a)

rõhutab, et Šveitsil ja ELil on tihe, laiaulatuslik ja põhjalik partnerlus, mis on vastastikku kasulik ja põhineb ühisel kultuuriajalool ja ühistel väärtustel, ning et mõlemat poolt seovad eeskujulikud majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, keskkonna- ja teadusalased ja inimestevahelised sidemed, ning tuletab meelde ainulaadset kultuurilist ja geograafilist lähedust mõlema osapoole vahel;

b)

rõhutab, et Šveits on ELiga tihedalt lõimunud ja sarnane partner, kes jagab ELiga Euroopa ees seisvaid piirkondlikke ja ülemaailmseid probleeme; väljendab heameelt Šveitsi avalduse üle, mille kohaselt on nende huvides uuendada ja tugevdada kahepoolset lähenemisviisi ning teha tööd suhete veelgi tugevamaks muutmise nimel;

c)

märgib, et EL on Šveitsi peamine kaubanduspartner, kelle arvele langeb 52 % riigi ekspordist ja üle 71 % riigi impordist, ning et kehtivate kahepoolsete kaubanduslepingute alusel toimuv kaubavahetus ulatub 1 miljardi Šveitsi frangini päevas (13); arvestades, et Šveits on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner, kelle arvele langeb 7 % ELi kaubavahetusest; on seisukohal, et Šveitsi märkimisväärne integreeritus ELi siseturuga on peamine majanduskasvu soodustav tegur ning muudab ELi Šveitsi tähtsaimaks majandus- ja kaubanduspartneriks;

d)

rõhutab, et EL on ilmutanud institutsioonilist raamistikku käsitleva lepingu (IFA) alastel läbirääkimistel suurt paindlikkust ja et seda peavad tunnistama kõik asjaosalised;

e)

nõuab tungivalt, et kahepoolne institutsioonilist raamistikku käsitlev leping sõlmitaks niipea kui võimalik, et ühtlustada praegust keerukat kahepoolsete kokkulepete kogumit, kehtestades muu hulgas vaidluste lahendamise mehhanismi; väljendab heameelt, et läbirääkijad jõudsid lepingu lõppteksti osas kokkuleppele; kutsub Šveitsi Liidunõukogu üles võtma vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta niipea, kui sidusrühmadega konsulteerimine on selles küsimuses positiivse lõpuni viidud;

f)

tuletab meelde, et ühtse institutsioonilise raamistiku loomine olemasolevatele ja tulevastele lepingutele, mis võimaldavad Šveitsi osalemist ELi ühtsel turul, et tagada kodanikele ja ettevõtjatele õiguskindlus ja ühtsus, on jätkuvalt eeltingimuseks, et valdkondlikku lähenemisviisi edasi arendada; rõhutab, et pärast neli aastat kestnud läbirääkimisi on tulnud aeg IFA ära sõlmida; on seisukohal, et lepingu sõlmimine lubab ELi ja Šveitsi laiaulatusliku partnerluse täielikku potentsiaali ära kasutada;

g)

tunnistab vajadust IFA järele, kuna ELi ja Šveitsi suhted põhinevad 120-st sektoripõhisest kokkuleppest koosneval keerulisel süsteemil ning suurem ühtsus ja õiguskindlus tuleks kasuks kõigile osalistele;

h)

kutsub osapooli üles korraldama võimalikult kiiresti ELi ja Šveitsi seadusandjate parlamentidevahelise kohtumise, et arutada kõiki selle lepinguga seotud küsimusi;

i)

väljendab kahetsust selle üle, et komisjon edastas läbirääkimistel kokku lepitud ELi ja Šveitsi IFA lõppteksti väliskomisjonile ja rahvusvahelise kaubanduse komisjonile alles 6. veebruaril 2019, kuigi selle lõppversioon valmis juba 2018. aasta novembris;

j)

tunnistab, et ELi ja Šveitsi tugevad suhted ei piirdu majandusintegratsiooni ja ühtse turu laiendamisega, vaid aitavad suurendada ka stabiilsust ja heaolu kõigi kodanike ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde hüvanguks; rõhutab, kui oluline on tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine, et luua töökohti ja kõigile võrdsed võimalused;

