EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.2.2019

COM(2019) 83 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Euroopa teadusruum: Euroopa teadustegevuse ja innovatsiooni ühine edendamine

Euroopa teadusruum: Euroopa teadustegevuse ja innovatsiooni ühine edendamine

1.SISSEJUHATUS

Euroopa teadusruumi 2018. aasta eduaruandes hinnatakse Euroopa teadusruumi praegust olukorda ja Euroopa teadusruumi rakendamise edenemist aastatel 2016−2018 1 . Juba teist korda mõõdeti edusamme riikide kaupa, kasutades Euroopa teadusruumi seiremehhanismi ehk 24 põhinäitajat, mille on ühiselt määratlenud liikmesriigid, teadustegevuse sidusrühmad ja komisjon ning mis hõlmavad kaheksat võtmenäitajat 2 .

Euroopa teadusruumi rakendamisel keskendutakse kuuele prioriteedile:

1.tulemuslikumad riiklikud teadussüsteemid;

2.optimaalne riikidevaheline koostöö ja konkurents, mis hõlmab suurte väljakutsete ühist lahendamist ja teadustaristut;

3.avatud tööturg teadlastele;

4.sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti arvestamine teadustegevuses;

5.teaduslike teadmiste optimaalne liikumine, neile juurdepääs ja nende siire, sealhulgas teadmiste liikumine ja avatud juurdepääs;

Euroopa teadusruumi 2016. aasta eduaruande kohaselt oli Euroopa teadusruumi rakendamisel viimase kümne aasta jooksul tehtud märkimisväärseid edusamme. ELi tasandil paranesid kõik võtmenäitajad, kuid liikmesriikide vahel olid endiselt suured erinevused nii tulemuste taseme kui ka kasvumäärade osas.

Võtmenäitajate üldise arengu põhjal võib öelda, et Euroopa teadusruumi rakendamine edeneb, kuid varasemast aeglasemalt. Kui mõne võtmenäitaja puhul on kasvumäär stabiilne (5. ja 6. prioriteet), siis teiste puhul on kasv aeglustunud (1., 2. ja 4. prioriteet). Ühe võtmenäitaja puhul (3. prioriteet) on kasvumäär koguni negatiivne. Samas ei ole see otseselt murettekitav, kuna tegemist on kaudse näitajaga ja 3. prioriteedi täiendavad näitajad paranevad endiselt.

Eri võtmenäitajate kasvumäärad on esitatud dokumendi lõpus olevas tabelis.

2018. aasta novembris võttis nõukogu vastu järeldused Euroopa teadusruumi juhtimise kohta 3 . Nõukogu tuletas meelde oma 2015. aasta mai järeldusi, mis olid aluseks edasistele riiklikele Euroopa teadusruumi tegevuskavadele, ning kutsus üles kajastama Euroopa teadusruumi tegevuskava rakendamise seiret Euroopa teadusruumi eduaruannetes vastavalt Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitee soovitatud võtmenäitajatele 4 .

Euroopa teadusruumi 2015.−2020. aasta tegevuskava rakendamise käigus on nüüdseks 24 liikmesriiki ja 4 assotsieerunud riiki võtnud vastu kõnealust perioodi hõlmavad riiklikud tegevuskavad. Need annavad ametlikku teavet Euroopa teadusruumiga seotud strateegiate ja vastavate poliitikameetmete kohta kõnealustes liikmesriikides ja assotsieerunud riikides. Tegevuskavad on oluline andmeallikas Euroopa teadusruumi rakendamise edenemise kaardistamiseks. Enamik riiklikke tegevuskavasid on üles ehitatud vastavalt Euroopa teadusruumi kuuele prioriteedile; see annab veel kord tunnistust süstemaatilistest ühistest jõupingutustest riiklike reformide kavandamisel Euroopa teadusruumi rakendamiseks.

Üldiselt näitab käesolev aruanne, et Euroopa teadusruumi rakendamine on aeglustunud ja et suured erinevused on riikide vahel endiselt alles või osaliselt koguni kasvavad. Need suundumused tähendavad seda, et tuleb uue jõuga pühenduda i) ühiste jõupingutuste tugevdamisele kõigil tasanditel; ii) riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide reformimisele ning iii) hästitoimiva Euroopa teadusruumi väljakujundamisele. Komisjon on seda vajadust ette nähes teinud ettepaneku mitme programmi rakendamiseks järgmisel, 2021.−2027. aasta rahastamisperioodil. Need hõlmavad piirkondlikke fonde, Euroopa reformitoetusvahendit ning ELi järgmist teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“. Viimase alla kuulub Euroopa teadusruumi tugevdamise sammas.

