EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.1.2019

COM(2019) 64 final

2019/0031(APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmete kohta seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Alates sellest, kui Ühendkuningriik teatas oma väljaastumise kavatsusest, on Euroopa Liit järjepidevalt kinnitanud, et liit ja Ühendkuningriik peavad mõlemad täitma kõiki kohustusi, mis tulenevad kogu perioodist, mil Ühendkuningriik oli Euroopa Liidu liige. Seda põhimõtet tuletati meelde Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta järeldustes ning kajastati 27 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi valitsuse poolt 14. novembril 2018 kokku lepitud väljaastumislepingu projekti sissejuhatuses. Väljaastumislepingu puudumine väljaastumise kuupäeval seda juhtpõhimõtet ei muudaks.

 

Komisjoni 13. novembri 2018. aasta teatises „Valmistumine Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: erandolukorra tegevuskava“ 1 on esitatud eriolukorra meetmed, mida komisjon kavatseb võtta juhul, kui väljaastumisleping ei jõustu väljaastumise kuupäeval. Kõnealuses teatises esitas komisjon loetelu meetmetest, mida ta pidas vajalikuks, kuid tuletas meelde, et hilisemas etapis võib olla vaja lisameetmeid. Samuti esitati teatises kuus üldpõhimõtet, millele eriolukorra meetmed kõigil tasanditel peaksid vastama. Nendeks põhimõteteks on, et meetmetega ei tohiks dubleerida liidu liikmesusest tulenevaid eeliseid ega väljaastumislepinguga ettenähtud üleminekuperioodi tingimusi; need peavad olema ajutised ega tohiks põhimõtteliselt kehtida kauem kui 2019. aasta lõpuni; ning meetmed võtab ühepoolselt vastu Euroopa Liit oma huvide kaitseks ja seetõttu võib Euroopa Liit need põhimõtteliselt igal ajal tühistada.

Kokkuleppeta lahkumise korral jäävad liidu ja Ühendkuningriigi vahelised eelarvesuhted ilma õigusliku kokkuleppeta, kuni kokkulepe lõpuks saavutatakse. Selline õiguslik vaakum tekitaks märkimisväärset ebakindlust ja raskusi liidu eelarve täitmisel kõigile Ühendkuningriigi toetusesaajatele ja mõnel juhul ka toetusesaajatele teistes liikmesriikides. Kooskõlas komisjoni üldise lähenemisviisiga on käesolev ettepanek eriolukorra meede sellele olukorrale reageerimiseks.

Pärast väljaastumist ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liige; aluslepinguid ja teiseseid õigusakte siis Ühendkuningriigi suhtes ei kohaldata. Ühendkuningriik või Ühendkuningriigis asutatud üksused ei ole siis enam liidu programmide alusel rahastamiskõlblikud, välja arvatud juhul, kui ELi kuluprogrammide õigusaktid sisaldavad asjakohaseid sätteid kolmandate riikide osaluse kohta.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on vältida või vähemalt vähendada tarbetuid häireid ELi kuluprogrammide ja muude meetmete toetusesaajate jaoks väljaastumise ajal, samuti eeldades, et see hõlbustab finantsarveldust liidu ja Ühendkuningriigi vahel.

Kavandatud eriolukorra raamistik näeb ette võimaluse säilitada Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigi üksuste õigus saada pärast kõnealust kuupäeva ja piiratud ajavahemiku jooksul (kuni 31. detsembrini 2019) liidu rahalisi vahendeid enne väljaastumise kuupäeva jõustunud juriidiliste kohustuste raames. Seda tingimusel, et Ühendkuningriik esitab kirjaliku kohustuse ning osaleb 2019. aasta eelarve rahastamises käesolevas ettepanekus sätestatud tingimustel. Lisaks peaks Ühendkuningriik kirjalikult nõustuma kontrollide ja audititega, mis hõlmavad kogu programmide või meetmete rakendusperioodi. Neil tingimustel on liidu finantshuvid kaitstud.

Ühendkuningriik ja Ühendkuningriigi üksused, samuti teiste liikmesriikide üksused, kelle rahastamiskõlblikkust Ühendkuningriigi lahkumine mõjutab, saavad jätkuvalt liidu rahalisi vahendeid käesolevas ettepanekus sätestatud tingimustel. See leevendaks väljaastumise kahjulikku mõju kehtivatele kokkulepetele ja otsustele. See võimaldaks eelarve nõuetekohast täitmist seoses Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigi üksustega enne väljaastumise kuupäeva allkirjastatud või vastu võetud juriidiliste kohustustega.

