1.Sissejuhatus

Määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), mida on muudetud nõukogu 20. juuni 2017. aasta määrusega (EL, Euratom) 2017/1123 1 ja kohandatud 2019. aasta tehnilise kohanduse 2 raames, sisaldab finantsraamistiku tabelit, mis on koostatud ajavahemikuks 2014–2020 ja esitatud 2011. aasta hindades (tabel 1).

Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 6 lõikele 1 teeb komisjon igal aastal enne n+1 aasta eelarvemenetlust mitmeaastasse finantsraamistikku tehnilised kohandused vastavalt ELi kogurahvatulu ja hindade muutustele ning esitab tulemused nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Hindade puhul määratakse kindlaks jooksevhindades esitatud kulude ülemmäärad, kasutades selleks mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 6 lõikega 2 kindlaksmääratud 2 % aastadeflaatorit. Käesolevas teatises on arvesse võetud kõige uuemaid majandusprognoose kogurahvatulu kohta 3 .

Samal ajal arvutab komisjon omavahendite ülemmäära piiresse jääva varu (ülemmäär määratakse kindlaks vastavalt otsusele 2014/335/EL, Euratom (2014. aasta omavahendite süsteemi käsitlev otsus) 4 ), ettenägematute kulude varu absoluutsumma (sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 13), maksete koguvaru (sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 5), kulukohustuste koguvaru (artikkel 14) ja paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavaks tehtavad summad (artikli 11 lõike 1 teine lõik). Lisaks kohandatakse pärast esimese samba ja maaelu arengu vahelisi ülekandeid rubriigi 2 turuga seotud kulude ja otsetoetuste vaheülemmäära.

2014. aasta omavahendite süsteemi käsitleva otsusega on kehtivat omavahendite ülemmäära ja kulukohustuste assigneeringute ülemmäära kohandatud uute kogurahvatulu andmetega vastavalt Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile (ESA 2010). Praegu on omavahendite maksimumsumma 1,20 % kogurahvatulust (varem 1,23 %) ning kulukohustuste maksimumsumma 1,26 % kogurahvatulust (varem 1,29 %) 5 .

29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 oma kavatsusest Euroopa Liidust välja astuda. 21. märtsil 2019 otsustas Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga seda tähtaega teatavatel tingimustel pikendada 6 ja 11. aprillil 2019 veelgi pikendada teatavatel tingimustel kuni 31. oktoobrini 2019, 7 milleni Ühendkuningriik jääb Euroopa Liidu liikmesriigiks. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu projekti 8 tingimuste kohaselt, milles Euroopa Liit ja Ühendkuningriik 25. novembril 2018 kokku leppisid, kuid mida ei ole veel ratifitseerinud, lõpeks aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes 1. jaanuaril 2021.

Käesolevas teatises on esitatud nõukogule ja Euroopa Parlamendile mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 6 kohaste 2020. aasta tehniliste kohanduste tulemused.

2.Mitmeaastase finantsraamistiku tabeli kohandamine (lisa 1.–2. tabel)

Tabelis 1 on esitatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse I lisas sisalduv EL 28 finantsraamistik (2011. aasta hindades), mida on kohandatud vastavalt artikli 3 lõikele 1 ja artiklile 5.

Tabelis 2 on esitatud EL 28 finantsraamistiku kohandus 2020. aastaks (jooksevhindades).

Finantsraamistik väljendatuna protsendina kogurahvatulust on ajakohastatud kõige uuemate kättesaadavate majandusprognooside (kevad 2019) põhjal ning seda on kohandatud vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõikele 1 ning artiklile 5.

2.1.Kogurahvatulu kogusumma

Kõige uuemate kättesaadavate prognooside kohaselt on 2020. aasta EL 28 kogurahvatulu 16 989 408 miljonit eurot jooksevhindades. Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 6 lõikele 4 ei saa asjaomase aasta suhtes teha kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi. Seetõttu esitatakse ESA 2010 alusel ajakohastatud kogurahvatulu (14 063 162 miljonit eurot 2014. aastal, 14 754 468 miljonit eurot 2015. aastal, 14 902 144 miljonit eurot 2016. aastal, 15 386 916 miljonit eurot 2017. aastal, 15 886 713 miljonit eurot 2018. aastal ja 16 427 139 miljonit eurot 2019. aastal) ainult teavitamise eesmärgil. Samal põhjusel kohandatakse praegu kehtivat omavahendite ülemmäära 1,20 % kogurahvatulust (ESA 2010) lisas olevas mitmeaastase finantsraamistiku tabelis alles alates 2018. aastast. 2017. aasta ja varasemate aastate omavahendite ülemmäär on 1,23 % kogurahvatulust (ESA 95).

