Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Platvormitöö – kohalikud ja piirkondlikud regulatiivsed probleemid“

(2020/C 79/07)

Raportöör

:

Dimitrios BIRMPAS (EL/PES), Aigaleo linnavolikogu liige

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatavad märkused

1.

rõhutab, et digiplatvormidel põhinev majandus on juba praegu Euroopa majanduse lahutamatu osa ning selle majanduslik ja sotsiaalne tähtsus kasvab tulevikus märkimisväärselt;

2.

märgib, et Euroopa Komisjon on kirjeldanud platvormimajandust kui ärimudelit, kus tegevust hõlbustavad koostööplatvormid (1). Sama dokumendi kohaselt loovad koostööplatvormid avatud kauplemisvõimaluse selliste kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks, mida tihti pakuvad eraisikud. Koostöömajandus hõlmab kolme liiki osalisi: i) teenuseosutajad, kes jagavad varasid, vahendeid, aega ja/või oskusi; need võivad olla nii eraisikud, kes vahetevahel osutavad teenuseid, kui ka kutselised teenuseosutajad; ii) nende teenuste kasutajad; iii) vahendajad, kes ühendavad veebiplatvormi abil teenuseosutajad kasutajatega ja hõlbustavad nendevahelist kauplemist („koostööplatvormid“);

3.

toob samuti välja, et OECD defineerib platvormi digitaalse teenusena, mis hõlbustab suhtlust kahe või enama eraldiseisva kuid omavahel seotud kasutajate rühma vahel (kas ettevõtted või üksikisikud), kes suhtlevad omavahel kõnealuse internetiteenuse kaudu; (2)

4.

märgib, et digiplatvormide kasutamine mis tahes majandustegevuse koordineerimiseks on tänu interneti kiirele levikule kasvuteel;

5.

tõdeb, et digitaalse platvormitöö kasvu võib selgitada asjaoluga, et see pakub nii tööandjatele kui ka töötajatele mitmeid eeliseid, sest vaja on paindlikku tööturgu. Eurofoundi (3) kohaselt loob platvormitöö tööturul ka mitmeid võimalusi, näiteks lihtsustab juurdepääsu tööturule, pakub lisasissetulekuallikat, ergutab füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, muudab tööaja paindlikumaks ja hoiab ära töötajate diskrimineerimise päritolu, puude või geograafilise asukoha alusel. Lisaks tõstis Teadusuuringute Ühiskeskus esile, (4) et paljud platvormitöötajad on haavatavatest tööotsijate rühmadest (noored, naised, ääremaa elanikud), mistõttu võib platvormitöö positiivselt mõjutada nende integreerimist tööturule ja hõlbustada üleminekut stabiilsematele tööhõivevormidele, kui kehtestatakse asjakohased meetmed inimväärsete töötingimuste tagamiseks;

6.

tõdeb, et digitaalsete tööplatvormide kiire levik viimastel aastatel on tõstatanud mitmeid küsimusi seoses töö ümberkorraldamisega nende platvormide ellukutsumise tulemusena ning sellest tõusva kasuga, aga ka sellega seonduvate riskidega;

7.

märgib, et Eurofoundi (5) andmetel on platvormitöötajad oma spetsiifilise, konkreetsest vajadusest lähtuva töökorralduse tõttu töötajate õiguste ja sotsiaalkaitse taseme, töötingimuste või tööhõive stabiilsuse osas ebakindlamas olukorras;

8.

leiab, et vaja on luua terviklik raamistik, mis tagaks kõigi töötajate sotsiaalkaitse ja sotsiaalsed õigused (alates töötervishoiust ja -ohutusest kuni elukestva õppe võimalusteni), et luua platvormimajandusele ja veebivälisele tavamajandusele võrdsed tingimused, nii et kõigil asjaosalistel oleksid samad õigused ja kohustused;

9.