2.PEAMISED TÄHELEPANEKUD EUROOPA TEADUSRUUMI EDUARUANDES

2.1.Tulemuslikumad riiklikud teadussüsteemid

Selle võtmenäitaja analüüs näitab, et aastatel 2013−2016 oli tipptasemel teadustöö aastane kasvumäär 3,2 % (ELi 28 liikmesriigi keskmine) 5 . Võrreldes ajavahemikuga 2010−2013 on kasvumäär poole võrra vähenenud.

Üldiselt tuleb tõdeda, et kuigi teadus- ja arendustegevuse rahastamine riiklikest vahenditest on riigi teadus- ja innovatsioonisüsteemi tugevuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel üks olulisemaid tegureid, vähendavad mõned riigid endiselt kulutusi teadustööle ja innovatsioonile (riigieelarve eraldised teadus- ja arendustegevusele protsendina SKPst), mõned riigid aga ei suurendanud aastatel 2014−2016 rahastamist olulisel määral 6 . Samas saavad vähem arenenud siseriiklike teadussüsteemidega riigid oma teadus- ja innovatsioonieelarve täiendamiseks sageli abi ELi struktuuri- ja investeerimisfondidest. Mitu Euroopa teadusruumi kuuluvat riiki 7 kasutavad otsese riikliku rahastamise täiendamiseks kaudseid fiskaalmeetmeid.

Konkurentsipõhine rahastamine, mis tähendab, et teadusuuringuteks eraldatakse rahalisi vahendeid konkurentsi alusel ja hindamiskomisjonidesse kaasatakse rahvusvahelisi eksperte, on Euroopa teadusruumi riikides muutunud tavaliseks. Konkurentsipõhise ja institutsioonilise rahastamise vaheline tasakaal on riigiti siiski väga erinev. Mõnes riigis, kus teadus- ja innovatsioonisüsteem on vähem arenenud, tuginevad vähem konkurentsivõimelised teadusasutused peamiselt institutsioonilisele rahastamisele; see mõjutab sageli nende võimet kaasata andekaimaid inimesi ning arendada ja hoida alal teadustaristut. Sobiva tasakaalu saavutamiseks tuleks neis riikides rahastamissüsteeme täiendavalt reformida.

Enamik riiklikke tegevuskavasid on selgelt struktureeritud vastavalt Euroopa teadusruumi prioriteetidele. Nad osutavad, et Euroopa teadusruumi riikide teadus- ja innovatsioonipoliitikat viiakse üha enam kooskõlla ELi tasandi eesmärkidega, mis on suunatud Euroopa teadusruumi väljakujundamisele. Samuti püüavad ELi liikmesriigid muuta oma siseriiklikke teadussüsteeme tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, rakendades riiklikke ja piirkondlikke aruka spetsialiseerumise strateegiaid.

2.2.Optimaalne riikidevaheline koostöö ja konkurents

Suurte väljakutsete lahendamine üheskoos

Analüüs näitab, et kuigi Euroopa teadusruumi kõigi võtmenäitajate seas on selle prioriteedi puhul kasvumäär endiselt üks kõrgemaid (aastatel 2014−2016 oli aastane kasvumäär 3,9 %), on ELi riikidevahelisele teadus- ja arendustegevusele ette nähtud eelarveeraldiste kasvutempo peaaegu kõigis riikides aeglustunud 8 .

Ressursside ja teadussuutlikkuse ühendamine, et tulemuslikumalt lahendada ühiseid väljakutseid, on üks peamisi ELi riikidevahelise koostöö tajutud ja tegelikke eeliseid. Aktiivne osalemine avaliku sektori sisestes partnerlusvõrgustikes 9 oli riiklikes tegevuskavades üks kõige sagedamini nimetatud strateegilisi eesmärke.

