Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa kodanike kuulamine kestliku tuleviku nimel“ (Sibiu ja sealt edasi)

(2019/C 228/06)

Raportöörid: Vladimíra DRBALOVÁ

Peter SCHMIDT

Yves SOMVILLE

Juhatuse otsus	16.10.2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 29 lõige 2
Vastuvõtmine täiskogus	20.3.2019
Täiskogu istungjärk nr	542
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	217/6/8

Euroopa kodanike kuulamine kestliku tuleviku nimel

1. Sissejuhatus

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on oma liikmete mitmekesisuse kaudu sild ELi institutsioonide ja selle kodanike vahel ning seetõttu soovib komitee esitada oma sihiteadliku tulevikuvisiooni, sest Euroopast on saamas kestliku arengu ülemaailmne liider.

1.2

Euroopa Liidu loomine on Euroopa ajaloo üks edukamaid rahu-, sotsiaal- ja majandusprojekte. Meie Euroopa loodi inimväärikuse, vabaduse, diskrimineerimiskeelu, sallivuse, õigluse, solidaarsuse ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste, sealhulgas vähemustesse kuuluvate inimeste õiguste austamise väärtustele (1). Need väärtused peavad olema jätkuvalt ELi tulevase arengu ja poliitika keskmes.

1.3

Seitse aastakümmet kestnud rahu ja stabiilsus Euroopas on ajalooline ja erakordne saavutus. Selle on teinud võimalikuks Euroopa projekt ja Euroopa Liidu ülesehitamine, mis on loonud Euroopa rahvaste liidu ning on sidunud sammhaaval Euroopa riigid kokku ühise eesmärgiga. See selgitab, miks EL on kandidaatriikide ja ELi naabruspoliitikas osalevate riikide jaoks endiselt huvipakkuv projekt. Samas peab Euroopa olema valmis vastama uutele geopoliitilistele arengusuundumustele. Komitee peaks osalema teadlikkuse suurendamisel asjaolust, et rahu ei saa võtta iseenesestmõistetavalt igikestvana.

1.4

Ühtne turg kõigis selle majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnamõõtmetes on Euroopa integratsiooni keskmes. Seetõttu peaks see suutma luua jätkusuutlikku majanduskasvu ja innovatsiooni, meelitada ligi investeeringuid ja edendada oma ettevõtjate jätkusuutlikku konkurentsivõimet globaliseerunud turgudel. Siiski on oluline mõista ka seda, et ühtse turu positiivne mõju ei ole ühtlaselt jaotunud ning et kõigil kodanikel ei ole võimalik selle jõukust kasutada.

1.5

Jätkusuutlik majanduskasv tähendab, et kasv ei tohiks põhineda ainult kvantiteedil, vaid ka – ja tegelikult isegi rohkem – kvaliteedil, mis tähendab järgmist: i) keskkonda ega tööjõudu ei ekspluateerita, ii) õiglasi elamistingimusi, iii) majanduskasvu ei mõõdeta mitte ainult iga-aastase rahavooga, vaid ka rikkuse varude ja nende jagunemisega, iv) kõigi vajaduste rahuldamist planeedi võimaluste piires, v) selliste majandussüsteemide arendamist, mis võimaldavad meil hästi toime tulla, olenemata sellest, kas majandus kasvab või ei kasva, ning vi) sissetuleku suletud voogu, mis ringleb leibkondade, ettevõtjate, pankade, valitsuse ja kaubanduse vahel, toimides sotsiaalselt ja ökoloogiliselt. Energia, materjalid, loodusmaailm, inimühiskond, võim ja rikkus, mis on meil ühine: praegusest mudelist on kõik see puudu. Välja ei tehta hooldajate – peamiselt naiste – tasustamata tööst, kuigi ükski ühiskond ei saaks ilma nendeta toimida (2).

1.6

Samas on jätkusuutlik konkurentsivõime mudel, mis tasakaalustab majanduslikku jõukust, keskkonnaküsimusi ja sotsiaalset kaasatust. Selles kontekstis tuleb jätkusuutlikkusega kohandatud ülemaailmne konkurentsivõime indeksis võtta arvesse kahte uut mõõdet: keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet (3).

1.7

Neli vabadust, nimelt toodete, kodanike, teenuste ja kapitali vaba liikumine, mis üheskoos võimaldavad kaubavahetust ja majandusarengut, tööhõivet, loovust ja innovatsiooni, oskuste vahetamist ja taristu arendamist äärealadel, on Euroopa põhiolemus. Hästi toimivad majanduslikud vabadused ja konkurentsieeskirjad käivad käsikäes sotsiaalsete põhiõigustega, ent ei tohiks neid kahjustada.

1.8

Sellegipoolest seisab EL endiselt vastamisi erakordsete sisemiste ja väliste majanduslike, sotsiaalsete, keskkonna- ja poliitiliste probleemidega, (4) mis ohustavad selle olemasolu: protektsionism ühtsel turul, sotsiaalne ebavõrdsus, populism, natsionalism ja äärmuslus, (5) samuti suured nihked geopoliitilises olukorras ja olulised tehnoloogilised muutused.

1.9

Kiiremini muutuv kliima, elurikkuse vähenemine, muud keskkonnariskid ja üldine suutmatus edukat poliitikat ellu viia on samuti suur oht Euroopa elanikkonnale, majandusele ja ökosüsteemidele. Seetõttu on meil vaja tugevat ELi strateegiat, et viia ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“. Võrdsematel ühiskondadel on parem keskkonnateadlikkus ja suurem võime muutuda üha jätkusuutlikumaks.

1.10

Olemas on selge vajadus tegeleda kodanikepoolse nõudlusega kvaliteetsete töökohtade järele kogu Euroopas, eriti suure tööpuudusega, eelkõige noorte töötusega või struktuurimuutuste ees seisvates piirkondades. See kohustab kõiki – institutsioone, valitsusi, sotsiaalpartnereid ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone – määratlema jätkusuutliku Euroopa, et edendada kvaliteetsete töökohtade loomist.

1.11

Hädavajalik on parandada juurdepääsu tööturgudele, sidudes omavahel kvaliteetsete töökohtade loomise ja tõhustatud haridussüsteemi, et luua piisavad oskuste kogumid, näiteks duaalse süsteemi abil.

1.12

Sotsiaalne ja keskkonnamõõde on omavahel põimunud ning majandus peab olema sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise uuendamise soodustaja, eelkõige põhioskuste edendamise ja arendamise ning suurema mitmekesistamise kaudu. ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ peab julgustama erasektorit aitama kaasa jätkusuutlike majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, edendades seeläbi kõigi inimeste heaolu õiglast ja jätkusuutlikku kasvu ning sotsiaal-, inim- ja tööõiguste kaitset (6).

