EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.9.2019
COM(2019) 412 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
2019. aasta kliimatippkohtumise kohta, mille korraldab ÜRO peasekretär New Yorgis
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.9.2019
COM(2019) 412 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
2019. aasta kliimatippkohtumise kohta, mille korraldab ÜRO peasekretär New Yorgis
Sissejuhatus
Kliimamuutused on meie põlvkonna jaoks oluline väljakutse ning EL on olnud esirinnas mitmepoolse raamistiku läbirääkimistel, et võidelda selle üleilmse probleemiga. ELi kanda oli 2015. aastal juhtiv roll ajaloolise ja globaalse Pariisi kliimakokkuleppe vahendajana. 195 riiki leppisid kokku selges eesmärgis: anda tulevastele põlvkondadele üle tervem planeet ning jõukam, ajakohasem ja õiglasem ühiskond. Esimest korda tagas ÜRO süsteem kõikide riikide panuse, et piirata oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kõik maailma suurimad heitetekitajad on nüüd kaasatud, sealhulgas Hiina, kelle arvele langeb enam kui veerand ülemaailmsetest heitkogustest. Pariisi kokkuleppes on seatud eesmärk hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2 °C, püüdes samal ajal saavutada taseme 1,5 °C. Kokkuleppeosalised on pandud vastutama tugeva läbipaistvussüsteemi kaudu, mis jälgib nende edusamme eesmärkide saavutamisel, ning kohustab kokkuleppeosalisi iga viie aasta järel suurendama oma panuse ambitsioonikust, võttes arvesse uusimaid teaduslikke andmeid.
EL on tegutsenud kiirelt ja otsustavalt, et Pariisi kokkuleppega võetud kohustused saaksid tegelikeks meetmeteks. Praeguse komisjoni ametiaja alguses peaaegu viis aastat tagasi määratles president Juncker selge prioriteedina kliimamuutuste vastu võitlemise – luua vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika, et minna üle nüüdisaegsele, vähese CO2-heitega ja konkurentsivõimelisele majandusele, luues samal ajal võimalusi uuteks töökohtadeks ja kestlikuks majanduskasvuks. Kliimameetmed on olulised ka selleks, et saavutada kõik 17 kestliku arengu eesmärki.
Selle poliitika tulemusena on EL praegu maailmas ainus suur majandus, mis on Pariisi kliimakokkuleppe raames antud lubaduste täitmiseks astutavad sammud täielikult oma õigusaktidesse üle võtnud ning teeb jõupingutusi, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 %, valmistudes sellega üleminekuks kliimaneutraalsele majandusele.
Praegu on ELil vaieldamatult kõige ulatuslikum ja ambitsioonikam õigusraamistik, mida toetab pikaajaline demokraatlik ja kaasav otsustusprotsess. Edukalt ollakse liikumas kliimaneutraalse majanduse poole – aastatel 1990–2017 vähenes ELi kasvuhoonegaaside heide 23 %, samas kui majandus kasvas 58 %. Kuna meie rahvusvahelised partnerid suurendavad oma jõupingutusi, kasvab huvi ELi mudeli ja poliitika vastu, mis pakub suurepäraseid võimalusi poliitiliseks koostööks ja majandusdiplomaatiaks.
Vaatamata muutustele poliitikas, mis on tingitud sisemistest poliitilistest tsüklitest, eelkõige Ameerika Ühendriikides, on üleilmne toetus Pariisi kokkuleppele endiselt tugev, sest kõik peale ühe tähtsama majandusriigi toetavad seda jätkuvalt. Siiski on selge, et Pariisi eesmärkide saavutamiseks vajalik globaalne üleminek ei toimu piisavalt kiiresti. Viimased teadusaruanded, eelkõige valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 1,5-kraadise soojenemise eriaruanne, 1 kinnitavad, et kokkuleppeosaliste esimesed panused ei ole Pariisi eesmärkide saavutamiseks piisavad. Nende suundumuste tõttu kasvab avalik huvi ning kodanikud nõuavad ambitsioonikamaid ja otsustavamaid meetmeid kliimamuutuste valdkonnas, nagu tõestavad hiljutised Euroopa Parlamendi valimised ja Eurobaromeetri uuring kliimamuutuste kohta 2 .