Kuigi aastate jooksul on tehtud jõudsalt edusamme, eeldavad edasised saavutused i) avaliku sektori siseste partnerlusvõrgustike ning riiklike teadustegevuse kavade ja programmide prioriteetide süsteemsemat koordineerimist; ning ii) avaliku sektori sisestes partnerlusvõrgustikes osalemise mõju süstemaatilist jälgimist ja hindamist, tagades vastavate poliitiliste kohustuste võtmise ja rahastamise kättesaadavuse 10 . Seda arengut toetab uus poliitiline siht suurendada ELi teadus- ja innovatsioonipartnerluse võimaluste mõju kooskõlas nõukogu järeldustega 11 ning Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitee soovitustega partnerluste kohta.

Teadustaristu

Analüüs näitab, et Euroopa teadusruumi riigid on küll erinevad, kuid kõigis neis on riiklikul tasandil määratletud strateegilised prioriteedid. Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi tegevuskavad on osutunud siseriiklikes otsustusprotsessides väärtuslikuks sisendiks ja riiklikud tegevuskavad on paljudel juhtudel nendega kooskõlla viidud.

Enam kui pooltes Euroopa teadusruumi riikides ja ELi 28st liikmesriigist 19 liikmesriigis olid riiklik tegevuskava ja Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi teadustaristu olemas, kuid vaid kolmandik neist riikidest oli kindlaks määranud oma rahastamisvajadused. Pärast viimatist seiret 2016. aastal on kaheksa riiki oma tegevuskava ajakohastanud ja mõned neist määrasid esmakordselt kindlaks ka rahastamisvajadused. Vaadates Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi alg- ja lõppjärgus või lõpuleviidud teadustaristuprojektides osalemist, võib tõdeda, et Euroopa teadusruumi keskmisest veidi allpoole jäävate riikide osalemine neis projektides kasvab keskmist veidi ületavate riikidega võrreldes kiiremini (kusjuures kasvumäärad on kahekordistunud: 2016. aasta näitajatega võrreldes on kasv 40 %). See osutab Euroopa teadusruumi riikide vahelise lähenemise olulisele tendentsile.

Otsustusprotsessid on riigiti erinevad, sõltudes riigi majanduse suurusest ning teadus- ja innovatsioonisüsteemi keerukusest. Rahaliste vahendite eraldamiseks kasutatakse kõige sagedamini avatud projektikonkursse, kuid teadustaristu rahastamise vahendid ja menetlused on väga erinevad ning neid kasutatakse sageli erinevates poliitikameetmete kombinatsioonides.

Euroopa teadustaristute tulemuslikkuse suurendamiseks on vaja paremat teabevahetust taristu tegeliku suutlikkuse, rahastamisprioriteetide, kavade ja strateegiate kohta nii riikide/piirkondade kui ka teadusasutuste vahel. Analüüs näitab, et oma teadustaristutele rahaliste vahendite eraldamisel spetsialiseeruvad riigid üha enam kindlatele valdkondadele, et kasvavad kulutused oleksid otstarbekad.

2.3.Avatud tööturg teadlastele

Analüüs näitab, et tööportaalis EURAXESS reklaamitud vabade teadustöökohtade arv vähenes aastatel 2015−2016 kogu riikide rühmas keskmiselt 5 % võrra. Aastatel 2012−2014 täheldatud 7,8 %lise kasvuga võrreldes on tendents seega muutunud ja osaliselt võib selle põhjuseks olla sarnaste siseriiklike portaalide kasutamine.

Samas ilmneb, et ELi 28 liikmesriigis on teise ELi liikmesriigi kodakondsusega doktorantide osakaalu keskmine aastakasv 3,9 % ning et nende teadlaste osakaal, kes on rahul oma teadusasutuse värbamisprotsessi avatuse, läbipaistvuse ja tulemuspõhisusega, on kasvanud 7,5 %. Viimane näitaja kasvas peaaegu kõigis liikmesriikides.

Analüüs näitab, et ELi liikmesriikide vahel on avatud tööturu ja teadlastele pakutavate karjäärivõimaluste osas endiselt suur lõhe. See omakorda tähendab, et teadlaskarjääri ligitõmbavus on Euroopa eri riikides ja piirkondades väga erinev. Selline lõhe ei ole tingitud üksnes erinevatest kõrgharidussüsteemidest ja karjääristruktuuridest, vaid ka erinevast majandusarengust, mis mõjutab riiklikke teadustegevuse eelarveid ning seeläbi ka teadlaste töötasusid ja muid tingimusi. Peamised piirkonna või riigi ligitõmbavust mõjutavad tegurid on õppimisvõimaluste kättesaadavus, teadustegevuse rahastamise võimalused, rahaline kindlustunne ja tähtajaliste lepingute osakaal.