k)

on seisukohal, et on väga oluline sõlmida Šveitsiga IFA, kuna see tagaks õiguskindluse nii Šveitsi kui ka ELi jaoks, ELi õigustiku dünaamilise laiendamise, siseturu parema kättesaadavuse Šveitsi jaoks, mis on mõlema poole huvides, ning IFA kohaldamist või tõlgendamist puudutavate lahendamata vaidluste korral Euroopa Liidu Kohtu pädevuse;

l)

väljendab heameelt komisjoni 20. detsembri 2018. aasta otsuse üle, millega tunnistatakse Šveitsi kauplemiskohade vastavust aktsiate kohustusliku kauplemiskoha nõudele, nagu on sätestatud finantsinstrumentide turgude direktiivis (14) ja määruses (15) (MiFID 2 / MiFIR); rõhutab, et see vastavus piirdub praegu ajavahemikuga kuni 30. juuni 2019, kuid et seda on võimalik pikendada, kui on tehtud edusamme, et allkirjastada leping, millega luuakse ühine institutsiooniline raamistik;

m)

rõhutab koos nõukoguga, et isikute vaba liikumine on ELi poliitika ja siseturu vältimatu alustala ning et siseturu neli vabadust on lahutamatud; väljendab kahetsust Šveitsi ebaproportsionaalsete ühepoolsete kõrvalmeetmete pärast, mis on kehtinud alates 2004. aastast; kutsub Šveitsi, kes peab neid kõrvalmeetmeid oluliseks, otsima lahendust, mis oleks täielikult kooskõlas asjaomaste ELi õigusaktidega; kutsub Šveitsi üles ka kaaluma üleminekumeetmete kohaldamisaja lühendamist Horvaatia töötajate suhtes, pidades silmas ELi ja Šveitsi vahelise isikute vaba liikumise vaieldamatut kasu;

n)

võtab teadmiseks algatuse „Eelista kodumaist“ pehmema variandi rakendamise ja nõukogu seisukoha, et sellest tulenevat teksti, mille Šveitsi Liidukogu võttis vastu 16. detsembril 2016, saab rakendada viisil, mis on kooskõlas ELi kodanike õigustega isikute vaba liikumist käsitleva lepingu alusel, kui vajalikes rakendusmäärustes täpsustatakse lahendamata küsimused, näiteks õigus saada teavet vabade töökohtade kohta ja piirialatöötaja õiguste austamine; tuletab siiski meelde, et kolmandatest riikidest pärit kodanike rände küsimust ei tohiks segi ajada aluslepingutes sätestatud isikute vaba liikumisega; rõhutab vajadust hoolikalt jälgida nimetatud rakendusmääruse rakendamist, et hinnata selle vastavust isikute vaba liikumist käsitlevale lepingule;

o)

rõhutab asjaolu, et Šveits saab kogu oma Euroopa naabruskonna demokraatlikust ja konkurentsivõimelisest arengust suurt kasu, mistõttu on tema sissemaksed sellistesse programmidesse, nagu Ühtekuuluvusfond, tema oma huvides ja neid tuleks jätkata, ning väljendab heameelt positiivsete tulemuste üle toetust saavates liikmesriikides; tuletab meelde, et Šveits saab ühtsel turul osalemisest märkimisväärset kasu; rõhutab, et Šveitsi edaspidine panus ELi ühtekuuluvusse on väga oluline ja seda tuleks vastavalt EMP/Norra eeskujule märkimisväärselt suurendada;

p)

väljendab heameelt seoses Šveitsis toimuva intensiivse sisearuteluga, mis puudutab koostööd ELiga; teeb siiski ettepaneku, et Šveits võiks püüda oma kodanikele veelgi paremini selgitada kogu käegakatsutavat kasu, mida nad saavad siseturule juurdepääsust, ja vajadust tihedamaks koostööks ELiga;

q)

nõuab tungivalt, et pärast IFA sõlmimist esitataks see viivitamata heakskiitmiseks Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja Šveitsi parlamendile, ning Šveitsi valijaskonnale rahvahääletuse korraldamiseks vastavalt Šveitsi põhiseadusele;

r)

