Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Aruanne riigihankedirektiivide rakendamise kohta“

(2020/C 39/09)

Raportöör

:

Rhön-Grabfeldi maavanem Thomas Habermann (DE/EPP)

I.   ÜLDISED MÄRKUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

rõhutab, et käesolev arvamus on järelmeede seoses Euroopa Regioonide Komitee võetud kohustusega anda subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ ning parema õigusloome tegevuskava raames tagasisidet ELi õigusaktide rakendamise kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seepärast on komitee koos Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukoguga (CEMR) korraldanud kogu ELi hõlmava küsitluse, milles hinnatakse riigihangete õigusraamistiku rakendamist kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes, ning tellinud uuringu. Komitee rõhutab, et uuringu tulemustel ei ole liikmesriikide väga erineva osalusmäära tõttu kogu ELi esindavat tähendust, vaid need näitavad üksnes suundumusi. Komitee juhib ühtlasi tähelepanu juulis 2019 avaldatud aruandele komitee esimese piirkondlike keskuste võrgustiku (RegHub) konsultatsiooni (1) kohta, mis kinnitab suures osas Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu ning komitee uuringu tulemusi;

2.

märgib, et liikmesriigid võtsid riigihankedirektiivide 2014. aasta põhjaliku reformi siseriiklikku õigusesse üle osaliselt 2016. aastal, osaliselt palju hiljem. Seega on olemas üksnes piiratud ülevaade uute sätete kohaldamisest kuni kolmeaastase ajavahemiku jooksul alates kolmandate osapoolte suhtes otse kohaldatava riikliku riigihankeõiguse jõustumisest;

3.

rõhutab, et nii haldustava kui ka ettevõtjad on riigihangete muudetud korraga alles hiljuti kohanenud ja et osaliselt kohanemisprotsess alles käib. Komitee rõhutab samuti, et need kohanemisprotsessid on paljudes kohtades seotud märkimisväärsete koolitus- ja ka nõustamiskuludega, osaliselt seoses välisõigusnõustajatega, ning on seetõttu kindlal arvamusel, et lähiaastatel ei ole uute õigusnormide algatamine asjakohane;

4.

täpsustab, et käesoleva arvamusega ei taotleta seega uut õigusreformi, vaid selles käsitletakse kohaliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektori hankijate praegusi raskusi reguleeriva raamistikuga toimetulekul. Arvamuses käsitletakse ka teatavaid küsimusi, mille komisjon tõstatas viimati oma 2017. aasta oktoobri mitteseadusandlikus teatises tõhusama, jätkusuutlikuma ja kutselisema hanke kohta; (2)

5.

toetab direktiivide eesmärki ja põhipunkte, eelkõige elektroonilist hanget ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) osalemise edendamist, siselepingute (nn in-house hankelepingud) ja kohalike omavalitsuste koostöö uut kontseptsiooni, võimalust võtta asutuse poliitikakujundamise protsessi raames vastu riigihangete strateegilised kriteeriumid ning läbipaistvuse ja terviklikkuse parandamist;

6.

rõhutab, et uuringu tulemuste kohaselt (3) ei ole piiriülesed hanked kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele lisaväärtust andnud. Hoolimata kogu ELis korrapäraselt toimuvatest pakkumismenetlustest, mis on kulukad ja aeganõudvad, ei tehta piiriüleseid pakkumusi üldse või neid tehakse väga vähe. Põhjus on arvatavasti selles, et riikide käsutuses olevad elektroonilised platvormid on erinevad ning kujutavad endast seega takistust naaberriikide ettevõtjate ja üksuste osalemisele: liikmesriikides välja töötatud ja rakendatud platvormid ei näe sageli ette võimalust kasutada eri keeli või lisada hankija riigi haldusnõuete kõrval muude riikide haldusnõudeid;

7.

juhib tähelepanu asjaolule, (4) et riigihangete õigusraamistiku õiguslike vigadeta kohaldamine on nüüdseks muutunud omaette eesmärgiks, selle asemel et käsitada seda tööde, kaupade tarnimise või teenuste tellimise vahendina;

8.

rõhutab, et tuleb selgitada, millistel tingimustel võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused edendada ka kohalikku majanduskasvu ja kohalikke struktuure, võttes arvesse jätkusuutlikkust ja positiivset keskkonnamõju tänu lühikestele vahemaadele (nt kohalik puit) põhimõttel „osta kohalikku“ (buy local);

9.

