Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa sotsiaalõiguste sammas – esialgse rakendamise hindamine ja soovitused edaspidiseks“

(omaalgatuslik arvamus)

(2020/C 14/01)

Raportöör: Bernd SCHLÜTER

Kaasraportöör: Cinzia DEL RIO

Täiskogu otsus	24.1.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 – omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	10.9.2019
Vastuvõtmine täiskogus	25.9.2019
Täiskogu istungjärk nr	546
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	117/44/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Uskudes, et Euroopa Liidu realistlik tulevik saab põhineda ainult kindla majandusliku aluse ühendamisel tugeva sotsiaalse mõõtmega (1), on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee järjekindlalt toetanud ülespoole lähenemist ja tõhusamat sotsiaalpoliitikat nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil (2). Samuti tuleks Euroopa sotsiaalset mudelit rahvusvahelise eeskujuna tugevdada ja ajakohastada. 2017. aastal välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tulemuslik rakendamine kinnitab uuesti ühist pühendumust Euroopa sotsiaalse mudeli elluviimisele uue sotsiaalse kaasatuse strateegia raames.

1.2.

Kui sotsiaalõiguste samba rakendamiseks võetakse ELi ja riigi tasandil meetmeid poliitikaprogrammide ja seadusandlike algatuste kaudu, tuleb tasakaalustatult järgida aluslepingute eesmärke ja põhimõtteid, pädevuste jaotust ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel ning vajaduse korral kaitse taseme säilitamise nõudeid.

1.3.

ELi asjakohaste valdkondade õigusaktide abil tuleks sätestada ühiste üldstandarditega raamistik, milles võetakse arvesse konkreetset riiklikku olukorda ja sotsiaalsüsteeme ning tunnustatakse kodanike kehtivaid ja täitmisele pööratavaid sotsiaalseid õigusi ELi ja riigi tasandil. Sotsiaalõiguste samba eesmärke tuleks austada kõigis ELi poliitikavaldkondades, kasutades horisontaalset sätet (3).

1.4.

Sotsiaalõiguste sammast rakendatakse praegu seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete, spetsiaalsete rahaliste vahendite ning Euroopa poolaasta protsessis tehtavate muudatuste kaudu, mille eesmärk peaks olema innustada ülespoole suunatud lähenemist, kehtestades sotsiaalsed miinimumstandardid, et luua ühtsed võrdsed võimalused.

1.5.

Oluline on kehtestada ja kasutusele võtta tõhusate ja usaldusväärsete sotsiaalhoolekandesüsteemide (4) ja üldist huvi pakkuvate põhiteenuste miinimumstandardid, mida sõltumatud hindajad peaksid korrapäraselt hindama.

1.6.

Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid tegema ettepanekuid mehhanismide kohta, mis aitavad sotsiaalõiguste samba rakendamisse nõuetekohaselt ja kõigil vajalikel tasanditel kaasata kõiki sotsiaalvaldkonna esinduslikke sidusrühmi, sealhulgas sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone (5). Erilist tähelepanu tuleks pöörata kollektiivläbirääkimiste eri funktsioonide tähtsusele riigi tasandil ja nende tugevdamisele, sest kollektiivläbirääkimised võivad eelneda või olla alternatiiv õigusaktidele konkreetsetes tööturu valdkondades.

1.7.

1.8.

Euroopa poolaasta ja riiklikud reformikavad – mis kehtivad võrdselt ka euroalasse mittekuuluvatele riikidele – ja sotsiaalnäitajate tulemustabel on samba rakendamise ja järelevalve peamised vahendid (7).

1.9.

Uue Euroopa poolaasta protsessiga tuleks sotsiaalse tasakaalustamatuse jälgimise raames saavutada sotsiaalsed eesmärgid ning võtta kasutusele uued, mõõdetavad näitajad koos sotsiaalvaldkonna konkreetsete riigipõhiste soovitustega.

1.10.

Tuleks edendada sotsiaalõiguste samba rakendamise regulaarset jälgimist koos kohustusega konsulteerida sotsiaalsete sidusrühmadega. Komitee teeb ettepaneku luua ELi sotsiaalpoliitika foorum, mis oleks seotud poolaasta protsessiga.

1.11.

Komitee on juba nõudnud selget ja kooskõlastatud tegevuskava, milles sätestatakse samba rakendamise prioriteedid ning kehtivate sotsiaalsete õiguste ja normide jõustamine. Esmajärjekorras tuleb käsitleda eelkõige haavatavate rühmade vajadusi ja õigusi, võimaluste, sissetulekute ja jõukuse erinevusi liikmesriikides ja nende vahel, kaasatuspoliitikat ning asjakohaseid tingimusi avalike ja mittetulunduslike teenuste ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks.

1.12.

Käesolevas arvamuses esitatakse üldised suunised, hinnatakse üldiselt esimesi samme ja esitatakse soovitused peamiste vahendite kohta. Arvamuses antakse ajakohastatud ülevaade ELi tasandil tehtud edusammudest meetmete vastuvõtmisel ja vahendite kättesaadavaks tegemisel ning esitatakse ettepanekud edasisteks sammudeks. Meetmed ja vahendid on jagatud sotsiaalõiguste samba kolme põhivaldkonda: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus.

2. Rakendamise kontekst ja suunised

2.1.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas kuulutati pidulikult välja 2017. aasta novembris Göteborgis toimunud õiglaste töökohtade ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel. Sotsiaalõiguste sammas tugineb ELi aluslepingute üldpõhimõtetele. Nendes lepingutes on sätestatud kodanike põhiõigused, mille jõustamine on kõigi osalejate vastutus. ELi toimimise lepingu artiklites 9 ja 151 on sätestatud Euroopa sotsiaalse mudeli eesmärgid, mida tuleb kohandada tööelus ja meie ühiskonnas toimunud muutustele uue sotsiaalse kaasatuse strateegia raames.

2.2.

EL ja liikmesriigid on järk-järgult kehtestanud ja parandanud poliitikat, mille eesmärk on tagada oma kodanikele paremad töö- ja elutingimused Euroopa sotsiaalse mudeliga, mis on ELi majanduse konkurentsivõime vahendiks, tunnistades samas, et selle rakendamine ja ajakohastamine on jätkuvalt ELi eesmärk. ELi liikmesriikides ja nende vahel ning sotsiaalsete rühmade ning sotsiaalkindlustussüsteemide vahel on suured erinevused. Paljudes riikides on probleeme, mõne ELi riigi sotsiaalsüsteemid on kaasavamad, samas kui teised ei täida põhivajadusi. Sotsiaalõiguste sammas peaks suunama liikmesriike ja ELi tasandit pakkuma nüüdisaegseid lahendusi Euroopa kodanike praegustele probleemidele ning tagama jätkusuutlikele ettevõtjatele ülemaailmses konkurentsis võrdsed võimalused. Sotsiaalõiguste sammas on poliitiline kohustus ning peaks kaasama ELi institutsioonid, liikmesriigid, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kõik teised asjaomased sidusrühmad nende vastavates pädevustes vastastikuse austuse vaimus ja kõigi kodanike otsese kasu nimel.

2.3.

Rahvusvahelisel Töökonverentsil vastu võetud hiljutises ILO sajanda aastapäeva deklaratsioonis töö tuleviku kohta määratletakse mõned olulised tegevussuunad ning sätestatakse tööõigust uuendavad ja tõrjutust ennetavad meetmed, samuti nähakse ette investeerimine inimeste suutlikkusse, tööasutustesse ning inimväärsetesse ja jätkusuutlikesse töökohtadesse, mis kujundaks parima keskkonna ettevõtete õitsenguks ning inimeste töö- ja elutingimuste parandamiseks, võttes arvesse liikmesriikides valitsevat olukorda ning sotsiaalpartnerite konkreetset rolli.

2.4.

ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 on esitatud 17 kestliku arengu eesmärki, mille EL kavatseb täita 2030. aastaks, ning sellele aitab kaasa sotsiaalõiguste samba rakendamine.

2.4.1.

Komitee on veendunud, et Euroopa realistlik tulevik saab tugineda üksnes kindla majandusliku aluse ja tugeva sotsiaalse mõõtme ühendusele. Komitee on veendunud, et Euroopa Liidul on vaja uuendatud konsensust jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu strateegia osas, et viia täide oma lubadus teha tööd tasakaalustatud majanduskasvu ja sotsiaalse arengu nimel, mille tulemusel suureneks kodanike heaolu (8).

2.4.2.

9. mai 2019. aasta Sibiu deklaratsioonis (9) kohustusid ELi liikmesriigid tagama tulemusi seal, kus see on kõige olulisem, ja jätkama suurelt tegutsemist suurtes küsimustes ning austama alati õigluse põhimõtet.

2.5.

ELi tasandil rakendatakse sotsiaalõiguste sammast seni

a)	seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmetega, kus põhirõhk on olemasoleva ja vajaduse korral ajakohastatava sotsiaalõigustiku jõustamisel ja uurimisel;

b)	spetsiaalsete rahaliste vahendite kaudu;

c)	poolaasta protsessi tehtud mõne esialgse muudatuse kaudu.

2.6. ELi ja riigi tasandi seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud meetmed

2.6.1.

Vaja on avatud, dünaamilisi ja liikuvaid tööturge, et toetada uusi ja mitmekesisemaid karjäärivõimalusi ning sujuvat üleminekut töökohtade, sektorite ja tööhõivestaatuste vahel. Vaja on meetmeid tööturu nõudlusele mittevastavuse kõrvaldamiseks. Haridus- ja koolitussüsteemid peavad olema paremini kohandatud tööturu vajadustele. Reformid peaksid hõlmama positiivseid meetmeid tööjõu aktiivsena vananemise edendamiseks, pensionisüsteemide jätkusuutlikuks ja asjakohaseks muutmiseks ning rändajate integreerimiseks tööturule.

2.6.2.

Sotsiaalõiguste samba rakendamiseks kasutavad EL ja selle liikmesriigid kõiki poliitilisi vahendeid, mida nad peavad oma ühiste eesmärkide saavutamisel vajalikuks, sh tegevuspoliitilised programmid ja seadusandlikud meetmed. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte ning aluslepingute siduvate väärtuste, eesmärkide ja põhimõtetega määratakse kindlaks, millisel tasandil tuleks selliseid meetmeid võtta, seades esikohale tasandi, mis pakub asjaomastele sidusrühmadele parimat lisaväärtust ning aitab kaasa sotsiaalõiguste samba tulemuslikule rakendamisele. Järgida tuleks pädevuste jaotust ja vajaduse korral kaitse taseme säilitamise nõudeid.

2.6.3.

Osalusdemokraatia ja parema reguleerimise huvides konsulteerivad EL ja liikmesriigid artiklite 153–155 alusel eelnevalt sotsiaalpartneritega. Olenemata sellest, kas sellise konsulteerimise käigus näitavad sotsiaalpartnerid üles kavatsust tegutseda sotsiaaldialoogi raames autonoomselt, hoiduvad EL ja liikmesriigid asjaomasesse poliitikavaldkonda sekkumast, kui sotsiaalpartnerid suudavad saavutada asjaomase meetme tulemused ja eesmärgid.