1.13

Kõikides ELi poliitikavaldkondades tuleb täielikult tunnustada Euroopa projekti kultuurilist mõõdet kogu selle mitmekesisuses. See hõlmab kultuuripärandi mõistmist ja edendamist, kultuuri- ja loomemõõtme integreerimist haridusse ning kaasaegse loomingu kui ühtekuuluvuse ja arengu tõukejõu toetamist.

1.14

Jätkusuutlikkus on tulevikku vaatav protsess, millele peab andma tõuke tugev poliitiline sihiteadlikkust ja otsusekindlus kujundada jätkusuutlik Euroopa Liit, suunates meie majanduse paindliku ja koostöövõimelise, ressursitõhusa, vähese CO2-heitega ja sotsiaalselt kaasava tuleviku (7) poole, kusjuures valitsuste, ettevõtjate, töötajate, kodanike ja tarbijate käitumist, tegevust ja otsuseid ajendab nende majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju vastutustundlik mõistmine.

—	Kõigepealt nõuab komitee kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ rakendamisel jätkusuutlikkuse üldstrateegiat, mida tagab ELi ambitsioonikas eelarve.

—

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus ei ole vastandatud, kui sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid on konkurentsivõime määratluse lahutamatu osa. Konkurentsivõimet ei tohi määratleda ainult kvantiteedi ja hinnakujunduse alusel, vaid eelistatavalt ka Euroopa väärtuste, kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse põhjal, täielikult välja arenenud ja hästi toimivat ühtse turu osana.

—	Euroopa vajab uut majanduskasvu mudelit, sellist, mis erineb senisest kvalitatiivselt, mis on sotsiaalselt kaasavam ja ökoloogiliselt säästlikum ning suudab ergutada digitaalsete ja ökoloogiliste üleminekute lähenemist meie riikides ja ühiskondades ning nendega kaasas käia.

—

Säästev investeerimine on Euroopa juhtpositsiooni tugevdamise protsessi juhtimise ja edendamise hädavajalik vahend teel jätkusuutliku ühiskonna poole. See peab ergutama kvaliteetsete töökohtade loomist, taastuvenergiat, haridussüsteeme, taskukohast ja kättesaadavat keskkonnasäästlikku ühistransporti, ökodisainiga digitaaltehnoloogiat, teadusuuringuid ja innovatsiooni.

—	Euroopa ettevõtjad peavad täitma oma rolli ja kohustusi ning tegutsema ülejäänud maailma silmis juhtidena, kui meie Euroopa süsteemi konkurentsivõime ja majanduslik jätkusuutlikkus on meie ühe ja ainsa planeedi piiride suhtes uuesti määratletud.

2. Kodanike Euroopa

2.1

Euroopa kodanike silmis on Euroopa üha vähem lahendus ja üha enam probleem. Natsionalism ja protektsionism on tegelikud ohud. Seistes silmitsi identiteedi ja väärtuste kadumisega ning olles jätnud tähelepanuta Euroopa projekti kultuurilise mõõtme, ei suuda Euroopa leida lahendusi, mis vastavad kohalike ja ülemaailmsete probleemide tasemele.

2.2

Kodanike ja eriti noorte õigustatud murede tunnistamine ja nende demokraatliku osaluse suurendamine on väga olulised. Olemasolevate ELi osalusmehhanismide ja konsultatsiooniprotsesside täiustamine ja reformimine on ülimalt tähtis. Noortega seonduv on lisatud muu hulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambasse, ÜRO kestliku arengu tegevuskavva aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ja selle kestliku arengu eesmärkidesse.

—	Kodanikuühiskonnaga peetavast struktureeritud dialoogist peab saama Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud demokraatliku osaluse tõeline vahend (8).

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui organiseeritud kodanikuühiskonna ELi institutsiooniline esindaja on jätkuvalt poliitika kujundamise protsessi aktiivne osaline.

—

Euroopa kodanikualgatus, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 4 ja on esimene ülemaailmne riikideülene osalusvahend, vajab samuti täiendavat toetust ja parandamist. Komitee on omalt poolt võidelnud selle rakendamise lihtsamate ja arusaadavamate eeskirjade eest (9) ning on tegutsenud ka komisjoni ja kodanike vahendajana, eelkõige iga-aastase Euroopa kodanikualgatuse päeva konverentsi korraldamisega ning Euroopa kodanikualgatuste korraldajatele abi pakkumisega.

—

Noored tuleb kaasata Euroopa poliitilisse protsessi (10) ja nad peavad selles osalema, edendades selleks laiaulatuslikumat kodanikuaktiivsust, sealhulgas hääletamise, vabatahtliku tegevuse, noorteorganisatsioonidega ühinemise ning töökohtade demokraatias ja sotsiaaldialoogis (11) osalemise kaudu. Komitee soodustab noorte osalemist oma tegevuses ja töötab välja noortele mõeldud üritusi, nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ ja noorte ettevõtjate auhind.

—

Tuleks võtta meetmeid, et tagada ELi institutsioonide ja riikide valitsuste otsustusprotsessi suurem vastutus ja läbipaistvus, kaasates ka piirkondliku ja kohaliku tasandi, et pälvida kodanike toetus, näiteks nõukogu töömeetodite reform, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja lahendada vastutuse ja läbipaistvusega seotud probleeme, mida esineb kolmepoolsete suletud kõneluste ülemäärase kasutamise puhul enne seadusandliku tavamenetluse esimesel ja teisel lugemisel õigusaktide vastuvõtmist (12) (13).

—

Tuleks luua institutsioonilised mehhanismid, et suurendamiseks komitee arvamuste mõju ELi poliitikakujundamise ja otsuste tegemise protsessides, näiteks komitee arvamuste suhtes võetud järelmeetmete tõhusama jälgimise ja Euroopa Liidu Nõukoguga koostöölepingu sõlmimise kaudu, et tagada muu hulgas nõukogu töörühmade süstemaatiline teavitamine komitee arvamustest.

—	Uue sotsiaalse kokkuleppe jaoks on kõige tähtsam kindlustada üldsuse toetus ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ rakendamisele.

3. Sotsiaalne Euroopa

3.1

Euroopa sotsiaalmudel peaks pakkuma kõigile kodanikele kindlat ja õiglast kaitset, leevendades samas vaesust ja pakkudes kõigile arenguvõimalusi. Inimväärsed sissetulekud peaksid vähendama lõhet jõukate ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste vahel ning tagama kvaliteetse elu. Igaüks peaks saama kasu inimväärsetest tööstandarditest, võrdsusest, suuremast heaolust ja väiksematest tervisealastest erinevustest nii riikide kui ka põlvkondade vahel. Sotsiaalne kaasatus ja kaitse, kvaliteetsed töökohad, sooline võrdõiguslikkus, kvaliteetne, taskukohane ja kättesaadav rahvatervis ja tervishoid, juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele eluasemele, keskkonnaalane õiglus, kvaliteetne riiklik haridus ja võrdne juurdepääs kultuurile – need peavad olema peamised põhimõtted, millest juhindutakse riiklikes ja Euroopa poliitilistes tegevuskavades.