Lisaks, kui Ühendkuningriik rahastab kogu 2019. aasta eelarvet, ning kooskõlas eesmärgiga rakendada täielikult 2014.–2020. aasta mitmeaastast finantsraamistikku, mis lepiti kokku siis, kui Ühendkuningriik oli liidu liikmesriik, võivad Ühendkuningriik ja Ühendkuningriigi üksused osaleda 2019. aastal projektikonkurssidel, pakkumismenetlustes, auhinnakonkurssidel või muudes menetlustes, mille tulemuseks võib olla rahastamine liidu eelarvest. See ei kehti juhul, kui esineb julgeolekuga seotud piiranguid ja kui meetmed hõlmavad Euroopa Investeerimispanka või Euroopa Investeerimisfondi.

Kavandatud eriolukorra raamistik võimaldab rahastada ka meetmeid, mille puhul toetusesaajad on liikmesriigid või liikmesriikide üksused ning mille puhul rahastamiskõlblikkus sõltub sellest, kas Ühendkuningriik on liidu liige, tingimusel, et neid erimeetmeid rakendatakse enne väljaastumise kuupäeva alla kirjutatud või vastu võetud juriidiliste kohustuste alusel.

Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigis asutatud üksuste rahastamiskõlblikkust saab hakata kohaldama alles pärast seda, kui käesolevas ettepankus sätestatud tingimused on täidetud, sealhulgas kui Ühendkuningriik on teinud esimese makse ELi eelarvesse pärast liidust väljaastumist. Kui Ühendkuningriik lõpetab maksete tegemise või kui kontrollide ja auditite käigus on täheldatud olulisi puudusi, ei kohaldata enam eriolukorra raamistikku, millega sätestatakse Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigis asutatud üksuste rahastamiskõlblikkus.

Käesolev ettepanek ei piira läbirääkimiste pidamist Ühendkuningriigiga, et saavutada kokkulepe kõiki vastastikuseid kohustusi hõlmava ühtse finantsarvelduse osas. Kui 2019. aastal kokkuleppele ei jõuta, on olukord 2020. aasta alguses liidu ja Ühendkuningriigi võetud vastastikuste kohustuste osas samaväärne olukorraga väljaastumise kuupäeval. Igal juhul peavad liit ja Ühendkuningriik täitma oma vastavaid kohustusi, mis tulenevad kogu perioodist, mil Ühendkuningriik oli Euroopa Liidu liige.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõju hindamine

4.MÕJU EELARVELE

2019/0031 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

2019. aastal liidu üldeelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmete kohta seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 2 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta EList välja astuda. Kui Ühendkuningriigiga ei ole väljaastumislepingut sõlmitud ega Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikes 3 osutatud kaheaastast perioodi pikendatud, lõpetatakse Ühendkuningriigi suhtes Euroopa Liidu aluslepingute kohaldamine 30. märtsil 2019. Ühendkuningriigi liidu liikmesusest tulenevate finantskohustustega seotud finantsarvelduses tuleb seega kokku leppida tulevases Ühendkuningriigi ja liidu vahelises rahvusvahelises lepingus.

(2)Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad, et reguleerida ühelt poolt liidu ning teiselt poolt Ühendkuningriigi ja tema toetusesaajate suhteid 2019. aastal Euroopa Liidu üldeelarve („eelarve“) rahastamise ja täitmise kontekstis.

(3)Asutamislepingutes ei nähta 2019. aastal eelarve täitmise ja rahastamisega seotud meetmete vastuvõtmiseks seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ette muid volitusi peale nende, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 352 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 203.

(4)Ühendkuningriik ning Ühendkuningriigis asutatud isikud ja üksused osalevad Ühendkuningriigi liidu liikmeks olemise alusel mitmes liidu programmis või meetmes. Osalemine toimub selliste Ühendkuningriigiga või Ühendkuningriigis asutatud isikute või üksustega sõlmitud lepingute või Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis asutatud isikute või üksuste kasuks tehtud otsuste alusel, mille näol on tegemist juriidiliste kohustustega.