2.6.4.

Sotsiaalõiguste samba rakendamisel tuleb arvesse võtta teiste sotsiaalsete sidusrühmade, nagu riiklike sotsiaalteenuste, mittetulunduslike sotsiaalteenuste ja eluaseme pakkujate ühenduste, riiklike kindlustusandjate, sotsiaalsete ettevõtete, hoolekande- ja noorteorganisatsioonide, sotsiaalteenuste tarbijate ja haavatavate rühmade esindajate pädevust ja osalust.

2.6.5.

Liikmesriigid, ELi institutsioonid, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid jälgima sotsiaalõiguste samba rakendamist ja praeguste meetmete tõhusust. ELi institutsioonid peaksid toetama sotsiaalõiguste samba rakendamisel liikmesriike ja sotsiaalseid sidusrühmi liikmesriigi tasandil.

2.6.6.

ELi asjakohaste valdkondade õigusaktide abil tuleks sätestada selgete üld- ja ühiste standarditega raamistik, milles võetakse arvesse konkreetset riiklikku olukorda ning mis on kohandatav sotsiaalsüsteemide mitmekesisuse ja sidusrühmade rolliga, tunnustades kodanike kehtivaid ja täitmisele pööratavaid sotsiaalseid õigusi ELi ja riigi tasandil, ning õigusaktid peaksid hõlmama Euroopa lisaväärtust (10). Sotsiaalõiguste samba eesmärke tuleks järgida kõigis ELi poliitikavaldkondades, muu hulgas kasutades horisontaalset sätet (ELi toimimise lepingu artikkel 9).

2.6.7.

Sotsiaalõiguste samba rakendamise eesmärk on tekitada ülespoole suunatud lähenemist, parandada Euroopa töötajate ja kodanike sotsiaal- ja tööturutingimusi, edendada ja luua tõhusaid ja usaldusväärseid sotsiaalkaitsesüsteeme (11) ning ajakohaseid, teaduspõhiseid ja kvaliteedihindamise läbinud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, eriti avalikke ja mittetulunduslikke teenuseid, sätestada sotsiaalse dumpingu vastased miinimumstandardid, ning luua samal ajal võrdsed võimalused toimivale majandusele, tööhõivele ja jätkusuutlikele ettevõtjatele, tugevdades samas kodanike usaldust ELi vastu. Sotsiaalpoliitika strateegiad peaksid hõlmama VKEde huve ja tagama neile õiglased turutingimused. Oluline on kehtestada ja heaks kiita üldist huvi pakkuvate põhiteenuste, nt eluaseme, vee ja sotsiaalteenuste põhistandardid, mida peaksid korrapäraselt hindama muu hulgas sõltumatud hindajad (teadusasutused, akadeemiad jne), keda saab rahaliselt toetada ja kelle aruanded avalikustatakse. Prioriteedina tuleb käsitleda kodanike ja haavatavate rühmade põhivajadusi ning võimaluste, sissetulekute ja jõukuse ohtlikke erinevusi liikmesriikides ja nende vahel.

2.6.8.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata kollektiivläbirääkimiste erinevale rollile riigi tasandil ja kollektiivlepingutele, mis võivad eelneda või pakkuda alternatiivi õigusaktidele, reguleerides konkreetseid tööturu valdkondi ja töösuhteid. Seega saavad sotsiaalpartnerid rakendamisprotsessis osaleda, tõendades, et suudavad saavutada sama õigusliku tagajärje. Mõnes liikmesriigis ei ole kollektiivläbirääkimiste protsessid struktureeritud ja kollektiivläbirääkimiste osakaal on väga väike, mistõttu on sotsiaalõiguste sambas sätestatud sotsiaalsete õiguste andmisel jätkuvalt erinevusi. Sellistel juhtudel peaks sekkuma seadus.

2.6.9.

Kollektiivläbirääkimiste tõhustamist soodustab neljapoolne avaldus sotsiaaldialoogi uue alguse kohta. Sotsiaalpartnerite ühine pühendumine Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele kajastub Euroopa sotsiaalpartnerite 2019.–2021. aasta ühises tööprogrammis, mida rakendatakse ka liikmesriikide tasandil, andes panuse riiklikku reformiprotsessi. 2019.–2021. aasta tööprogrammis esitatakse konkreetsed ettepanekud sotsiaalõiguste samba rakendamisega seotud teemadel, nagu läbirääkimised digiüleminekut käsitleva sõltumatu raamkokkuleppe üle, sealhulgas kättesaadav olemise ja mitteolemise võimalused ja viisid, samuti tööturgude ja sotsiaalsüsteemide parandamine ja oskuste arendamine (12).

2.6.10.

Kodanikuühiskonna rolli tuleb rohkem tunnustada ja tugevdada. Kodanikuühiskonna dialoogi tuleb tugevdada tagamaks, et inimesed, sh noored (13) ja haavatavas olukorras olijad või diskrimineerimise all kannatajad, tunneksid, et neil on võimalik osaleda poliitikakujundamise protsessi kavandamises, rakendamises ja läbivaatamises (14). Komitee käivitas ELi valitud liikmesriikides riiklikud arutelud selle üle, kuidas saavutada kodanikuühiskonna parem kaasamine Euroopa poolaastasse (15).

2.6.11.

Komisjon on võtnud praktilisi meetmeid, et rakendada sotsiaalõiguste sammast ELi tasandil, ja avaldas hiljuti ajakohastatud teabelehe, mis sisaldab seni vastu võetud seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke algatusi (16). Komitee on juba nõudnud selge ja kooskõlastatud tegevuskava (17) koostamist, milles sätestatakse samba rakendamise prioriteedid.

2.6.12.

Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise meetmed peaksid tuginema liikmesriikide ja ELi tasandi sotsiaal- ja tervishoiupoliitika praeguse õigusliku ja praktilise olukorra teaduslikule analüüsile ning kaasama sotsiaalseid sidusrühmi. Komitee teeb ettepaneku luua ELi sotsiaalpoliitika foorum: EL vajab alalist foorumit suhtlemise, parimate tavade, hindamise, ekspertide seminaride, sotsiaalsete programmide, ELi ja liikmesriikide eeskirjade täitmise ning liikmesriikide ja ELi poliitika reformiprojektide jaoks. Et kehtivate sotsiaalsete õiguste parem jõustamine valmistab jätkuvalt muret, peavad komisjon ja liikmesriigid parandama ELi eeskirjade täitmist. Uus foorum peaks olema tihedalt seotud komitee ja Euroopa poolaasta protsessiga.

2.6.13.

Muud kui seadusandlikud meetmed võivad tõhusalt täiendada sotsiaalõiguste samba rakendamist. Nende hulka kuuluvad pehme õiguse allikad, nagu hästi toimivate süsteemide vastastikune tunnustamine, ühised stiimulid, avatud koordineerimismeetod, vastastikune õpe, vastastikused hindamised, liikmesriikide kaasamine meedias ja teatavaid käitumismustreid vähendavad programmid (18). Komitee tervitab algatusi, mille eesmärk on mobiliseerida kodanikuühiskonda ja sidusrühmi ning mida võiks rahaliselt toetada, näiteks sotsiaalset sammast toetav rühm „Stand Up for the Social Pillar“ (19).

2.7. Finantspoliitika ning ELi vahendite sidus ja sihipärane kasutamine

2.7.1.

Kohaseks rakendamiseks vajab sotsiaalõiguste sammas eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ja investeeringuid nii ELi kui ka riikide tasandil; see tuleks terviklikult ja sidusalt hõlmata majandus-, finants- ja eelarvepoliitikasse ning tulevasse ELi strateegiasse. Siinkohal on tähtis eesmärk suurendada tootlikkust ja vähendada sissetulekute erinevust hariduse, võimestamise ja sotsiaalse kaasamise abil (20). Sotsiaalõiguste samba rakendamine peaks olema üks juhtivatest põhimõtetest ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku määratlemisel. See eeldab vahendite sidusat kasutamist ja sotsiaalõiguste samba muutmist rakenduskavu suunavaks kompassiks ja vahendiks, mis määrab struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Sotsiaalfond+-i (ESF+) ja InvestEU fondi ning kõigi muude asjakohaste ELi eelarve rubriikide mõju. ELi vahenditele juurdepääsu kriteeriumides tuleks konstruktiivselt ja asjakohaselt viidata sotsiaalõiguste sambasse kuuluvatele õigustele ja põhimõtetele, võttes seejuures arvesse riiklikku olukorda ning kõigi sotsiaalpartnerite panust. ELi vahendid ei tohiks asendada ajakohaste, kvaliteetsete ja juurdepääsetavate sotsiaalkindlustussüsteemide riiklikku rahastamist liikmesriikide endi poolt.

2.7.2.

2.8. Euroopa poolaasta

2.8.1.

Sotsiaalõiguste sammas mõjutab Euroopa majanduse juhtimist. Seda on juba arvesse võetud Euroopa poolaasta põhidokumentides ja käsitletud 2018. aasta riigipõhistes soovitustes. Euroopa poolaastas osutusid tähtsaks 2019. aasta ühine tööhõivearuanne (25) ja iga-aastane majanduskasvu analüüs.

2.8.2.

Komitee peab Euroopa poolaastat ja riiklikke reformikavasid – mis kehtivad võrdselt ka euroalasse mittekuuluvatele riikidele – samba rakendamise ja järelevalve peamisteks vahenditeks (26). Edu saavutamiseks võib vaja minna võrdlusraamistikku, võrdlusaluseid ja poliitikaalaste kogemuste koordineeritud vahetust, et toetada liikmesriikide, ELi institutsioonide ja sotsiaalpartnerite pingutusi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika toimimise parandamiseks.

Sotsiaalnäitajate tulemustabelis tuleks regulaarselt jälgida sotsiaalõiguste samba rakendamise edusamme nii ühises tööhõivearuandes kui ka riigiaruannetes. See peaks olema lõimitud juba liikmesriikides väljatöötatud olemasoleva tööhõive olukorra jälgimise vahendi ja sotsiaalkaitse olukorra jälgimise vahendiga. Seda saaks täiustada, sest võrdlusaluste meetod (mis põhineb kaugusel ELi keskmistest näitajatest) võib näidata liikmesriikide sotsiaalvaldkonna tulemusi liiga optimistlikena. Tulemustabeli 14 näitajat ja allnäitajat (kokku 35) tuleks järjepidevalt läbi vaadata koostöös sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kohandada neid poliitiliste eesmärkide ja muutuva sotsiaal-majandusliku olukorraga Euroopas.

2.8.3.