—	Hädavajalik on uus sotsiaalne kokkulepe, mis pakub kõigile kodanikele õiglasemat ja võrdsemat ühiskonda. Seepärast nõuab komitee sotsiaalvaldkonna tegevuskava, et viia ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ kõigile tasanditele.

—

Komitee nõuab haridussüsteemide üldist parandamist ja neisse suuremate investeeringute tegemist ning toetab üldist õigust elukestvale õppele, mis võimaldab inimestel omandada oskusi ning ümber õppida ja oskusi täiendada; suuremate investeeringute tegemine institutsioonidesse, poliitikasse ja strateegiatesse, mis toetavad inimesi töö ümberkujundamise tulevases protsessis, ning soolise võrdõiguslikkuse ümberkujundava ja mõõdetava tegevuskava rakendamine on kõik elemendid, mida tuleks laialdaselt toetada (14).

—

Avaliku poliitika ja seadusandlike meetmetega tuleb tagada, et kõigil Euroopa kodanikel ja elanikel on samal tasemel kaitse ning nad saavad teostada oma põhiõigusi ja -vabadusi. Lisaks selle tagamisele, et kõigil diskrimineerimise eri vormidega kokku puutuvatel inimestel oleksid ühiskonnas võrdsed võimalused, peab EL parandama oma poliitikat ja meetmeid soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks.

—

Seoses kasvava murega liikmesriikide edusammude erinevuse pärast võivad miinimumpalga ja miinimumsissetuleku tagamise meetmed osana sotsiaalse lähenemise protsessist ELis olla sotsiaalkaitse oluline element. See aitaks saavutada inimväärset elatustaset kõigis riikides, aidates samal ajal toetada majanduskasvu ja suurendada lähenemist või vältida lahknevusi ELis (15).

—	Üleminek säästvale majandusele eeldab investeeringuid tõhusatesse ja integreeritud sotsiaalkaitsesüsteemidesse, mis pakuvad kvaliteetseid teenuseid (16).

—	Sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerite vaheliste kollektiivläbirääkimiste tugevad süsteemid peaksid olema peamised vahendid, millega üleminekuid ja muutusi prognoosida ja juhtida.

—	Ülaltoodud meetmed peaksid aitama luua võrdsed võimalused, et hõlbustada ühtse turu täielikku väljakujundamist.

4. Jätkusuutlik keskkond

4.1

Iga-aastase ülemaailmse riskitundlikkuse uuringu (Global Risks Perception Survey) tulemustes annavad jätkuvalt tooni keskkonnariskid. Käesoleval aastal olid kolm neist esimese viie riski hulgas tõenäosuse arvestuses ja neli mõju arvestuses. Suurim probleem on äärmuslikud ilmaolud, kuid küsitlusele vastanud tunnevad üha enam muret keskkonnapoliitika ebaõnnestumise pärast: kuigi pärast Pariisi nihkus see järjekorras tahapoole, hüppas „kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine“ sel aastal mõju arvestuses tagasi teisele kohale (17).

4.2

Surnud planeedil ei ole aga ei elu, tööhõivet ega ettevõtlust. Elurikkuse kadumine ja kliimamuutused tähendavad seega, et ELi jaoks on vältimatu eeltingimus luua kvaliteetseid töökohti (18) ja pakkuda lahendust, mis on kasulik tööandjatele, töötajatele ja teistele kodanikuühiskonna esindajatele. Kohandamisega viivitamine või tegutsemata jätmine võib kliimamuutuste kogukulu märkimisväärselt suurendada (19) ja sellel on hukatuslik mõju elurikkusele, sealhulgas inimkonnale.

4.3

Euroopa rahastamis- ja kliimapakti kavand on olnud arutlusel mitu aastat ja selle üle arutatakse ikka veel. See pakt võimaldaks ELil säilitada oma juhtpositsiooni kestlikus arengus ja kliimamuutustevastases võitluses (20).

—

See strateegia peab tagama, et vähemalt Pariisi kokkulepe tuleb täies mahus ja viivitamata täita ning seda tuleb kajastada ELi heitkoguste vähendamise 2030. aasta ja 2050. aasta eesmärkide vastavusse viimise kaudu kohustusega piirata temperatuuri tõusu kuni 1°C-ni ning ELi sihiteadliku kliimapoliitika kaudu, sealhulgas kõigi fossiilkütuste kasutamise kiire etapiviisiline lõpetamine, minnes energiatõhususelt üle energiakasutuse absoluutsele vähendamisele. EL peaks kiirendama õiglast ja jätkusuutlikku üleminekut võimalikult suurel määral taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale, (21) mis on puhas, taskukohane, toetab kogukonna omandisse kuulumist ning ei too kaasa ei energiaostuvõimetust ega kahjusta Euroopa ettevõtjate jätkusuutlikku konkurentsivõimet üleilmsel tasandil.

—	Rahastamis- ja kliimapakett peab hõlmama kliimamuutustevastase poliitika kõiki aspekte, nagu õiglane üleminek kliimamuutuste mõju leevendamiseks ning kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks, samuti reaalne poliitika kliimamuutustega kohanemiseks.

—

Komitee kordab oma üleskutset töötada ELis välja terviklik toidupoliitika, (22) mille eesmärk on pakkuda tervislikku toitumist jätkusuutlikest toidusüsteemidest, sidudes põllumajanduse toitumise ja ökosüsteemi teenustega, ning tagades tarneahelad, mis kaitsevad rahvatervist kõigis Euroopa ühiskonna osades. Lisaväärtuse õiglane jaotamine toiduainete tarneahelas on hädavajalik.

—	Põllumajandus võiks olla osa kliimamuutuste leevendamise lahendusest (ringmajandus, CO2 talletamine jne), sest see hõlmab väga suurt osa Euroopa territooriumist. Lisaks on jätkusuutlikul põllumajandusel oluline roll sotsiaalmajandusliku struktuuri säilitamisel maapiirkondades.

—	EL peab muutma lineaarmajanduse süsinikdioksiidiheiteta majanduseks. Ringmajanduse poliitika peaks tagama kauakestvad, väiksed, kohalikud ja puhtad tsüklid. Teatud tööstuslike tegevuste puhul kipuvad ringid olema liiga suured (23).