(5)Paljude selliste lepingute ja otsuste puhul on rahastamiskõlblikkuse nõuetes ette nähtud, et toetusesaaja peab olema liikmesriik või liikmesriigis asutatud isik või üksus. Ühendkuningriigi või Ühendkuningriigis asutatud isikute või üksuste rahastamiskõlblikkus on sellisel juhul seotud sellega, et Ühendkuningriik on liikmesriik. Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu ei ole sellised toetusesaajad seega enam lepingute ja otsuste alusel liidu rahastamise saamiseks rahastamiskõlblikud. Siiski ei kehti see juhtudel, kui Ühendkuningriigis asutatud isikud või üksused osaleksid meetmes kolmandas riigis asutatud isiku või üksusena sellistele isikutele ja üksustele liidu kehtestatud tingimustel.

(6)Nii liidule ja selle liikmesriikidele kui ka Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigis asutatud isikutele ja üksustele oleks kasulik täita 2019. aasta eelarvet sellisena nagu see selle aasta kohta vastu võeti. Samuti oleks kasulik, kui enne väljaastumise kuupäeva alla kirjutatud ja vastu võetud juriidiliste kohustuste täitmine saaks jätkuda.

(7)Seepärast on asjakohane sätestada tingimused, mille alusel 2019. aastal jätkuks Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigis asutatud isikute ja üksuste rahastamiskõlblikus seoses lepingute ja otsustega, mis on nendega alla kirjutatud või nende kohta tehtud kuni kuupäevani, mil lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis („väljaastumise kuupäev“). Tingimused oleksid need, mille täitmiseks kohustudes on Ühendkuningriik komisjonile kirjalikult kinnitanud, et ta jätkab 2019. aastal eelarve sissemakseid, mis on arvutatud 2019. aasta heakskiidetud eelarves Ühendkuningriigi prognoositavate omavahendite alusel, ja mille esimese osamakse on Ühendkuningriik tasunud ning mille puhul Ühendkuningriik on kirjalikult kinnitanud võetud kohustust lubada kõiki liidu kontrollimisi või auditeid kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Õiguskindlust silmas pidades on sobiv tingimuste täitmise aega piirata. Komisjon peaks võtma vastu otsuse tingimuste täitmise kohta.

(8)Eeldusel, et käesoleva määrusega kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimused on Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigis asutatud isikute ja üksuste puhul jätkuvalt täidetud, on samuti asjakohane ette näha, et nad võivad tingimuste suhtes osaleda projektikonkurssidel, pakkumismenetlustes, auhinnakonkurssidel või muudes menetlustes, mille tulemuseks võib olla rahastamine liidu eelarvest, välja arvatud konkreetsetel julgeolekuga ja Ühendkuningriigi Euroopa Investeerimispanga liikmesuse lõpetamisega seotud juhtudel, ning on kõlblikud liidu vahendeid saama.

(9)Samuti on asjakohane ette näha, et Ühendkuningriigi ja Ühendkuningriigis asutatud isikute ja üksuste rahastamiskõlblikkus jätkuks tingimusel, et Ühendkuningriik jätkab makseid liidu 2019. aasta eelarvesse ning kontrolle ja auditeid saab teha tulemuslikult. Kui need tingimused ei ole enam täidetud, peaks komisjon vastu võtma otsuse, millega selline rikkumine tuvastatakse. Sellisel juhul ei peaks Ühendkuningriik ega Ühendkuningriigis asutatud isikud ja üksused enam olema liidupoolse rahastamise jaoks kõlblikud.

(10)Samuti on asjakohane ette näha 2019. aastal selliste meetmete jätkuv rahastamiskõlblikkus, mille puhul liikmesriigid või liikmesriikides asutatud isikud või üksused saavad liidu vahendeid ja mis on seotud Ühendkuningriigiga. Siiski juhul kui Ühendkuningriik peaks kontrollidest ja audititest keelduma, tuleks seda asjaolu kõnealuste meetmete rakendamise hindamisel arvesse võtta finantsjuhtimise usaldusväärsuse seisukohast.