Uues Euroopa poolaastas tuleks sotsiaalsed eesmärgid saavutada sotsiaalse tasakaalustamatuse jälgimise raamistikus, et seada tasakaalu praegu valitsevad eelarvepoliitilised ja makromajanduslikud nõuded. Sotsiaalnäitajate tulemustabeli abil tuleks jälgida ja edendada kõiki sambas hõlmatud õiguseid ja põhimõtteid ning kasutusele tuleks võtta uued, parandatud ja mõõdetavad näitajad. Sellised näitajad võiksid hõlmata lisaks statistikale tegelikku juurdepääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele, täitmisele pööratavaid sotsiaalseid õigusi, rändajate sotsiaalset ja tööalast integratsiooni, kollektiivläbirääkimiste osakaalu, sotsiaalsete sidusrühmade osalemist poolaasta protsessis ning juurdepääsu praktikakohtadele ja kvaliteetsele kõrgharidusele. Komisjon peaks jälgima riiklike reformikavade elluviimist tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, edendades niiviisi riigipõhiseid sotsiaalseid soovitusi. Soovituste arv ja struktuur peaks olema asjakohane ja jälgima tegevuskavas esitatud prioriteetide osas tehtud edusamme.

2.8.4.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu sätetega tuleks tugevdada sotsiaalpartnerite kaasamist, mis võimaldaks riiklike tavade kohaselt konsulteerida sotsiaalpartneritega majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kavandamise ja elluviimise üle. Sotsiaalpartnerite õigeaegne ja sisukas kaasamine on oluline poliitikas osalemise parandamiseks, hõlbustades seeläbi poliitikameetmete edukat rakendamist viisil, mis tasakaalustaks töötajate ja tööandjate huve. Sotsiaalpartnerite koostöö võib olla edukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majandus-, tööhõive- ja sotsiaalse kaasatuse poliitikat edasiviiv jõud (27). Sotsiaalpartneritega konsulteerimine peaks olema kohustuslik (28).

2.8.5.

Sotsiaalõiguste sammast Euroopa poolaasta kaudu rakendava poliitika kavandamisel on osutunud tõhusaks ka kodanikuühiskonna organisatsioonide, teenuseosutajate liitude ja riiklike kindlustusandjate osalemine.

2.8.6.

Arvestades Euroopa poolaasta kasvavat tähtsust ELi eelarve kulutuste suunamisel, ei tohiks see piirata ELi eelarve kavandamisel ja kulutamisel praegu või tulevikus läbipaistvust, avatust ja vastutust tagavate nõuete kohaldamist.

2.8.7.

Hästi kavandatud võrdlusalused võivad toimida suunanäitajana selliste vajalike riiklike reformide elluviimisel, mille eesmärk on suurendada tööturgude ja sotsiaalsüsteemide tulemuslikkust. Käsitletavad küsimused tuleb seada selgelt tähtsuse järjekorda, keskendudes teemadele, millel on positiivne mõju konkurentsivõimele ja tööhõivele, ning sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkusele, tõhususele, kaasatusele ja tulemuslikkusele. See peaks olema nõukogu, komisjoni, liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite ühine ettevõtmine. Samamoodi peaksid riikide valitsused kaasama sotsiaalpartnerid täiel määral samba põhimõtete ja õiguste elluviimisse.

3. Rakendamise seis ja ettepanekud edasise tegevuse kohta

3.1.

Rakendamise konteksti ja suuniste põhjal ning seoses punktidega 2.6.1, 2.6.2 ja 2.6.3, milles käsitletakse pädevuse jaotust ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel ning kõikide sidusrühmade kaasamist, esitatakse käesolevas peatükis mõned prioriteedid, millega lähikuudel tuleks tegeleda. See ei hõlma siiski kõiki samba rakendamiseks vajalikke meetmeid.

3.2. Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule

3.2.1.

2019. aastal võeti vastu direktiiv töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta ja see peaks andma konkreetset kasu peredele, eelkõige naistele ja lastele, kehtestades lapsevanemate ja hooldajate kaitseks miinimumnõuded. Riiklikel sotsiaalpartneritel on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 kohaselt tähtis roll selle kiire ülevõtmise tagamisel kollektiivlepingute abil, kohandades ELi õigust tegelikele riiklikele vajadustele, järgides samal ajal direktiivi standarditele juba vastavaid lepinguid või õigusakte.

3.2.2.

Töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva direktiivi rakendamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu elujõulistele ja õiglastele lahendustele, millega on võimalik tagada lapsehoolduspuhkust kasutavatele töötajatele piisav hüvitis ja paindlikud töötingimused, lisaks võiks võimaluse korral vaadata läbi Barcelona eesmärgid. Perede toetamiseks tuleks kaaluda taskukohaseid lapsehoiuteenuseid ja muid hooldusteenuseid.

3.2.3.

Komitee on nõudnud integreeritud soolise võrdõiguslikkuse strateegiat (29). Seoses ELi ministrite ühisavaldusega soolise võrdõiguslikkuse kohta (30) nõuab komitee soolise palgalõhe kaotamist (31). Eelkõige tuleb tegeleda VKEde vajadustega, et vältida ülemäärast halduskoormust.

3.2.4.

Jätkuvalt on hädavajalik tunnistada, et tuleb käsitleda palgalõhe mõju naiste pensionidele tulevikus, pensionilõhe ja nende suuremat vaesusriski.

3.2.5.

Komitee rõhutab veel kord, et osalemine tööturul ja töö kvaliteet võivad paraneda, kui suurendatakse investeeringuid aktiivsesse tööturupoliitikasse ja sätestatakse avalike tööturuasutuste tõhusa toimimise ühtsed standardid (32). See kehtib ka mittetulunduslike tööturuasutuste puhul, et vähendada üleminekuks kuluvat aega, tagada omandatud oskuste kasutamine, toetada arvukamaid ja mitmekesisemaid karjäärivõimalusi ning liikuda stabiilsete töölepingute kasutuselevõtu suunas (33). Hädasti on vaja sihipäraseid meetmeid ka pikaajalise töötuse vähendamiseks, rändajate integreerimiseks tööturule ning tööturul osalemist pelgavate inimeste taasintegreerimiseks, mis võib hõlmata töötajate õigust saada abi töö otsimisel ning väljaõppe ja ümberõppe läbimisel.

3.2.6.

EL peaks tegutsema selle nimel, et tagada kõigi elanike õigus elukestvale õppele (34). Riiklikke haridus-, koolitus- ja praktikasüsteeme tuleks edasi arendada, keskendudes STEM-valdkondadele (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) ning duaalsete süsteemide arendamisele, mis võimaldab vastata paremini tööturu vajadustele.

3.3. Õiglased töötingimused

3.3.1.

Lühiajalise keskse teemana tuleks jälgida võrdse kohtlemise põhimõtet kinnitava töötajate lähetamist käsitleva läbivaadatud direktiivi ning läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi käsitleva ja kõigi töösuhete miinimumõigused sätestava direktiivi rakendamist. Lisaks tuleks asutada Euroopa Tööjõuamet, mille eesmärk on parandada ELi õigustiku jõustamist ja tööinspektsiooni tõhusust.

3.3.2.

Komitee soovitab suurendada töötajate osalust ettevõtetes, eelkõige eesmärgiga suurendada tootlikkust ja juhtida uue tehnoloogia kasutuselevõttu ning kasutada ära sellise osaluse mõju töökorraldusele ja töötajate oskustele. Sellega seoses ootab komitee huviga, millistele tulemustele jõutakse Euroopa sotsiaalpartnerite läbirääkimistel digiüleminekut käsitleva raamkokkuleppe üle.

3.3.3.

Komitee toetab sotsiaaldialoogi raamistikus piisavate „õiglase ülemineku“ meetmete väljatöötamist asjakohasel riiklikul ja Euroopa tasandil, võtmaks kasutusele meetmed, et hallata, muuta ja pakkuda töökohtade ümberkorraldamise või (tehnoloogia, demograafia, globaliseerumise, kliimamuutuste või ringmajandusega seotud) üleminekust tulenevate kollektiivsete koondamiste puhul kehtivat miinimumkaitset, mis hõlmab õigust osaleda kollektiivläbirääkimistel, et prognoosida muudatusi ja toetada mõjutatud töötajaid (kollektiivseid koondamisi käsitleva direktiivi edasiarendus (35)). Lisaks ootab komitee huviga, et kaasseadusandjad kiidaksid heaks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi.

3.3.4.

Töötajate osalemine äriühingu üldjuhtimises, mis on osa nende õigusest olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud, tuleks viia vastavusse muud kui finantsteavet puudutava uue õigusraamistikuga, (36) sealhulgas eesmärgiga käsitleda ettevõtete vastavusnõuetes ette nähtud hoolsuskohustust.

3.3.5.

Komitee arvates on kasulik sätestada võrdlusalused, mis aitavad hinnata, kas madalatest palkadest piisab palgavaesuse ärahoidmiseks. Selleks tuleks muu hulgas edendada heade tavade analüüsimist ja vahetamist olemasolevate vastastikuse õppe protsesside kaudu ning viia sisse ühtsed standardid läbipaistvate ja prognoositavate miinimumpalkade kehtestamise kohta, kui neid on ja kui sotsiaalpartnerid neid soovivad.

3.3.6.

Võttes ühtlasi arvesse ILO sajanda aastapäeva deklaratsioonis tervishoiule ja ohutusele omistatud tähtsust, soovitab komitee võtta meetmed, millega tagada töötajatele parim tehnoloogia, et parandada töötervishoidu ja -ohutust ning ennetada õnnetusi, võttes nõuetekohaselt arvesse võimalikku mõju eraelu puutumatusele ja tulemuste kontrollile.

3.3.7.

Kõigil liikmesriikidel peaks olema ühesugune võimalus tugineda tõhusatele kollektiivläbirääkimiste süsteemidele. Vajaduse korral tuleks välja töötada õigus- ja tegevusraamistikud või neid täiustada, et korraldada vabu, sõltumatuid ja tõhusaid kollektiivläbirääkimisi. Õigus- ja tegevusraamistikke tuleks toetada sotsiaalpartnerite suutlikkust suurendavate sobilike vahenditega ESF+-i kaudu ning edendada sotsiaalset dialoogi ja sotsiaalpartnerite osalemist, eriti Euroopa poolaastas.

3.4. Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus

3.4.1.

Sotsiaalõiguste sambas sätestatakse meetmed iga ELi elaniku sotsiaalkaitse tagamiseks. ELi ja liikmesriikide sotsiaalpoliitika aitab täiendada Euroopa sotsiaalset mudelit, mida tuleb Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide alusel ajakohastada. Üleilmastumise, digiülemineku, kliimamuutuste ja töötajate liikuvuse mõjust tulenevate uute probleemide leevendamiseks tuleb tagada tasakaal töötajate ja sotsiaalsete ettevõtete isikliku vastutuse ja solidaarsusvajaduste vahel.

3.4.2.

