsessi järelevalvet Ukrainas. Nende sätete eesmärk on tugevdada energeetikasektori reformi õiguslike aspektide koordineerimist ja järelevalvet ning aidata kaasa ELi energiaalastel õigusaktidel põhinevate siseriiklike õigusaktide asjakohasele ja tõhusale rakendamisele Ukrainas.

Kavandatav akt on lepinguosalistele siduv vastavalt lepingu artiklile 463, milles on sätestatud: „Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad asjakohaseid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral käesoleva lepingu kohaselt otsuste rakendamiseks asutatud eriasutustes. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste vahelisel kokkuleppel, viies enne lõpule vastavad sisemenetlused.“

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Kavandatav akt hõlmab lepingu XXVII lisas esitatud selliste ELi õigusaktide ajakohastatud loetelu, millele Ukraina on kohustunud lähendama need siseriiklikud õigusaktid ja täiendavad eeskirjad, mille eesmärk on toetada Ukraina siseriiklike õigusaktide lähendamist ELi energiaalastele õigusaktidele.

Lisa tuleb ELi õigustiku osas ajakohastada, et selles võetaks arvesse pärast lepingu üle peetud läbirääkimiste lõppemist toimunud olulist arengut ELi energiaalases õigustikus. Selle tulemusena ei kehti enam või on kehtetuks tunnistatud mitu lepingu esialgses lisas loetletud ELi õigusakti ja mitut õigusakti on muudetud ning samal ajal on Euroopa Liit vastu võtnud uusi õigusakte. Need muudatused eeldavad lepingu XXVII lisa ajakohastamist, tagamaks, et Ukraina õigusakte lähendatakse kehtivale ELi õigustikule. Ukraina kohustus lähendada oma energeetikasektori õigusaktid ELi energiaalasele õigustikule ei muuda ELi eeskirju ega nende kohaldamisala. Lisaks muule on laienenud Ukraina enda energeetikasektoriga seotud kohustused tulenevalt nii tema energiaühenduse liikmesusest alates 2011. aastast kui ka lepingu XXVII lisas loetletud ELi õigusaktide rakendamisest. Lisaks sellele tihendati ELi ja Ukraina vahelist energeetikasektori koostööd 2016. aastal ELi ja Ukraina strateegilist energiapartnerlust käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamisega. Memorandumiga toetatakse kohustust saavutada majanduslik integratsioon ja poliitiline assotsieerumine ning seatakse eesmärgiks saavutada energiaturu täielik integratsioon, mis põhineb ELi energialiidu viiel mõõtmel. Eespool nimetatud arengust tuleneb nõue ajakohastada lepingu XXVII lisas esitatud ELi õigusaktide loetelu.

Peale selle kehtestatakse kavandatava aktiga ka lepingu XXVII lisa täiendavad sätted, milles käsitletakse Ukraina energeetikasektori lähendamisprotsessi järelevalvet, sealhulgas ELi energiaalaste õigusaktide tõhusat rakendamist käsitlevad eeskirjad, samuti kord, mille kohaselt konsulteeritakse selle sektori seadusandlike ettepanekute eelnõude üle ning esitatakse aruandeid assotsieerimisnõukogule. Nende sätete eesmärk on tugevdada energeetikasektori reformi õiguslike aspektide koordineerimist ja järelevalvet ning aidata kaasa ELi energiaalastel õigusaktidel põhinevate siseriiklike õigusaktide asjakohasele ja tõhusale rakendamisele Ukrainas. Viimase nelja aasta kogemused näitavad, et Ukraina on teinud edusamme mitmes energeetikasektori reformi aspektis, kuid samas juhitakse tähelepanu vajadusele täiendavate toetusmeetmete järele, mis tagaksid reformi pöördumatuse ja kestvuse. Täiendavate sätete eesmärk on seega aidata kaasa ELi energiaalasel õigustikul põhinevate, Ukraina lähendatavate õigusaktide nõuetekohasele lähendamisele ja rakendamisele.

