Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kaasava valdkonnapõhise digiülemineku tagamine raudteesektoris“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 47/04)

Raportöör: Alberto MAZZOLA

Kaasraportöör: Guy GREIVELDING

Täiskogu otsus	21.2.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine CCMIs	2.10.2019
Vastuvõtmine täiskogus	30.10.2019
Täiskogu istungjärk nr	547
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	202/0/5

1.   Soovitused

1.1.

Digiüleminek aitab muuta raudteetranspordi tõhusamaks ning mugavamaks nii reisijate kui ka kaubaveo jaoks, kuid muudab raudteesüsteemid tundlikuks küberturvalisusega seotud riskide suhtes. Seepärast soovitab komitee tugevdada Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ja Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) koostööd.

1.2.

Komitee on seisukohal, et ELi raudtee digistrateegia keskse elemendi – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõttu tuleks märkimisväärselt kiirendada. Vajalikud investeeringud, mille suurus ületab 100 miljardit eurot, tuleks teha komisjoni sihtotstarbelise algatuse raames, mida rahastatakse olulisel määral ELi eelarvest ning millele lisandub liikmesriikide konkreetne toetus ja erakapitali ulatuslikud vahendid (InvestEU).

1.3.

Komitee kutsub raudteesektorit üles arendama koos teiste ühistranspordiliikidega välja ulatusliku ja koostalitlusvõimelise liikuvusteenuse raamistiku, mis tagaks liikuvuse ja ühistranspordi taskukohasuse ja juurdepääsetavuse üldhuviteenusena kõigile kodanikele, ning looma avatud ja isehäälestuva IT-raamistiku mitmeliigilise transpordi piletite levitamiseks Euroopas. Raudteesektor võiks olla Euroopa digitaalse identiteedi liikuvuse aspekti arendamise tugisammas.

1.4.

Komitee kutsub ELi sotsiaalse dialoogi raames Euroopa Transporditöötajate Ametiühingute Liitu (ETF), Euroopa raudtee- ja taristuettevõtjate ühendust (CER) ja Euroopa raudteetaristuettevõtjate assotsiatsiooni (EIM) üles panema aluse proaktiivsele läbipaistvale dialoogile (nt digitaalse tegevuskava näol) ning käivitama ühisalgatusi, et teha kindlaks ja näha ette automatiseerimise ja digiülemineku mõju ning säilitada sotsiaalselt õiglase ülemineku raames tööhõive kõrge tase ja sotsiaalsed garantiid.

1.5.

Komitee kutsub üles looma ELi raudteevaldkonda reguleeriva asutuse, et toetada ELi ühtse raudteeturu arengut, mis hõlmab ka digitaalseid aspekte.

2.   Sissejuhatus

Euroopa liikuvus- ja transpordisüsteemis leiab praegu aset areng palju rohelisema ja digitaliseerituma süsteemi suunas.

Tulevikus logistikaahelad muutuvad, kuna uus tehnoloogia võimaldab eri transpordiliikidel lihtsamini digitaalselt integreeruda, liiklusvooge ja jälgimist puudutaval teabevool tiheneda, lihtsustab reisijate juurdepääsu teenustele ja teabele, aitab tõhusamalt kasutada taristu läbilaskevõimet ja tagab ajastuse parema prognoositavuse.

Digiüleminek suurendab ka raudtee-ettevõtjatele kättesaadavate andmete hulka. Nende andmete kasutamine, mis peab toimuma täielikult kooskõlas eraelu puutumatust ja andmete omandiõigust käsitlevate eeskirjadega, loob võimalusi uuteks ettevõtlusalasteks algatusteks.

3.   Vajadus raudteede digiülemineku järele

3.1.    Raudtee kui digitaalse ühtse Euroopa osa

Ühenduvus on alus, mis võimaldab Euroopa ühtse digitaalse turu täielikku väljakujundamist ja raudteesektori digiüleminekut.

