Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kultuur edasipüüdlikumas Euroopa Liidus: piirkondade ja linnade roll“

(2020/C 141/09)

Raportöör: Vincenzo BIANCO (IT/PES), Catania linnavolikogu liige

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

peab vajalikuks luua laiapõhjaline arusaam kultuurist ja Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest, mis ulatub kaugemale üksnes materiaalse pärandi säilitamisest ja kaitsest ning aitab tajuda Euroopa ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi;

2.

on teadlik linnade ja piirkondade võimalikust rollist, mis tugineb kultuuri pluralistlikule ja uuenduslikule nägemusele ning milles kaasatakse kodanikke senisest ulatuslikumalt kultuurilisse arenguprotsessi, pakkudes neile vahendeid aktiivseks osalemiseks. Sellega seoses rõhutab komitee vajadust kaitsta kunstilise eneseväljenduse vabadust, mis on demokraatia eeltingimus, ja kõigi kodanike õigust omada juurdepääsu erinevatele kultuurilistele väljendusvormidele, mis on oluline ühiskondade heaolu jaoks (1). Seda arvesse võttes leiab komitee, et kultuuriinvesteeringute eesmärk peab olema toetada kunsti ja kultuuri rolli vaba ja sõltumatu ühiskonnajõuna. Komitee innustab kõiki valitsustasandeid ja ELi institutsioone toetama meetmeid, mis parandavad kunstnike võimalusi reageerida ohtudele ja vihkamisele, millega kunstnikud võivad avalikus elus kokku puutuda;

3.

kutsub komisjoni üles lisama kultuuri uue ametiaja poliitiliste prioriteetide hulka ning palub nõukogul toetada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus piisavate vahendite eraldamist, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil edendada kultuuripärandi populariseerimist, haldamist, kasutamist ja arendamist;

4.

palub komisjonil arendada ja edendada seda, et eurooplased ja eelkõige noored kasutaksid kultuuriressursse ka sotsiaal-majandusliku arengu ja tööhõive eesmärgil;

Taust: ELi pühendumus kultuuri edendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil

5.

rõhutab, et aluslepingutes on sätestatud ELi kohustus austada oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tehakse ELile ülesandeks soodustada liikmesriikide koostööd, täiendades nende tegevust järgmistes valdkondades: Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamisel ja levitamisel, kultuuripärandi säilitamisel ning kunsti- ja kirjandusloomingu alal, kaasa arvatud audiovisuaalsektoris. Aluslepingutes antakse ELile pädevus toetada liikmesriikide tegevust kultuuri, turismi, hariduse, kutseõppe, noorte ja spordi valdkonnas, austades samas subsidiaarsuse põhimõtet;

6.

hindab komisjoni otsust jätkata praegust programmi „Loov Euroopa“ eraldiseisva programmina, tagades kultuuri valdkonnas autonoomse finantsraamistiku, et tagada ajavahemikul 2014–2020 saavutatud tulemuste järjepidevus;

7.

rõhutab, et Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava täiendab ja tugevdab Euroopa identiteeti, sest selles tunnustatakse Euroopa kultuuride mitmekesisust ja tugevdatakse Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid ning nende suhteid partneritega Euroopast väljaspool;

8.

rõhutab, et Euroopa kultuuripärandiaastal 2018 saavutati märkimisväärne osalus kohapeal ning üle Euroopa toimusid tuhanded tegevused eesmärgiga soodustada Euroopa kultuuripärandi kui ühise vara jagamist ja väärtustamist, parandada teadlikkust ajaloost ja ühistest euroopalikest väärtustest, tugevdada Euroopa identiteeti ja ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet ning edendada kaasavust;

9.

on seisukohal, et kooskõlas Euroopa maastikukonventsiooni ja Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskavaga võiks Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 üldeesmärke rikastada, lisades tugeva territoriaalse arengu komponendi piirkondlike ja kohalike kultuuristrateegiate näol, mis hõlmavad kestliku kultuuriturismi edendamist;

10.

hindab 2018. aasta detsembris esitatud Euroopa kultuuriväärtuste tegevuskava, mis hõlmab viit sammast, et jõuda tõelise muutuseni Euroopa kultuuripärandi väärtustamisel, säilitamisel ja edendamisel;

11.

tuletab meelde, et lisaks varasematele programmidele „Kultuur“ ja „MEDIA“ on komisjon toetanud kultuurisektorit ka ühtekuuluvuspoliitika rahastamise, COSME programmi ja programmi „Horisont 2020“ kaudu, ning et täiendavad toetusvahendid sisalduvad programmis Erasmus+, Euroopa Sotsiaalfondis ja Euroopa Regionaalarengu Fondis;

12.