rõhutab, et fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtja (mõnikord nimetatud ka näiliseks füüsilisest isikust ettevõtjaks) puhul peetakse silmas isikut, kes on liigitatud füüsilisest isikust ettevõtjaks, kuid kes sisuliselt on palgatöötaja. Kaotada tuleb töötajate tahtlik valesti klassifitseerimine, millega tööandjad püüavad vältida tööhõive-eeskirju, maksukohustusi ja töötajate esindatust, lükkavad riskid töötajate õlule ja/või saavutavad konkurentsieelise;

10.

kinnitab veel kord, et kõigi töötajate õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele töötingimuste osas, juurdepääs sotsiaalkaitsele ja koolitusele – olenemata töösuhte liigist ja kestusest – ning õigus õiglasele palgale, mis tagab inimväärse elatustaseme, on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, (6) mida üksmeelselt toetavad kõik ELi liikmesriigid;

11.

viitab probleemidele, millega kollektiivse esindatuse valdkonnas puutuvad kokku nn üksikettevõtjad ning juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalpartnerite ees seisev suurim probleem on mitteametliku sektori töötajateni jõudmine; (7) kutsub seepärast üles võtma meetmeid sotsiaaldialoogi edendamiseks ja lihtsustamiseks kõnealuses tööturu sektoris;

12.

väidab, et ühine Euroopa algatus digiplatvormide töö reguleerimiseks peaks tagama liikmesriikide koordineeritud vastuse õiguslikele probleemidele, mis tulenevad tööturul toimuvatest tehnoloogilistest muutustest; on teadlik kutsealase abi, teadmiste hankimise ja õppe võimalustest, millele annavad juurdepääsu uued tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt; rõhutab lisaks vajadust käsitleda asjakohaselt uute tehnoloogiate negatiivset mõju platvormitöötajatele, kuna selliste tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti kasutamine üha kasvab, sõltuvad töötajad tihti suurel määral tehisintellekti algoritmide alusel langetatud otsustest;

13.

ühineb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) üleskutsega kehtestada rahvusvaheline juhtimissüsteem, mille kohaselt peavad platvormide omanikud pidama kinni teatavatest miinimumõigustest ja -kaitsest ning reguleerima andmete ja algoritmilise vastutuse kasutamist töömaailmas. See tegeleks küsimustega, mis on seotud platvormide töötajate kollektiivse esindatuse ja tehisintellektiga, nõudes inimjuhitavuse põhimõtte kohaldamist, et tagada tööd mõjutavate lõplike otsuste langetamine inimeste poolt (8). Komitee tervitab ka riikliku ja kohaliku tasandi algatusi, (9) samuti platvormipõhiseid algatusi rahvalt tellimise ja rahvatöö käitumisjuhendi juurutamiseks;

14.

jagab 24. oktoobril 2019 toimunud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu järeldustes väljendatud vajadust tugevdada tööinstitutsioone, eriti tööhaldust ja -inspektsiooni, ning edendada rahvusvaheliste tööstandardite tõhusat rakendamist kõikide töötajate, sealhulgas uutes töövormides osalevate inimeste kaitseks, ning üleminekut varimajanduselt ametlikule majandusel (10). Lisaks nõustub, et peab „tagama eraelu puutumatuse ja isikuandmete asjakohase kaitse ning reageerima vajaduse korral väljakutsetele ja võimalustele, eriti töö digitaalse ülemineku, sealhulgas platvormitöö kontekstis“; (11)

15.

tervitab Euroopa Parlamendi avaistungil 16. juulil 2019 Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula von der Leyeni väljaöeldud kavatsust parandada platvormitöötajate töötingimusi, keskendudes esmajoones oskustele ja haridusele (12). Samas loodab komitee, et tingimuste parandamine ei piirdu üksnes nende valdkondadega, vaid uus komisjon esitab ka ettepaneku, mis käsitleb platvormitöötajate töötingimusi ja võtab ebakindlad töösuhted luubi alla; (13)