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas ELi idapartnerluse poliitikaga üldisemalt ja Ukrainaga arendatava partnerluse põhimõtetega kitsamalt, kuna see toetab assotsieerimislepingu rakendamist ja aitab kaasa selle eesmärkide saavutamisele. Samuti on ettepanek kooskõlas ELi energiapoliitikaga, mille aluseks on energialiidu viis mõõdet, sealhulgas energiavarustuskindluse mõõde ja Ukraina roll gaasitransiidi seisukohast strateegilise riigina. Ettepanek peegeldab ELi energiaalase õigustiku sisu ja toetab selle vastuvõtmist ELi assotsieerunud partnerite poolt, aidates seeläbi kaasa ELi energiavarustuskindluse eesmärkide saavutamisele. Lisaks on ettepanek kooskõlas ELi energiaalase välispoliitikaga tervikuna ja eriti energiaühenduse põhimõtetega, toetades viimast energiaturgude integreerimise saavutamisel oma liikmesriikide, sealhulgas Ukraina vahel.

Ettepanek on kooskõlas ELi läbivaadatud naabruspoliitikaga ning seotud koostööga Ukraina ja teiste naaberriikide suunal. Eelkõige aitab see kaasa Ukraina energeetikasektori mõjusale ja kestlikule reformimisele, mis on osa ELi ja Ukraina poliitilisest assotsieerumisest ja majandusintegratsioonist. Need jõupingutused aitavad omakorda kaasa stabiilse ja jõuka naabruse ülesehitamisele. Võttes arvesse, et ELi energiaalasest õigustikust lähtuv energeetikasektori reform aitab Ukrainas kaasa säästvama kliimapoliitika kujundamisele, tagatakse ettepanekuga ka kooskõla ELi kliimapoliitika eesmärkidega. Ettepanekuga aidatakse edasi arendada kahepoolset energiatoodete ja -teenuste ning investeeringutega kauplemist, arvestades, et energeetikasektori reformi eesmärk on kõrvaldada olemasolevad regulatiivsed tõkked energiakaubandusele.

Kavandatava ettepanekuga soovitakse täiendavalt toetada Ukraina energeetikasektori reformi, mis praeguseks on jõudnud rakendusetappi, et saavutada ELi ja Ukraina assotsieerimislepingus sätestatud energeetikasektori kohustuste täielik rakendamine.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 1 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu on lepinguga, st ELi-Ukraina assotsieerimislepinguga ettenähtud organ.

Akt, mille ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt. Vastavalt ELi-Ukraina assotsieerimislepingu artiklile 463 muutub kavandatav akt rahvusvahelise õiguse raames lepinguosaliste jaoks siduvaks. Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud energeetikasektori, sealhulgas tuumaküsimustega. Seega on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 194.

4.3.Kokkuvõte

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikkel 194 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

5.Kavandatava akti avaldamine

Kuna ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu aktiga muudetakse ELi-Ukraina assotsieerimislepingu XXVII lisa, on asjakohane avaldada see pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

2019/0036 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogus ja mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu XXVII lisa muutmist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Liit sõlmis nõukogu otsuse 2017/1248 2 alusel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“), mis jõustus 1. septembril 2017.

(2)Lepinguosalised kohandavad vastavalt lepingu artiklile 273 oma õigusakte, millele on viidatud lepingu XXVII lisas, tagamaks, et kõik elektri ja gaasi transportimise tingimused on objektiivsed, mõistlikud, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.

(3)Lisaks sellele, liikumaks turuintegratsiooni suunas, on lepingu artiklis 337 sätestatud, et lepinguosalised jätkavad ja elavdavad oma energiaalast koostööd, muu hulgas energeetikasektori järkjärgulise lähendamise kaudu.

(4)Lepingu artiklis 341 on sätestatud, et energeetikasektori järkjärguline lähendamine toimub vastavalt lepingu XXVII lisas esitatud ajakavale.

(5)Lepingu artiklis 474 on sätestatud, et Ukraina lähendab oma õigusakte järk-järgult ELi õigusaktidele, sealhulgas energeetikasektoris.

(6)ELi energeetikasektori õigustikku on pärast lepingu üle peetud läbirääkimiste lõppemist oluliselt edasi arendatud.