Eelnevat arvesse võttes korraldab ÜRO peasekretär António Guterres 23. septembril 2019 New Yorgis kliimateemalise tippkohtumise, mis toimub päev enne ÜRO Peaassamblee avamist. Sellele järgneb ÜRO kestliku arengu eesmärkide tippkohtumine 24. ja 25. septembril.
Kliimatippkohtumise eesmärk on suurendada kliimaalaseid ambitsioone ja kiirendada Pariisi kokkuleppe rakendamise meetmeid. Tippkohtumisega tahetakse julgustada osalisi suurendama oma praeguste heitkoguste vähendamise panuste ambitsioonikust ning esitama 2020. aasta lõpus Pariisi kokkuleppe osaliste konverentsiks pikaajalised strateegiad. Tippkohtumine annab riigipeadele ja valitsusjuhtidele hea võimaluse esitada oma plaan ambitsioonide suurendamiseks ja edasiminekuks. Lisaks kodanikuühiskonnale on see ka riigi tasandist madalama tasandi valitsuste, ettevõtete, avaliku ja erasektori rahastajate võimalus saata tugevaid turu- ja poliitilisi signaale, et hoogustada võidujooksu tipu suunas. ÜRO peasekretär Guterres kutsus kõiki riigipäid ja valitsusjuhte tippkohtumisel osalema ning rõhutas samal ajal: „Ärge tulge kõnega, tulge plaaniga!“.
Kliimaeesmärkide kiirendatud saavutamisele pühendunud Euroopa Liit
EL ja liikmesriigid, väljendades jätkuvalt oma pühendumust teadusel põhinevatele mitmepoolsetele meetmetele, teevad aktiivselt ettevalmistusi ELi pikaajaliseks strateegiaks, millega tullakse avalikkuse ette 2020. aasta alguses, ning mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Selliste strateegiate väljatöötamine 2020. aastaks on eeldus, mis Pariisi kokkuleppega kõigi osalevate riikide valitsustele kehtestati. ELi pikaajalise strateegia ettevalmistamise käigus ning selleks, et kõik ELi liikmesriigid saaksid seda visiooni analüüsida ja arvesse võtta, vastas Euroopa Komisjon Euroopa Ülemkogu taotlusele juba 2018. aasta novembris teatisega „Puhas planeet kõigi jaoks“ 3 . Möödunud aastal toimus sel teemal põhjalik demokraatlik arutelu Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil. Lisaks ELi tasandile peavad ELi liikmesriigid koostama energialiidu juhtimise määruse alusel ka oma riiklikud pikaajalised strateegiad.
Enamik ELi liikmesriike on juba kiitnud heaks ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi 2050. aastaks 4 ning edasised arutelud toimuvad selle nimel, et jõuda järgmise paari kuu jooksul üksmeelele. Euroopa Ülemkogu kutsus nõukogu ja komisjoni üles jätkama tööd, et luua tingimused, stiimulid ja raamistik, millega toetatakse üleminekut kliimaneutraalsele ELile. Euroopa Ülemkogu viib oma suunised lõpule enne käesoleva aasta lõppu, et esitada ELi pikaajaline strateegia ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile (UNFCCC) 2020. aasta alguses. Ülemkogu kutsus ka Euroopa Investeerimispanka üles tõhustama kliimameetmeid. Euroopa Parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee on kliimaneutraalsuse eesmärgi 2050. aastaks juba heaks kiitnud.
Kliimaneutraalsus 2050. aastaks, ambitsioonikam eesmärk kui on ette nähtud IPCC eriaruandes üle 1,5 °C globaalse soojenemise mõjude kohta, on ELi jaoks investeeringute ja ajakohastamisega seotud väljakutse, kuid samas ka suurepärane võimalus saada „esimese tegutseja“ konkurentsieelis, luua uusi töökohti ja tõsta inimeste elatustaset. Väiksema plaani järgimine oleks meie pikaajalistest ülemaailmsetest kliimaeesmärkidest loobumine ja ELi jaoks majandusliku võimaluse kasutamata jätmine.