märgib, et Šveitsis elab 1,4 miljonit ELi kodanikku, samas kui ELis elab rohkem kui 450 000 šveitslast;

s)

tuletab meelde, et pärast 9. veebruari 2014. aasta rahvahääletust võttis Šveitsi parlament 2016. aastal föderaalse põhiseaduse artikli 121a rakendamiseks vastu välisriikide kodanikke käsitleva seaduse muudatuse, mis jõustus 1. juulil 2018; rõhutab, kui oluline on, et liidunõukogu pööraks erilist tähelepanu artikli 121a rakendamisele, et mitte seada ohtu ELi kodanike vaba liikumise õigust;

t)

peab kahetsusväärseks kantonite ja riikliku tasandi mis tahes algatusi, mille tagajärjel võidakse piirata ELi töötajate, eriti piiriüleste töötajate pääsu Šveitsi tööturule, kahjustades ELi kodanike õigusi isikute vaba liikumist käsitleva lepingu raames ning ELi ja Šveitsi koostööd;

u)

väljendab suurt heameelt poliitilise avalduse üle ajakohastada riigihankeid käsitlevat lepingut ja ELi-Šveitsi 1972. aasta vabakaubanduslepingut ning toetab püüdlusi saavutada läbivaadatud kaubanduspartnerlus, mis hõlmab lisaks kaubanduse ja säästva arengu peatükile selliseid valdkondi nagu IFA kohaldamisalast välja jäävad teenused, mis on hõlmatud ainult osaliselt isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppega (FMPA), sealhulgas digitaalsed aspektid, intellektuaalomandi õigused, kaubanduse lihtsustamine, vastavushindamise ja riigihangete vastastikune tunnustamine; nõuab edasist koostööd, et kaitsta paremini geograafilisi tähiseid ning laiendada IFA eelnõus sisalduvat nüüdisaegset ja usaldusväärset riigi ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi, mis hõlmaks tulevasi kahepoolseid kaubandussuhteid ja lahendaks tõhusalt kaubandusvaidlusi poolte vahel;

v)

on teadlik sellest, et ELi ja Šveitsi vahel ei ole sõlmitud laiaulatuslikku teenustekaubanduse lepingut, ning et FMPA hõlmab teenuseid vaid osaliselt, mis näitab, et selles valdkonnas on potentsiaali edasiseks arenguks;

w)

võtab teadmiseks 2017. aastal Ticino kantonis vastu võetud muudetud riigihankeid käsitleva seaduse, mis peaks olema täielikult kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepinguga ning ELi-Šveitsi asjaomase valdkondliku kokkuleppega, mis kehtib alates aastast 2002; soovitab tungivalt avaliku sektori hankijatel kohelda ELi tarnijaid ja teenuseosutajaid mittediskrimineerivalt, isegi allapoole lävendit jäävate hankelepingute puhul;

x)

soovitab jätkata praegust tava, mille kohaselt ELi liikmesriikide taksoettevõtjad saavad Šveitsis piiranguteta teenuseid osutada, kuna see on juba pikka aega aidanud kaasa majanduse arengule Šveitsi piirialadel ja on vastastikku kasutoov;

y)

on seisukohal, et vastastikkus ja õiglus EMP riikide ja Šveitsi vahel on vajalik selleks, et ühtsel turul osalemine oleks kasulik mõlemale poolele;

z)

märgib, et koostööga ELi ja Šveitsi vastavushindamise vastastikuse tunnustamise lepingu raames võib üldiselt rahule jääda; väljendab heameelt vastastikuse tunnustamise lepingu viimase ajakohastamise üle 2017. aastal ning loodab, et kui tulevane IFA on täies ulatuses välja töötatud, on võimalik eelseisvaid uuendusi kiiresti läbi viia;

aa)

kiidab heaks uued maksualased õigusaktid, mis piiravad soodustusi andvaid maksurežiime ja lähendavad tavasid rahvusvahelistele standarditele, ning loodab, et eelseisval rahvahääletusel Šveitsis on positiivne tulemus; rõhutab vajadust jätkata koostöö edendamist, et võidelda maksustamise vältimise vastu ja tõhustada maksualast õiglust;

ab)