Ühenduvuse kõrge tase on vajalik ka selleks, et pakkuda usaldusväärset teavet, mis puudutab rongide sõidugraafikuid, piletite kättesaadavust, reisiplaneerijaid, kaubaterminalide andmeid jne. Selles osas on tarbijatel ja töötajatel kõrged ootused teenuste kvaliteedi ja hoolduse parandamiseks.

Raudtee edasine digiüleminek sõltub heast koostööst nii raudteede kui ka telekommunikatsiooni valdkonnas tegutsejate vahel. Uued 5G võrgud pakuvad raudteevaldkonna jaoks suurepäraseid võimalusi, võimaldades muu hulgas asjade internetti ja paremat teavet reaalajas.

Raudtee võiks olla tugisammas Euroopa digitaalse identiteedi liikuvuse aspekti arendamiseks „konkurentsi ja innovatsiooni edendava õiguskeskkonna kaudu, mida kodanikud ja ettevõtjad usaldavad ning mis suurendab teadlikkust kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja töötajatele pakutavate transpordi-, energia- ja üldhuviteenuste valdkonnas kohaldatava digitehnoloogia, sealhulgas kõiki neid rolle koondava nn e-isiku hüvedest“ (1).

3.2.    Uued spetsiifilised tooted ja IT

ELi tehnilise strateegia keskmes peaks olema ERTMSi (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) kasutuselevõtt, et võimaldada selle süsteemi pakutavate eeliste elluviimist (nt tehniline ja operatiivne ühtlustamine, võrgu suurem võimsus, parandatud ohutus ja usaldusväärsus, hoolduskulude vähenemine). Viimase 20 aasta jooksul on ERTMSiga varustatud vähem kui 10 % üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgust. Seda tempot tuleks kiirendada, jätmata seejuures tähelepanuta piirkondlike raudteevõrgustike juurdepääsetavust.

Lisaks sellele peaksid tegevuskavas olema olulisel kohal tehnilise ja õigusliku raamistiku arendamine rongide automaatjuhtimissüsteemi taseme tõstmiseks ja andmeside ühenduvuse parandamine rongimarsruutidel (muu hulgas 5G tehnoloogia kaudu) ning ka muud raudteevaldkonna jaoks olulised digitaalsed arengud – kõige selle juures tuleb täiel määral arvesse võtta sotsiaaldialoogi.

3.2.1.   Raudteesektori sisemised protsessid

3.2.1.1.   Võimalused: taristu läbilaskevõime, hoolduse ja prognooshooldusteenuste suurendamine, kulude vähendamine, rongide automaatjuhtimissüsteem, ohutus, kriisiohje

Juhtimis-, juhtkäskude ja sidesüsteemid peaksid olema enamat kui rongide kontrollimise ja ohutu eraldamise süsteemid ning need peaksid muutuma reaalajas toimiva aruka liikluskorralduse ja otsuste langetamise paindlikuks tugisüsteemiks.

Praegustes süsteemides ei kasutata piisavalt ära uute tehnoloogiate ja menetluste eeliseid, sealhulgas satelliitpositsioneerimise tehnoloogiaid, kiireid, suure võimsusega andme- ja kõnesidesüsteeme (Wi-Fi, 4G/LTE, 5G) ja automatiseerimist, samuti uuenduslikke reaalajas andmete kogumise, töötlemise ja sidesüsteeme. Neis peitub potentsiaal liikluse oluliseks parandamiseks, suurendades seeläbi suutlikkust, vähendades veoenergia tarbimist ja süsinikdioksiidiheidet, alandades tegevuskulusid, suurendades ohutust – k.a sidusa intelligentse transpordisüsteemi (C-ITS) kasutamisel raudteeületuskohtadel – ning andes tarbijatele kättesaadavat, usaldusväärset ja arusaadavat teavet. Anduritel ja digitehnoloogial põhinev seisukorrast lähtuv hooldus parandab märkimisväärselt süsteemi – nii taristu kui ka veeremi – tõhusust, usaldusväärsust ja vastupidavust.