(11)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, vaid neid on parem saavutada liidu tasandil, sest need puudutavad liidu eelarvet ning liidu elluviidavaid programme ja meetmeid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)Teatava paindlikkuse võimaldamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud tähtaegade võimaliku pikendamise kohta ning 2019. aasta augustile järgnevate kuude maksegraafikus tehtavate muudatuste kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Kui on oht, et liidu eelarve täitmisel ja rahastamisel võib 2019. aastal tekkida tõsine häire, ja see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, peaks delegeeritud õigusakt jõustuma viivitamatult ja seda tuleks kohaldada seni, kuni Euroopa Parlament ega nõukogu ei esita selle suhtes vastuväidet.

(13)Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada alates päevast, mis järgneb päevale, mil lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis. Kuna väljaastumise kuupäeval on liidu eelarvega, milles on ette nähtud Ühendkuningriigi osalemine selle rahastamises, kaetud üksnes 2019. aasta, tuleks seda kohaldada üksnes 2019. aastat puudutava rahastamiskõlblikkuse suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.Käesoleva määrusega sätestatakse liidu üldeelarve („eelarve“) täitmise ja rahastamise eeskirjad 2019. aastal seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ning otsese, kaudse või liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames elluviidavate meetmetega, mille puhul rahastamiskõlblikkus tuleneb Ühendkuningriigi liikmesusest liidus kuupäeval, mil lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis („väljaastumise kuupäev“).

2.Käesoleva määruse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/... 3 hõlmatud territoriaalse koostöö programmide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/... 4 hõlmatud programmi „Erasmus+“ kohaste õpirände meetmete kohaldamist.

Artikkel 2
Rahastamiskõlblikkuse tingimused

1.Kui Ühendkuningriik või Ühendkuningriigis asutatud isik või üksus saab liidult rahalisi vahendeid otsese, kaudse või jagatud eelarve täitmise alusel rakendatava meetme raames vastavalt juriidilistele kohustustele, mis on alla kirjutatud või vastu võetud enne väljaastumise kuupäeva, ning kui rahastamiskõlblikkus selle meetme raames sõltub Ühendkuningriigi liidu liikmesusest, on Ühendkuningriik või see isik või üksus 2019. aastal pärast väljaastumise kuupäeva endiselt rahastamiskõlblik eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

(a)Ühendkuningriik on komisjonile hiljemalt 18. aprillil 2019 kirjalikult kinnitanud, et ta teeb ka 2019. aastal kooskõlas käesolevas määruses sätestatud maksegraafikuga eelarvesse osamaksu summas, mis on kantud 2019. aasta üldeearve lõplikku vastuvõtmist käsitlevas dokumendis (EL, Euratom) 2019/... 5 sisalduva eelarve A osa „Sissejuhatus ja liidu üldeelarve rahastamine“ tulude poolel esitatud tabeli 7 eelarvereale „Ühendkuningriik“ ja veergu „Omavahendid kokku“, ning mida on vähendatud nende omavahendite summa võrra, mille Ühendkuningriik on 2019. aastaks kättesaadavaks teinud enne väljaastumise kuupäeva;

(b)Ühendkuningriik on teinud hiljemalt 30. aprillil 2019 komisjoni kindlaksmääratud kontole esimese makse, mille suurus vastab käesoleva lõike teises lõigus osutatud osamaksele ja mis on korrutatud järgmise tulemusega: väljaastumise kuupäeva ja 2019. aasta lõpu vahele jäävate täielike kalendrikuude arv, millest on maha arvatud nende kuude arv, mis jäävad esimese makse kuu (mis arvatakse välja) ja 2019. aasta lõpu vahele;

(c)Ühendkuningriik on komisjonile hiljemalt 18. aprillil 2019 kirjalikult kinnitanud, et ta võtab kohustuse aktsepteerida ka edaspidi kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega kogu programmide ja meetmete rakendusperioodi kestel tehtavaid kontrolle ja auditeid;

(d)komisjon on vastu võtnud lõikes 2 osutatud otsuse selle kohta, et punktides a, b ja c nimetatud tingimused on täidetud.

Esimese lõigu punktis a osutatud summa jagatakse võrdseteks osadeks. Osamaksete arv vastab väljaastumise kuupäeva ja 2019. aasta lõpu vahele jäävate täielike kalendrikuude arvule. Esimese lõigu punktis a osutatud osamaksu maksed kujutavad endast liidu eelarvesse antavat muud tulu.

Esimese lõigu punktis c osutatud kohustus tähendab eelkõige koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel ning seda, et tunnistatakse komisjoni, kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti õigust pääseda juurde liidu eelarve osamaksudega seotud andmetele ja dokumentidele ning teha kontrolle ja auditeid.