(7)Lepingu artikli 463 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu (edaspidi „assotsieerimisnõukogu“) vastu võtta otsuseid lepingu eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada või muuta lepingu lisasid, võttes arvesse ELi õiguse arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohaseks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides.

(8)Assotsieerimisnõukogu muudab seetõttu ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, et võtta arvesse liidu õigustiku arengut.

(9)Lepingu artiklis 475 on sätestatud Ukraina õiguse ELi õigusele lähendamisel, sealhulgas selle rakendamise ja jõustamise aspektide lähendamisel tehtavate edusammude järelevalve üldises tähenduses. Artiklis on sätestatud, et aruandlus- ja hindamisprotsessis võetakse arvesse lepinguga või lepingu alusel asutatud institutsiooniliste organite otsustes kindlaks määratud konkreetset korda.

(10)Reformide tulemuslikuma rakendamise tagamiseks on vaja energeetikasektori reformi järelevalvemehhanismi tugevdada.

(11)Seepärast muudab assotsieerimisnõukogu lepingu XXVII lisa, et sätestada üksikasjalikumad eeskirjad, mille alusel jälgitakse Ukraina energeetikasektori õigusaktide lähendamist ELi õigusaktidele.

(12)Seepärast on vaja kindlaks määrata seisukoht, mis võetakse liidu nimel ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogus seoses assotsieerimisnõukogu otsusega muuta lepingu XXVII lisa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogus võetav seisukoht põhineb ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu kavandatava akti eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Euroopa Liidu Kohtu otsus, 7.10.2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.
(2)    ELT L 181, 12. juuli 2017, lk 4–5.

Brüssel,11.2.2019

COM(2019) 74 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogus ja mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu XXVII lisa muutmist


Eelnõu:

ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu otsus nr .../2019,

[kuupäev] 2019,

millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu XXVII lisa

ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, eriti selle artiklit 463,

ning arvestades järgmist:

1)    Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel sõlmitud assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) allkirjastati 21. märtsil ja 27. juunil 2014 ning see jõustus 1. septembril 2017.

2)    Lepingu preambulis tunnistatakse lepinguosaliste soovi jätkata Ukraina reformi- ja lähendamisprotsessi, toetades Ukraina järkjärgulist majanduslikku integratsiooni ja poliitilist assotsieerimist, ning saavutada majanduslik integratsioon õigusnormide ulatusliku lähendamise teel. Preambulis osutatakse ka lepinguosaliste pühendumusele suurendada energiajulgeolekut, edendades muu hulgas turuintegratsiooni ja õigusnormide lähendamist ELi õigustiku põhielementidele.

3)    Lisaks sellele tunnistatakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelises 24. novembri 2016. aasta kahepoolses strateegilist energiapartnerlust käsitlevas vastastikuse mõistmise memorandumis, et energeetikasektoris tehtava tõhustatud koostöö ja energeetikasektori reformi eesmärk on ELi ja Ukraina energiaturud täielikult integreerida.

4)    Lepingu artiklis 1 osutatakse eesmärgile toetada Ukraina jõupingutusi viia lõpule üleminek toimivale turumajandusele, muuhulgas oma õigustiku järkjärgulise liidu õigustikule lähendamise teel.

5)    Vastavalt lepingu artiklile 273 muudavad lepinguosalised oma õigusakte, millele on viidatud lepingu XXVII lisas, tagamaks, et kõik elektri ja gaasi transpordi tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ning mittediskrimineerivad.

6)    Lisaks sellele sätestatakse lepingu artiklis 337 seoses turuintegratsiooni suunas liikumisega, et lepinguosalised jätkavad ja elavdavad energialast koostööd, muu hulgas energeetikasektorit järk-järgult lähendades.

7)    Lepingu artiklis 341 sätestatakse, et järkjärguline lähendamine energeetikasektoris toimub vastavalt lepingu XXVII lisas esitatud ajakavale.

8)    Lepingu artiklis 474 korratakse Ukraina üldist kohustust lähendada oma õigusakte järk-järgult liidu õigusaktidele, sealhulgas energeetikasektoris.