toonitab, et 2014. aasta reformiga võimalikuks muudetud keskkonnasäästlikkuse, sotsiaalsete või uuenduslike kriteeriumide arvessevõtmine avalike teenuste osutamisel peab jääma kohalike omavalitsuste iseseisva haldamise põhimõtte kohaselt täielikult kohaliku omavalitsuse otsustada. Komitee on seisukohal, et mis tahes tulevased kohustused strateegiliste hanke-eesmärkide rakendamiseks tuleks igas riigihankemenetluses selgelt tagasi lükata, et vältida hankemenetluste tarbetut ülekoormamist. Ta juhib tähelepanu sellele, et paljudes hankemenetlustes, näiteks toodete standardhangetes, ei pruugi strateegiliste hanke-eesmärkide arvestamine osutuda asjakohaseks;

10.

rõhutab, et täiendavad poliitilised eesmärgid suurendavad nii vigade tegemise tõenäosust kui ka nende eesmärkide vahelise konflikti ohtu. Komitee toonitab, et riigihanke-eesmärke on võimalik hankemenetluses täita ainult sel määral ja tingimusel, et ei kahjustata peamist eesmärki tagada kodanikele head tooted ja teenused mõistliku hinnaga;

11.

juhib tähelepanu ka sellele, et 2014. aasta reformi raames on selgelt tunnustatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õigust osutada ja korraldada oma teenuseid oma institutsioonide, avalik-õiguslike asutuste või riigi osalusega äriühingute kaudu, nagu ka sisehanke (in-house) põhimõtet ja omavalitsustevahelist koostööd. Hankelepingute sõlmimine kolmandatele isikutega on vaid üks paljudest alternatiividest, kuidas avalikke teenuseid osutada (5). Lõpuks rõhutab komitee, et avaliku sektori hankijal on õigus kolmandate isikutega sõlmitud lepingud omavalitsuse haldusse tagasi võtta;

12.

leiab, et nende piirmäärade tõstmine, mille alusel kuulutatakse välja riigihanked kogu Euroopas, on õige eesmärk, et säilitada tasakaal ühelt poolt läbipaistvuse ja teiselt poolt ametiasutuste ja VKEde halduskoormuse vahel. Komitee kutsub komisjoni üles tegutsema pikas perspektiivis WTO riigihankelepingus sätestatud piirmäärade olulise suurendamise nimel WTO tasandil;

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

Strateegilised hanked

13.

on seisukohal, et 2014. aastast avaliku sektori hankijate jaoks riigihankedirektiividesse lisatud võimalus hankemenetluses strateegilisi eesmärke arvesse võtta võib anda üksikjuhtudel tulemuseks avaliku sektori hankija seisukohast „parema hanke“;

14.

leiab, et sellest kohalikele omavalitsustele tekkiv halduskoormus peab olema endastmõistetavalt proportsionaalne kasuga, mida riigihange võib kodanike huvides anda. Riigihange ei ole mõeldud esmajoones poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks keskkonnasäästlikkuse, sotsiaalse kaasatuse ja innovatsiooni valdkonnas, või teatava sotsiaal-poliitilise arengu edendamiseks. Sellest hoolimata kasutatakse seda üha enam muude poliitiliste eesmärkide juhtimise ja saavutamise vahendina. Riigihanke eesmärki ja otstarvet ei tohiks siiski silmist kaotada: parim hinna ja kvaliteedi suhe tuleks kindlaks määrata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja avaliku halduse tõhususe põhimõtetega;

15.

märgib, et Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu uuringu tulemuste kohaselt on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused teadlikud hangete keskkonnasäästlikkuse, sotsiaalsete ja uuenduslikkuse kriteeriumide kasutamise võimalusest. Neid kasutatakse väidetavalt teatava vastumeelsusega, ühelt poolt sellepärast, et puudub vajadus, ja teiselt poolt seetõttu, et suurem vigade tegemise oht suurendab apellatsioonimenetluste tõenäosust. Eriti kaebavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused selle üle, et puuduvad vajalikud eksperditeadmised, mis soodustaksid seda liiki hankeid;

16.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused eelistavad tihti kõige odavamat hinda, kuigi nad võivad sõlmida lepinguid erinevate kvalitatiivsete kriteeriumide alusel, sest nende arvates õigustab see avaliku sektori raha kõige asjakohasemat kasutamist ning kujutab endast ka hõlpsamini kohaldatavat kriteeriumit;

17.

viitab komisjoni teatises esitatud kriitikale, (6) et 55 % hankelepingutest sõlmitakse üksnes madalaima hinna alusel. Komitee soovib täpsustada, et asjaomastes hankemenetlustes võis strateegilisi eesmärke tegelikult arvesse võtta, näiteks võib keskkonna- või energiatõhususe kriteeriume kohaldada alati sama tõhusalt juba tehnilise kirjelduse tasandil ja järgnev lepingu sõlmimine põhineb seega madalaimal hinnal;