3.2.1.2.   Ohud: turvalisus ja küberturvalisus

Digiüleminek aitab muuta raudteetranspordi tõhusamaks ja mugavamaks, kuid muudab raudteesüsteemid tundlikuks küberturvalisusega seotud riskide suhtes. Vajadus arvestada rangete küberturvalisuse meetmetega ja valmisolek küberrünnakutega, k.a laiaulatuslike sündmustega tegelemiseks, kujutavad endast märkimisväärset väljakutset kogu raudteesektorile.

Küberturvalisuse eeskirjade ühene tõlgendamine, sealhulgas liikmesriikide vastastikune tunnustamine, „[…] sertifitseerimise raamistik ja eri sektorite sertifitseerimiskavad võivad tagada [digitaliseerimise] ühtse lähtealuse. […] antud protsessi [peaks] olema kaasatud […] Euroopa Liidu Raudteeamet […] ning […] mõnel juhul tuleks – ENISA nõusolekul sidususe tagamiseks – delegeerida küberturvalisuse kavade koostamine [talle]. Euroopa IT-turbe miinimumnõuded tuleks vastu võtta koostöös Euroopa Standardikomitee/Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee/Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudiga (2).“

3.2.2.   Uued teenused

3.2.2.1.   Uued rakendused reisijatele: e-piletid, e-broneerimine, ühtne piletimüügisüsteem, mitmeliigilise transpordi piletisüsteemid, liikuvusteenus (MaaS – Mobility-as-a-Service), digiplatvormid, digijaamad

Selleks et parandada reisimist puudutavat teavet, lihtsustada sobivaima rongi, ühendvedude võimaluse või siis otsepileti valikut, algatasid mõned Euroopa raudtee-ettevõtted koostöös juhtivate piletimüüjatega ühisprojekti „Full Service Model“, et luua avatud ja isehäälestuv IT-raamistik rongipiletite levitamiseks, selle asemel et luua turustajate ja raudteeteenuste pakkujate vahelisi kahepoolseid IT-lahendusi.

Kõnealuses kontekstis tähendab liikuvusteenus (Mobility-as-a-Service, MaaS) isiklike transpordivahendite asemel teenusena tarbitavate liikuvusvõimaluste kasutamist. Liikuvusteenuse põhikontseptsioon on pakkuda reisijatele nende reisivajadustest lähtuvaid uksest ukseni liikuvusvõimalusi ja valikut, tagades liikuvuse ja ühistranspordi kui üldhuviteenuse taskukohasuse ja juurdepääsetavuse. Liikuvusteenus vaatleb kogu transpordisüsteemi kui ühtset tervikut, vähese heitkogusega raudteetransport peab olema selle üks osa.

3.2.2.1.1.    Uued teemad: andmekaitse, privaatsus, reisijate õigused

Piletimüügi valdkonnas vajaliku hüppelise muutuse kindlustamiseks on keskne tähtsus õiguslikul stabiilsusel. Kliendisõbralik teave otsepiletisüsteemi kohta on oluline, pidades silmas rongireisijate õiguste määruses sisalduvaid ELi nõudeid.

Raudteesektor peab jätkama juurdepääsetavuse edendamisega kulutõhusal viisil. Mittevajalikud ettevõtetevahelised sätted tekitavad tarbetut bürokraatiat ning nendega tuleks tegeleda lepingulisel alusel ja vajaduse korral andmevahetuse asjaomases õigusraamistikus.

3.2.2.2.   Kaubavedu

Raudteesektor võttis 2016. aastal Rotterdamis toimunud üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) päevadel vastu valdkonna ühisdeklaratsiooni, milles kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb võtta rahvusvahelise raudteekaubaveo parandamiseks Euroopas. Ühisdeklaratsioonist lähtuvalt määratleti kümme prioriteetset meedet, sealhulgas rongide jälgimine ja eeldatav saabumisaeg ning ERTMSi konkreetse rakendamise lihtsustamine. Lisaks allkirjastasid Euroopa raudteesektori sotsiaalpartnerid 2. detsembril 2015 raudtee-kaubaveo deklaratsiooni, mis sisaldas nende ettepanekuid raudteekaubaveo parandamiseks.