2.Komisjon võtab vastu otsuse selle kohta, kas lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte lõike 1 punktides a, b ja c kindlaks määratud tähtaegade pikendamiseks.

Juhul kui 2019. aastal ilmneb oht, et liidu eelarve rakendamises ja rahastamises võib tekkida tõsine häire ja kui tungivad asjaolud seda nõuavad, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 8 ette nähtud menetlust.

Artikkel 3
Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigis asutatud isikute ja üksuste rahastamiskõlblikkuse jätkumine

1.Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigis asutatud isikute ja üksuste rahastamiskõlblikkus, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 2, jätkub 2019. aastal seni, kuni on täidetud järgmised tingimused:

(e)Ühendkuningriik on pärast esimese makse tegemist vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile b teinud komisjoni kindlaksmääratud kontole kuni augustini 2019 iga kuu esimesel tööpäeval artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud osamakse;

(f)Ühendkuningriik on teinud komisjoni kindlaksmääratud kontole 2019. aasta septembri esimesel tööpäeval artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud ülejäänud igakuised osamaksed, välja arvatud juhul, kui komisjon on edastanud Ühendkuningriigile 31. augustiks 2019 selle makse tegemiseks teistsuguse maksegraafiku;

(g)artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kontrollide ja auditite käigus ei ole täheldatud märkimisväärseid puudujääke.

2.Kui lõikes 1 osutatud üks või mitu tingimust ei ole täidetud, võtab komisjon selle kohta vastu otsuse. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Alates käesoleva lõike esimeses lõigus märgitud otsuse jõustumise kuupäevast lõpetatakse käesoleva artikli lõike 1, artikli 2, artikli 4 ja artikli 5 kohaldamine.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte lõike 1 punktis b osutatud makse tegemise graafiku muutmise kohta.

Juhul kui 2019. aastal ilmneb oht, et liidu eelarve rakendamises ja rahastamises võib tekkida tõsine häire ja kui tungivad asjaolud seda nõuavad, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 8 ette nähtud menetlust.

Artikkel 4
Projektikonkurssidel osalemine

Ühendkuningriik või Ühendkuningriigis asutatud isikud ja üksused vastavad 2019. aastal alates artikli 2 lõike 1 punktis d nimetatud otsuse jõustumise kuupäevast liikmesriikide ja liikmesriikides asutatud isikute või üksustega võrdselt tingimustele, mille alusel võib osaleda projekti- või ideekonkurssidel, hankemenetlustes või muudes menetlustes, mille tulemusena võidakse saada liidu eelarvest rahalisi vahendeid, ning on kõlblikud neid vahendeid saama, eeldusel et ei ole jõustunud artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui osalemine on julgeoleku põhjustel piiratud liikmesriikide ja liikmesriikides asutatud isikute või üksustega, ning meetmetega, milles osalevad Euroopa Investeerimispank või Euroopa Investeerimisfond.

Artikkel 5
Muud vajalikud kohandused

Kui artikli 2 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja eeldusel, et ei ole jõustunud artikli 3 lõikes 2 osutatud otsus, koheldakse Ühendkuningriiki käesoleva määruse kohaldamisel liikmesriigina selliste õigusnormide kohaldamise eesmärgil, millega reguleeritakse artikli 2 lõikes 1 osutatud juriidiliste kohustuste raames võetavaid meetmeid, artiklis 4 osutatud projektikonkursse ja artiklis 4 osutatud projektikonkursside järel alla kirjutatud või vastu võetud juriidiliste kohustuste raames (mis on artikli 2 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 jõustamise eelduseks) võetavaid meetmeid.

Ühendkuningriigil või Ühendkuningriigi esindajatel ei ole siiski lubatud osaleda üheski komitees, mis abistab programmide või meetmete haldamisel alusaktis sisalduvate normide alusel, või eksperdirühmades või muudes organites, mis annavad programmide või meetmete asjus nõu, välja arvatud järelevalve- või muudes sarnastes komiteedes, mis on moodustatud jagatud eelarve täitmise alusel rakendatavate konkreetsete rakenduskavade või siseriiklike või samalaadsete programmide jaoks.