16.

juhib tähelepanu sellele, et ELi praegune õigusraamistik (e-kaubanduse direktiiv, teenuste direktiiv) vajab üleüldist ajakohastamist, et reageerida koostöömajanduse kiirele laienemisele ja ülemaailmselt tegutsevatest tegevusplatvormidest lähtuvatele probleemidele. Iga kord enne õigusraamistiku ajakohastamist tuleb kindlasti uurida nende kehtivate ELi õigusaktide tõhusust, mida saab kohaldada ka platvormitöö korral, näiteks läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiiv, samuti määratleda täpselt juba eksisteerivad platvormitöö vormid;

Töötajate ja lepingute klassifitseerimine

17.

viitab oma varasemale arvamusele, milles ta rõhutas: „[M]õni jagamismajanduse ärimudel tekitab suurt negatiivset välismõju sotsiaal- ja tööhõive tasandil, eelkõige mõiste „füüsilisest isikust ettevõtja“ väärkasutamise tõttu, ning tugineb suurtele sotsiaalsetele erinevustele töötajate vahel“; (14)

18.

viitab ka komitee varasemale seisukohale, märkides, et paljud jagamismajanduse töövormid jäävad palgatöö ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise vahele, mis tõstatab olulisi küsimusi seoses töötingimuste, töötervishoiu ja tööohutusega, tervisekindlustusteenuste, tasustatud haiguspuhkuse, töötushüvitise ja vanaduspensioniga; (15)

19.

nendib, et aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta (16) märgib Euroopa Komisjon, et selle mõõtme süvendamine nõuab, et EL lepib kokku ühised eeskirjad, millega määratakse kindlaks digivaldkonna töötajate tööalane staatus. See võimaldab ettevõtjatel täielikult ära kasutada Euroopa ühtse e-turu võimalusi;

20.

rõhutab samuti, et kuna noored on paremini kursis digiülemineku ja tehnoloogia arenguga, näevad nad digiplatvormide vahendusel töötamist ja seal sageli pakutavat paindlikkust ahvatleva tööhõive võimalusena, seda hoolimata selgelt määratletud tööõiguste puudumisest. Tuleb märkida, et platvormitöötajad on praegu keskmiselt 10 aastat nooremad kui need, kes ei tööta veebis, (17) ning nende õigusi määratleva selge raamistiku puudumine suurendab seetõttu ebakindlat tööhõivet noorte seas;

21.

tunnistab digiplatvormide lepinguliste suhete keerukust, kuid juhib tähelepanu sellele, et traditsioonilise majanduse väga erinevaid tööhõivemudeleid reguleerivad ühised põhieeskirjad, mida kohaldatakse ühtmoodi kõigi ettevõtjate suhtes. Seepärast kutsub komitee üles laiendama põhilisi töö- ja sotsiaalõigussätteid ka platvormimajandusele ja selle töötajatele, rõhutades vajadust käsitleda digitaalse ühtse turu sotsiaalset mõju Euroopa tasandil. Digiplatvormide töö proportsionaalne riikliku tasandi ja – digitaalmajanduse rahvusvahelisest olemusest tulenevalt – vajaduse korral ka Euroopa tasandi raamistik regulatiivsete probleemide käsitlemiseks loob traditsioonilisele majandusele ja digitaalsele platvormimajandusele võrdsed võimalused ning võitleb sotsiaalse dumpingu vastu. Regulatiivne raamistik võiks ette näha selliste ainuõigusklauslite keelustamine, mis takistavad töötajatel teiste platvormidega koostööd teha;

22.