Automaatpidurite katsetamine võimaldab märkimisväärselt suurendada tõhusust rongikoosseisude moodustamisel. Samuti tuleb tagada kaubaveo ärialaste andmete kaitse.

3.3.    Digiülemineku rahastamine ning teadusuuringud ja innovatsioon

3.3.1.   Raudtee digiülemineku rahastamine: digitaalse Euroopa programm, Euroopa ühendamise rahastu, InvestEU, riiklikud programmid

ELi ja riiklikest vahenditest tuleks tagada asjakohane toetus raudteesüsteemi kõikidele osadele ning Euroopa tõhusa raudteevõrgustiku väljaehitamisele.

Euroopa ühendamise rahastu peab jätkama tegutsemist pärast 2020. aastat ja selle vahendeid tuleb suurendada. Tuleb rõhutada, et Euroopa ühendamise rahastu peaks keskenduma sellistele digiüleminekuga seotud küsimustele nagu ERTMSi raudteeäärsed ja rongisisesed investeeringud. ERTMSi rakendamine üleeuroopalises transpordivõrgus digitaalseid blokeerimisseadmeid kasutades nõuab rohkem kui 100 miljardit eurot. Sellised investeeringud on võimalikud üksnes sihtotstarbelise algatuse kaudu, mida rahastatakse olulisel määral ELi eelarvest ja millele lisandub liikmesriikide konkreetne toetus ja erakapitali ulatuslikud vahendid (InvestEU). Komitee on seisukohal, et vajalike vahendite koondamiseks tuleb tugevdada komisjoni proaktiivset rolli ning töötada välja reguleeriv raamistik. Euroopa ühendamise rahastu II programmist rahastatakse ka 5G-raudteekoridore, et parandada ühenduvust.

3.3.2.   Shift2Rail ja Shift2Rail2

ELi toetust on samuti vaja innovatsiooni edendamiseks raudteesektoris, eelkõige seoses eduka ühisettevõtte Shift2Rail jätkamisega. Tulevase Euroopa institutsioonilise partnerluse eelarvet tuleks suurendada ja see peaks saama toetuda täiustatud ja lihtsustatud juhtimissüsteemile, milles võetakse rohkem arvesse raudteeveo-ettevõtjate ja nende klientide vajadusi ning mis oleks endiselt võimeline käivitama kogu raudtee innovatsiooni ökosüsteemi kõikides liikmesriikides. Digitaalse innovatsiooni teemaliste teadusuuringute rahastamine peab hõlmama ulatuslikku rahastust uuringutele kaasneva sotsiaalse mõju hindamiseks ning õiglast üleminekut hõlbustavatele meetmetele.

4.   Vajadus tagada sellise ülemineku kaasavus

4.1.    Töötajatele

Digitehnoloogiate kasutuselevõtult raudteekeskkonnas oodatakse tõhususe ja tootlikkuse kasvu, millest võidab sektori konkurentsivõime ning mis nõuab samal ajal kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi raudteesektori töökohtades ja töökorralduses

See üleminek on juba toimumas ning raudtee-ettevõtjad peavad õigeaegselt ja kaasaval viisil ette valmistama ja haldama oma tööjõudu mõjutavaid muutusi, et jääda hinnatud ja atraktiivseks tööandjaks.

Töö olemus ja nõudlus oskuste järele muutuvad tulevikus väga suurel määral. Komitee juhib tähelepanu sellele, et oluline on nende struktuuriliste muutustega toime tulla, soodustades õiglast ja sujuvat üleminekut ning tegeledes oskuste puudujäägiga, jälgides samas asjakohaselt kogu protsessi.

Alahinnata ei tohiks muutuste mõju raudteetöötajate tervisele, kaasa arvatud sellise vaimse koormuse kuhjumine, mis võib põhjustada haigestumisi ja pingeid inimeste eraelus.