Euroopa Liidu eelarve on kesksel kohal meie kliimaeesmärkide elluviimisel. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku, et ELi eelarve ajavahemikuks 2021–2027 on üle ühe triljoni euro, 5 mille üle peetakse praegu läbirääkimisi. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et vähemalt 25 % ELi kuludest eraldatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetele, sealhulgas Euroopa Liidu rahvusvahelise koostöö ja arengukoostöö eelarvele. Seega edendatakse tulevase eelarvega kliimasõbralikke meetmeid kõigis poliitikavaldkondades ning nende suhtes kohaldatakse kontrolli, et tagada, et me ei rahasta investeeringuid, mis ei ole kooskõlas kliimaneutraalsuse põhimõttega. Programmiga „Euroopa horisont“ kujundatakse ümber Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni suunad, asetades kliimameetmed keskmesse. InvestEU, Euroopa ühendamise rahastu, kõik ühtekuuluvuspoliitika ja ELi maaelu arengu fondid on kättesaadavad, et pakkuda stiimuleid taristu ja tootlike investeeringute jaoks, mida vajatakse igal pool ELis.
Põhjalikku ajakohastamisprotsessi on vaja õigesti hallata, et tagada kõigi jaoks õiglane ja sotsiaalselt vastuvõetav üleminek, mis juhindub kaasatuse ja solidaarsuse põhimõtetest. Nii EL kui ka liikmesriigid peavad algusest peale arvesse võtma ülemineku sotsiaalset mõju ja rakendama tekkivate probleemide leevendamiseks asjakohaseid poliitikameetmeid. Majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust liidus on võimalik leevendada ELi eelarve, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika abil. Junckeri komisjoni käimasolevad piirkondlikud algatused, näiteks söetööstus- ja CO2-mahukatele üleminevatele piirkondadele suunatud platvorm ja katseprojektid, aitavad kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Ettevalmistamisel on uued algatused, näiteks õiglase ülemineku fond, et põhjalikult käsitleda kliimapoliitikaga seotud ajakohastamise sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid. Ringmajanduse tegevuskava 6 täielik rakendamine aitab kaasa ELi jõupingutustele arendada välja kliimaneutraalne majandus, milles ühendatakse ressursitõhusus ja konkurentsivõime 7 . Samuti on oluline tagada täielik järjepidevus ja vastastikune toetus kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, nagu näiteks õhukvaliteet ja elurikkus. Kliima- ja keskkonnapoliitika peab käima käsikäes.
Oluline on ka see, et erasektor järgib seda visiooni ja et ametiasutused teevad edusamme raamistiku loomisel, mis võimaldab erasektoril investeerida kliimaneutraalsesse majandusse kogu maailmas. Euroopa Liidu kapitaliturgude liidus kasutusele võetud kestlike finantsmeetmetega juhib Euroopa Liit ka rahvusvahelisi jõupingutusi, et suunata kapitalivood ümber meie kliimaeesmärkide saavutamisele ja ohjata kliimamuutusest tulenevaid finantsriske. Lisaks valmistab Euroopa Liit koos teiste partneritega ette jätkusuutliku rahastamise rahvusvahelise platvormi algatuse, mis käivitatakse New Yorgis toimuval ÜRO kliimanädalal, et koordineerida kapitaliturge reguleerivaid poliitikavahendeid. Platvormi eesmärk on vahetada parimaid tavasid ning koondada keskkonnasäästlike rahanduse ja investeeringute valdkonna erinevad algatused, sealhulgas keskkonnasõbralikud taksonoomiad, teabe avalikustamine, standardid (nt rohelised võlakirjad), märgised ja võrdlusalused.
Euroopa Liit usub, et selliste ühtsete rahvusvaheliste strateegiate väljatöötamine koos partneritega, nagu G20, on parim viis soodustada investeeringuid sellises ulatuses, mis on vajalik selleks, et saavutada meie aja kõige olulisem majanduslik üleminek ja viia kapitalivood vastavusse Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. EL ja selle liikmesriigid on seadnud Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärgid oma välistegevuse keskmesse. ELi õiguslikult siduvate kaubandus- ja koostöölepingute hulka kuuluvad ka edaspidi jõulised sätted kliimameetmete edendamiseks ja Pariisi kokkuleppe rakendamiseks.
Euroopa Liit jätkab eesmärkide saavutamist
Euroopa Liidu sõnum kliimatippkohtumisel on rohkem kui lihtsalt ambitsioonikate eesmärkide seadmine. Sõnum seisneb põhjalikus ja igakülgses rakendamises. Euroopa Liit on juba ületanud oma 2020. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ja lõpule viinud oma ainulaadse siduva õigusraamistiku, sealhulgas juhtimise, jälgimise ja kontrollimise mehhanism, mis võimaldab meil saavutada oma 2030. aasta kliimaalase eesmärgi.