2.2.Mitmeaastase finantsraamistiku 2020. aasta tehnilise kohandamise peamised tulemused

2020. aasta kulukohustuste assigneeringute üldine ülemmäär (168 797 miljonit eurot) moodustab 0,99 % kogurahvatulust.

Asjaomane maksete assigneeringute üldine ülemmäär (172 420 miljonit eurot) vastab 1,01 % kogurahvatulust.

Kõige uuematest majandusprognoosidest lähtuvalt jääb seega omavahendite ülemmäära (1,20 %) suhtes 31 453 miljoni euro suurune varu (0,19 % EL 28 kogurahvatulust).

2.3.Rubriigi 2 vaheülemmäära kohandus

Rubriigi 2 turuga seotud kulude ja otsetoetuste (esimene sammas) vaheülemmäära aastatel 2014–2020 kohandatakse vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõikele 1 pärast asjakohases õigusaktis sätestatud esimese ja teise samba vahelisi ülekandeid. Rubriigi 2 kogusumma ei muutu.

Esimene kohandus: esimest korda kohandati rubriigi 2 vaheülemmäära mitmeaastase finantsraamistiku 2015. aasta tehnilise kohandusega 9 . Seda kohandust, mida on üksikasjalikult kirjeldatud allpool esimeses tabelis, on kajastatud komisjoni 10. aprilli 2014. aasta rakendusmääruses (EL) nr 367/2014 10 .

Teine kohandus: ühise põllumajanduspoliitika kahe samba vaheliste ülekannete kahte tsüklit kajastati mitmeaastase finantsraamistiku 2016. aasta kohanduses 11 (vt teine tabel allpool). Ülekanded hõlmasid nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 12 artiklis 136a ja määruse (EL) nr 1307/2013 13 artiklis 14 sätestatud sammastevahelise paindlikkuse kasutamist ja otsetoetuste vähendamisest tekkivaid hinnangulisi summasid, millele osutatakse viimatinimetatud määruse artikli 7 lõikes 2. Ülekannete esimene tsükkel on sätestatud komisjoni 13. mai 2014. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 994/2014 14 ja seda kajastatakse komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmääruses (EL) nr 1089/2014 15 . Ülekannete teine tsükkel on sätestatud komisjoni 17. oktoober 2014. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 1378/2014 16 ja seda kajastatakse komisjoni 29. jaanuari 2015. aasta rakendusmääruses (EL) 2015/141 17 .

Tehti ka ettenägematu pisikohandus, kuna 2015. aastal tühistati liikmesriigi kohtu määrusega Ühendkuningriigi õigusaktid, millega rakendati ELi otsetoetuste eeskirju Walesis. Vastav muudatus on sätestatud komisjoni 2. detsembri 2015. aasta delegeeritud määruses (EL) 2016/142 18 ja kajastatud komisjoni 24. veebruari 2016. aasta rakendusmääruses (EL) 2016/257 19 .

2019. ja 2020. eelarveaasta sammastevaheliste ülekannete tsükli jooksul tehtavate ülekannete läbivaatamisest teavitati komisjoni 1. augustiks 2017. Need ülekanded on esitatud komisjoni 23. novembri 2017. aasta delegeeritud määruses (EL) 2018/162 20 ja kajastatud komisjoni 19. veebruari 2018. aasta rakendusmääruses 2018/288 21 (vt neljas tabel allpool).

Komisjoni teavitamise tähtaeg käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku viimase ülekannete tsükli kohta oli 1. august 2018. Üks liikmesriik teatas komisjonile oma otsusest vähendada otsetoetuste summat ja selle vähendamise hinnangulise tulemuse. See tulemus on sätestatud komisjoni 9. novembri 2018. aasta delegeeritud määruses (EL) 2019/71 22 ja kajastatud komisjoni 19. märtsi 2019. aasta rakendusmääruses (EL) 2019/445 23 (vt viies tabel allpool).