Iseäranis tähtsad on põhimõtted ja õigused, mis on seotud samba III peatükis käsitletud haavatavate rühmade, nagu ebasoodsatest oludest pärit laste ja noorte ning piisavate elatusvahenditeta inimeste põhivajaduste ja võrdsete võimalustega. Puuetega inimestele mõeldud tõhus tegevuskava on komitee kindel eesmärk (37). Põhiõigusi ja peamisi põhimõtteid ei järgita kõigis liikmesriikides. Mitte kõikjal ELis ei ole tagatud piisav miinimumsissetulek (14) koos tööhõive aktiivse toetamisega (4), piisav sissetulek vanas eas (15), juurdepääs haridusele ja koolitusele (1), eluase ja abi kodututele (19) ega usaldusväärsed ja tõhusad toetused ja teenused.

3.4.3.

Uues tehnoloogias ja digiüleminekus kätketud innovatsioonipotentsiaali tuleks ära kasutada avalike teenuste ja sotsiaalmajanduse jaoks, austades samal ajal kodanike õigusi (38). Samas tuleks käsitleda sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme, mida võivad põhjustada digitaalsed äriplatvormid, (39) ning tasakaalustamata konkurentsi, et taastada õiglased tingimused VKEde jaoks, saavutada kohalik heaolu, samuti ebasoodsas olukorras olevate piirkondade sotsiaalne kaasamine.

3.4.4.

Mõnes liikmesriigis ei anta solidaarseid toetusi ega teenuseid kõigile ja neid ei saa nõuda kohtu kaudu. Heade tavade ja arengu kõrval viidatakse riigiaruannetes kehvasti koordineeritud ja integreeritud sotsiaalpoliitikale, puudulikele süsteemidele, suurele vaesusriskile, aktiivse kaasamise puudumisele, suurtele piirkondlikele erinevustele ning vähesele investeerimisele tervishoiu- ja muudesse üldhuviteenustesse ning nende teenuste kehvale kättesaadavusele. Probleemi lahendamiseks tuleks ametiasutustele ja tunnustatud mittetulunduslike teenuste osutajatele luua asjakohased tingimused, et tagada kvaliteetsete avalike teenuste osutamine.

3.4.5.

Komitee pooldab nõukogu soovitust töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitsele juurdepääsu kohta, sest selles käsitletakse lünki sotsiaalkaitse kättesaadavuses, mis puudutavad mittestandardsete töölepingutega ja eri vormides FIEna töötavaid isikuid. Seda soovitust tuleks täiendada lisameetmetega rakendamise kohta, näiteks hindamine, mille aluseks oleks soovituses kokkulepitud järelevalveraamistik ning liikmesriikide esitatud tegevuskavad, samuti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide soovitused.

3.4.6.

Ühtlasi on pakiliselt vaja suurendada liikmesriikide suutlikkust kasutada sotsiaalsiirdeid, et täita elanike põhivajadused sünnist kõrge eani. See hõlmab järgmist:

—	võtta vastu Euroopa raamdirektiiv miinimumsissetuleku kohta, et vähendada vaesust ja edendada kaasavat tööturgu (40);

—	kaaluda võimalust sätestada ELi liikmesriikides ühtsed töötuskindlustuse miinimumstandardid (41);

—	tagada puuetega inimestele juurdepääs sotsiaal- ja poliitilistele funktsioonidele;

—	vaadata üle vananemise maksumuse mõiste ja asendada see väärika vananemise mõistega, mille puhul on majanduse juhtimise keskmes pensionide piisavus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus, jätmata tähelepanu alt välja pensionisüsteemide jätkusuutlikkust;

—	luua sotsiaaleluaseme ja eluaseme kättesaadavuse eriprogrammid, millega toetatakse eelkõige väikese sissetulekuga leibkondi;

—	investeerida lastehoiuasutustesse, mis on laste ja ebasoodsatest oludest pärit noorte otsestes huvides; komitee tunneb heameelt komisjoni ja Euroopa Parlamendi ettepaneku üle luua lastegarantii;

—	tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning laiendada noortegarantiid.

3.4.7.

Komitee palub ELi kaasseadusandjatel jätkata läbirääkimisi sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitleva määruse (EÜ) nr 883/2004 läbivaatamise üle ja palub liikmesriikidel kiirendada Euroopa ligipääsetavuse akti rakendamist.

3.4.8.

Sihipäraste meetmete ja erifondidega tuleks edendada sotsiaalteenuste, sotsiaalsete ettevõtete ja mittetulundusühenduste tegevust.

3.5. Valdkonnaülesed meetmed

3.5.1.

Euroopa sotsiaalõiguste samba abil peaks ümber kujundama parema õigusloome omadused ja nõuded ELi ja riigi tasandil, et kõik kriteeriumid, sealhulgas kulude-tulude analüüs, kajastaksid täielikult reguleeritavate valdkondade majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju, võttes samuti arvesse mõju VKEdele.

3.5.2.

Kohalikele omavalitsustele, sotsiaalpartneritele ja teistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleks teha kättesaadavaks erivahendid, sealhulgas konkreetsed eelarveread, et soodustada ja toetada meetmeid, mida nad peavad võtma sotsiaalõiguste samba rakendamiseks (konverentsid, uuringud, koolitus, teave, ekspertide vahetused jms).

Brüssel, 25. september 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) ELT C 81, 2.3.2018, lk 145, punktid 1.2 ja 2.2.

(2) Nt arvamused ELT C 13, 15.1.2016, lk 40, ELT C 81, 2.3.2018, lk 145 ja ELT C 440, 6.12.2018, lk 135.

(3) ELi toimimise lepingu artikkel 9.

(4) ELT C 13, 15.1.2016, lk 40.

(5) Nagu on loetletud punktis 2.6.3.

(6) ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punktid 1.5 ja 1.6.

(7) ELT C 125, 21.4.2017, lk 10, punkt 6.3.1.

(8) ELT C 81, 2.3.2018, lk 145, punkt 2.2.

(9) https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/05/09/the-sibiu-declaration/

(10) ELT C 440, 6.12.2018, lk 28, punkt 3.3.

(11) ELT C 13, 15.1.2016, lk 40.

(12) Euroopa sotsiaaldialoog, 2019.–2021. aasta tööprogramm.

(13) Mitmes riiklikus arutelus, nt Sloveenias, tõstatati noorte dialoogi kaasamise vajadus.

(14) ELT C 125, 21.4.2017, lk 10.

(15) ELT C 125, 21.4.2017, lk 10.

(16) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/european_pillar_one_year_on.pdf

(17) ELT C 81, 2.3.2018, lk 145, punkt 1.3.

(18) Sellega viidatakse parema õigusloome vahendite hulka kuuluvatele siduvaid õigusakte täiendavatele meetmetele või nende alternatiividele.

(19) https://www.etuc.org/en/pressrelease/stand-social-pillar-alliance-social-economy-enterprises-trade-unions-and-civil-society

(20) ELT C 271, 19.9.2013, lk 91, punkt 2.3.

(21) ELT C 177, 18.5.2016, lk 35.

(22) ELT C 227, 28.6.2018, lk 1 punkt 1.8 ja 3.6; ELT C 327, 12.11.2013, lk 11; ELT C 227, 28.6.2018, lk 95, punkt 1.4, ELT C 226, 16.7.2014, lk 21; ELK C 262, 25.7.2018, lk 1, punkt 3.14 ja ELT C 190, 5.6.2019, lk 24, punkt 1.8.

(23) ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punkt 1.5.

(24) ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punkt 1.6.

(25) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6167-2019-INIT/et/pdf

(26) ELT C 125, 21.4.2017, lk 10, punkt 6.3.1.

(27) ELT C 282, 20.8.2019, lk 32, punkt 3.3.2.

(28) ELT C 282, 20.8.2019, lk 32, punkt 3.3.5.

(29) ELT C 240, 16.7.2019, lk 3, punkt 1.3.

(30) Soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite 12. oktoobri 2018. aasta mitteametlikul kohtumisel Viinis allkirjastatud ühisavaldus „Gender Equality as a Priority of the European Union today and in the future“ (Sooline võrdõiguslikkus kui Euroopa Liidu prioriteet praegu ja tulevikus).

(31) ELT C 110, 22.3.2019, lk 26, punktid 3.1.1 ja 3.1.3.

(32) Komitee on võtnud avalike tööturuasutuste kohta vastu arvamuse (ELT C 353, 18.10.2019, lk 46).

(33) ELT C 353, 18.10.2019, lk 46.

(34) ELT C 237, 6.7.2018, lk 8, punkt 4.10.

(35) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 225, 12.8.1998, lk 16).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).

(37) SOC/616 – „2020.–2030. aasta tegevuskava „Puuetega inimeste õigused“ kujundamine“ (käimasolev).

(38) ELT C 353, 18.10.2019, lk 1.

(39) ELT C 353, 18.10.2019, lk 17.

(40) ELT C 190, 5.6.2019, lk 1.

(41) Komitee valmistab ette arvamust SOC/583 „Ühtsed töötuskindlustuse miinimumstandardid ELi liikmesriikides“ (käimasolev).

LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 59 lõige 3):

Punkt 2.3

Muuta järgmiselt:

2.3

Rahvusvahelisel Töökonverentsil vastu võetud hiljutises ILO sajanda aastapäeva deklaratsioonis töö tuleviku kohta määratletakseILO jaoks mõned olulised tegevussuunad. Deklaratsioonis kutsuvad Rahvusvahelisel Töökonverentsil osalejad kõiki liikmeid samuti üles töötama riiklikke olusid arvesse võttes individuaalselt ja kollektiivselt ning kolmepoolsuse ja sotsiaalse dialoogi alusel ja ILO toetusel selle nimel, et arendada veelgi oma inimkeskset lähenemisviisi töö tulevikule. ning sätestatakse tööõigust uuendavad ja tõrjutust ennetavad meetmed, samuti nähakse ette investeerimine Deklaratsioonis käsitletakse selliseid teemasid nagu inimeste suutlikkusse, tööasutustesse suutlikkuse ning tööasutuste tugevdamine, püsiva, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamine, täieliku ja tulemusliku tööhõive ning kõigile inimväärse töö tagamine inimväärsetesse ja jätkusuutlikesse töökohtadesse, mis kujundaks parima keskkonna ettevõtete õitsenguks ning inimeste töö- ja elutingimuste parandamiseks, võttes arvesse liikmesriikides valitsevat olukorda ning sotsiaalpartnerite konkreetset rolli.

Motivatsioon

Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada, et punkti tekst vastaks ILO sajanda aastapäeva deklaratsiooni sisule. Arvamuse eesmärki silmas pidades vt üldine tekst selle kohta, kuidas ILO liikmed peaksid (individuaalselt ja kollektiivselt) töötama, et toetada oma lähenemisviisi töö tulevikule.