Artikkel 6
Selliste Ühendkuningriigiga seotud meetmete rahastamiskõlblikkus, mille raames saavad liidu vahendeid liikmesriigid või liikmesriikides asutatud isikud või üksused

1.Otsese, kaudse või jagatud eelarve täitmise alusel rakendatavad meetmed, mille jaoks saavad liikmesriigid või liikmesriikides asutatud isikud või üksused liidu rahalisi vahendeid enne väljaastumise kuupäeva alla kirjutatud või vastu võetud juriidiliste kohustuste raames ja mille rahastamiskõlblikkus tuleneb Ühendkuningriigi liidu liikmesusest väljaastumise kuupäeval, on 2019. aastal rahastamiskõlblikud alates väljaastumise kuupäevast.

Meetmed mille rahastamiskõlblikkuse tingimuseks on eri liikmesriikidest pärit osalejate miinimumarv vastavas konsortsiumis ja mille puhul see tingimus on väljaastumise kuupäeval täidetud selle kaudu, et üks konsortsiumi liige on Ühendkuningriigis asutatud isik või üksus, on 2019. aastal rahastamiskõlblikud, eeldusel et artikli 2 lõike 1 tingimused on täidetud.

2.Vastutav eelarvevahendite käsutaja, kes hindab võimaliku tõsise puudujäägi ilmnemist lõikes 1 osutatud juriidilise kohustuse rakendamise tingimuste täitmisel, võtab seda tehes arvesse artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tingimuste täitmata jätmist või seda, kas komisjon on teinud artikli 3 lõikes 2 märgitud otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud tingimuste täitmata jätmise kohta.

Artikkel 7
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Õigus võtta vastu artiklites 2 ja 3 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artiklite 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Artikkel 8
Kiirmenetlus

1.Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväite kooskõlas artikli 7 lõikes 6 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu on teatanud oma otsusest esitada vastuväide.

Artikkel 9
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mis järgneb kuupäevale, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.3.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.3.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.3.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.3.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.3.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.4.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

–X finantsmõju puudub

1.5.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 6  

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–X    rakendusametite kaudu

X Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

X Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–X kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–X rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–X Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–X finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–X avalik-õiguslikele asutustele;

–X avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–X liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–X isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Väljundi liik	Rahaline osalus
	Number	Liigendatud/ liigendamata 7	EFTA riigid 8	Kandidaatriigid 9	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
Kõik	Kõik mitmeaastase finantsraamistiku programmid	Liigendatud/ liigendamata

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele. 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–X    Käesoleval määrusel puudub finantsmõju.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Eurodes

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

13

				2019	2020	2021	2022	2023	Järgnevad eelarveaastad	KOKKU
• Tegevusassigneeringute tühistamine
	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1a+1b +3
	Maksed	=2a+2b +3

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6
	Maksed	=5+ 6

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

• Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6
	Maksed	=5+ 6

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
<….> peadirektoraat
• Personalikulud
• Muud halduskulud
<….> peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta N 10	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)			KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused
	Maksed

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid ⇩

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 11

Keskmine kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Nr

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 12 …

– Väljund

– Väljund

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N 13

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahekokkuvõte

Väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKI 5 14
Personalikulud
Muud halduskulud
Vahekokkuvõte väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKI 5

KOKKU

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01/11/21 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01/11 (otsene teadustegevus)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 15
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)
XX 01 04 yy  16	– peakorteris
	– delegatsioonides
XX 01 05 02/12/22 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02/12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sees.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–X ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud eurodes

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻    omavahenditele

X    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid X mõjutav sihtotstarbeline tulu    

Eurodes

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

Muude tulude suurenemine vastab täpselt omavahendite summale, mille Ühendkuningriik peab tegema väljaastumise järgseks ajaks kättesaadavaks kooskõlas 2019. aasta eelarvega sellisena, nagu Euroopa Parlament selle 2018. aasta detsembris vastu võttis.

(1)    COM(2018) 880 final.

(2)    ELT C , , lk .

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/..., millega võimaldatakse jätkata territoriaalse koostöö programme PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/..., millega sätestatakse programmi „Erasmus+“ kohaste pooleliolevate õpirände meetmete jätkumise sätted Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi („Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis.

(5)    ELT ...

(6)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(7)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(8)    EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(9)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(10)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(11)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(12)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(13)    Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida rakendamise esimene aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(14)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(15)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(16)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).