Kaasava ülemineku tagamine tähendab muutuste haldamist sotsiaalselt vastutustundlikul viisil, alustades avatud ja läbipaistvast dialoogist töötajate ja nende esindajatega. Selline dialoog peaks aitama toime tulla digiüleminekuga seotud võimalike hirmudega ning tagama personali kaasamise kogu muutuste toimumise perioodil.

Digiülemineku käigus tuleks olla äärmiselt ettevaatlik, et vältida murrangulisi üleminekuid ja sotsiaalseid vastuolusid. On ülimalt oluline, et Euroopa sotsiaalpartnerid – Euroopa Transporditöötajate Ametiühingute Liit (ETF), Euroopa raudtee- ja taristuettevõtjate ühendus (CER) ja Euroopa raudteetaristuettevõtjate assotsiatsioon (EIM) – osaleksid ELi raudteevaldkonna sotsiaaldialoogis, et otsustada ühisprojektide üle, eesmärgiga teha paremini kindlaks ja näha ette automatiseerimise ja digiülemineku mõju, et säilitada sotsiaalselt õiglase ülemineku raames tööhõive kõrge tase ja sotsiaalsed garantiid.

Euroopa ja riikide poliitikakujundajad ja sotsiaalpartnerid peaksid tagama koordineerimise Euroopa sotsiaaldialoogi ja riiklike läbirääkimiste vahel, mille teemaks on Euroopa ühtse raudteesüsteemi digiülemineku protsessiga tööle ja sotsiaalsetele aspektidele kaasnevad tagajärjed.

Riiklikul tasandil peavad raudtee-ettevõtjad koos töötajate esindajatega juba varajases etapis koostama digitaalse tegevuskava ning tagama töötajate esindajatele digitaalsete protsesside ja mõjutavate tegurite teemalised koolitused.

Lisaks on vaja töötajate esindajatega pidada riiklikul tasandil kollektiivläbirääkimisi järgmises küsimustes:

—	õigus konsulteerimisele, osalusele ja kollektiivsele esindatusele enne uue tehnoloogia kasutuselevõttu;

—	alternatiivsete tegevuste/tööhõive, ümberõppe ja kvalifikatsioonide määratlemine ja tingimused;

—	töötervishoid ja tööohutus, õigus olla mittekättesaadav, töötajate andmete kaitse (pideva jälgimise eest);

—	lühemad tööajad ja/või (paindlikud) töömudelid.

Liiklusohutust ning reisijate ja töötajate turvalisust ei ole võimalik tagada üksnes digitaalsete ja automatiseeritud süsteemide abil, vajalik on inimeste kohalolek.

Nende probleemidega toimetuleku võti on keskendumine tööalastele üleminekutele, mida toetatakse elukestva õppe ja investeeringutega töötajate tööalase konkurentsivõimesse, et vältida inimeste töölt vabastamist. Raudteesektori jaoks on kaks olulist probleemi – töötajaskonna vanuselise püramiidi tasakaalustamatus ja raskused tööjõu värbamisel; eeskätt on raske leida noori ja naisi. Selle tulemusena peavad raudteeveo-ettevõtjad hoolitsema eakate töötajate suutlikkuse eest töötada edasi kiires muutumises olevatel töökohtadel, et tagada põhiteadmiste edasiandmine ühelt põlvkonnalt teisele; samuti tuleb laiendada nende värbamisbaasi.

Riiklike ja üleeuroopaliste süsteemide seisukohast lähtuvalt võib tööjõu tasakaalustamatust vähendada või isegi vältida viljaka dialoogi ning haridussektori ja ettevõtjate koostöö tulemusena, mille eesmärk on valmistada tulevast tööjõudu ette, viies töötajad ja koolitajad koolituste ja ümberõppe abil kurssi digioskustega.

Nagu eespool mainitud, on riiklikel haridussüsteemidel, eelkõige kutseharidusel, oluline roll selle tagamisel, et tulevased töötajad oleksid varustatud õigete oskustega. Soovitatakse luua valdkondlikud pädevusnõukogud.