9)    EL energeetikasektori õigustik on pärast lepingu üle peetud läbirääkimiste lõppemist märkimisväärselt edasi arenenud ning edasi on arenenud ka Ukraina kohustused, mis tulenevad lepingu rakendamisest ja energiaühenduse asutamislepingu liikmesusest. Seda arengut tuleb kajastada lepingu XXVII lisas, mida tuleks seetõttu ajakohastada.

10)    Lepingu artiklis 475 on üldjoontes sätestatud Ukraina õigusaktide ELi õigusaktidele lähendamisel, sealhulgas nende rakendamise ja jõustamise aspektide lähendamisel tehtavate edusammude järelevalve tingimused. Artiklis on sätestatud, et aruandlus- ja hindamisprotsessis võetakse arvesse lepinguga või lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste asutuste otsustes sätestatud konkreetset korda.

11)    Reformide tõhusama rakendamise tagamiseks Ukrainas tuleb tugevdada energeetikasektori reformi järelevalvemehhanismi, et saavutatud reformid oleksid tagasipöördumatud ning aitaksid seega kestvalt kaasa energeetikasektori moderniseerimisele.

12)    Tulenevalt lepingu artikli 463 lõigetest 1 ja 3 on ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogul (edaspidi „assotsieerimisnõukogu“) õigus teha otsuseid lepingu eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada või muuta lepingu lisasid, võttes arvesse ELi õigusvaldkonna arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides.

13)    Seetõttu muudab assotsieerimisnõukogu lepingu XXVII lisa, et kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad Ukraina õigusaktide ELi õigusaktidele lähendamise jälgimiseks energeetikasektoris. Selleks tuleks lepingu XXVII lisasse lisada järelevalveprotsessi tugevdavad asjakohased sätted,

 on vastu võtnud käesoleva otsuse:

Artikkel 1

Lepingu XXVII lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.



(koht) …

Assotsieerimisnõukogu nimel

eesistuja



Lisa

„1. peatüki XXVII lisa

Energiakoostöö, sealhulgas tuumaküsimused

XXVII-1 lisa

Lähendamise järelevalve energeetikasektoris

Ukraina õigusaktide ELi energeetikasektori õigustikule lähendamise järelevalve tugevdamiseks ning Ukraina energeetikasektori kestlikuks moderniseerimiseks kohaldavad lepinguosalised kooskõlas lepingu artikli 475 lõikega 2 järgmisi täiendavaid meetmeid. Kõnealused meetmed ei mõjuta kummagi lepinguosalise energiaühenduse asutamislepingu liikmesusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

ELi õigustiku mõjus rakendamine

1.Euroopa Komisjon teavitab Ukrainat viivitamata Euroopa Komisjoni ettepanekutest mõni õigusakt vastu võtta või seda muuta või mõnest ELi õigusaktist, millega muudetakse käesolevas lisas loetletud ELi õigusakte.

2.Ukraina tagab lähendatud siseriiklike õigusaktide tõhusa rakendamise ning võtab vajalikke meetmeid peegeldamaks XXVII-2 lisas loetletud liidu õiguses aset leidnud arengut oma siseriiklikes energeetikasektori õigusaktides. Eelkõige kohaldatakse järgmist:

a.ELi määrused või otsused võetakse üle Ukraina riigisisesesse õiguskorda;

b.ELi direktiivi rakendamise vormi ja meetodi võivad valida Ukraina ametiasutused;

c.elektri- või gaasisektori võrgueeskirja käsitlev komisjoni määrus võetakse üle Ukraina riigisisesesse õiguskorda, muutmata määruse ülesehitust ja muud teksti peale tõlke, välja arvatud juhul, kui selliseid muudatusi peab vajalikuks Euroopa Komisjon.

3.Ukraina hoidub mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada siseriiklike õigusaktide XXVII-2 lisas loetletud ELi energeetikasektori õigustikule lähendamise eesmärkide ja tulemuste saavutamist.

4.Ukraina tunnistab kehtetuks selliste siseriiklike õigusaktide sätted või lõpetab selliste siseriiklike tavade rakendamise, mis on vastuolus XXVII-2 lisas loetletud liidu õigusaktide või energeetikasektoris kohaldatavale liidu õigusele lähendatud siseriiklike õigusaktidega.