—

Tuleks luua ühised standardid ja need rakendada, et pakkuda puhast õhku ja vett ning kaitsta meie ookeane. Metsade raadamise ja elurikkuse kadumise peatamiseks Euroopas ja kogu maailmas tuleb võtta sihikindlaid meetmeid ning lõpetada loodusvarade, sealhulgas maailma lõunapoolsete riikide loodusvarade jätkusuutmatu ekspluateerimine. Tuleks võtta meetmeid, et viia Euroopa tarbimistase kooskõlla Maa tootmisvõimsusega, sealhulgas piisavusstrateegiate rakendamisega (24).

5. Euroopa ettevõtja kui tugevam jätkusuutlik ülemaailmne liider

5.1

Äri on ühiskonna ja keskkonna arengu soodustaja ning jätkusuutlik konkurentsivõime on eeltingimus, et ettevõtjad saaksid ühiskonnas oma rolli täita. Ettevõtjad tegutsevad üha enam jätkusuutlikult, lähtudes oma konkreetsetest asjaoludest ja ressurssidest ning koostöös oma sidusrühmadega, et jälgida, hinnata ja anda aru oma äritegevuse sotsiaalsest, keskkonna-, tarbijakaitse ja inimõigustealasest mõjust. Seepärast peab Euroopa järgima oma poliitikas põhimõtteid, mis on kooskõlas tema eesmärgiga saada kestliku arengu ülemaailmseks liidriks. Euroopa ettevõtjate seas on juba teerajajaid, kuid nad peavad olema ambitsioonikamad ja levitama seda jätkusuutlikku mõtteviisi väärtusahelates, julgustades eriti VKEsid.

5.2

Tootjate, turustajate ja tarbijate vahelisi suhteid muudavad paljud uued mudelid. Nendest uutest mudelitest (nagu funktsionaalne majandus, koostöömajandus ja vastutustundlik rahandus) mõne eesmärk on lahendada inimeste ja planeedi teisi suuri probleeme, mis on kestliku arengu seisukohast väga olulised, nagu sotsiaalne õiglus, osalusjuhtimine ning ressursside ja loodusliku kapitali säilitamine.

—

Käimasolev neljas tööstusrevolutsioon muudab põhjalikult üleilmset majandust, eriti tootmist ja tööstusega seotud teenuseid. Euroopa vajab tõelist digiüleminekut, et taastada ülemaailmne jätkusuutlik konkurentsivõime ning saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive. Euroopa vajab üldist nihet, et saada maailma kõige dünaamilisemaks digitaalseks piirkonnaks, võttes arvesse digitaalmajanduse üleilmset olemust ja ettevõtete ühinemist üleilmsete väärtusahelatega.

—	Euroopa Liidu jaoks on nende novaatorite toetamine võimalus võtta juhtpositsioon innovaatiliste jätkusuutlike majandusmudelite puhul, mis muudavad lahutamatuks majandusliku heaolu, kvaliteetse sotsiaalkaitse ja keskkonnasäästlikkuse mõisted ning määratlevad nn Euroopa kaubamärgi.

—

Euroopa ettevõtjad peavad jääma innovatsiooni ja loovuse käivitajateks ning järgima rangeid töö-, tarbija- ja keskkonnastandardeid kogu Euroopas. Kuigi arukas poliitika ja hea valitsemistava etendavad olulist osa raamistiku määramisel, on just ettevõtjad koos oma töötajatega need, kes pakuvad tihedas koostöös teadlaste ja uurijatega innovatsiooni ja lahendusi vastavalt ühiskonna vajadustele.

—	Ettevõtluskeskkond, mis aitab valmistuda tulevikuks, põhineb avatud turgudel ja ausal konkurentsil, mille määratluses on oma osa sotsiaalsetel ja keskkonnaaspektidel, ning mis pakub soodsaid ja toetavaid ettevõtlustingimusi.

—

Juhendamine ja toetus tuleb teha kättesaadavaks, et võimaldada kõigil ettevõtjatel ja eriti VKEdel kasutada digiteerimist, pöörates teadus- ja arendustegevuse, rahastamise ergutamise, teadus- ja arendustegevuse toetamise ning asjakohastesse oskustesse investeerimise abil ümber ebapiisavad suundumused tehnoloogia- ja innovatsiooniinvesteeringutes.

6. Vaba ja õiglane kaubandus

6.1

ELi kaubanduspoliitika on määrav tegur, mis kehtib kogu ELis ja ühendab tõepoolest kõiki selle liikmesriike. Kaubanduspoliitika on aidanud ELil suurendada oma jõukust kaubavahetuse kaudu paljude partneritega. Praegu on EL juhtiv jõud maailma kaubanduses, kus on rohkem kui 30 miljonit töökohta, mis on seotud rahvusvahelise kaubandusega, (25) tal on oluline roll teenustekaubanduses ja kaubavahetuse märkimisväärne ülejääk, näiteks kaubavahetuses Ameerika Ühendriikidega (rohkem kui 107,9 miljardit eurot 2018. aasta esimesel 11 kuul). Samal ajal kehastab ja edendab EL kaubanduse kaudu sotsiaalset kaasamist ja keskkonnakaitset, mis on väga olulised, et kujundada jätkusuutlikku globaliseerumist – teisisõnu globaliseerumise vormi, mis toob kasu mitte ainult suurettevõtetele ja investoritele, vaid ka tavainimestele, töötajatele, põllumajandustootjatele, tarbijatele ja VKEdele.

6.2

EL püüab mitmepoolselt, kahepoolselt ja ühepoolselt edendada kaubanduspoliitika visiooni, mis ühendab turulepääsu traditsioonilise merkantistliku käsitlusviisi (tariifne ja mittetariifne) kestliku arengu eesmärkidega kooskõlas kliimamuutusevastase võitlusega.

6.3

ELi kaubanduspoliitika on tugevdanud kodanikuühiskonna rolli nii läbirääkimiste kui ka rakendusetapis tänu kohalike nõuanderühmade panusele. Komitee toetab kõigi nende organisatsioonide kutseliseks muutmist, kes annavad kodanikele võimaluse öelda kaubanduslepingute sisu kindlaksmääramisel rohkem sõna sekka ning rohkem kontrollida, kuidas partnerid täidavad „kvalitatiivseid“ kohustusi ja standardeid (26).

—

Sarnaselt diplomaatia ja naabruspoliitikaga peab ELi kaubanduspoliitika peegeldama tema enda kui jätkusuutlikkuse valdkonna üleilmse liidri sisemisi väärtusi ja olema nendega kooskõlas. EL peaks suutma säilitada oma konkurentsivõime ja hallata oma peamiste partneritega sõlmitud liite, säilitades, tugevdades ja parandades samas oma keskkonnakaitse ja sotsiaalvaldkonna rangete standardite mudelit.