4.2.    Reisijad: eakate inimeste juurdepääs IT-mahukatele teenustele, puuetega inimeste vajadustega arvestamine, maapiirkonnad jne.

4.2.1.

Digiüleminek pakub üha rohkem võimalusi meie transpordisüsteemi keskkonnamõju vähendamiseks ja liikuvuse tõhustamiseks. Kasvav ühenduvus peaks lihtsustama ka liikuvusteenuse võimalusi ja mitmeliigilist transporti. Maapiirkonnad saaksid sellest kasu ainult juhul, kui sinna suunataks vajalikke investeeringuid.

4.2.2.

Kuna raudteetransport on teenus, siis on oluline, et raudteevaldkonna digiülemineku elluviimisel oleksid partneritena kaasatud ka kodanikuühiskond, tarbijaühingud, keskkonnaühingud, puuetega inimeste organisatsioonid, õiglast liikuvust edendavad ja eakamaid inimesi esindavad ühendused.

4.2.3.

„Selleks et kasutada paremini ära 25 % liidu elanikkonnast moodustavate eakate kodanike majanduslikku potentsiaali, ei ole komitee arvates majanduskasvu seisukohast asjakohane pidada neid igapäevaelust kaugenenud kodanike kategooriaks, vaid pigem tuleks tunnistada nende võimet ja ootusi ning kaasata nad digitaalajastu majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalistena“ (3).

5.   Euroopa andmemajanduse kontekst

5.1.

Uute IT-tehnoloogiate väljatöötamine on lihtsustanud transpordiandmete kogumist ja kasutamist. Andmete kasutamise maksimeerimine toob kaasa majanduskasvu, innovatsiooni ja märkimisväärse kasu raudteesektorile, selle klientidele ja Euroopa majandusele, luues ja arendades koostalitlusvõimelisi ja omavahel seotud teenuseid. Raudteesektori ja ühiskonna jaoks selge lisaväärtuse loomiseks on vaja paremini uurida andmete kättesaadavaks tegemise ja andmete jagamise eri aspekte.

5.2.

Esimene samm on tagada andmevormingute koostalitlusvõime, et osalejad saaksid teha koostööd. Lisaks sellele oleks vaja luua selgus eri liiki andmete omandilise kuuluvuse, neile juurdepääsu ja nende kasutamise osas. Tihe koostöö ametiasutuste, tarbijaorganisatsioonide, riigi- ja eraettevõtjate, ametiühingute, taristuettevõtjate ja tarnijate vahel on hädavajalik, et kõrvaldada takistused raudtee ökosüsteemi andmete jagamise teelt.

5.3.

Suurandmete põhjalik analüüs annab seejärel teavet suundumuste ja nõudluse kohta, mis võib aidata transporti ümber kujundada, muutes selle personaalsemaks ja paindlikumaks, ning aidata linnadel suurendada tõhusust. Transpordi digiüleminek ja selle robotiseerimine nõuab andmete piisavat kättesaadavust, neile juurdepääsu ja nende vaba liikumist. Samas tuleb tagada korralik andmekaitse.

5.4.

Komitee palub komisjonil tagada andmetele juurdepääsu valdkonnas aus konkurents ja valikuvõimalused tarbijatele. Praegu valmistab muret suur konkurents, mis tuleneb püüetest saada juurdepääs reisijate andmetele. Probleemid kerkivad esile ka ühistranspordi valdkonnas, kus juurdepääs andmetele (nt rongide sõiduplaanid ja asukoht reaalajas) on väga oluline sujuvalt toimivate mitmeliigiliste transporditeenuste loomiseks.

5.5.