Hääletuse tulemus

Poolt:	56
Vastu:	121
Erapooletuid:	3

Punkt 2.5

Muuta järgmiselt:

2.5

ELi tasandil rakendatakse sotsiaalõiguste sammast seni:

a)	seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmetega, kus põhirõhk on olemasoleva ja vajaduse korral ajakohastatava sotsiaalõigustiku jõustamisel ja uurimisel;

b)	spetsiaalsete rahaliste vahendite kaudu;

c)	poolaasta protsessi tehtud mõne esialgse muudatuse kaudu.

Motivatsioon

Käesolevas punktis räägitakse, milliseid meetmeid on ELis seni võetud sotsiaalõiguste samba rakendamiseks. Seega ei ole loogiline viidata kehtiva õigustiku ajakohastamisele.

Hääletuse tulemus

Poolt:	56
Vastu:	124
Erapooletuid:	2

Punkt 2.6

Muuta järgmiselt:

2.6

Üldised märkused ELi ja riigi tasandi seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud meetmed meetmete kohta

Motivatsioon

Selle osa pealkirja ja alapealkirja tuleb muuta nii, et see viitaks uuele tekstile, mille lisamine on kavandatud allpool olevatesse uutesse punktidesse.

Hääletuse tulemus

Poolt:	49
Vastu:	126
Erapooletuid:	8

Esimene uus punkt enne praegust punkti 2.6.1

Lisada praeguse punkti 2.6.1 ette uus punkt:

Rakendamise aluspõhimõte – üldine lähenemisviis

Motivatsioon

Selle osa pealkirja ja alapealkirja tuleb muuta nii, et see viitaks uuele tekstile, mille lisamine on kavandatud allpool olevatesse uutesse punktidesse.

Hääletuse tulemus

Poolt:	55
Vastu:	119
Erapooletuid:	5

Uus punkt pärast punkti 2.6.1

Lisada punkti 2.6.1 järele uus punkt:

Aluspõhimõte peab olema, et tööõigusega seotud teemasid, millel puudub selge rahvusvaheline mõõde, on asjakohasem käsitleda riigi tasandil. Vältida tuleb ELi õigusakte, mis tuginevad ühele ühtsele mudelile ja mille puhul ei võeta arvesse erinevusi ettevõtete olemuse ja suuruse, sektorite või liikmesriikide traditsioonide ja süsteemide vahel. Samuti nõrgendab see ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide võimalust pidada läbirääkimisi lepingute üle, mis on kohandatud eri tööstusharudele. See on iseäranis oluline riikides, kus sotsiaalpartneritel on suur vabadus reguleerida töö- ja tööhõivetingimusi nii iseseisvalt kui ka riiklike õigusaktide täiendusena.

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

Hääletuse tulemus

Poolt:	51
Vastu:	116
Erapooletuid:	6

Punkt 2.6.4

Muuta järgmiselt:

2.6.4

Liikmesriigid, ja ELi institutsioonid, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid jälgima sotsiaalõiguste samba rakendamist ja praeguste meetmete tõhusust Euroopa poolaasta raames, tagades sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise. ELi institutsioonid peaksid toetama sotsiaalõiguste samba rakendamisel liikmesriike ja sotsiaalseid sidusrühmi liikmesriigi tasandil.

Motivatsioon

Muudatusettepanek on esitatud selleks, et arvestada tõsiasjaga, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise järelevalves on ühelt poolt tegevad EL ja liikmesriigid ning teiselt poolt sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond.

Hääletuse tulemus

Poolt:	54
Vastu:	120
Erapooletuid:	1

Punkt 2.6.5

Punkt välja jätta:

2.6.5

ELi asjakohaste valdkondade õigusaktide abil tuleks sätestada selgete üld- ja ühiste standarditega raamistik, milles võetakse arvesse konkreetset riiklikku olukorda ning mis on kohandatav sotsiaalsüsteemide mitmekesisuse ja sidusrühmade rolliga, tunnustades kodanike kehtivaid ja täitmisele pööratavaid sotsiaalseid õigusi ELi ja riigi tasandil, ning õigusaktid peaksid hõlmama Euroopa lisaväärtust (1). Sotsiaalõiguste samba eesmärke tuleks järgida kõigis ELi poliitikavaldkondades, muu hulgas kasutades horisontaalset sätet (ELi toimimise lepingu artikkel 9).

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

Hääletuse tulemus

Poolt:	48
Vastu:	123
Erapooletuid:	5

Punkt 2.6.5

Muuta järgmiselt:

2.6.5

ELi asjakohaste valdkondade õigusaktide abil tuleks sätestada selgete üld- ja ühiste standarditega teostatavate standardite poole pürgiv raamistik, milles võetakse arvesse konkreetset riiklikku olukorda ning mis on kohandatav sotsiaalsüsteemide mitmekesisuse ja sidusrühmade rolliga, tunnustades kodanike kehtivaid ja täitmisele pööratavaid sotsiaalseid õigusi ELi ja riigi tasandil, ning õigusaktid peaksid hõlmama Euroopa lisaväärtust (2). Sotsiaalõiguste samba eesmärke tuleks järgida kõigis ELi poliitikavaldkondades, muu hulgas kasutades horisontaalset sätet (ELi toimimise lepingu artikkel 9).

Motivatsioon

Kui eesmärk on austada liikmesriikide sotsiaalsüsteemide mitmekesisust, ei saa nõuda üldiste või ühiste standardite kehtestamist.

Hääletuse tulemus

Poolt:	48
Vastu:	120
Erapooletuid:	4

Punkt 2.6.6

Muuta järgmiselt:

2.6.6

Sotsiaalõiguste samba rakendamise eesmärk on tekitada ülespoole suunatud lähenemist tööhõive ja sotsiaalsete tulemuste osas, parandada ja kohandada Euroopa töötajate ja kodanike sotsiaal- ja tööturutingimusi, edendada ja luua tõhusaid, jätkusuutlikke ja usaldusväärseid sotsiaalkaitsesüsteeme (3) ning ajakohaseid, teaduspõhiseid ja kvaliteedihindamise läbinud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, eriti avalikke ja mittetulunduslikke teenuseid,mille eesmärk on õiglaste töötingimuste saavutamine sätestada sotsiaalse dumpingu vastased miinimumstandardid, ning luua luues samal ajal võrdsed võimalused toimivale majandusele, tööhõivele ja jätkusuutlikele ettevõtjatele, ning tugevdades samas kodanike usaldust ELi vastu. Sotsiaalpoliitika strateegiad peaksid hõlmama VKEde huve ja tagama neile õiglased turutingimused. Oluline on kehtestada ja heaks kiita üldist huvi pakkuvate põhiteenuste, nt eluaseme, vee ja sotsiaalteenuste põhistandardid, mida peaksid korrapäraselt hindama muu hulgas sõltumatud hindajad (teadusasutused, akadeemiad jne), keda saab rahaliselt toètada ja kelle aruanded avalikustatakse. Prioriteedina tuleb käsitleda kodanike ja haavatavate rühmade põhivajadusining võimaluste, sissetulekute ja jõukuse ohtlikke erinevusi liikmesriikides ja nende vahel. Kõikides liikmesriikides tuleks edendada võrdsetel võimalustel ja õiglastel elutingimustel põhinevat sotsiaalset kaasatust.

Motivatsioon

Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tulemus peaks olema tööhõive ja sotsiaalsete tulemuste ülespoole suunatud lähenemine, kuna need on tulemused, mis määravad kindlaks poliitiliste valikute edukuse. Nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba preambulis (punkt 12): „Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärk on anda juhiseid heade tulemuste saavutamiseks tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, et tulla toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega […]“. Tekstis tuleks mainida ka sotsiaal ja tööturutingimuste kohandamist (mitte üksnes parandamist), kuna sellised kohandused võivad osutuda vajalikuks meie ühiskonnas ja tööelus aset leidvate muutuste tulemusena. Sotsiaalkindlustussüsteemid peavad olema usaldusväärsed ja tõhusad, kuid ka jätkusuutlikud.

Euroopa sotsiaalõiguste samba mõte ei ole sotsiaalse dumpingu vastaste miinimumstandardite kehtestamine, nii et see lauseosa tuleks välja jätta.

Prioriteetidena käsitletavate küsimuste loetelu ei tohiks sisaldada teemasid, mis ei ole hõlmatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega (nt liikmesriikide sisemised või nende vahelised jõukuse ja sissetulekute erinevused).

Hääletuse tulemus

Poolt:	53
Vastu:	115
Erapooletuid:	3

Punkt 2.6.7

Muuta järgmiselt:

2.6.7

Motivatsioon

Teeme ettepaneku jätta välja teise lause lõpp, sest ei ole selge, mida mõeldakse „sama õigusliku tagajärje“ saavutamisega. Riiklikud süsteemid erinevad selle poolest, milline on kollektiivläbirääkimiste ja tööturgu reguleerivate õigusaktide roll, millistel tasanditel läbirääkimised toimuvad (sektorite vaheline, sektoripõhine, ettevõtja ja töökoha vaheline, piirkondlik, kutsealane) ning kuidas eri tasandite läbirääkimised on omavahel seotud (suhestumine) [allikas: Eurofound].

Hääletuse tulemus

Poolt:	59
Vastu:	114
Erapooletuid:	2

Punkt 2.6.8

Muuta järgmiselt:

2.6.8

Kollektiivläbirääkimiste tõhustamist soodustab neljapoolne avaldus sotsiaaldialoogi uue alguse kohta. Sotsiaalpartnerite ühine pühendumine Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele kajastub Euroopa sotsiaalpartnerite 2019.–2021. aasta ühises tööprogrammis, mida rakendatakse ka liikmesriikide tasandil, andes panuse riiklikku reformiprotsessi. 2019.–2021. aasta tööprogrammis käsitletakse järgmist kuut prioriteeti: digiüleminek, tööturgude ja sotsiaalsüsteemide tulemuslikkuse parandamine; oskused; psühhosotsiaalsete aspektide ja riskidega tegelemine töökohal; suutlikkuse suurendamine sotsiaaldialoogi edendamiseks; ringmajandus esitatakse konkreetsed ettepanekud sotsiaalõiguste samba rakendamisega seotud teemadel, nagu läbirääkimised digiüleminekut käsitleva sõltumatu raamkokkuleppe üle, sealhulgas kättesaadav olemise ja mitteolemise võimalused ja viisid, samuti tööturgude ja sotsiaalsüsteemide parandamine ja oskuste arendamine (4) .

Motivatsioon

Oluline on, et arvamuse tekst oleks kooskõlas Euroopa sotsiaalpartnerite tööprogrammis kasutatud sõnastusega. (Näiteks on tööprogrammis mainitud kättesaadavust ja mittekättesaadavust seoses ühise teabekogumisseminari korraldamisega, kus uuritakse erinevaid kogemusi).