Rubriigi 2 vaheülemmäära kohandus on väljendatud jooksevhindades ja tuleb ümber arvutada, et teha tehniline kohandus 2011. aasta hindades esitatud mitmeaastase finantsraamistiku tabelis. Selleks arvutatakse netosaldo kõigepealt ümber 2011. aasta hindadesse, kasutades kindlaksmääratud 2 % deflaatorit. Seejärel netosaldo ümardatakse, et leida kohandatud vaheülemmäär, sest mitmeaastases finantsraamistikus on ülemmäärad esitatud miljonites eurodes. Ainult ümardamise teel on võimalik tagada, et mitmeaastase finantsraamistiku vaheülemmäär on alati suurem kui EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo. Tekkiv väike erinevus ei osuta varude olemasolule, vaid tuleneb üksnes sellest, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleb kõik summad esitada miljonites eurodes. Iga-aastases eelarves kasutab komisjon EAGFi kuludeks eraldatava netosaldo täpset summat. Sama lähenemisviisi on kasutatud ka mitmeaastase finantsraamistiku eelmiste tehniliste kohanduste puhul.

Järgmises tabelis on antud ülevaade ühise põllumajanduspoliitika kahe samba vaheliste ülekannete netotulemusest ja nende mõjust rubriigi 2 vaheülemmäärale.

3.Maksete koguvaru

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 5 kohaselt korrigeerib komisjon aastate 2015–2020 maksete ülemmäära ülespoole summa võrra, mis võrdub sooritatud maksete ja finantsraamistiku aasta n–1 maksete ülemmäära vahega. Iga ülespoole korrigeerimine kompenseeritakse täielikult aasta n–1 maksete ülemmäära vastava vähendamisega 2011. aasta püsihindades.

2016. aasta tehnilise kohanduse raames kanti 2014. aasta varu jääk (104 miljonit eurot jooksevhindades) üle 2015. aastasse (106 miljonit eurot jooksevhindades) ning vastavalt kohandati ülemmäära. 2017. aasta tehnilise kohanduse raames kanti 2015. aasta varu jääk (1 288 miljonit eurot) üle aastatesse 2018–2020. 2018. aasta tehnilise kohanduse raames kanti 2016. aasta varu jääk (13 991 miljonit eurot) üle aastatesse 2018–2020. 2019. aasta tehnilise kohanduse raames kanti 2017. aasta varu jääk (16 414 miljonit eurot) üle aastatesse 2019–2020. Käesoleva aasta tehnilises kohanduses on arvutatud maksete koguvaru 2018. aasta kohta.

Muude erivahenditega seotud makseid ei võeta mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärades arvesse. 2018. aastal oli maksete ülemmäär 154 565 miljonit eurot jooksevhindades. 2018. aastal sooritati makseid 144 369,8 miljoni euro ulatuses. Sooritatud maksete summa hõlmab 2018. aasta eelarves heaks kiidetud maksete assigneeringuid (142 694,6 miljonit eurot) ja 2018. aastast 2019. aastasse ülekantud summasid (1 675,1 miljonit eurot). Muude erivahenditega seotud makseid ei võeta arvesse (1 060,8 miljonit eurot, mis koosneb sooritatud maksetest 1 060,6 miljoni euro eest ja 0,2 miljonist ülekantud eurost). Seega moodustavad maksete koguvaru arvutamisel arvesse võetavad sooritatud maksed kokku 143 309,0 miljonit eurot (142 694,6 miljonit eurot + 1 675,1 miljonit eurot – 1 060,8 miljonit eurot).

Kõik ülekanded 2017. aastast 2018. aastasse loeti 2017. aasta maksete koguvaru arvutamiseks sooritatud makseteks, ehkki kõik neist seda tegelikult ei olnud. Seepärast tuleb tühistatud ülekanded arvutusse lisada, sest need kajastavad alakasutust. Tühistatud ülekanded 2017. aastast 2018. aastasse moodustavad 129,7 miljonit eurot, millest 0,07 miljonit eurot langeb erivahendite arvele. Seega on arvesse võetud tühistatud ülekannete kogusumma 129,6 miljonit eurot.

2018. aasta maksete ülemmäärani jääv varu on 11 385,5 miljonit eurot jooksevhindades (s.o 154 566 miljonit eurot – 143 309,0 miljonit eurot + 129,6 miljonit eurot).

Selle tulemusena kantakse varasemate aastate maksete koguvarust 2020. aastasse üle üksnes 183 miljonit eurot (2011. aasta hindades), s.t 13 miljardi euro suuruse ülemmäärani jääv varu. Selle tulemusena püsib aastate 2014–2020 üldine 2011. aasta hindades väljendatud maksete ülemmäär samana ja jooksevhindades väljendatud maksete ülemmäär suureneb 9 miljoni euro võrra.