18.

rõhutab, et uuringu tulemuste kohaselt on vajadus strateegiliste hankekriteeriumide järele väga erinev. Uuendustegevust edendavate hangete puhul ei nähta peaaegu üldse vajadust, sotsiaalsete hangete puhul hinnatakse seda tasakaalustatult ja keskkonnasäästlike hangete puhul suhtutakse sellesse enamjaolt jaatavalt. Komitee märgib, et kõikide kriteeriumide kohaldamine tekitab raskusi õigusraamistiku keerukuse tõttu, lepingu täitmise tingimuste määratlemisel ning eelkõige riiklike sertifikaatide ja märgiste samaväärsuse hindamisel, mille eesmärk peaks olema kriteeriumide täitmise tõendamine; (7)

19.

rõhutab, et uuenduslike hangete, sealhulgas innovatsioonipartnerluse või kommertskasutusele eelnevate hangete kasutamine on seni piirdunud mõne liikmesriigi mõnede kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Peamiseks põhjuseks on see, et teadus- ja arendustegevuse edendamine on harva esiplaanil, hangitakse standardtooteid või eelarve on piiratud. Üks uuenduslike hangete edendamise vahend võiks olla komisjoni suurte ostjate („Big Buyers“) algatus. Komitee rõhutab, et samas hõlbustavad hanke- ja ostukogukondade kombineeritud vormid alati ka väiksemate omavalitsusüksuste tegevust ja aitavad neil tõhusust suurendada;

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääs riigihanketurgudele

20.

tuletab meelde, et VKEde edendamine oli riigihankeõiguse 2014. aasta reformi üks viiest prioriteedist. Komitee juhib tähelepanu sellele, et VKEdel ja idufirmadel on endiselt raskusi majanduslike või kutsealaste valikukriteeriumide täitmisega. Peale selle on endiselt oluliseks takistuseks ka maksete hilinemine, VKEde puudulikud teadmised riigihankemenetluse põhiaspektidest ja apellatsioonimenetluste võimalikud suured kulud;

21.

juhib tähelepanu sellele, et seni võetud meetmed VKEde osaluse suurendamiseks ei ole toonud kaasa oodatavat paranemist, nagu näitab komitee ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu uuring;

22.

rõhutab, et strateegilised hanke-eesmärgid, eriti VKEde jaoks, kujutavad endast pidevalt olulist takistust pakkumismenetlustes osalemisel võrreldes professionaalselt organiseeritud suurettevõtjatega, sest VKEdel puuduvad sageli vahendid strateegiliste hankekriteeriumide täitmiseks. Komitee rõhutab, et strateegilise hanke tugevdamine võib olla vastuolus õige ja toetust vääriva eesmärgiga edendada ja lihtsustada VKEde juurdepääsu riigihangetele;

23.

rõhutab selles kontekstis vajadust vaadata praegu Euroopa tasandil kehtiv VKE määratlus läbi (8). Komitee märgib, et praeguse määratluse kohaselt on keskmise suurusega ettevõtjad (keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad (nn Mid-Caps, millel on kuni 500 töötajat) oma struktuurilt VKEdega (< 250 töötajat aastas ja käive ≤ 50 miljonit eurot või bilansimaht ≤ 43 miljonit eurot) täiesti võrreldavad ja ikkagi ei ole neil suurettevõtete ees eelisõigusi. Komitee rõhutab, et peamiste turgude protektsionistlike suundumuste kontekstis on oluline, et EL võtaks ülemaailmsetes konkurentsisuhetes sisuliselt ja rõhutatult avatud turu suhtes Euroopa omamaisele majandusele kasuliku seisukoha ning võtaks seejuures arvesse keskmise suurusega ettevõtjaid kui peamist majanduslikku tegurit, eriti maapiirkondades;

24.

juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste uus kord tekitab kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele raskusi, mis on muu hulgas seotud asjaomaste teenuste eripära ja nende osutamise spetsiifilise kontekstiga. Komitee kritiseerib asjaolu, et hankemenetluse korraldamise kohustus kehtib nüüd alates teatavast künnisest (750 000 eurot), kuigi siseturu jaoks olulisuse puudumise põhjused seda liiki teenuste valdkonnas püsivad. Ta märgib, et osa neist eeskirjadest ei sobi liikmesriikide riiklikesse süsteemidesse. Juhtude puhul, mil avaliku sektori asutus ei tee selektiivset valikuotsust, kui teenuseosutajad tegutsevad üksnes autoriseerimismenetluse või sellise mudeli alusel, kus ei valita välja üht või mitut ettevõtjat (nn Open-House-mudel) ei ole vastavalt Euroopa Kohtu otsusele hankedirektiiv kohaldatav (9). Samas ei ole hankedirektiivi eeskirjad alati hästi kooskõlas liikmesriikide riiklike süsteemidega ning võivad praktikas tuua endaga kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele (10). Lisaks sellele ei selgu korra kohaldamisala XIV lisas esitatud ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) määratlemata koodide viidetest;