Hääletuse tulemus

Poolt:	53
Vastu:	115
Erapooletuid:	6

Punkt 2.6.10

Muuta järgmiselt:

2.6.10

Komisjon on võtnud praktilisi meetmeid, et rakendada sotsiaalõiguste sammast ELi tasandil, ja avaldas hiljuti ajakohastatud teabelehe, mis sisaldab seni vastu võetud seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke algatusi (5). Komitee on jubamärkinud, et on seisukohal, et selge tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks aitaks soodustada lähenemist ja saavutada selle eesmärke nõudnud selge ja kooskõlastatud tegevuskava (6) koostamist, milles sätestatakse samba rakendamise prioriteedid.

Motivatsioon

Teeme ettepaneku kasutada täpselt sama sõnastust kui arvamuses SOC/564.

Hääletuse tulemus

Poolt:	50
Vastu:	113
Erapooletuid:	4

Punkt 2.6.11

Muuta järgmiselt:

2.6.11

Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise meetmed peaksid tuginema liikmesriikide ja ELi tasandi sotsiaal- ja tervishoiupoliitika praeguse õigusliku ja praktilise olukorra teaduslikule analüüsile ning kaasama sotsiaalseid sidusrühmi. Komiteel võiks siin olla vahendaja roll. Komitee teeb ettepaneku luua ELi sotsiaalpoliitika foorum: EL vajab alalist foorumit suhtlemiste peab julgustama teabevahetust, parimate tavade vahetamist, hindamist e, ekspertide seminaride, sotsiaalseid te programmide, ELi ja liikmesriikide eeskirjade täitmiste ning liikmesriikide ja ELi poliitika reformiprojektide jaoks. Et kehtivate sotsiaalsete õiguste parem jõustamine valmistab jätkuvalt muret, peavad komisjon ja liikmesriigid parandama ELi eeskirjade täitmist.Uus foorum peaks olema tihedalt seotud komitee ja Euroopa poolaasta protsessiga.

Motivatsioon

Ei ole selge, mida mõeldakse ELi sotsiaalpoliitika foorumi loomise all. Uute vahendite/platvormide loomine ei ole vajalik ja viide foorumile tuleks välja jätta. Oluline on asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimine ja nende kaasamine Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse.

Hääletuse tulemus

Poolt:	52
Vastu:	114
Erapooletuid:	3

Punkt 2.7.2

Muuta järgmiselt:

2.7.2

Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste eesmärk peaks olema tagada tööhõive- ja sotsiaalpoliitika nõuetekohane rahastamine. ELi eelarve- ja võlaeeskirjad (7) tuleks läbi vaadata, et nendes järgitaks põhiõigusi ning aluslepingute ja Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke. Toimiv majandus, võlakontroll ja sotsiaalsed eesmärgid peaksid olema nõuetekohases tasakaalus. Nagu komitee on korduvalt varem märkinud (8), sõltub sotsiaalõiguste samba rakendamise rahastamine tugevalt ka liikmesriikide tasandil saadaolevatest vahenditest. Riigieelarvest on vaja vahendeid investeeringuteks ja ka tegevuse jooksvate kulude katmiseks järgmisel paaril aastal. Seda võivad piirata ELi eelarve- ja võlaeeskirjad (9). Komitee on juba korduvalt rõhutanud (10), et kaaluda tuleb võimalusi nende vahendite puhul lubatud paindlikkuse suurendamiseks, näiteks kuldreegli abil, mis lubaks sotsiaalsel eesmärgil tehtavaid avaliku sektori investeeringuid kasutada sotsiaalsamba eesmärkide saavutamiseks. Selleks on eelkõige vaja suurendada sissetuleku taset, suuremat sotsiaalset ühtekuuluvust ning selliste ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade tõrjutuse ennetamist, kes muidu ei saa ühiskonnas täielikult osaleda, tagades samas jätkusuutliku majanduskasvu. saab avaliku sektori investeeringute suurendamiseks liikmesriikides kasutada ka sotsiaalsete investeeringute kuldreeglit, mis annaks eelarvereeglitele suurema paindlikkuse. Sissetulekute taseme kasv, jätkusuutlik majanduskasv, suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ja tõrjumise ennetamine on ühised eesmärgid, mida võiks kaaluda. Avaliku sektori investeeringuid saab edendada ka eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide abil, mida saab konkreetsemalt suunata Euroopa sotsiaalõiguste samba raames esile tõstetud eesmärkide täitmiseks (11). Muu hulgas maksupettuste, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastasele tõhusale võitlusele keskenduv asjakohane maksupoliitika peaks võimaldama koguda lisavahendeid sotsiaalõiguste samba rahastamiseks. Täiendavate rahaliste vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks on vaja sotsiaalsamba rakendamise tegevusprogrammid ja -kavad ellu viia Euroopa poolaasta lahutamatu osana, eelkõige riiklike reformikavade ja lähenemisprogrammide väljatöötamise käigus (12) .

Motivatsioon

Oluline on kasutada viidatud arvamuse täpset sõnastust, et tagada teksti parem tasakaal, ja ühtlasi viidata varasemates arvamustes esitatud märkustele samba rakendamise kohta Euroopa poolaasta osana.

Hääletuse tulemus

Poolt:	55
Vastu:	112
Erapooletuid:	4

Punkt 2.8.4

Muuta järgmiselt:

2.8.4

Uues Euroopa poolaastas tsüklis tuleks sotsiaalsed eesmärgid saavutada sotsiaalse tasakaalustamatuse ulatusliku jälgimise raamistikus, et seada tasakaalu praegu valitsevad eelarvepoliitilised ja makromajanduslikud nõuded. Sotsiaalnäitajate tulemustabeli abil tuleks jälgida ja edendada kõiki sambas hõlmatud õiguseid ja põhimõtteid ning kasutusele tuleks võtta uued, parandatud ja mõõdetavad näitajad. Sellised näitajad võiksid hõlmata lisaks statistikale tegelikku juurdepääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele, täitmisele pööratavaid sotsiaalseid õigusi, rändajate sotsiaalset ja tööalast integratsiooni, kollektiivläbirääkimiste osakaalu, sotsiaalsete sidusrühmade osalemist poolaasta protsessis ning juurdepääsu praktikakohtadele ja kvaliteetsele kõrgharidusele. Komisjon peaks jälgima riiklike reformikavade elluviimist tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, edendades niiviisi riigipõhiseid sotsiaalseid soovitusi. Soovituste arv ja struktuur peaks olema asjakohane ja jälgima tegevuskavas esitatud prioriteetide osas tehtud edusamme.

Motivatsioon

Ei ole põhjust rääkida „uuest“ Euroopa poolaastast, sest poolaasta võeti kasutusele juba 2010. aastal. Lisaks puudub vajadus püüelda „uue“ Euroopa poolaasta poole, sellal kui kõik jõupingutused peaksid keskenduma olemasoleva Euroopa poolaasta tõhusa ja tulemustele suunatud toimimise tagamisele. Pigem tuleks viidata uuele Euroopa poolaasta tsüklile. Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kaasneb „sotsiaalvaldkonna tulemustabel“, mille abil jälgitakse suundumusi ja tulemusi kõigis ELi riikides kolmes valdkonnas, mis on seotud sotsiaalõiguste samba põhimõtetega. Tulemustabel toetab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastat ja selle eesmärk on hinnata edusamme, mis on tehtud sotsiaalvaldkonna AAA-reitingu saavutamiseks kogu ELis. See tähendab, et toimub ulatuslik jälgimine.

Hääletuse tulemus

Poolt:	49
Vastu:	117
Erapooletuid:	4

Uus punkt enne praegust punkti 3.1

Lisada praeguse punkti 3.1 ette uus punkt:

Komitee on juba antud teemaga seotud arvamuses rõhutanud (13), et sammas võib olla hea võimalus näidata, et ELi tasand on endiselt suuteline vajaduse korral asjakohaselt reageerima probleemidele, millega tavainimesed silmitsi seisavad, austades samas täiel määral pädevuste jaotust ja subsidiaarsuse põhimõtet.

Motivatsioon

Selles lauses kirjeldatakse, mida tuleb Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise ja järgmiste sammude puhul silmas pidada: sammas võiks olla hea võimalus näidata, et EL suudab vajaduse korral asjakohaselt reageerida. Samal ajal rõhutab komitee, kui oluline on täielikult austada pädevuste jaotust ja subsidiaarsuse põhimõtet.

Hääletuse tulemus

Poolt:	50
Vastu:	114
Erapooletuid:	4

Esimene punkt pärast praegust punkti 3.1

Lisada praeguse punkti 3.1 järele esimene uus punkt:

Oluline on sünergia ELi ja riikliku sotsiaalpoliitika ja vastavate meetmete vahel. Kuna ELi sotsiaalne mudel põhineb erinevatel riiklikel mudelitel, mis tuleb säilitada, peab EL austama riikide pädevust ja liikmesriikide erinevaid sotsiaalsüsteeme, mille aluseks on sügavalt juurdunud poliitilised valikud ja ühiskonnamudelid. Seepärast peaks ELi peamine ülesanne olema liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite jaoks parimate võimalike tingimuste loomine ning nende toetamine püüdlustes viia ellu kindlaks määratud reformid.

Motivatsioon

Ka soovituste ja järelduste tekstis tuleb rõhutada, kui oluline on sünergia ELi ja riikliku sotsiaalpoliitika ja vastavate meetmete vahel. Euroopa sotsiaalõiguste samba preambulis on selgelt öeldud: „Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine on ühine poliitiline pühendumine ja vastutus. […].“ Lisaks viidatakse preambulis selgelt pädevuste jaotuse austamisele ja vajadusele võtta nõuetekohaselt arvesse eri sotsiaal-majanduslikke keskkondi ja riiklike süsteemide mitmekesisust, sh sotsiaalpartnerite rolli, ning kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Hääletuse tulemus

Poolt:	45
Vastu:	116
Erapooletuid:	4

Punkt 3.2.2

Muuta järgmiselt:

3.2.2

Töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva direktiivi rakendamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu elujõulistele, taskukohastele ja õiglastele lahendustele, millega on võimalik tagada piisav hüvitis lapsehoolduspuhkust kasutavatele töötajatele ja paindlikud töötingimused, mis on kohandatud töökoha vajadustele , ning tuleks hõlmata võimalus vaadata läbi Barcelona eesmärgid. Perede toetamiseks tuleks kaaluda taskukohaseid lapsehoiuteenuseid ja muid hooldusteenuseid.

Motivatsioon

Lahendused, mis on liikmesriikides vastu võetud töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi rakendamisel seoses lapsehoolduspuhkusel viibivate töötajate asjakohase kompenseerimisega, peavad olema ka taskukohased. Mis tahes lahendustes paindlike töötingimuste osas tuleb arvesse võtta ka töökoha vajadusi.

Kuna Barcelona eesmärk seati Euroopa Ülemkogu kohtumisel (2002. aastal), ei ole nende võimalik läbivaatamine seotud töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva direktiivi rakendamisega – seega tuleks see osa tekstist välja jätta.