2018. aasta maksete koguvaru arvutamise üksikasjad on esitatud järgmises tabelis.

Järgmises tabelis on esitatud maksete ülemmäärade vastav kohandamine:

4.Erivahendid

Lisaks 2014.–2020. aasta finantsraamistikus kokkulepitud kulude ülemmääradele on olemas ka täiendavaid vahendeid. Need vahendid võimaldavad kiiresti reageerida erakorraliste ja ettenägematute sündmuste korral ning annavad teatava paindlikkuse kokkulepitud kulude ülemmäärade ületamisel.

4.1.Hädaabireserv

Muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 kohaselt on hädaabireserviks ette nähtud kuni 300 miljonit eurot aastas 2011. aasta hindades ehk 2020. aastal kuni 358,5 miljonit eurot jooksevhindades (2 301,4 miljonit eurot jooksevhindades kogu ajavahemiku jooksul). Eelmisel aastal kasutamata summa saab üle kanda järgmisse aastasse. 2018. aastast 2019. aastasse ülekantud summad ulatuvad 34,1 miljoni euroni.

Järgmises tabelis on esitatud andmed hädaabireservi kättesaadavate summade ja nende kasutamise kohta aastate kaupa alates 2014. aastast.

4.2.Euroopa Liidu Solidaarsusfond

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 10 kohaselt on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi jaoks ette nähtud kuni 500 miljonit eurot aastas 2011. aasta hindades ehk 2020. aastal kuni 597,5 miljonit eurot jooksevhindades (3 944,7 miljonit eurot jooksevhindades kogu ajavahemiku jooksul). Eelmisel aastal kasutamata summa saab üle kanda järgmisse aastasse. 2018. aastast 2019. aastasse ülekantud summad ulatuvad 265,3 miljoni euroni. 2018. aasta lõpul ei tühistatud sellest fondist ühtegi summat. 2018. aastaks ettenähtud summast kasutati 294 miljonit eurot ära juba 2017. aastal, et rahastamine vastaks vajadustele, mille põhjustasid maavärinad Itaalias.

Järgmises tabelis on esitatud andmed solidaarsusfondi kättesaadavate summade ja nende kasutamise kohta aastate kaupa alates 2014. aastast.

4.3.Paindlikkusinstrument

Muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 kohaselt on paindlikkusinstrumendi jaoks ette nähtud kuni 600 miljonit eurot aastas 2011. aasta hindades ehk kuni 717 miljonit eurot aastas 2020. aasta jooksevhindades (4 315 miljonit eurot jooksevhindades kogu ajavahemiku jooksul). Paindlikkusinstrumendi aastase summa ärakasutamata osa võib üle kanda kuni aastani n+3.

Vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile f, milles on viidatud artikli 11 lõike 1 teisele lõigule, suurendatakse alates 2017. aastast igal aastal paindlikkusinstrumendi aastast summat eelmisel aastal Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi aastasest summast tühistatud osa võrra.

Järgmises tabelis on esitatud andmed paindlikkusinstrumendi kättesaadavate summade ja nende kasutamise kohta aastate kaupa alates 2014. aastast.

4.4.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 12 kohaselt on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi jaoks ette nähtud kuni 150 miljonit eurot aastas 2011. aasta hindades ehk 2020. aastal kuni 179,3 miljonit eurot jooksevhindades (1 183,4 miljonit eurot jooksevhindades kogu ajavahemiku jooksul). Eelmisel aastal kasutamata jäänud summasid ei ole võimalik üle kanda. 2018. aasta lõpus tühistatud summa (144 miljonit eurot) võrra suurendatakse paindlikkusinstrumendi 2019. aasta vahendeid.

Järgmises tabelis on esitatud andmed Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kättesaadavate summade ja nende kasutamise kohta aastate kaupa alates 2014. aastast.

4.5.Ettenägematute kulude varu

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 kohaselt luuakse väljaspool 2014.–2020. aasta finantsraamistiku ülemmäärasid ettenägemata kulude varu, mille suurus on kuni 0,03 % liidu kogurahvatulust.

2020. aasta ettenägemata kulude varu on 5 096,8 miljonit eurot.

Järgmises tabelis on esitatud andmed ettenägematute kulude varu kättesaadavate summade ja nende kasutamise kohta aastate kaupa alates 2014. aastast.

4.6.

Majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega ning rände- ja julgeolekumeetmetega seotud kulukohustuste koguvaru

Nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 2017/1123 muudetud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 14 kohaselt moodustavad finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ülemmäära raames olemas olevad varud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru, mis tuleb teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2016–2020 kohta kindlaks määratud ülemmääradele majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega, ning rände ja julgeolekuga seotud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

2018. aasta lõplikus eelarves on kulukohustuste ülemmäära suhtes jääva varu suurus 1 390,9 miljonit eurot. Erivahenditega seotud kulukohustusi, sealhulgas kulukohustuste koguvaru ja ettenägemata kulude varu ei võeta arvesse, sest neid rakendatakse väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid.

Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 6 lõikele 2 kasutatakse kulukohustuste koguvaru arvutamisel 2 % aastadeflaatorit. 2018. aasta varu, mida saab kasutada 2019. aastal, on 2018. aasta jooksevhindades 1 390,9 miljonit eurot ja 2019. aasta jooksevhindades 1 418,7 miljonit eurot 24 (1 447,1 miljonit eurot 2020. aasta jooksevhindades). Kulukohustuste koguvaru moodustab 1 210,9 miljonit eurot 2011. aasta hindades.

2018. aasta kulukohustuste koguvaru arvutamise üksikasjad on esitatud järgmises tabelis.

Praeguseks ei ole eelmisest kulukohustuste koguvarust (2014–2017) midagi järel. Seega piirdub 2019. aasta kulukohustuste koguvaru 2018. aasta osaga.

Järgmises tabelis on esitatud andmed kulukohustuste koguvaru kättesaadavate summade ja nende kasutamise kohta alates 2014. aastast.

5.Kokkuvõtlik tabel ja järeldused

Järgmistes tabelites on kokku võetud finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärade muudatused jooksevhindades ja 2011. aasta hindades vastavalt finantsraamistiku määruse artikli 3 lõikele 1 ja artiklile 5:

(1) ELT L 163, 24.6.2017, lk 1.

(2) COM(2018) 282 final, 23.5.2018.

(3) https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-performance-and-forecasts/economic-forecasts/spring-2019-economic-forecast_en

(4) ELT L 168, 7.6.2014.

(5) COM(2016) 829 final, 21.12.2016.

(6) Euroopa Ülemkogu 22. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/476, tehtud kokkuleppel Ühendkuningriigiga, millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega (ELT L 80, 22.3.2019, lk 1).

(7) Euroopa Ülemkogu 22. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/584, tehtud kokkuleppel Ühendkuningriigiga, millega pikendatakse ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega (ELT L 101, 11.4.2019, lk 1).

(8) ELT C 66 I, 19.2.2019, lk 1.

(9) COM(2014) 307 final, 28.5.2014.

(10) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 367/2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo (ELT L 108, 11.4.2014, lk 13).

(11) COM(2015) 320 final, 22.5.2015.

(12) Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006 ja (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(14) Komisjoni 13. mai 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 994/2014, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 VIII ja VIIIc lisa, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 II, III ja VI lisa (ELT L 280, 24.9.2014, lk 1).

(15) Komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1089/2014, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 367/2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo (ELT L 299, 17.10.2014, lk 7).

(16) Komisjoni 17. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1378/2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa (ELT L 367, 23.12.2014, lk 16).

(17) Komisjoni 29. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/141, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 367/2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo (ELT L 24, 30.1.2015, lk 11).

(18) Komisjoni 2. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/142, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 III lisa (ELT L 28, 4.2.2016, lk 8).

(19) Komisjoni 24. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/257, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 367/2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo (ELT L 49, 25.2.2016, lk 1).

(20) Komisjoni 23. novembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/162, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa (ELT L 30, 2.2.2018, lk 6).

(21) Komisjoni 19. veebruari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/288, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 367/2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo (ELT L 55, 27.2.2018, lk 18).

(22) Komisjoni 9. novembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/71, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 III lisa (ELT L 16, 18.1.2019, lk 1).

(23) Komisjoni 19. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/445, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 367/2014, millega kehtestatakse EAGFi kuludeks eraldatav netosaldo (ELT L 77, 20.3.2019, lk 64).

(24) Kui nimetatud summa peaks 2019.–2020. aastal osaliselt või täielikult ära kulutatama, kohandatakse seda vastavalt 2 % aastadeflaatoriga, nagu on sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 6 lõikes 2.