kutsub Šveitsi üles jätkama tööd digitaalse Šveitsi strateegia valdkonnas, et viia see vastavusse ELi digitaalse ühtse turuga;

ac)

tunnustab suurt panust, mida annavad ELi ja Šveitsi vahelisesse tihedasse partnerlusse kahepoolsed valdkondlikud kokkulepped isikute vaba liikumise, pensionide, keskkonna, statistika, õigus- ja politseikoostöö, Schengeni ala, rändluse (Dublini määruse), ÜVJP/ÜJKP, satelliitnavigatsiooni, teadusuuringute, tsiviillennunduse, maismaatranspordi, kokkulepitud kaupade ja teenuste vastastikuse turulepääsu, töödeldud põllumajandustoodete, õigusliku ühtlustamise, vastastikuse tunnustamise, pettuse vastase võitluse ning maksustamise ja kokkuhoiu saavutamiseks; peab siiski ülimalt oluliseks viia partnerlus uuele tasandile ning võtta kahepoolsetes suhetes palju põhjalikumaid ja kaalukamaid meetmeid, sõlmides raamlepingu nii ruttu kui võimalik;

ad)

väljendab heameelt asjaolu üle, et väga pikka aega on Šveitsi välispoliitika oluline osa olnud rahu edendamine, lepitustegevus ja konfliktide rahumeelne lahendamine; peab kiiduväärseks Šveitsi jõulist rolli rahu edendamisel ja osalemist eri kriisipiirkondade jaoks lahenduste leidmisel, dialoogide vahendamisel, usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisel ja lepitustegevuses; väljendab heameelt Šveitsi vahendaja rolli üle keeruliste föderaalsete struktuuride ning rahu vahendamisega saavutatud põhiseadusliku korra elluviimisel, et aidata erineva etnilise tagapõhjaga inimestel koos eksisteerida;

ae)

väljendab heameelt Šveitsi toetuse ja osalemise üle ELi julgeoleku- ja kaitsemissioonides, nagu EUFOR ALTHEA, EULEX Kosovo, EUTM Mali ja EUBAM Libya, ning Euroopa Kaitseagentuuri töös; väljendab heameelt Šveitsiga tehtava tiheda koostöö üle humanitaarabi, elanikkonnakaitse, terrorismivastase võitluse ja kliimamuutuste valdkonnas;

af)

tunnustab Šveitsi panust ja koostööd Schengeni alale saabuva massilise rände haldamisel ja Euroopa rände tegevuskava elluviimisel; julgustab Šveitsi osalema üleilmses rännet käsitlevas kokkuleppes ning loodab, et pärast vastavat arutelu Šveitsi parlamendis kirjutab Šveits sellele alla;

ag)

kutsub Šveitsi üles kohaldama asjakohaseid ELi direktiive, et Šveitsil oleks võimalik säilitada teenuste piiriülese osutamise valdkonnas sotsiaalkaitse ja palkade praegune tase;

ah)

rõhutab, kui oluline on tagada, et ELi ja Šveitsi institutsioonilist raamistikku käsitlev leping sisaldaks heade maksuhaldustavade klauslit, sh erinorme maksusoodustuse vormis antava riigiabi kohta, läbipaistvusnõudeid maksustamist käsitleva teabe automaatse vahetamise ja tegeliku tulusaaja kohta ning rahapesuvastaseid sätteid;

ai)

väljendab heameelt Šveitsi 2018. aasta aprillis tehtud otsuse üle ühineda Europoli ühise küberkuritegevuse vastase rakkerühmaga (J-CAT) kui proaktiivset sammu võitluses rahvusvaheliste küberkuritegevuse ohtude vastu;

aj)

väljendab heameelt selle üle, et Šveits osaleb programmis „Horisont 2020“ täies ulatuses ning loodab edasist koostööd tulevaste teadusprogrammide raames;

ak)

nõuab tungivalt, et Šveits asuks läbirääkimistesse osalemise üle Erasmus+ programmides;

al)

väljendab heameelt edusammude üle Alpe läbiva raudteeühenduse ehitamises, mida tuntakse ka „Alpide uue raudteeühenduse“ (NRLA/NEAT) nime all, mis kujutab endast Šveitsi rahastatud investeeringut, mis on kasulik ka ELile;