Konsultatsioonid

5.Ukraina konsulteerib Euroopa Komisjoniga ELi õigustikuga kokkusobivuse küsimuses kõigi nendesse valdkondadesse kuuluvate seadusandlike ettepanekute puhul, mis tuleb enne nende jõustumist lähendada XXVII-2 lisas loetletud ELi õigusaktidele. Konsulteerimiskohustus hõlmab ka juba lähendatud siseriiklike õigusaktide muutmise ettepanekuid, sõltumata ettepaneku õiguslikust vormist.

6.Ukraina valitsus võib konsulteerida Euroopa Komisjoniga ELi õigustikuga kokkusobivuse küsimuses kõigi seadusandlike ettepanekute puhul, millega rakendatakse energeetikasektori õigusakte, mis juba on lähendatud või kavatsetakse lähendada XXVII-2 lisas loetletud ELi õigusaktidele. Kui Ukraina valitsus otsustab Euroopa Komisjoniga sellise õigusakti üle konsulteerida, kohaldatakse punkti 7.

7.Ukraina hoidub jõustamast punktides 5 ja 6 osutatud, konsulteerimiseks esitatud õigusakte enne, kui Euroopa Komisjon on hinnanud kavandatud õigusakti kokkusobivust ELi asjaomase valdkonna õigustikuga ning juhul, kui Euroopa Komisjon on jõudnud järeldusele, et kavandatav õigusakt ei sobi kokku kõnealuse valdkonna ELi õigustikuga.

8.Euroopa Komisjoni koostatud kokkusobivuse hinnang võib sisaldada soovitusi kavandatud õigusakti või selle osade kohta, mida Euroopa Komisjon peab ELi õigustikuga kokkusobimatuks. Euroopa Komisjon võib hindamise eesmärgil konsulteerida energiaühenduse sekretariaadiga või lähetada eksperte, kui ta peab seda vajalikuks. Kokkusobivuse hindamine tehakse 3 kuu jooksul alates kavandatud õigusakti ingliskeelse versiooni kättesaamisest või pikema ajavahemiku jooksul, kui Euroopa Komisjon ja Ukraina on nii kokku leppinud. Kui Euroopa Komisjon ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul vastanud, võib Ukraina kavandatud õigusakti jõustada. Kui vastust nimetatud ajavahemiku jooksul ei esitata, ei tähenda see, et Euroopa Komisjon peab kavandatud õigusakti ELi õigustikuga kokkusobivaks.

9.Ukraina esitab Euroopa Komisjonile kõigi XXVII-2 lisas loetletud ELi õigusaktidele lähendatavate valdkondade õigusaktide lõpliku versiooni või nende õigusaktide lõpliku versiooni, millega muudetakse lähendatud siseriiklikke õigusakte samades valdkondades.

10.Ukraina valitsus võib juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu teistele käesoleva lepinguga hõlmatud energeetikasektori õigusaktidele või seadusandlikele ettepanekutele, et küsida mittesiduvat arvamust õigusakti kokkusobivuse kohta XXVII-2 lisas loetletud ELi õigusaktidega.

11.Lepinguosalised vahetavad vastavalt käesolevas lisas sätestatule teavet assotsieerimiskomitee sekretäride kaudu.



Aru andmine assotsieerimisnõukogule

12.Euroopa Komisjon teavitab assotsieerimisnõukogu enne selle aastakoosolekut kõigist käesoleva lisa raames Ukraina küsitud ja Ukrainale esitatud arvamustest, mis käsitlevad Ukraina siseriiklike õigusaktide kokkusobivust ELi õigustikuga.

13.Ukraina esitab assotsieerimisnõukogule kolm kuud enne selle aastakoosolekut kirjalikult aruande XXVII-2 lisas loetletud ELi õigusaktide alusel energeetikasektori reformi rakendades tehtud edusammude kohta. Aruandes käsitletakse üksikasjalikult seda, kuidas on Ukraina võtnud oma vastuvõetud õigusaktides arvesse Euroopa Komisjoni esitatud arvamusi ja soovitusi, ning esitatakse teave vastuvõetud õigusaktide tõhusa kohaldamise kohta.