kutsub komisjoni üles tagama, et põhimõtet hõlmata kultuuri tehtavaid investeeringuid eri poliitikavaldkondadesse rakendataks ka ELi vahendite kavandamisel, vältides kultuuri käsitamist pelgalt valdkondliku poliitikana ja tunnistades kultuuri rolli kõigis ühtekuuluvuse mõõtmetes (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne). Sellega seoses rõhutab komitee, et oluline on tugevdada koostoimet kultuuri ja teiste poliitikavaldkondade vahel, nagu turism, regionaalpoliitika, haridus, noored ning teadus- ja arendustegevus;

13.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja sealseid korraldusasutisi üles suurendama Euroopa vahendite uuel jaotamisel kultuurisektorisse investeerimist mahajäänud piirkondade kasuks, toetades muu hulgas meetmeid laia kultuuripärandi n-ö tagasiandmiseks kodanike kätte avaliku ja erasektori mittetulundusliku partnerluse kaudu ning tugevdades põhilisi kultuuriasutusi (eelkõige avalikke raamatukogusid);

14.

peab oluliseks suurendada kultuurivaldkonda tehtavaid investeeringuid, nagu on juba ette nähtud programmi „Loov Euroopa“ ja „Erasmus+“ jaoks. Piirkondade ja linnade keskset rolli integratsiooniprotsessides tuleks asjakohaselt arvesse võtta, toetades avaliku ja erasektori mittetulunduslikku partnerlust, muu hulgas selleks, et soodustada häid juhtimistavasid;

15.

märgib, et läbirääkimised 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika üle on selge ja üheselt mõistetav lähtepunkt selleks, et struktureerida mõistlikku strateegiat edasipüüdlike eesmärkide saavutamiseks, kahekordistades selliseid olulisi, kultuuripoliitikale otsest mõju avaldavaid Euroopa programme nagu „Loov Euroopa“ ja „Erasmus“;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

16.

rõhutab, et kõigis ELi liikmesriikides on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud alad, mis on kultuurilisest ja looduslikust vaatenurgast ainulaadse tähtsusega kohad, ning et kokku on 27 ELi liikmesriigis 381 maailmapärandi nimekirja kantud objekti, mille koguarv ulatub 1 121-ni üle maailma;

17.

rõhutab, et kultuuripärand asub liikmesriikide territooriumil hajali ja paljudel juhtudel on see raskesti juurdepääsetav ning selle kaitse ja kasutamisega kaasnevad märkimisväärsed probleemid;

18.

kutsub komisjoni, liikmesriike ja sealseid korraldusasutisi üles toetama kultuuriväärtuste kaitset ja füüsilist turvamist, iseäranis selleks, et tagada hajali asuva kultuuripärandi aktiivne säilitamine, mis asub sise- ja äärealadel ja millele on raske juurde pääseda;

19.

rõhutab kultuuriturismi tähtsust, mis edendab kultuuri olemuslikku väärtust, toetades samal ajal laialdaselt territoriaalset arengut. Seejuures juhib komitee tähelepanu asjaolule, et kultuuriturism vajab integreeritud lähenemisviisi, seda muu hulgas aruka spetsialiseerumise strateegiate osana, et ratsionaliseerida selle mõju kohalikele piirkondadele ja tagada selle jätkuv kestlikkus. Seetõttu viitab komitee siinkohal Euroopa Komisjoni Euroopa turisminäitajate süsteemile (ETIS), mille abil saab mõõta kultuuriturismi sihtkohtade kestlikkust, ning kutsub üles seda süsteemi korrapäraselt ajakohastama;

20.

tunneb heameelt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasvava huvi ja pühendumuse üle kogu Euroopa, et edendada liikmesriikide ühiseid visioone ja meetmeid. Komitee soovib sarnaste algatuste käivitamist teistes riikides Agrigento harta eeskujul, millele on alla kirjutanud sajad linnapead, Itaalia maavanemad ja mida toetavad iseäranis esindusühendused;

21.

on teadlik vajadusest kaasata kodanikke kultuuri arengusse rohkem, andes neile aktiivseks osalemiseks vajalikud vahendid. Komitee on teadlik ka panusest, mida kultuur ja kultuuriline mitmekesisus võivad anda kestlikusse arengusse, nagu on tunnistatud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, (2) ning kohustub tegema tööd selle nimel, et muuta need kohalikul ja piirkondlikul tasandil selle arengu peamisteks võimaldajateks;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste prioriteetsed eesmärgid

22.

kutsub Euroopa piirkondi ja linnu ning piirkondlikke kultuuripärandiga tegelevaid organisatsioone ja võrgustikke üles ammutama tegevuskavast inspiratsiooni oma ulatuslike, tõhusate meetmete ja strateegiliste kavade väljatöötamisel kultuuripärandi edendamiseks ja väärtustamiseks;

23.

märgib, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasand on sobiv valitsemistasand selliste Euroopa kultuuripärandi tutvustamist edendavate algatuste käivitamiseks, mis oleksid suunatud nii kooliealistele, täiskasvanutele, sh neile, kes soovivad jääda elama mõnda ELi liikmesriiki;

24.