Esimest korda on ELil olemas ka energialiidu juhtimise raamistik, mille alusel peavad liikmesriigid koostama lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad aastateks 2021–2030, et näidata, kuidas suudetakse täita 2030. aasta eesmärke. Energialiidu juhtimise määrusega nähakse riiklike kavade üle peetavate ulatuslike konsultatsioonide kaudu ette läbipaistvus ning liikmesriikide tihedam koostöö energialiidu eesmärkide saavutamiseks. Esimesed kavade projektid on läbinud hindamise, mille käigus määrati kindlaks täiustamist vajavad valdkonnad, et tagada 2030. aasta eesmärkide saavutamine ja liikuda pikas perspektiivis kliimaneutraalsuse poole. Kui meetmed täielikult rakendatakse, võimaldavad need hinnangute kohaselt Euroopa Liidul vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks ligikaudu 45 % (võrreldes 1990. aasta tasemega), mis on rohkem kui Euroopa Liidu kindlaksmääratud panus vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 % võrra.
Samal ajal on Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegiaga 8 toetatud alates 2013. aastast riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke kohanemismeetmeid, et muuta Euroopa kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks. Kogemused, mida oleme saanud, suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele (näiteks taristu ja investeeringute ilmastikukindluse tagamine, sünergia katastroofiohu vähendamisega, sealhulgas RescEU kaudu, 9 keskkonnahoidlike lahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt linnades, ruumiandmete uuenduslik kasutamine) aitavad ka meie rahvusvahelistel partneritel suurendada oma vastupanuvõimet. Euroopa Komisjon kavatseb veelgi tähelepanelikumalt jälgida, kuidas kliimaohud võivad mõjutada finantsstabiilsust või sotsiaalset ühtekuuluvust.
Lisaks sellele ei ole IPCC ning valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi viimaste teaduslike teadmiste kohaselt püsivaid lahendusi kliimamuutustele, kui ei pöörata suuremat tähelepanu looduspõhistele lahendustele, sealhulgas tervetele ja vastupanuvõimelistele metsadele. Sellega seoses teeb Euroopa Liit koostööd ka partnerriikidega, et tõhustada meetmeid metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise vastu võitlemisel kooskõlas Euroopa Komisjoni hiljutise teatisega 10 . Lisaks lõpetab IPCC praegu aruannet ookeanide ja krüosfääri kohta.
Eespool nimetatu on Euroopa Liidu jaoks nii investeering meie heaollu kui ka ettevalmistus kestlikuks, kliimaneutraalseks ja ringmajanduseks.
Euroopa Liit kui suurim kliimameetmete rahastaja
Olles teadlik, et ELi heitkogused moodustavad vaid umbes 9 % kogu maailma heitkogustest, suurendab EL oma haaret ning finants- ja tehnilist koostööd kõikide partnerriikidega. Riiklikult kindlaksmääratud panused on meie toetuse keskmes. EL juhib kogu maailmas toimuvat üleminekut kaasavale, õiglasele ja kliimaneutraalsele maailmamajandusele.
Koostöö rahvusvaheliste partneritega ja kogemuste vahetamine globaalsete kliimameetmete innustamiseks on jätkuvalt prioriteet ning me näitame eeskuju. Euroopa Liit on jätkuvalt maailma suurim arenguabi andja: 2018. aastal eraldati 74,4 miljardit eurot, millesse kliimameetmed olid üha enam lõimitud, suurendades meie toetust partnerriikide kindlaksmääratud panuste rakendamisele, kasutades selleks majandusabi, suutlikkuse suurendamist, tugevat toetustegevust ja juhtrolli mitmepoolsetel läbirääkimistel.
Kliimamuutused mõjutavad ebaproportsionaalselt kõige haavatavamaid riike. Euroopa Liit on maailma suurim kliimameetmete rahastaja. Alates 2013. aastast on ELi panus rohkem kui kahekordistunud, s.o üle 20 miljardi euro aastas, mis moodustab 40 % maailma kliimameetmete rahastamisest avaliku sektori vahenditest 11 . ELi lähenemisviis ülemaailmsetele kliimameetmetele, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga kaudu ja kliimameetmete suurema rahastamisega järgmisest eelarvest, on avaliku sfääriga võrreldes palju laiem, mis omakorda tähendab ka uusi algatusi erasektori investeeringute hoogustamiseks ja mitmekordistamiseks.
