5. juunil 2019 järeldas komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases aruandes, 1 et Itaalia ei täitnud 2018. aastal aluslepingu võlakriteeriumi, ning jõudis järeldusele, et võlapõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus oli Itaalia puhul õigustatud.

See järeldus põhines järgmistel asjaoludel:

·2018. aasta lõplikud andmed näitasid, et Itaalia valitsemissektori võla suhe SKPsse suurenes 131,4 %-lt 2017. aastal 132,2 %-le 2018. aastal;

·Itaalia struktuurne eelarvepositsioon halvenes 2018. aastal 0,1 % võrra SKPst ja komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see 2019. aastal veelgi halvenema, kahanedes 0,2 % võrra SKPst. Seega ulatus Itaalias erinevus stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa raames nõutud kohandusest 2018. aastal 0,4 %-ni SKPst ja 2019. aastal 0,3 %-ni SKPst;

·komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt ületab valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2020. aastal kontrollväärtust 3 % SKPst, kui ei aktiveerita valitsuse poolt kaitseklauslina seadustatud käibemaksutõusu või kui seda ei asendata alternatiivsete rahastamismeetmetega.

Majandus- ja rahanduskomitee toetas komisjoni aruande järeldust oma 11. juunil 2019 aluslepingu artikli 126 lõike 4 alusel vastu võetud arvamuses. Majandus- ja rahanduskomitee kutsus Itaaliat üles „võtma vajalikke meetmeid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmise tagamiseks kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protsessiga“ ja lisas, et „komisjon ja komitee võivad arvesse võtta Itaalia esitatavaid täiendavaid andmeid“.

1. juulil 2019 võttis Itaalia valitsus oma 2019. aasta poolaastaeelarve kaudu vastu 2019. aasta eelarvekohanduse mahus 7,6 miljardit eurot ehk 0,42 % SKPst nominaalväärtuses ja 8,2 miljardit eurot ehk 0,45 % SKPst struktuurselt 2 . Meetmed, millega parandatakse 2019. aastal Itaalia vastavust stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetele, koosnevad peamiselt oodatust suuremast tulust 3 ja prognoositust väiksematest avaliku sektori kuludest, mis tulenevad eelarve täitmisest 2019. aastal, kusjuures viimati nimetatu tagatakse hiljuti seadustatud kulude külmutamise klausliga (väärtusega 1,5 miljardit eurot ehk 0,08 % SKPst), mis tuleb kasutusele võtta 15. septembriks 2019, juhul kui uut eelarve-eesmärk ei saavutata.

Kokkuvõttes tagavad eelarve kohandamine ja uus kulude külmutamise klausel, et seni tekkinud suuremaid tulusid ja väiksemaid kulusid kasutatakse puudujäägi ja võla vähendamiseks ning mitte muudeks meetmeteks ülejäänud 2019. aasta jooksul. Sellega seoses annab täiendavat kindlust kodanikupalga skeemi ja ennetähtaegselt pensionile jäämist rakendavate õigusaktide läbivaatamine, millega tunnistatakse kehtetuks võimalus kanda nende kahe meetme jaoks eraldatud kasutamata vahendeid üle ühest meetmest teise ja ühelt eelarveaastalt teisele.

Nende meetmetega peaks Itaalia valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk ulatuma 2019. aastal 2,04 %-ni SKPst (võrreldes 2,5 %-ga komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt), täites sellega parlamendi poolt 2018. aasta detsembris seatud eelarvepuudujäägi eesmärgi 2019. aasta eelarve kaudu, hoolimata sellest, et makromajanduslikud väljavaated on pärast seda märkimisväärselt halvenenud.