leiab, et kuna Euroopa kultuuripärand hõlmab mitmesuguste kultuuriliste, sotsiaalsete ja loominguliste väljendusvormide terviku, eelmistelt põlvkondadelt päritud pärandi ning Euroopa rahvaste traditsioonid ja tavad, siis selle tundmine ja kasutamine aitab tugevdada Euroopa kodakondsust integratsiooni ja sotsiaalset kaasatust soodustava tegurina;

25.

peab vajalikuks tugevdada Euroopa tasandil algatusi, mis käsitlevad teadmisi ja juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile, kuna see on oluline element, mille abil tugevdada Euroopa kodakondsust ja edendada inimeste Euroopasse kuulumise tunnet;

26.

rõhutab linnade võrgustike, vastastikkuse õppimise ja sõpruslinnade võimalikku panust kodakondsusega seotud küsimuste edendamisse ja nendest teadlikkuse suurendamisse, sest tegemist on kodanikuühiskonnas osalemise ja integratsioonivahendiga, eelkõige uute liikmesriikide puhul;

27.

kutsub üles suurendama investeeringuid kultuuri ja plaanidesse kasutada ja ühiselt kestlikul viisil hallata kultuuripärandit, sh hüljatud või mahajäetud kultuuripärandit, uue linnade tegevuskava 2030 raames, kasutades ära kohalike omavalitsuste edendatavaid uuenduslikke algatusi ja piirkondlike osalejate edendatavaid koostööalgatusi;

28.

soovitab täiendavalt rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli kunsti- ja kultuurielu edendamisel ja väärtustamisel oma kogukonnas ning nõuab, et soodustataks piirkondlike ja kohalike omavalituste osalemist programmis; rõhutab sellega seoses vajadust tagada õige tasakaal suuremahulistele projektidele vahendite eraldamise ning kohalikule ja piirkondlikule tasandile suunatud meetmete ja tegevuste rahastamise vahel, mh VKEdega seoses;

29.

kutsub komisjoni üles hõlbustama kodanike juurdepääsu kultuurile ja mälestuskohtadele, edendades kultuurilist tarbimist iseäranis noorte seas, arendades integreeritud haridus- ja püsivõppe poliitikat ning soodustades piirkondlike kogukondade kaasamist kultuurialgatustesse;

30.

on seisukohal, et toetada tuleks kultuuri- ja loomemajandust, pöörates erilist tähelepanu meetmetele, mis on seotud pärandi tundmise ja kasutamisega ning mis võivad anda tulemusi kvaliteedi, tööhõive, digitaalse innovatsiooni ja sotsiaalse kaasatuse seisukohast, ning meetmetele, mis on seotud Euroopa mõõtme arendamisega visuaalses kunstis ja meelelahutuses;

31.

on teadlik sellest, kui oluline on kasutada digitaalseid võimalusi kultuuri edendamiseks interaktiivselt ning jõuda kõigi ühiskonnarühmade, eriti noorte kui tulevaste kultuuripärandi hoidjate ja edendajateni;

32.

kutsub komisjoni üles toetama kultuurialaste suhete arendamist Vahemere piirkonna riikide vahel, sealhulgas kultuuridiplomaatia meetmete kaudu;

33.

juhib tähelepanu piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö tähtsusele kultuurivaldkonnas, kuna kultuuripärand ei tunne riigipiire (3). Komitee rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli selles kontekstis ning samuti makropiirkondlike strateegiate kultuurilise komponendi rakendamisel;

34.

rõhutab, et selleks, et hõlbustada Euroopa kultuuripärandi tundmist ja kasutamist, tuleb parandada andme- ja teabevahetust liikmesriikide haldusasutuste vahel ning nende asutuste suhtlemist kodanikega;

35.

kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et edendada Euroopa kodanike tulemuslikku osalemist liikmesriikide territooriumil asuva kultuuripärandi kasutamises, eelkõige aidates neil hõlpsalt pääseda juurde aktiivse osalemise eeltingimuseks olevale teabele ja toetades asjaomase teabeplatvormi loomist;

36.

kutsub Euroopa linnu ja piirkondi üles tegutsema selle nimel, et uurida oma haldussuutlikkuse raames põhiliste osalejatena sotsiaalse ja majandusliku innovatsiooni kultuuripõhiseid mudeleid, edendades algatusi, mis on avatud kodanikuühiskonnale ja nende ühendustele. Need peaksid omakorda kaasama kodanikke kultuuri arengusse ning materiaalsete ja vaimsete kultuuriväärtuste säilitamisse ja edendamisse.

---

(1)  https://en.unesco.org/creativity/sites/creativity/files/artistic_freedom_pdf_web.pdf.

(2)   https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld .

(3)  Näiteks Euroopa Nõukogu kultuurirajad (https://www.coe.int/en/web/cultural-routes/about) või UNESCO maailmapärandi reisid Euroopas (https://visitworldheritage.com/en/eu).