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab eelkõige sihiteadlikku kaubanduspoliitika tegevuskava kõigil kolmel ehk ühepoolsel, kahepoolsel ja mitmepoolsel tasandil – poliitikat, mis loob ELis majanduskasvu ja töökohti, edendades samal ajal ülemaailmsel tasandil eeskirjadepõhist kaubanduspoliitikat.

—	Ühepoolselt peaks EL ajakohastama ja parandama üldiste tariifsete soodustuste kava ja algatust „Kõik peale relvade“, et ergutada vähim arenenud riikide ja arengumaade arengut.

—	Kahepoolselt peaks EL jätkama uute turgude avamist ning suurendama ärivõimalusi ja tarbijate rahulolu rohkemate partneritega, tagades samal ajal põllumajanduse, tööstuse ja teenuste ranged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid.

—

Mitmepoolsel tasandil peaks EL täitma WTO reformis juhtivat rolli, et vältida WTO vaidluste lahendamise organi apellatsioonikogu halvamist. Hiljuti võttis komitee selle reformi kohta vastu sihiteadlikud ja tulevikku vaatavad, lühikest ja keskmise pikkusega ajakava hõlmavad ettepanekud (27). Eesmärk on tagada, et WTO, kes on rahvusvahelise kaubanduse ainus järelevalvaja, annaks kestliku arengu eesmärkide saavutamisse olulise panuse, säilitaks kooskõla kaubanduseeskirjade ja rahvusvaheliste tööstandardite vahel ning hõlbustaks Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustuste täitmist.

—	Kaubanduse avatus eeldab mõjusaid kaubanduse kaitsevahendeid ja ELi strateegilistesse sektoritesse tehtavate välisinvesteeringute toimivat kontrollimehhanismi. Seda on mõistagi vaja ELi ja selle tarbijate, töötajate ja ettevõtjate kaitsmiseks ebaõiglase ja röövelliku kaubandustava vastu.

—	Väga tähtis on süvendada rahvusvahelist koostööd kõigi asjaomaste organisatsioonidega (OECD, UNECE, ILO, WTO jne), et tõhusalt lahendada ülemaailmseid probleeme, sealhulgas kliimamuutused, vaesus, pettused, maksudest kõrvalehoidumine ja küberründed.

7. Avalikud hüved ja teenused

7.1

Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtte kohaselt: „Igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne kommunikatsioon“ (28). Need teenused ei saa toimida ainult ühiste konkurentsi- ja turueeskirjade kohaselt: erieeskirjad on hädavajalikud, et tagada kõigile kodanikele taskukohane juurdepääs nendele teenustele, mida peetakse olulisteks ja mida tunnustatakse liidu ühiste väärtustena (29).

—	Riigiasutused peavad täitma kestliku arengu eesmärke oma riigihankelepingute kaudu, rakendades ennetavalt keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete hangete kriteeriume, mis on määratletud riigihankeid käsitlevates uutes Euroopa õigusaktides.

—	Põhilised avalikud teenused, (30) nagu haridus, tervishoid, lastehoid ja ühistransport, ning sellised avalikud hüved nagu puhas joogivesi, puhas õhk ja saastamata pinnas jne peavad olema kõigile kättesaadavad mõistliku hinnaga.

8. Õiglane maksustamine

8.1

ELi maksupoliitikal on kaks komponenti: otsene maksustamine, mis jääb liikmesriikide ainupädevusse, ja kaudne maksustamine, mis puudutab kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ühtsel turul. Mis puudutab otsest maksustamist, on EL siiski kehtestanud mõned ühtlustatud standardid äriühingute ja üksikisikute maksustamise kohta, samas kui liikmesriigid on võtnud ühiseid meetmeid maksustamise vältimise ja topeltmaksustamise ärahoidmiseks. Sellest hoolimata peab EL jätkama sellise õiglase maksusüsteemi edendamist, millega nõutakse füüsiliste ja juriidiliste isikute tulude ja kasumi proportsionaalset maksustamist. Kaudse maksustamise valdkonnas koordineerib ja ühtlustab EL käibemaksu ja aktsiisimakse käsitlevaid õigusakte. See tagab, et siseturul ei moonutata konkurentsi kaudse maksustamise erinevate määradega ja süsteemidega, millega antakse ühe riigi ettevõtjatele ebaõiglane eelis teiste ees.

8.2

Läbipaistvuse puudumine, diskrimineerimine, konkurentsi moonutamine ja kahjulikud maksutavad suurendavad majanduslikku ebavõrdsust ning vähendavad investeeringuid ja töökohti, mille tagajärg on sotsiaalne rahulolematus, usaldamatus ja demokraatia puudujääk. Seetõttu tuleks rakendada õiglast ELi maksupoliitikat, järgides jätkusuutlikkuse üldstrateegiat, mitte minnes sellega vastuollu, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, sotsiaalset ühtekuuluvust ja investeeringuid kestlikku arengusse.

—	Majandus- ja rahaliidu vajalik reform peaks hõlmama maksude suuremat kooskõlastamist selle liikmete vahel ja euro ühtset esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides.

—

Komitee toetab õiglast maksustamist ning võitlust pettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu ja maksuparadiiside finantstavadega; ELi institutsioonide, valitsuste ja ettevõtjate ühine eesmärk peab olema koostöö, et luua tõhusad mehhanismid, nagu kaks maksudest kõrvalehoidumise vastast direktiivi (31).

—

Pettuse- ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse kooskõlastamine peaks hõlmama meetmeid ettevõtjate maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamise vastu: Euroopa Komisjon hindas, et enne meetmete rakendamist ulatus see 50–70 miljardi euroni aastas. Igal aastal jääb kogumata umbes 150 miljardit eurot.

—	EL peab tegema koostööd teiste majanduspiirkondadega, et võidelda kogu maailmas tulemuslikult korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning tagada, et äriühingu tulumaksu käsitlevad rahvusvahelised eeskirjad oleksid selged, läbipaistvad, objektiivsed ja prognoositavad.

—	Üldsus nõuab üha enam, et maksustamist kasutataks sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks, globaalse soojenemise vastu võitlemiseks ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks.

—

Komitee nõuab mõjusaid ja kooskõlastatud maksumeetmeid, tagamaks et kõik ettevõtjad maksavad oma õiglase osa maksudest ja annavad oma panuse riikide ja Euroopa Liidu eelarvesse, et valitsustel oleks võimalik täita nende sotsiaalseid õigusi (32). Komitee toetab komisjoni ettepanekut äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise kohta (33).