Hääletuse tulemus

Poolt:	49
Vastu:	109
Erapooletuid:	5

Punkt 3.2.3

Muuta järgmiselt:

3.2.3

Komitee on nõudnud integreeritud soolise võrdõiguslikkuse strateegiat (14). Seoses ELi ministrite ühisavaldusega soolise võrdõiguslikkuse kohta (15) nõuab komitee põhjendamatu soolise palgalõhe kaotamist (16). Eelkõige tuleb tegeleda VKEde vajadustega, et vältida ülemäärast halduskoormust.

Motivatsioon

See täiendus muudab teksti täpsemaks. Palgalõhe kaotamise meetmed peavad olema suunatud põhjendamatute palgaerinevuste vastu võitlemisele.

Hääletuse tulemus

Poolt:	45
Vastu:	114
Erapooletuid:	5

Punkt 3.2.5

Muuta järgmiselt:

3.2.5

Komitee rõhutab veel kord, et osalemine tööturul ja töö kvaliteet võivad paraneda, kui suurendatakse investeeringuid aktiivsesse tööturupoliitikasse ja sätestatakse avalike tööturuasutuste tõhusa toimimise ühtsed standardid (17). See kehtib ka mittetulunduslike tööturuasutuste puhul, et vähendada üleminekuks kuluvat aega, tagada omandatud oskuste kasutamine, toetada arvukamaid ja mitmekesisemaid karjäärivõimalusi ning liikuda stabiilsete töölepingute kasutuselevõtu jätkusuutlike töökohtade suunas (18). Hädasti on vaja sihipäraseid meetmeid ka pikaajalise töötuse vähendamiseks, rändajate integreerimiseks tööturule ning tööturul osalemist pelgavate inimeste taasintegreerimiseks, mis võib hõlmatatöötajate õigust saada töötajatele osutatavat abi töö otsimisel ning väljaõppe ja ümberõppe läbimisel.

Motivatsioon

Esimene muudatus lähtub viidatud arvamuse tekstist. Kiireloomulised sihipärased meetmed tuleks parem sõnastada „aktiivsel moel“. Eesmärk on pakkuda töötajatele toetust töö otsimisel ning väljaõppe ja ümberõppe läbimisel, mitte sõnastada seda „õiguse“ vormis.

Hääletuse tulemus

Poolt:	47
Vastu:	110
Erapooletuid:	2

Punkt 3.2.6

Muuta järgmiselt:

3.2.6

EL peaks tegutsema selle nimel, et tagada kõigi elanike õigus kõigile elanikele juurdepääs elukestvale õppele (19). Riiklikke haridus-, koolitus- ja praktikasüsteeme tuleks edasi arendada, keskendudes STEM-valdkondadele (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) ning duaalsete süsteemide arendamisele, mis võimaldab vastata paremini tööturu vajadustele.

Motivatsioon

Me peaksime keskenduma sellise poliitika edendamisele, mis tagaks kõigile juurdepääsu elukestvale õppele. Kuigi tsiteeritud arvamuses viidatakse elukestva õppe tähtsusele ja elukestvas õppes osalemise edendamisele, ei näi seal olevat märgitud, et õigus elukestvale õppele peaks olema ELi päevakorras.

Hääletuse tulemus

Poolt:	48
Vastu:	116
Erapooletuid:	2

Punkt 3.3.1

Muuta järgmiselt:

3.3.1

Lühiajalise keskse teemana tuleks jälgida võrdse kohtlemise põhimõtet kinnitava töötajate lähetamist käsitleva läbivaadatud direktiivi elluviimist, millega tagatakse lähetatud töötajate kaitse nende lähetuse ajal, mis on seotud teenuste osutamisega, ning läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi käsitleva ja kõigi töösuhete miinimumõigused sätestava direktiivi rakendamist. Lisaks tuleks asutada Euroopa Tööjõuamet, mille eesmärk on parandada ELi õigustiku jõustamist ja tööinspektsiooni tõhusust.

Motivatsioon

Muudetud sõnastuses kirjeldatakse töötajate lähetamise direktiivi eesmärki.

Hääletuse tulemus

Poolt:	43
Vastu:	118
Erapooletuid:	2

Punkt 3.3.2

Muuta järgmiselt:

3.3.2

Komitee soovitab suurendada innustab töötajate osalust ettevõtetes, eelkõige üldise eesmärgiga suurendada tootlikkust ja juhtida toetada uue tehnoloogia kasutuselevõttu ning kasutada ära sellise osaluse mõju töökorraldusele ja töötajate oskustele. Sellega seoses ootab komitee huviga, millistele tulemustele jõutakse Euroopa sotsiaalpartnerite läbirääkimistel digiüleminekut käsitleva raamkokkuleppe üle.

Motivatsioon

Kavandatavate muudatuste eesmärk on rõhutada, kui oluline on töötajate kaasamine seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise soodustamisega.

Hääletuse tulemus

Poolt:	46
Vastu:	118
Erapooletuid:	4

Punkt 3.3.3

Muuta järgmiselt:

3.3.3

Komitee toetab sotsiaaldialoogi raamistikus piisavate „õiglase ülemineku“ meetmete väljatöötamist asjakohasel riiklikul ja Euroopa tasandil, võtmaks kasutusele meetmed, et ühelt poolt lihtsustada muutusi hallata, muuta ja teiselt poolt pakkuda töökohtade ümberkorraldamise või (tehnoloogia, demograafia, globaliseerumise, kliimamuutuste või ringmajandusega seotud) üleminekust tulenevate kollektiivsete koondamiste puhul piisavat kaitset kehtivat miinimumkaitset, mis hõlmab toetust õigust osaleda kollektiivläbirääkimistele, et prognoosida muudatusi muudatuste prognoosimist ja toetust toetada mõjutatud töötajatele id (kollektiivseid koondamisi käsitleva direktiivi edasiarendus (20)). Lisaks ootab komitee huviga, et kaasseadusandjad kiidaksid heaks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi.

Motivatsioon

Tuleks välja jätta viited „kollektiivläbirääkimistel osalemise õigusele“ ja „kollektiivseid koondamisi käsitleva direktiivi edasiarendusele“, kuna mis tahes tekstis, mis käsitleb komitee seisukohti Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kohta, tuleks rõhutada teemasid, mida liikmesriigid peaksid oma tööturu ja/või sotsiaalkaitsesüsteemide arendamisel arvesse võtma.

Hääletuse tulemus

Poolt:	49
Vastu:	109
Erapooletuid:	1

Punkt 3.3.4

Muuta järgmiselt:

3.3.4

Töötajate osalemine äriühingu üldjuhtimises, mis on osa nende õigusest olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud, tuleks hinnata viia vastavusse muud kui finantsteavet puudutava uue õigusraamistikuga (21) valguses,sealhulgas eesmärgiga käsitleda ettevõtete vastavusnõuetes ette nähtud hoolsuskohustust.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on hoida teksti üldisemal tasemel. Veel on liiga vara rääkida muud kui finantsteavet puudutava uue õigusraamistiku kohandamisest.

Hääletuse tulemus

Poolt:	49
Vastu:	114
Erapooletuid:	1

Punkt 3.3.5

Muuta järgmiselt:

3.3.5

Motivatsioon

Ühtsete miinimumstandardite kehtestamine miinimumpalga kehtestamiseks ei ole soovitav ega vastuvõetav, kuna töötasu on küsimus, mida tuleb arutada riiklikul tasandil.

Hääletuse tulemus

Poolt:	51
Vastu:	114
Erapooletuid:	2

Punkt 3.4.6

Muuta järgmiselt:

3.4.6

Ühtlasi on pakiliselt vaja suurendada liikmesriikide suutlikkust kasutada sotsiaalsiirdeid või teisi meetmeid, et täita elanike põhivajadused sünnist kõrge eani. See hõlmab järgmist:

—	võtta vastu Euroopa raamdirektiiv toetada ja tõhustada ka Euroopa tasandil liikmesriikide jõupingutusi töötada välja ja ajakohastada miinimumsissetuleku süsteeme kohta, et vähendada vaesust ja edendada kaasavat tööturgu (22);

—	kaaluda võimalust sätestada töötada ELi liikmesriikides välja ühtsed põhimõtted töötuskindlustuse valdkonnas miinimumstandardid (23) ;

—	tagada puuetega inimestele juurdepääs sotsiaal- ja poliitilistele funktsioonidele;

—	vaadata üle vananemise maksumuse mõiste ja asendada see väärika vananemise mõistega, mille puhul on majanduse juhtimise keskmes pensionide piisavus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus, jätmata tähelepanu alt välja pensionisüsteemide jätkusuutlikkust;

—	luua sotsiaaleluaseme ja eluaseme kättesaadavuse eriprogrammid, millega toetatakse eelkõige väikese sissetulekuga leibkondi;

—	investeerida lastehoiuasutustesse, mis on laste ja ebasoodsatest oludest pärit noorte otsestes huvides; komitee tunneb heameelt komisjoni ja Euroopa Parlamendi ettepaneku üle luua lastegarantiining

—	tagada luua tõeline Euroopa õppimisruum, millega lihtsustatakse kõigi kõigile juurdepääs juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ning laiendada laiendatakse noortegarantiid.

Motivatsioon

Kuna Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärk on juhendada liikmesriike sotsiaalsüsteemide arendamisel, peaks see olema miinimumsissetulekut käsitleva taande keskmes. Samuti on mainitud arvamusel vastuarvamust sisaldav lisa, milles väljendatakse teistsugust seisukohta.

Kuna lastegarantii kohta ei ole komisjon konkreetset ettepanekut esitanud, on ennatlik seda toetada.

Viidata tuleks ka vajadusele tõelise Euroopa õppimisruumi järele.

Hääletuse tulemus

Poolt:	51
Vastu:	112
Erapooletuid:	2

Punkt 1.1

Muuta järgmiselt:

1.1

Uskudes, et Euroopa Liidu realistlik tulevik saab põhineda ainult kindla majandusliku aluse ühendamisel tugeva sotsiaalse mõõtmega (24), on komitee järjekindlalt toetanud ülespoole lähenemist tööhõive ja sotsiaalsete tulemuste osas ja tõhusamat sotsiaalpoliitikat nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil (25). Samuti tuleks Euroopa sotsiaalset mudelit rahvusvahelise eeskujuna tugevdada ja ajakohastada. 2017. aastal välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tulemuslik rakendamine kinnitab uuesti ühist pühendumust Euroopa sotsiaalse mudeli elluviimisele uue sotsiaalse kaasatuse strateegia raames.

Motivatsioon

Tugeva sotsiaalse mõõtme seisukohalt on oluline tööhõive ja sotsiaalsete tulemuste ülespoole suunatud lähenemine, kuna tulemused on need, mis määravad, kas poliitilised valikud on olnud edukad. Seda on selgitatud ka Euroopa sotsiaalõiguste samba preambulis, mille punktis 12 öeldakse, et „Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärk on anda juhiseid heade tulemuste saavutamiseks tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, et tulla toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega […]“.