14.Järelevalvetoimingute tulemused esitatakse arutamiseks kõigile käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastele asutustele, sealhulgas artikli 475 lõikes 4 osutatud soovituste vastuvõtmise eesmärgil.



XXVII-2 lisa

Ukraina energeetikasektori õigusaktide lähendamise kohustus

Ukraina kohustub vastavalt allpool esitatud ajakavale järk-järgult ühtlustama oma õigusaktid järgmiste ELi õigusaktidega:

1. ELi õigustik, mida Ukraina kohustub rakendama energiaühenduse asutamislepingu raames. Käesoleva lisa suhtes kehtivad asutamislepingus kokku lepitud tähtajad.

Elektrienergia

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiv 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta

Komisjoni 23. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 838/2010, millega kehtestatakse põhivõrguettevõtjate omavahelise hüvitamise mehhanismi ja ülekandetasusid käsitleva ühise regulatiivse lähenemisviisi suunised

Komisjoni 14. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 543/2013, mis käsitleb elektriturgudel andmete esitamist ja avaldamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa

Komisjoni 17. augusti 2016. aasta määrus (EL) 2016/1388, millega kehtestatakse võrgueeskiri tarbimise ühendamise kohta

Komisjoni 14. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

Komisjoni 26. augusti 2016. aasta määrus (EL) 2016/1447, millega kehtestatakse võrgueeskiri alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1952, mis käsitleb Euroopa maagaasi- ja elektrihinnastatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/92/EÜ

Gaas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005

Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/67/EÜ, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid

Komisjoni 30. aprilli 2015. aasta määrus (EL) nr 2015/703, millega kehtestatakse võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta

Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/459, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013

Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/460, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta

Taastuvad energiaallikad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta

Nafta

Nõukogu 14. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid

Energiataristu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009

Energiatõhusus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta



Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL

Rakendusmäärused:

-Komisjoni 5. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 518/2014, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määruseid (EL) nr 1059/2010, (EL) nr 1060/2010, (EL) nr 1061/2010, (EL) nr 1062/2010, (EL) nr 626/2011, (EL) nr 392/2012, (EL) nr 874/2012, (EL) nr 665/2013, (EL) nr 811/2013 ja (EL) nr 812/2013 seoses energiamõjuga toodete märgistamisega internetis

-Komisjoni 30. novembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/254, millega muudetakse delegeeritud määruseid (EL) nr 1059/2010, (EL) nr 1060/2010, (EL) nr 1061/2010, (EL) nr 1062/2010, (EL) nr 626/2011, (EL) nr 392/2012, (EL) nr 874/2012, (EL) nr 665/2013, (EL) nr 811/2013, (EL) nr 812/2013, (EL) nr 65/2014, (EL) nr 1254/2014, (EL) 2015/1094, (EL) 2015/1186 ja (EL) 2015/1187 kontrollimisel lubatud hälvete kasutamise osas

-Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete energiamärgistusega

-Komisjoni 1. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 65/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude ja pliidikubude energiamärgistusega

-Komisjoni 4. mai 2011. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 626/2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kliimaseadmete energiamärgistusega

-Komisjoni 12. juuli 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elektrilampide ja valgustite energiamärgistusega

-Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega

-Komisjoni 19. septembri 1996. aasta direktiiv 96/60/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul

-Komisjoni 1. märtsi 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 392/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate trummelkuivatite ökomärgistamisega

-Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega

-Komisjoni 3. mai 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 665/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega

-Komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 812/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega

-Komisjoni 18. veebruari 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 811/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kütteseadmete, veesoojendite-kütteseadmete, kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide ning veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide energiamärgistusega

-Komisjoni 28. septembri 2010. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses televiisorite energiamärgistusega

-Komisjoni 11. juuli 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1254/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega

-Komisjoni 5. mai 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1094, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete energiamärgistusega

-Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1186, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kohtkütteseadmete energiamärgistusega

-Komisjoni 27. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1187, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tahkekütusekatelde ning päikeseseadmete, temperatuuriregulaatorite ja lisakütteseadmetega tahkekütusekatelde energiamärgistusega

2. ELi õigusaktid, mida Ukraina peab rakendama lisaks energiaühenduse asutamislepingu raames võetud kohustustele

Süsivesinike geoloogiline luure ja uurimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiv 94/22/EÜ süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta

Ajakava: direktiivi sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, võttes arvesse kaubandusalaste energeetikasätete artikleid (12 ja 13), mida on käsitletud IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 11. peatükis („Kaubandusvaldkonna energiaküsimused”).