—

Internetil ja muudel digivahenditel põhinevate uute ärimudelite tulemusena tuginevad äriühingud üha vähem füüsilisele kohalolule asjaomases riigis. Komitee on seisukohal, et väga tähtis on töötada välja uued põhimõtted selle kohta, kuidas koostöös kaubanduspartneritega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid maksustada, ning osaleda aktiivselt praegu OECD/G20 tasandil peetavates aruteludes digitaalset majandust käsitleva üleilmse lepingu üle, et vältida kaubandus- ja maksupingete kasvu maailma tähtsamate majandusjõudude vahel (34).

9. Juhtimine

9.1

Poliitikameetmete määratlemisel ja rakendamisel on kestlikule arengule ülemineku edendamiseks on vaja juhtimise uut lähenemisviisi ning uusi eeskirju ja vahendeid. Kestlik areng eeldab terviklikku ja valdkondadevahelist lähenemisviisi, et tagada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide koos lahendamine.

—	EL peab tagama, et kogu oma sise- ja välispoliitika on ühtne ja kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, et tõhususe, proportsionaalsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid võetakse nõuetekohaselt arvesse.

—

Euroopa Komisjoni parema õigusloome vahendite kasutamine on veel üks viis, kuidas tagada kestliku arengu edasine süvalaiendamine Euroopa poliitikas. Kõigis komisjoni mõjuhindamistes tuleb hinnata keskkonna-, kliima-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju, et jätkusuutlikkust nõuetekohaselt käsitletaks ja arvesse võetaks. Ka järelhindamistes tuleb analüüsida kõiki kolme mõõdet tugeva integreeritud meetodiga. Samuti on vaja konsultatsioone sotsiaalpartneritega, järgides aluslepingu sätteid, milles nõutakse sotsiaalprobleeme käsitlevate õigusaktide üle tööturu osapooltega konsulteerimist (artikli 154 lõige 2); konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, Euroopa Regioonide Komiteega ja liikmesriikide parlamentidega moodustab parema õigusloome töövahendi teise osa, et täita kaasamise nõuet, mis on kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ keskmes.

—

Võttes arvesse kestliku arengu eesmärke, peavad REFITi platvorm ning mõjuhinnangud ja hindamised aitama tagada, et õigusaktid on ettevõtjatele ja kodanikele soodsad. Tulevikus peaksid need vahendite puhul jätkuvalt kasutama kõiki olemasolevaid allikaid, sealhulgas kodanikuühiskonda, et hinnata, kuidas parandada ELi õigusaktide tulemuslikkust ja tõhusust, pidades silmas nende eesmärke. Need vahendid peaksid aitama kaasa kestliku arengu ulatuslikule regulatiivsele parandamisele kõigis selle mõõtmetes, eesmärgiga mitte ainult lihtsustada ja vähendada tarbetut koormust ning tagada õiguslike eesmärkide tulemuslik saavutamine neid vähendamata, vaid ka aidata olemasolevaid õigusakte läbi vaadata, kontrollida, muuta, tõhustada või täita.

—

Euroopa poolaasta kui ELi majanduse juhtimise raamistik keskendub teataval määral tööhõivele ja sotsiaalsele tulemuslikkusele, kuid keskendumine on nõrk kliimamuutusest tulenevate ohtude ja ELi Pariisi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude osas, nagu on teatatud 2019 aasta majanduskasvu analüüsis (35). Komitee nõuab kestliku arengu tulevikku vaatavat strateegiat, mis on paigutatud kestliku arengu tsüklisse, mis põhineb vastastikku täiendavatel sotsiaalsetel, majanduslikel ja keskkonnanäitajatel ja -eesmärkidel.

—

Sotsiaaldialoogi tuleb tunnustada arengukoostöö tegevuskava rakendamise vahendina. Sotsiaaldialoog eeldab soodsat keskkonda ja tõhusat institutsioonilist raamistikku. See algab ühinemisvabaduse austamisest ja õigusest kollektiivläbirääkimistele. EL peaks tegema koostööd sotsiaalpartneritega, et edendada tööturu osapoolte vaheliste suhete usaldusväärseid tavasid ning sujuvalt toimivat tööjõu haldust.

—

Euroopa Liit peaks tugevdama sidemeid liikmesriikidega ja taastama oma kodanike usalduse kogukonna juhitud kohaliku arengu hästi rakendatud lähenemisviisi kaudu, mis võimaldab integreeritud kohalikku arengut ning kodanike ja nende organisatsioonide kaasamist rohujuure tasandil. Komitee on veendunud, et kogukonna juhitud kohalikul arengul võib olla palju eeliseid eduka Euroopa kohaliku arengu vahendina (36).

10. Terviklik lähenemisviis rändepoliitikale

10.1

Arutelus jätkusuutliku Euroopa tuleviku üle ei saa eirata Euroopa rändekäsitlust. Demograafiline areng näitab, et Euroopa vajab rändajaid, nende andeid, oskusi ja ettevõtluspotentsiaali. Selleks et tagada faktidel põhinev ratsionaalne arutelu, on hädavajalik muuta rändenarratiivi ja -poliitikat, tuginedes tihedamale koostööle kolmandate riikidega. Pagulasi ja rändajaid ei tohiks käsitleda ohuna, vaid võimalusena edendada Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelit (37). Selleks on vaja terviklikku lähenemisviisi ja rändestrateegiat.

—	EL peaks võtma vastu poliitika- ja muud meetmed, et toetada turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ning tugevdada ka kaasatust ja sotsiaalset ühtekuuluvust. EL peaks tööjõu rände ja integratsiooniprogrammide valdkonnas tegema ILOga tihedamat koostööd.

—

Komitee nõuab pagulastele ELi tulemiseks ohutuid ja seaduslikke rändeteid. Selleks et anda perekonna taasühinemiseks, ümberpaigutamiseks ja ümberasustamiseks rohkem võimalusi, on vaja kõigi liikmesriikide ning Euroopa ja liikmesriikide sidusrühmade kooskõlastatud lähenemisviis, mis põhineb jagatud vastutusel, õiglasel jaotamisel, lähenemisel ja põhiõiguste austamisel.

—	Integratsiooni puudumine toob kaasa majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised ja poliitilised riskid ja kulud. Seega on investeerimine rändajate integreerimisse parim kindlustus võimalike tulevaste kulude, probleemide ja pingete vastu.

—

Integratsiooni puhul on tegemist kahesuunalise protsessiga ning vastuvõtval kogukonnal ja rändajatel on õigused ja kohustused. Seetõttu peab vastutus jagunema nende vahel. Ei ole õiglane ega jätkusuutlik eeldada, et märkimisväärsete sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike tõketega silmitsi seisvad uustulnukad integreeruvad ilma abita. Kõnealuse protsessi soodustamiseks tuleb avalikus poliitikas tegeleda ELi ühiskonna eri elanikkonnarühmade hirmude, murede ja probleemidega, et vältida ELi vastaseid ja ksenofoobseid diskursusi. Selleks peab asjakohane poliitika sisaldama selgeid, järjepidevaid ja põhjendatud kohustusi ning rändevastase retoorika ja käitumise järjekindlat hukkamõistmist.