See vastaks struktuursele paranemisele ligikaudu 0,2 % SKPst (võrreldes komisjoni 2019. aasta kevadprognoosis esitatud halvenemisega 0,2 %). Seega peaks Itaalia 2019. aastal üldiselt saavutama stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas nõutud kohanduse, korvates komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohase puudujäägi 0,3% SKPst. Lisaks on valitsuse poolt 2019. aastaks kavandatud täiendav eelarvekohandus selline, et kompenseerib osaliselt struktuurse eelarvepositsiooni halvenemise 2018. aastal.

2020. aastaga seoses võttis Itaalia valitsus 2. juulil 2019. aastal komisjonile saadetud kirjaga kohustuse saavutada stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas olev struktuurne paranemine, tagades, et selleks aastaks kaitseklauslina seadustatud käibemaksutõus asendatakse täielikult tasakaalustavate fiskaalmeetmetega, sealhulgas kulude läbivaatamise ja maksukulude revisjoni kaudu.

Lisaks kohustus Itaalia valitsus samas kirjas viima eelarve konsolideerimise läbi koos struktuurireformidega, mille eesmärk on parandada Itaalia majanduse kasvupotentsiaali kooskõlas riigipõhiste soovitustega, mille komisjon esitas Euroopa poolaasta raames 5. juunil. Valitsus märgib, et nende reformidega tuleks eelkõige püüda parandada avaliku sektori ja õigussüsteemi tõhusust ning parandada inimkapitali ja tootlikkuse taset.

Kokkuvõttes on komisjon seisukohal, et kõnealune pakett on piisavalt oluline, et mitte esitada nõukogule ettepanekut algatada praeguses etapis Itaalia suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus võlakriteeriumi täitmata jätmise tõttu 2018. aastal. Komisjon jälgib paketi tulemuslikku rakendamist. Ta jälgib hoolega 2019. aasta eelarve täitmist ning hindab, kas 2020. aasta eelarvekava vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Lisaks on väga oluline liikuda edasi riigipõhistes soovitustes esitatud struktuurireformide rakendamisega, et tagada jõudsam majanduskasv ning aidata sellega kaasa valitsemissektori võla ja SKP suhte vähenemisele. Komisjon hindab nende reformide elluviimist Euroopa poolaasta kontekstis.

(1)

Komisjoni aruanne COM(2019) 532 final „Itaalia. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruanne“, Brüssel, 5.6.2019.

(2)

Erinevus on tingitud maksuamnestia („rottamazione“) oodatust väiksematest ühekordsetest tuludest (ligikaudu 0,6 miljardi euro ulatuses), mis halvendavad eelarve-eesmärki nominaalselt, mitte aga struktuurselt. Nende arvutuste tegemisel ei võeta veel arvesse Itaaliale eelnevalt „ebatavaliste sündmuste“ tõttu lubatud kõrvalekallet (0,18 % SKPst, mis on seotud Morandi silla kokkuvarisemise ja hüdrogeoloogilise riskiga), sest see tuleb 2019. aasta andmete põhjal kinnitada.

(3)

Lisatulu ulatub ligikaudu 6,2 miljardi euroni, millest suurem maksutulu moodustab 2,9 miljardit eurot, suuremad sotsiaalkindlustusmaksed 0,6 miljardit eurot ja muud tulud, sealhulgas suuremad dividendid Itaalia keskpangast ja Cassa Depositi e Prestitist 2,7 miljardit eurot. Suurem maksutulu 2,9 miljardi euro ulatuses jaguneb järgmiselt: i) üksikisiku tulumaksu oodatust parem laekumine ligikaudu 0,4 miljardi euro võrra; ii) käibemaksu parem laekumine ligikaudu 0,35 miljardi euro võrra; iii) loteriist ja hasartmängudest saadud tulu parem laekumine ligikaudu 0,2 miljardi euro võrra; iv) suure Itaalia äriühingu (Kering Group – Gucci) varasemate maksukohustuste tasumine ligikaudu 1 miljardi euro ulatuses; v) muud tulud (nt CO2-oksjonid) ligikaudu 0,95 miljardit eurot.