25.

on seisukohal, et hangete osadeks jaotamine soodustab eelkõige VKEsid ning on seega hea lähenemisviis, ning juhib tähelepanu sellele, et mittetõhusad ettevõtjad või väikesed osad võivad siiski suurendada avaliku sektori hankijate halduskoormust ja koordineerimiskulusid;

Kaupade ja teenuste piiriülene ostmine

26.

märgib, et piiriüleste lepingute osakaal langes 5,95 %-lt 2013. aastal 3,4 %-ni 2017. aastal; (11)

27.

rõhutab, et riigihangete mõistet tuleb tõlgendada funktsionaalsel viisil, kuid isegi funktsionaalsel lähenemisel ei tohi hanke väärtuse väljaarvutamisel liita erinevaid projekteerimise teenuseid, vaid neid tuleb pigem käsitleda eraldi lepingutena. Komitee selgitab, et see on eriti oluline pidades silmas VKEde suuremat kaitset ja nende aktiivsemat osalemist riigihangetes;

28.

kutsub komisjoni üles võtma kasutusele põhjalikumad suunised elektrooniliste riigihankemenetluste kohta, et suurendada õiguskindlust ja VKEde osalemist elektroonilistes riigihangetes;

29.

juhib tähelepanu asjaolule, et riigihangete direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL) (12) artikli 10 punktis h sisalduv erand on väga tähtis heategevusorganisatsioonidele, kelle read võivad elanikkonnakaitse juhtudel kasvada vabatahtlike abiliste näol. Komitee on seisukohal, et liikmesriigid võivad riigi õigusaktides selgesõnaliselt sätestada, milliseid organisatsioone käsitatakse heategevusorganisatsioonidena, kui riiklike õigusaktidega on tagatud, et need organisatsioonid vastavad Euroopa Kohtu otsuses (13) heategevusele sätestatud nõuetele;

30.

rõhutab, et Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu uuringus väidab 70 % vastanutest, et piiriülene ostmine ei anna lisaväärtust, sest puuduvad pakkumused teistest liikmesriikidest, ning ainult 24 % väidab, et see edendab konkurentsi ja viib paremate alternatiivideni. Komitee juhib tähelepanu piirkondlike keskuste võrgustiku aruandele, mille kohaselt teatavatel sektoritel, eelkõige sotsiaalvaldkondades, puudub piiriülene olemus ning seega vajalik asjakohasus siseturu jaoks;

31.

nõustub põhimõtteliselt komisjoni eesmärgiga suurendada piiriüleste hankemenetluste arvu. Komitee juhib tähelepanu sellele, et piiriüleste hangete väikese osakaalu muu põhjused on muu hulgas hankedokumentide nõutav mitmekeelsus, mis on aeganõudev ja ressursimahukas ning mis paratamatult suurendab kulusid, ja riigihankedirektiivide erinev tõlgendamine liikmesriikides;

32.

täpsustab, et teine peamine põhjus võib olla liikmesriikide erinevad standardid ja õigusnormid, näiteks tööõiguse ja töötervishoiu õiguse ning ehitustööstuse valdkonnas. Need on takistuseks võimalikele välistarnijatele ja eriti VKEdele, kellel puudub sageli vajalikud faktilised ja õiguslikud vahendid teiste liikmesriikide pakkumuste esitamisele kehtestatud nõuete täitmiseks;

33.

rõhutab asjaolu, et äriühingutel on tavaks moodustada tütarettevõtteid teistes liikmesriikides, et olla kohalikele turgudele lähemal. Enamasti esitavad just tütarettevõtted, mitte emaettevõtted, pakkumisi kohalike ja piirkondlike riigihangete korral. Need tehingud ei kajastu piiriüleste riigihangete statistikas;

34.

juhib eelkõige tähelepanu raskustele, mis pakkujal piiriüleste sertifikaatide ja elektrooniliste allkirjade erinevate riiklike nõuete täitmisel tekivad. Seetõttu on vaja näha ette ühised suunised ühiste õigusraamistike ja IT-süsteemide kasutuselevõtuks ning luua elektroonilised platvormid, mis võimaldavad eri naaberriikides asuvate üksuste ja ettevõtjate osalemist;