—

Sõda, kliimamuutused ja kesised väljavaated kolmandates riikides võivad tekitada jätkuva ja isegi suureneva pagulaste ja rändajate sissevoolu. Üldiste rände tõuketegurite piiramine on ülemaailmne väljakutse. Inimeste ümberasumise laieneva nähtuse tõttu suureneb igat liiki ränne (sh kliimapagulased). Selleks peab EL olema paremini valmis koordineerima rändajate jaotamist liikmesriikide vahel. Komitee on juba juhtinud tähelepanu sellele, kuidas tasakaalustamata majanduslikud protsessid võivad antud kontekstis ebastabiilsust suurendada. Seepärast toetab komitee seisukohta, et Lissaboni leping annab piisavalt laiaulatusliku volituse sisserändepoliitika läbivaatamiseks, et reguleerida „keskkonna tõttu ümberasujate“ staatust.

11. ELi eelarve

11.1

Komitee tunnustab suurt Euroopa lisaväärtust, mida pakuvad programmid, mis on komisjoni ettepanekutes mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 peamiste kulude suurendamiste keskmes (teadustegevus + arendustegevus + innovatsioon, „Erasmus+“). Siiski peab komitee küsitavaks asjaolu, et neid suurendamisi tehakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) suurte kärbete arvelt, püüdes vähendada ELi eelarvet praeguselt 1,16 %-lt ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust üksnes 1,11 %ni mitmeaastases finantsraamistikus pärast 2020. aastat.

11.2

Komitee peab küsitavaks kulukohustuste kavandatud kärpeid ühises põllumajanduspoliitikas. Nende kärbete tõttu on võimatu rakendada kestliku maaelu arengu mudelit, mis on ÜPP uue reformi üldine eesmärk, ja muid eesmärke, mis on seatud toidu ja põllumajanduse tulevikku käsitlevas komisjoni hiljutises teatises.

11.3

Kahjuks näib komisjoni ettepanek olevat liigselt suunatud praeguse olukorra säilitamisele ja komitee peab kahetsusväärseks, et ELi uute probleemide ulatus ja olemus ning eesmärgid ja nende saavutamiseks olemasolevad vahendid ei lähe omavahel kokku.

11.4

Inimeste umbusaldus riiklike ja Euroopa demokraatlike institutsioonide vastu hoogustab selliste poliitiliste voolude esilekerkimist, mis seavad kahtluse alla demokraatlikud väärtused ja põhimõtted ning ELi enda. Mõned neist poliitilistest liikumistest on nüüd osa mõne ELi liikmesriigi valitsusest.

—

Nii uute kui ka olemasolevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprioriteetidega toimetulekuks vajab EL sellel poliitiliselt kriitilisel hetkel tugevat ELi eelarvet. Komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta on tagasihoidlik ja ambitsioonitu. Nagu Euroopa Parlament ja Euroopa Regioonide Komitee nõuab ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et vahenditeks määrataks 1,3 % kogurahvatulust ja et tulud tuleksid peamiselt ELi omavahenditest, kehtestades maksusummad, mille pakkus välja kõrgetasemeline omavahendite töörühm, mida juhib Mario Monti (38).

—	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates tuleb vahendid kanda liikmesriikidele üle õiglase jaotamise kriteeriumide kohaselt, et taastada majandusliku ja sotsiaalse lähenemise tee, mille kriis läbi lõikas (39).

—

Komitee peab vajalikuks suurendada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus rahalisi vahendeid, et võimaldada i) liikmesriikidel rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlev strateegia, et ergutada kvaliteetsete töökohtade loomist kestliku arengu kontekstis, ii) viia ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ning iii) rakendada Pariisi kokkulepe, millega edendatakse õiglast üleminekut säästvale ja digiteeritud ühiskonnale.

—

EL vajab edasipüüdlikke eelarveid, mis on osa sellistest poliitikavahenditest, millega töötatakse välja selge strateegia liidu tugevdamiseks, pakkudes ulatuslikumat integratsiooni, suuremat demokraatiat, tugevamat toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele nii ELis kui ka väljaspool, suuremat toetust äriühingutele keskkonna- ja digitaalsete probleemide lahendamisel ning tugevamat sotsiaalset mõõdet ja jõulisemat maaelu toetamist. Ainult nii saab EL sisemisi tõmbejõude piirata ja need ületada ning tegeleda geopoliitiliste välisohtudega.

—	Komitee toetab ettepanekut muuta ELi rahaliste vahendite vastuvõtmine sõltuvaks õigusriigi põhimõtte austamisest, mis on Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt liidu väärtuste alussammas.

12. Teabevahetus

12.1

Isegi ELi tasandi kõige lennukamad poliitilised kontseptsioonid ja programmid ei aita kaasa olemasoleva lõhe ületamisele liidu ja selle kodanike vahel, kui neist ei teavitata piisavalt.

12.2

Selline ebakõla ELi tasandi algatuste, tegevuste ja otsuste ning nende kodanikepoolse mõistmise vahel toob kaasa teavitamata või halvasti teavitatud kodanike nõiaringi, mille tagajärjel suureneb populism enamikus liikmesriikides. Samal ajal täheldab komitee Euroopa-vastase meelsuse tekkimist mõnes elanikkonnarühmas, mis õõnestab jätkuvat tööd Euroopa projekti ülesehitamisel.

12.3

Seetõttu on hädavajalik kõikide ELi institutsioonide, sealhulgas kõikide kodanikuühiskonna osalejate kõikehõlmav ühine teabevahetusstrateegia, et võidelda sellise teabe puudumise ning teadlikult eksitava teabe vastu.

12.4

Tõhus teabevahetuspoliitika peab toimima tõelise dialoogina teabe edastajate ja teabe saajate vahel, et vältida ülalt alla suunatud lähenemisviisi.

12.5

Oluline, usaldusväärne ja vahetu teave Euroopa teemade kohta aitab luua teadlikkust ja tekitada huvi Euroopa asjade vastu.

12.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui sild ELi ja selle kodanike vahel ning oma 350 liikme kaudu peaks olema selliste kooskõlastatud meetmete edendaja. Komitee liikmete mitmekesisus on suur eelis selles mõttes, et ühendust võetakse võimalikult suure hulga kodanikega kogu Euroopas. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata noortele.

—	Euroopa Liit peab paremini tunnustama ja toetama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee keskset rolli ELi ja kodanike vahelise lõhe ületamisel.