Energiatõhusus – hoonete energiatõhusus

Komisjoni 16. jaanuari 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 244/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks

Ajakava: määruse sätted tuleb rakendada 30. juuniks 2019.

Energiatõhusus - ökodisain

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks

Ajakava: direktiivi 2009/125/EÜ sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Rakendusmäärused:

-Komisjoni 30. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2282, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1275/2008, (EÜ) nr 107/2009, (EÜ) nr 278/2009, (EÜ) nr 640/2009, (EÜ) nr 641/2009, (EÜ) nr 642/2009, (EÜ) nr 643/2009, (EL) nr 1015/2010, (EL) nr 1016/2010, (EL) nr 327/2011, (EL) nr 206/2012, (EL) nr 547/2012, (EL) nr 932/2012, (EL) nr 617/2013, (EL) nr 666/2013, (EL) nr 813/2013, (EL) nr 814/2013, (EL) nr 66/2014, (EL) nr 548/2014, (EL) nr 1253/2014, (EL) 2015/1095, (EL) 2015/1185, (EL) 2015/1188, (EL) 2015/1189 ja (EL) 2016/2281 kontrollimisel kasutatavate lubatud hälvete osas

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 30. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2281, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1188, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 24. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1185, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tahkekütuse-kohtkütteseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 5. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/1095, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete, kiirjahutuskappide, kondensatsiooniseadmete ja protsessijahutite ökodisaini nõuetega

-Komisjoni 7. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 1253/2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 21. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 548/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 14. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 66/2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude, keeduplaatide ja pliidikubude ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 814/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses veesoojendite ja kuumaveesalvestite ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 8. juuli 2013. aasta määrus (EL) nr 666/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tolmuimejate ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 617/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ arvutite ja serverarvutite ökodisaini nõuete osas

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 932/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate trummelkuivatite ökodisaini nõuetega.

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 11. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 622/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 641/2009 seoses eraldiseisvate ja toodetesse integreeritud võllitihendita ringluspumpade ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 641/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 25. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 547/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses veepumpade ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 6. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 206/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 30. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 327/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses ökodisaini nõuetega ventilaatoritele mootori elektrilise sisendvõimsusega 125 W kuni 500 kW

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1016/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1015/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 25. augusti 2015. aasta määrus (EL) 2015/1428, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 244/2009 kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuete osas ning komisjoni määrust (EÜ) nr 245/2009 sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/55/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 1194/2012 seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 245/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/55/EÜ

Ajakava: määruse sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

-Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1194/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 18. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 244/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

-Komisjoni 18. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 859/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 244/2009 kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ultraviolettkiirgusega seotud nõuete osas

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 21. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 347/2010, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 245/2009 seoses sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 643/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 642/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 6. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 4/2014, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 640/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 640/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega) parandus ELT L 46, 19.2.2011

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

-Komisjoni 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 278/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile

Ajakava: määruse sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

-Komisjoni 4. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 107/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

-Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis

Ajakava: määruse sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

-Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta, muudetud

Ajakava: direktiivi sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

-Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 643/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega

Ajakava: määruse sätete rakendamise tähtaeg tuleb määrata kindlaks 31. detsembriks 2021.

Tuumaenergia

Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom

Ajakava: direktiivi sätted tuleb rakendada nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta

Ajakava: direktiivi sätted tuleb rakendada kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik

Ajakava: direktiivi sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Nõukogu 8. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik

Ajakava: direktiivi sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks

Ajakava: direktiivi sätted tuleb rakendada kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.