Euroopa Komisjon peaks võtma vastu siduvad eeskirjad, et tagada ausa konkurentsi põhimõtete järgimine ja juurdepääs transpordiandmetele, ilma et diskrimineeritaks sarnaseid teenuseid pakkuvaid avalikke ja eraettevõtteid, järgides samal ajal täiel määral andmekaitse eeskirju. „Mis puudutab andmevahetust ja kulude hüvitamist, siis tuleb avaliku ja erasektori ettevõtete suhtes kohaldada samu tingimusi“ (4) – see kehtib ka digiplatvormide suhtes.

6.   Euroopa raudteesektori tarnetööstus

6.1.

„Transpordi digiteerimine ja robotiseerimine pakub uusi ärivõimalusi nii tootmis- kui ka teenindussektorile, sh VKEdele, ning see võiks olla valdkond, mis annab ELile konkurentsieelise. Seda silmas pidades palub komitee tungivalt edendada ja võimaldada sobivat ärikeskkonda, sh avatust uute ärimudelite suhtes ja Euroopa digitaalsete platvormide arengu hoogustamist (5).“

6.2.

Digitaalseid suundumusi raudteesektoris käsitlevas dokumendis (Digital Trends in the Rail Sector) väljendab Euroopa raudteetööstuse ühendus (UNIFE) oma seiskohta küsimuses, kuidas digimuutused aitavad kaasa Euroopa raudteesektori ja selle tarnetööstuse eesmärkide saavutamisele – nii rongireisijate kogemuste parandamisele kui ka logistika optimeerimisele ja kaubaveo mahu suurendamisele. Selleks määratleti viis peamist valdkonda: 1) suurandmed 2) küberturvalisus 3) tehisintellekt 4) uued liikuvusteenused 5) kaubaveologistika teenuste digiteerimine.

7.   Institutsioonide rollid

7.1.    Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA)

Selleks et arendada ühtset Euroopa raudteepiirkonda ning vältida telemaatiliste seadmete väljatöötamise killustatust, suurendati ameti rolli kõnealuste seadmete valdkonnas. Selleks anti ametile õigus tegutseda telemaatiliste seadmete süsteemihaldurina ning selles rollis ERA hooldab, jälgib ja haldab kõiki asjaomaseid ELi tasandi allsüsteeme käsitlevaid nõudeid.

7.2.    Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA)

Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) on Euroopa küberturvalisuse eksperdikeskus, mis annab panuse võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kõrge taseme saavutamisse ELis.

Ameti eesmärk on anda nõu ja pakkuda lahendusi, see hõlmab üleeuroopalisi küberturvalisuse õppusi, riiklikke küberjulgeoleku strateegiaid, küberturbe intsidentide lahendamise üksuste (CSIRT) vahelist koostööd ja suutlikkuse suurendamist, uuringuid, mis käsitlevad turvalist pilvandmetöötlusele üleminekut, andmekaitse küsimuste käsitlemist, eraelu puutumatust soodustavaid tehnoloogiaid ja eraelu puutumatuse kaitset kujunemisjärgus tehnoloogiate, e-identimise ja usaldusteenuste puhul, küberohtude kindlakstegemist jne. ENISA ja ERA teevad neis küsimustes koostööd.

7.3.    Euroopa raudteevaldkonda reguleeriv asutus

ELi direktiividega on ette nähtud liikmesriikide reguleerivate asutuste kohustuslik loomine, mille eesmärk on konkurentsi järelevalve raudteeturul. Eeskätt rahvusvahelise kaubaveo ja reisijateveo valdkonnas nõuab Euroopa ühtse raudteepiirkonna loomise eesmärk lisaks ka suuremaid üleeuroopalisi jõupingutusi, sealhulgas Euroopa raudteevaldkonda reguleeriva asutuse loomist.

---

(1)  ELT C 353, 18.10.2019, lk 79.

(2)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 86.

(3)  „Majanduskasvu digitaalne sammas: e-eakad, 25 % ELi rahvastikupotentsiaalist“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 28).

(4)  ELT C 353, 18.10.2019, lk 79.

(5)  „Transpordi digiteerimise ja robotiseerimise mõju ELi poliitika kujundamisele“ (ELT C 345, 13.10.2017, lk 52).