Euroopa Liidu välisinvesteeringute kava tugevdatakse kavandatava Euroopa Kestliku Arengu Fond+ abil, mille maht on 60 miljardit eurot ja mille eesmärk on võtta kasutusele jätkusuutlikud investeeringud 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamiseks.
Kokkuvõte ja edasised sammud
Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse tagada 2019. aasta kliimameetmete tippkohtumise edu. Usume, et meie saavutused kliimameetmete alal, meie kaasavad arutelud kava üle, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, meie sihikindlus rakendada kliimaalaseid kohustusi, mis on juba sätestatud siduvates Euroopa õigusaktides, moodustavad üheskoos jõulise plaani septembri tippkohtumiseks.
Euroopa Liitu esindab kliimameetmete tippkohtumise kõige kõrgemal tasemel Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Tippkohtumisel esitatavate sõnumite koordineerimine liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel ning ELi juhtide erakordselt suur osalus tippkohtumisel võimaldab ELil edastada ulatuslikult ja sidusalt Euroopa lugu ambitsiooni, tegevuse, ühtsuse ja otsustavuse kohta, tunnustades samas eri liikmesriikide erisuguseid lähenemisviise.
Eesistuja kokkuvõte hõlmab kliimameetmete tippkohtumisel tutvustatud algatusi ja kohustusi. Edusammude jälgimiseks, vastutuse tagamiseks ja tippkohtumise ettepanekute rakendamise hõlbustamiseks võetakse kasutusele järelmeetmed. Seda tehakse ÜRO süsteemi, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kaudu.
Kõik see moodustab kindla aluse ELi veelgi suurematele kliimaalastele ambitsioonidele. Pärast Euroopa Parlamendi hiljutisi valimisi ja Euroopa Komisjoni uue koosseisu moodustamist jätkab EL sisest arutelu selle üle, kuidas olla veelgi ambitsioonikam ja saavutada seatud eesmärke, jätmata seejuures kõrvale ühtki inimest või piirkonda. Meie ootus on, et jätkame julgete ja ambitsioonikate meetmete võtmist, tuginedes senistele märkimisväärsetele saavutustele.
Kliimameetmed on Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni poliitilistes suunistes tähtsal kohal, osana Euroopa rohelise kokkuleppe ettepanekust, mille eesmärk on muuta EL maailma esimeseks kliimaneutraalseks osaks maailmast 12 . Tulevase komisjoni jaoks on prioriteediks kolmeosaline eesmärk, mis koosneb järgmisest: 1) kliimaneutraalsuse 2050. aasta pikaajalise eesmärgi kinnitamine siduvate õigusaktidega, 2) kliimaambitsiooni suurendamine lühikeses ja keskpikas perspektiivis koos Euroopa looduskeskkonna säilitamisega ning 3) rahvusvahelise tegevuse tugevdamine, et julgustada kolmandaid riike võtma suuremaid ambitsioone kliimamuutuste vastu võitlemisel.
Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2018. aasta eriaruanne, mis käsitleb mõju, mida avaldavad üleilmne soojenemine 1,5 °C üle tööstusajastu eelse taseme ja sellega seotud üleilmne kasvuhoonegaaside heitkoguste muutumine, kliimamuutuste ohule üleilmse reageerimise tugevdamise, kestliku arengu ja vaesuse kaotamiseks tehtavate jõupingutuste kontekstis.
Eurobaromeetri eriuuring nr 490 „Kliimamuutused“.
28.11.2018 - COM (2018) 773 - Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni .
EUCO 9/19 Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2019. aasta järeldused.
Komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, COM(2015) 614.
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ringmajanduse tegevuskava rakendamise kohta, COM(2019) 190.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia“ (COM(2013) 216 final).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele „Katastroofide ohjamise tugevdamine ELis – rescEU solidaarsus ja vastutus“ (COM(2017) 773 final).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“ (COM/2019/352 final).
2018/11/06/2018-ecofin-climate-finance-conclusions.
Poliitilised suunised järgmisele komisjonile (2019–2024) – „Liit, mis seab kõrgemad sihid: minu tegevuskava Euroopa jaoks“ – 16. juuli 2019: https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/political-guidelines-next-commission_en.pdf.