Hääletuse tulemus

Poolt:	47
Vastu:	116
Erapooletuid:	1

Punkt 1.3

Punkt välja jätta:

1.3

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

Hääletuse tulemus

Poolt:	48
Vastu:	123
Erapooletuid:	5

Punkt 1.3

Muuta järgmiselt:

1.3

ELi asjakohaste valdkondade õigusaktide abil tuleks sätestada ühiste üldstandarditega raamistik, mille eesmärgiks on teostatavad standardid, milles võetakse arvesse konkreetset riiklikku olukorda ja sotsiaalsüsteeme ning tunnustatakse kodanike kehtivaid ja täitmisele pööratavaid sotsiaalseid õigusi ELi ja riigi tasandil. Sotsiaalõiguste samba eesmärke tuleks austada kõigis ELi poliitikavaldkondades, kasutades horisontaalset sätet (27).

Motivatsioon

Kui eesmärk on austada liikmesriikide sotsiaalsüsteemide mitmekesisust, ei saa nõuda üldiste või ühiste standardite kehtestamist.

Hääletuse tulemus

Poolt:	48
Vastu:	120
Erapooletuid:	4

Punkt 1.4

Muuta järgmiselt:

1.4

Sotsiaalõiguste sammast rakendatakse praegu seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete, spetsiaalsete rahaliste vahendite ning Euroopa poolaasta protsessis tehtavate muudatuste kaudu, mille eesmärk peaks olema innustada ülespoole suunatud lähenemist tööhõive ja sotsiaalsete tulemuste osas ning jõuda samas teostatavate standarditeni, et , kehtestades sotsiaalsed miinimumstandardid, et luua ühtsed võrdsed võimalused.

Motivatsioon

Hääletuse tulemus

Poolt:	47
Vastu:	116
Erapooletuid:	1

Lisada praeguse punkti 1.4 järele uus punkt:

Lisada punkti 1.4 järele uus punkt:

Aluspõhimõte peab olema, et teemasid, millel puudub selge rahvusvaheline mõõde, tuleb käsitleda riigi tasandil. ELi esmane ülesanne peaks olema pakkuda stiimuleid, teavet ja oskusteadmisi, mis võimaldavad liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel kavandada, rakendada ja hinnata poliitikat, mis on suunatud nende ees seisvate tööturu struktuursete probleemide lahendamisele.

Motivatsioon

Esitatakse suuliselt.

Hääletuse tulemus

Poolt:	49
Vastu:	113
Erapooletuid:	3

Lisada praeguse punkti 1.4 järele uus punkt:

Lisada punkti 1.4 järele uus punkt:

Motivatsioon

Hääletuse tulemus

Poolt:	45
Vastu:	116
Erapooletuid:	4

Punkt 1.7

Muuta järgmiselt:

1.7

Sotsiaalõiguste samba rakendamine eeldab kindlat eelarvebaasi ja investeeringuid ELi ja liikmesriikide tasandil nõuetekohase rahastamise kaudu mitmeaastases finantsraamistikus, kasutades sotsiaalsel eesmärgil tehtavate avaliku sektori investeeringute puhul sotsiaalsete investeeringute kuldreeglit, ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde investeerimisfondide kaudu, mida saab konkreetsemalt suunata sotsiaalõiguste samba ja kohase maksupoliitika täitmiseks (28).Nagu komitee on varasemalt märkinud, sõltub sotsiaalõiguste samba rakendamise rahastamine tugevalt ka liikmesriikide tasandil saadaolevatest vahenditest. Riigieelarvest on vaja vahendeid investeeringuteks ja ka tegevuse jooksvate kulude katmiseks järgmisel paaril aastal. Seda võivad piirata ELi eelarve- ja võlaeeskirjad. Komitee on juba korduvalt rõhutanud, et kaaluda tuleb võimalusi nende vahendite puhul lubatud paindlikkuse suurendamiseks, näiteks kuldreegli abil, mis lubaks sotsiaalsel eesmärgil tehtavaid avaliku sektori investeeringuid kasutada sotsiaalsamba eesmärkide saavutamiseks (29).

Motivatsioon

Oluline on kasutada viidatud arvamuse täpset sõnastust, et tagada teksti parem tasakaal.

Hääletuse tulemus

Poolt:	55
Vastu:	112
Erapooletuid:	4

Punkt 1.9

Muuta järgmiselt:

1.9

Uue Euroopa poolaasta tsükliga protsessiga tuleks sotsiaalse tasakaalustamatuse protsessi osana elluviidava ulatusliku jälgimise raames saavutada sotsiaalsed eesmärgid ning võtta kasutusele uued, mõõdetavad näitajad koos sotsiaalvaldkonna konkreetsete riigipõhiste soovitustega.

Motivatsioon

Ei ole vaja rääkida „uuest“ Euroopa poolaastast, sest Euroopa poolaasta võeti kasutusele juba 2010. aastal. Pigem tuleks viidata uuele Euroopa poolaasta tsüklile. Uuele Euroopa poolaastale ei ole vaja osutada ka seepärast, et kõik jõupingutused peaksid olema suunatud olemasoleva Euroopa poolaasta tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamisele. Euroopa sotsiaalõiguste sammast täiendab sotsiaalvaldkonna tulemustabel, mille abil jälgitakse suundumusi ja tulemuslikkust kõigis ELi riikides kolmes valdkonnas, mis on seotud sotsiaalõiguste samba põhimõtetega. Tulemustabel toetab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastat ja selle eesmärk on hinnata edusamme, mis on tehtud sotsiaalvaldkonna AAA-reitingu saavutamiseks kogu ELis. See tähendab, et toimub ulatuslik jälgimine.

Hääletuse tulemus

Poolt:	49
Vastu:	117
Erapooletuid:	4

Punkt 1.10

Muuta järgmiselt:

1.10

Tuleks edendada sotsiaalõiguste samba rakendamise regulaarset jälgimist koos kohustusega konsulteerida sotsiaalsete sidusrühmade korrapärase konsulteerimisega, mida saaks komitee soodustada sidusrühmadega. Komitee teeb ettepaneku luua ELi sotsiaalpoliitika foorum, mis oleks seotud poolaasta protsessiga.

Motivatsioon

[Tõlkija märkus: Motivatsiooni esimene lause ei puuduta eestikeelset versiooni.] Ei ole selge, mida mõeldakse ELi sotsiaalpoliitika foorumi loomise all. Uute vahendite/platvormide loomine ei ole vajalik ja viide foorumile tuleks välja jätta. Oluline on asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimine ja nende kaasamine Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse.

Hääletuse tulemus

Poolt:	52
Vastu:	114
Erapooletuid:	3

Punkt 1.11

Muuta järgmiselt:

1.11

Komitee on jubamärkinud, et on seisukohal, et selge tegevuskava Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks aitaks soodustada lähenemist ja saavutada selle eesmärke (30). Komitee on ka nõudnud selget ja kooskõlastatud tegevuskava, milles sätestatakse samba rakendamise prioriteedid ning kehtivate sotsiaalsete õiguste ja põhimõtete jõustamist normide jõustamine. Esmajärjekorras tuleb käsitleda eelkõige haavatavate rühmade vajadusi ja õigusi, võimaluste, sissetulekute ja jõukuse erinevusi liikmesriikides ja nende vahel, kaasatuspoliitikat ning asjakohaseid tingimusi avalike ja mittetulunduslike teenuste ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks.

Motivatsioon

Teeme ettepaneku kasutada täpselt sama sõnastust kui arvamuses SOC/564. Prioriteetidena käsitletavate küsimuste loetelu ei tohiks sisaldada teemasid, mis ei ole hõlmatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega (nt liikmesriikide sisemised või nende vahelised jõukuse ja sissetulekute erinevused).

Hääletuse tulemus

Poolt:	50
Vastu:	113
Erapooletuid:	4

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 28 , punkt 3.3.

(2) ELT C 440, 6.12.2018, lk 28, punkt 3.3.

(3) ELT C 13, 15.1.2016, lk 40.

(4) Euroopa sotsiaaldialoog, 2019.–2021. aasta tööprogramm.

(5) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/european_pillar_one_year_on.pdf

(6) ELT C 81, 2.3.2018, lk 145 , punktid 8.3 ja 1.3.

(7) ELT C 177, 18.5.2016, lk 35.

(8) ELT C 227, 28.6.2018, lk 1, punktid 1.8 ja 3.6; ELT C 327, 12.11.2013, lk 11; 2018. aasta majanduskasvu analüüs punkt 1.4, veel avaldamata; ELT C 226, 16.7.2014, lk 21 ja ELT C 262, 25.7.2018, lk 1 , punkt 3.14 ja ELT C 190, 5.6.2019, lk 24, punkt 1.8.

(9) ELT C 177, 18.5.2016, lk 35 .

(10) ELT C 227, 28.6.2018, p. 1, punkt 1.6; „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“, punkt 1.8 ja 3.6; ELT C 327, 12.11.2013, lk 11, punkt 1.4, ELT C 226, 16.7.2014, lk 21 .

(11) ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punkt 1.5.

(12) ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punkt 1.6.

(13) ELT C 125, 21.4.2017, lk 10–26.

(14) ELT C 240, 16.7.2019, lk 3, punkt 1.3.

(15) Soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite 12. oktoobri 2018. aasta mitteametlikul kohtumisel Viinis allkirjastatud ühisavaldus „Gender Equality as a Priority of the European Union today and in the future“ (Sooline võrdõiguslikkus kui Euroopa Liidu prioriteet praegu ja tulevikus).

(16) ELT C 110, 22.3.2019, lk 26 , punktid 3.1.1 ja 3.1.3.

(17) Komitee on võtnud avalike tööturuasutuste kohta vastu arvamuse, ELT C 353, 18.10.2019, lk 46 .

(18) ELT C 353, 18.10.2019, lk 46.

(19) ELT C 237, 6.7.2018, lk 8, punkt 4.10.

(20) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt.

(22) ELT C 190, 5.6.2019, lk 1 .

(23) Komitee valmistab ette arvamust SOC/583„Ühtsed töötuskindlustuse miinimumstandardid ELi liikmesriikides“.

(24) ELT C 81, 2.3.2018, lk 145, punktid 1.2 ja 2.2.

(25) Nt arvamused ELT C 13, 15.1.2016, lk 40, ELT C 81, 2.3.2018, lk 145 ja ELT C 440, 6.12.2018, lk 135 .

(26) ELi toimimise lepingu artikkel 9.

(27) ELi toimimise lepingu artikkel 9.

(28) ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punktid 1.5 ja 1.6.

(29) ELT C 262, 25.7.2018, lk 1, punkt 3.1.4 (ja selles esitatud viited).

(30) ELT C 81, 2.3.2018, lk 145, punkt 8.3.