Meetmed rakendamise parandamiseks

35.

osutab asjaolule, et komisjoni taotletud nn kutseliseks muutmine ehk haldustöötajate koolitamine kuulub täielikult liikmesriikide ning eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustusõiguse valdkonda. Komitee väljendab lisaks kartust, et komisjoni edasised suunised ja käsiraamatud avaliku sektori hankijate kutseliseks muutmise kohta (nagu praegu kavandatav ulatuslik Euroopa kutseliseks muutmise raamistik (European Professionalisation Framework – EPF)) tähendaks avaliku sektori hankijatele lisaks juba niigi ulatuslikule õigusraamistikule pigem suuremat halduskoormust;

36.

väljendab heameelt 26. oktoobril 2018 ELi linnade tegevuskava raames uuendusliku ja vastutustundliku riigihanke partnerluse vastu võetud lõpliku tegevuskava (14) üle ning toetab eelkõige ELi tasandile suunatud soovitusi, mille kohaselt tuleks kaaluda ELi rahastust ühiste piiriüleste hangete, innovatsioonihangete, strateegiliste riigihangete, eeskätt sotsiaalhangete (nt sotsiaalklauslite ja pakkumuste hindamiste kriteeriumite kasutamine hankemenetluste ja lepingute puhul) ja ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete puhul. Liikmesriikide tasandil soovitati investeerida uuenduslikesse ja vastutustundlikesse riigihangetesse ning nii liikmesriikide kui ka linnade tasandil soovitati suurendada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate riigihangete ning uuenduslike ja vastutustundlike riigihangete alast koolitust;

37.

on seisukohal, et EL peab tagama ühtsuse erinevate riigihankeid, konkurentsi ja riigiabi poliitikat reguleerivate Euroopa poliitikavaldkondade vahel, et tagada kogu ELi kui tööstusbaasi ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamine üleilmastuvas maailmas;

38.

kutsub komisjoni üles algatama usaldusväärsete ja üheselt mõistetavate ELi tasandil tunnustatud märgiste ja sertifikaatide väljatöötamise protsessi, eelkõige keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, et tagada õiguskindlus ja vähendada kohalike avaliku sektori hankijate koormust;

39.

juhib tähelepanu sellele, et oma e-hangete süsteemide ja riiklike hankeportaalide väljatöötamine on osaliselt põhjustanud ühilduvusprobleeme nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikides. Täielikult ühilduvate süsteemide väljatöötamine võib riigihankemenetlusi oluliselt lihtsustada ja kiirendada;

40.

märgib kokkuvõtlikult, et direktiividega ei ole saavutatud ulatuslikku lihtsustamist, mis oli kohalike ja piirkondlike omavalitsuste peamine mureküsimus. Komitee on siiski arvamusel, et järjepidevuse huvides ja eespool nimetatud põhjustel tuleb lähiaastatel uuest õigusreformist tingimata hoiduda.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee, subsidiaarsuse juhtrühm, ELi poliitika piirkondlike keskuste võrgustik, rakendamise läbivaatamine, rakendamise aruanne, esimene konsultatsioon riigihangete teemal, juuli 2019.

(2)  Komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatis „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ (COM(2017) 572 final).

(3)  Vt Euroopa Regioonide Komitee koostöös Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukoguga (CEMR) korraldatud uuring 2014. aasta riigihankedirektiivide rakendamise kohta: probleemid ja võimalused piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(4)  Vt Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu ühisuuring.

(5)  Vt Euroopa Regioonide Komitee 5. juuli 2018. aasta arvamus teemal „Riigihangete pakett“, raportöör: Adrian Ovidiu Teban (RO/EPP).

(6)  Komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta teatis „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ (COM(2017) 572 final).

(7)  Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu uuring.

(8)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(9)  Kohtuasjad C-410/14 Falk Pharma ja C-9/17 Tirkkonen

(10)  Madalmaade tervishoiu-, heaolu- ja spordiministeeriumi tellimusel koostatud REFITi platvormi arvamus riigihangete (noorte hooldekande ja sotsiaalne toetus) tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, 14. märts 2019.

(11)  Euroopa Parlament, majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond: Contribution to Growth. European Public Procurement. Delivering Economic Benefits for Citizens and Businesses, jaanuar 2019.

(12)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(13)  Euroopa Kohtu 21. märtsi 2019. aasta otsus kohtuasjas C-465/17.

(14)  https://ec.europa.eu/futurium/en/system/files/ged/final_action_plan_public_procurement_2018.pdf.