—	EL peab detsentraliseerima ka oma kodanike dialoogid, et omavalitsused ja piirkonnad saaksid hakata arendama ühist Euroopa eesmärki ja identiteeti.

—	ELi poliitika peaks vastama kodanike, kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ettepanekutele palju rohkem, andes neile põhjust osaleda.

—	Komitee peaks igal aastal hindama ELi poliitika rakendamist liikmesriikides, lähtudes käesolevas arvamuses esitatud poliitilistest eesmärkidest, et pakkuda kodanikele konkreetseid vastuseid ELi liikmesuse mõju kohta nende igapäevaelule.

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) Euroopa Liidu lepingu artikkel 2.

(2) Jätkusuutliku majanduskasvu sellise määratluse autor on Kate Raworth Oxfordi ülikooli keskkonnamuutuse instituudist ja see tuleb tema nn sõõrikumajanduse (doughnut economics) kontseptsioonist, mis on läbimurdeline alternatiiv kasvumajandusele, ning 21. sajandi uuest jätkusuutlikust majandusmudelist, mis võib aidata teha lõpu ebavõrdsusele – https://www.kateraworth.com/doughnut/.

(3) Määratlus põhineb Sten Thore’i ja Ruzanna Tarverdyani jätkusuutlikku konkurentsivõimet käsitleval tööl: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0040162516000664?via%3Dihub.

(4) Komitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamus teemal „Üleminek kestlikumale Euroopa tulevikule“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 44).

(5) Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas.

(6) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. detsembri 2017. aasta arvamus teemal „Kaubanduse ja investeeringute keskne roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ja saavutamisel“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 27).

(7) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamus teemal „Säästev areng: ELi sise- ja välispoliitika kaardistamine“ (ELT C 487, 28.12.2016, lk 41).

(8) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamus teemal „Põhimõtted, menetlused ja meetmed Lissaboni lepingu artikli 11 lõigete 1 ja 2 rakendamiseks“ (ELT C 11, 15.1.2013, lk 8).

(9) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. juuli 2016. aasta arvamus teemal „Euroopa kodanikualgatus (läbivaatamine)“ ( ELT C 389, 21.10.2016, lk 35 ).

(10) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa Liidu noorte töökava (2016–2018) kohta.

5. aprilli 2017. aasta Eurochild Child Participation Strategy (Eurochildi laste osalemise strateegia).

ÜRO noorteprogramm – Youth Participation in Development – Summary Guidelines for Development Partners (Noorte osalemine arengus – kokkuvõtlikud suunised arengupartneritele).

(11) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamus teemal „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 142).

(12) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. septembri 2015. aasta arvamus teemal „Euroopa kodanikualgatus (läbivaatamine)“ (ELT C 13, 15.1.2016, lk 183).

(13) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. juuli 2017. aasta resolutsioon „Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta ja muud aspektid“ (ELT C 345, 13.10.2017, lk 11).

(14) ILO töö tuleviku ülemaailmne komisjon – „Work for a brighter future“ (Töö ilusama tuleviku nimel), 22. jaanuar 2019.

(15) Euroopa majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamus komisjoni teatise teemal „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat“ (ELT C 190, 5.6.2019, lk 24).

(16) Euroopa Komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta aruteludokument„Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“.

(17) Ülemaailmne riskiaruanne 2019 maailma majandusfoorumile – kommenteeritud kokkuvõte.

(18) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. jaanuari 2017. aasta arvamus Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 125, 21.4.2017, lk 10).

(19) OECD aruanne „The Economic Consequences of Climate Change“ (Kliimamuutuste majanduslikud tagajärjed), 2. september 2016.

(20) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus teemal „Euroopa rahastamis- ja kliimapakt“ ( ELT C 62, 15.2.2019, lk 8 ).

(21) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2. juuli 2015. aasta arvamus teemal „Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutustevastaseks võitluseks pärast aastat 2020“ (ELT C 383, 17.11.2015, lk 74).

(22) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. detsembri 2017. aasta arvamus „Kodanikuühiskonna panus tervikliku ELi toidupoliitika väljatöötamisse“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 18).

(23) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamus ringmajanduse paketi teemal (ELT C 264, 20.7.2016, lk 98).

(24) Manifesto for a Sustainable Europe for its Citizens (Manifest jätkusuutliku Euroopa kohta selle kodanike jaoks), 28. september 2018.

(25) Komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatis „Kaubandus kõigile“.

(26) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2019. aasta arvamus teemal „ELi sisenõuanderühmade roll vabakaubanduslepingute rakendamise järelevalves“ (ELT C 159, 10.5.2019, lk 28).

(27) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2019. aasta arvamus teemal „WTO reformimine maailma kaubanduses toimuvate muutustega kohanemiseks“ (ELT C 159, 10.5.2019, lk 15).

(28) Need teenused, mida komisjon nimetab „esmatähtsateks teenusteks“ ja mida käsitlev 20. põhimõte ei hõlma ammendavat loetelu, kuuluvad nn üldhuviteenuste hulka, mille suhtes kohaldatakse avalike teenuste osutamise kohustusi. ELi õiguses, mis käsitleb ainult avalikke teenuseid (transport) ja üldhuviteenuseid (majanduslikud, mittemajanduslikud), ei ole mõistet „esmatähtsad teenused“.

(29) Komitee koostab praegu oma Sibiu tippkohtumisel osalemise ja selle järel antava panuse raamistikus omaalgatuslikku arvamust teemal „Sotsiaalsamba paremaks rakendamiseks esmatähtsate teenuste edendamine“.

(30) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta“ (ELT C 62, 15.2.2019,lk 165).

(31) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamus teemal „Ausat konkurentsi ja majanduskasvu soodustav maksusüsteem“ (ELT C 434, 15.12.2017, lk 18).

(32) Vt joonealune märkus 31.

(33) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamus „Ettevõtte tulumaksu ühtne (konsolideeritud) maksustamisbaas“ (ELT C 434, 15.12.2017, lk 58).

(34) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamus „Hargmaiste ettevõtjate digitaalmajandusest saadud kasumi maksustamine“ (ELT C 367, 10.10.2018, lk 73).

(35) Vt joonealune märkus 22.

(36) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. detsembri 2017. aasta arvamus teemal „Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi eelised integreeritud kohaliku ja maaelu arengu jaoks“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 36).

(37) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamus teemal „Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud“ (ELT C 110, 22.3.2019, lk 1).

(38) „Kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuanne ja soovitused“, detsember 2016.

(39) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamus teemal „Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbivaatamine“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 106).

Poolt	:	75
Vastu	:	132
Erapooletuid	:	11

Poolt	:	66
Vastu	:	148
Erapooletuid	:	9

Poolt	:	56
Vastu	:	138
Erapooletuid	:	9