rõhutab, et reguleerimine peab käsitlema olulisi regulatiivseid küsimusi, nagu töösuhte (ja järelikult mis tahes vale klassifikatsiooni) dokumentaalse tõendamise kohustus, hinnangu andmine vaidlustatavale eeldusele, et töösuhe eksisteerib, töö korraldamine ebaõiglasi sätteid sisaldavate lepinguliste suhete kaudu, samuti platvormitöötaja profiili ja tegevuse kohta käivate andmete omandiküsimus ja ülekantavus. Lisaks võiks käsitleda töötaja sotsiaalkindlustusmakseid, täpsemalt seoses kogu kasutatud tööjõuga ja olenemata tööalasest seisundist, võttes arvesse töökorralduse kvaliteeti. Selleks et võtta arvesse piiriülese digitaalse tegevuse võimalust ja võimaldada kohaldada töötajate lähetamise direktiivi, (18) peaks olema võimalik teha vahet „töökohal“ ja „teenuse osutamise kohal“, et tagada töötajate minimaalsed õigused;

23.

märgib, et töösuhte olemasolu kindlakstegemisel tuleb juhinduda sellest, kuidas see on määratletud igas liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tava kohaselt, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat (19). Selle kohtupraktika kohaselt võivad kriteeriumitega olla hõlmatud ka platvormitöötajad, juhul kui nad neile vastavad. Komitee jagab Euroopa Parlamendi seisukohta, et töösuhte olemasolu kindlakstegemisel tuleks juhinduda töö tegeliku tegemisega seotud üksikasjadest, mitte tugineda sellele, kuidas pooled suhet kirjeldavad (20). Komitee nõustub ka sellega, et „liikmesriigi õiguses määratletud füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuritarvitamine kas riigisiseselt või piiriülestes olukordades on valesti deklareeritud töö vorm, mis sageli seostub deklareerimata tööga […], et vältida teatavaid õiguslikke või maksukohustusi“ (21). Komitee nõustub seetõttu vajadusega Euroopa tasandi suuniste järele kõnealuse nähtuse vastu võitlemiseks;

24.

tervitab asjaolu, et enamikul ELi liikmesriikidel on miinimumtöötasu süsteemid, mis on kas kehtestatud seadusega või milles lepitakse kokku kollektiivläbirääkimiste teel. Palgakujundusega seonduvad küsimused kuuluvad liikmesriikide ja/või riikide sotsiaalpartnerite pädevus- ja vastutusvaldkonda. Seetõttu tuleb täiel määral austada sotsiaalpartnerite sõltumatust ja õigust sõlmida kollektiivseid palgakokkuleppeid (22);

25.

toetab spetsiaalse töörühma loomist digiplatvormide töötajate töösuhete ja klassifitseerimise arutamiseks ja jälgimiseks osana komisjoni otsusega loodud ELi veebiplatvormipõhise majanduse vaatlusrühma tööst (23). Vaatlusrühma kuulub rühm veebiplatvormimajanduse sõltumatuid eksperte ja komisjoni ametnikest koosnev spetsiaalne rühm. Nad on juba alustanud tööd ning annavad komisjonile nõu ja jagavad eriteadmisi veebiplatvormimajanduse arengu kohta. Euroopa Regioonide Komitee võib anda rühma tegevusse panuse kohaliku, piirkondliku ja piiriülese tasandi heade näidete abil, mis tugevdavad muu hulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajate oskuste arendamist. Komitee nõuab seepärast vaatlusrühmas vaatleja staatust;

Kohalik ja piirkondlik mõõde

26.

märgib, et majandustegevuse pidev arendamine ja laiendamine digiplatvormide kaudu avaldab mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile ning seetõttu tuleb neid reguleerida ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil nende pädevuse piires, eelkõige seoses maksustamise ja linnaplaneerimisega;

27.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pakkuma lahendusi platvormitööst tulenevatele sotsiaalsetele ja tööhõivealastele probleemidele, võttes nende platvormide mittestandardsete tööhõivevormide puhul ning reguleerimata ja mõnikord ebaseadusliku tööhõive vältimiseks (näiteks fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad) kasutusele toetavad sotsiaalmeetmed, et tagada platvormitöötajate õigused individuaalselt ja kollektiivselt;

28.

innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui paljude e-teenuste osutajaid ja kasutajaid – sageli digiplatvormide kaudu – lisama sotsiaalselt vastutustundlike platvormide positiivne diskrimineerimine ning platvormitöö töötingimuste sotsiaalsed kriteeriumid riigihankelepingute sõlmimise kriteeriumite hulka;

29.

innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui teenuseosutajaid sõnastama töölepingud, mis võiksid olla eeskujuks teistele kohalikele tööandjatele;

30.

innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi pakkuma tööhõive-, elukestva õppe ja sotsiaalpoliitika raamistikku, mis suudaks tööturu digitaliseerimisega sammu pidada ja seda kajastada;

31.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tegelema oma pädevuse piires töötajate tahtliku valesti klassifitseerimise probleemiga tööinspektsiooni või muu samaväärse asutuse või institutsiooni kaudu.

---

(1)  Komisjoni teatis „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016) 0356 final).

(2)  OECD Employment Outlook 2019.

(3)  Eurofound (2019), „Platform work: Maximising the potential while safeguarding standards?“, https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef19045en.pdf.

(4)  Teadusuuringute Ühiskeskus, 2018, „Platform Workers in Europe“ https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC112157/jrc112157_pubsy_platform_workers_in_europe_science_for_policy.pdf.

(5)  Eurofound, 2018, „Employment and working conditions of selected types of platform work“, https://www.eurofound.europa.eu/publications/report/2018/employment-and-working-conditions-of-selected-types-of-platform-work

(6)  II peatükk – „Õiglased töötingimused“, punktid 5 ja 6 https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights_et

(7)  Euroopa Parlamendi uuring „EU and ILO: Shaping the Future of Work“, 2019 (http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/EMPL/DV/2019/09-03/IPOL_STU2019638407_EN.pdf)

(8)  „Work for a brighter future“, ILO Global Commission on the Future of Work, 2019, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/—dgreports/—cabinet/documents/publication/wcms_662410.pdf

(9)  Huvitav näide on 2018. aastal Milano linna käivitatud algatus „Rider’s municipal information counter“, mis Itaalias esimesena hakkas tegelema toidu kohaletoojate ärakuulamise, teavitamise ja nõustamisega, http://www.ansa.it/lombardia/notizie/2018/07/18/a-milano-primo-sportello-per-i-rider_111a55ca-fc7b-4c16-91f7-60b1b22a3c96.html

(10)  Töö tulevik: Euroopa Liit toetab ILO sajanda aastapäeva deklaratsiooni – nõukogu järeldused (24. oktoober 2019).

(11)  Samas.

(12)  Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024), https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/political-guidelines-next-commission_et.pdf

(13)  Töökohtade volinikukandidaadi Nicolas Schmiti sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel, https://multimedia.europarl.europa.eu/en/-hearing-of-nicolas-schmit-commissioner-designate-jobs-opening-statement-by-nicolas-schmit_I178011-V_v

(14)  Komitee arvamus „Jagamismajandus ja veebiplatvormid: linnade ja piirkondade ühine seisukoht“ (COR 2016/04163).

(15)  Komitee arvamus „Läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused Euroopa Liidus“ (COR 2018/01129).

(16)  COM(2017) 206, 26. aprill 2017.

(17)  http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC112157/jrc112157_pubsy_platform_workers_in_europe_science_for_ policy.pdf, lk 23.

(18)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/PE-18-2018-INIT/et/pdf.

(19)  https://data.consilium.europa.eu/doc/document/PE-43-2019-INIT/et/pdf.

(20)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus. https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2019-0379_ET.html.

(21)  Samas.

(22)  Komitee arvamus „Töötasustandardid ELis“ (COR 2015/01689).

(23)  Komisjoni 26. aprilli 2018. aasta otsus, millega luuakse veebiplatvormipõhise majanduse vaatlusrühma eksperdirühm (C(2018) 2393 final).