2.4.Sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti arvestamine teadustegevuses

Aruandest ilmneb, et ELi 28 liikmesriigi kõrgharidussektoris on kõrgeima taseme (palgaaste A) ametikohtadel töötavate naiste osakaal aastatel 2014−2016 kasvanud 1 % aastas, moodustades 2016. aastal 24 % 13 . Tendents on siiski veel ebaühtlane, kuigi edusamme on tehtud kõikides liikmesriikides.

Analüüs näitab, et institutsionaalsete muutuste esilekutsumiseks võetakse riiklikul või ELi tasandil üha enam vastu soolise võrdõiguslikkuse tagamise kavasid ja tegevuspõhimõtteid. Kasvab nende riikide arv, kus tegeletakse värbamise ja edutamise läbipaistvuse parandamisega ning kus vastavad algatused kaasatakse riiklikesse tegevuskavadesse. Riiklike tegevuskavade analüüs osutab siiski liikmesriikide erinevustele soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärkide arendamise osas 14 .

ELi tasandil ja Euroopa teadusruumi riikides on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi soolise mõõtme lisamiseks teadustegevusse. Selle tulemusena on avaldatud suuremal arvul publikatsioone, mis hõlmavad soolist mõõdet, kuid selle mõõtme lõimimise üldine tase on endiselt madal.

Vaatamata mõningatele edusammudele esineb teadus- ja akadeemilistes ringkondades ikka veel soolist ebavõrdsust. Enamikus Euroopa teadusruumi riikides eksisteerib endiselt klaaslagi, kuigi ELi, riiklikul ja institutsioonilisel tasandil on võetud vastu tegevuspõhimõtteid ja algatusi selliste küsimuste lahendamiseks, nagu alateadlik kallutatus hindamisel, palgalõhe 15 ja võrdsed karjäärivõimalused.

2.5.Teaduslike teadmiste optimaalne liikumine, neile juurdepääs ja nende siire, sealhulgas Euroopa digitaalse teadusruumi kaudu

Teadmussiire ja avatud innovatsioon

Pärast eelmist, Euroopa teadusruumi 2016. aasta eduaruannet on kogu Euroopa teadusruumis vastu võetud täiendavaid avatud innovatsiooni ja teadmussiirde kavasid ja algatusi, mis keskenduvad eelkõige avaliku sektori teadusasutuste ja erasektori ühistegevusele. Riikide tasandil kohaldatakse siiski endiselt erinevaid intellektuaalomandit reguleerivaid õigusnorme.

Uuringus leiti, et ligikaudu 15 % äriühingutest, mis tegelevad ELi 28 liikmesriigis toodete või protsesside innovatsiooniga, teevad koostööd ülikoolide, valitsuse, avaliku või erasektori teadusasutustega 16 . Aastatel 2012−2014 kasvas erasektori koostöö ülikoolide ja muude kõrgkoolidega keskmiselt 0,7 % aastas ning koostöö avaliku ja erasektori teadusasutustega kasvas 4 % võrra.

Avaliku ja erasektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on püsinud samal tasemel. Erasektori poolt ülikoolidele ja avalik-õiguslikele teadusasutustele võimaldatav rahastamine on viimastel aastatel vähenenud.

Avatud juurdepääs väljaannetele ja andmetele

2018. aastal olid 31 Euroopa teadusruumi riigil olemas poliitika ja/või suunised väljaannetele avatud juurdepääsu, teadusandmete haldamise või avatud teaduse toetamiseks. Neist riikidest 19 riiki on nimetatud kolmes valdkonnas võtnud õiguslikke meetmeid 18 . Samas isegi riikides, kus on võetud õiguslikke meetmeid, on nende rakendamise tagamine väga erinev. Vaid mõnes Euroopa teadusruumi riigis on võetud meetmeid avatud juurdepääsu ja teadusandmete haldamise poliitika arengu ja mõju jälgimiseks.

Avatud juurdepääs väljaannetele on viimastel aastatel kiiresti arenenud ja edenenud; 2016. aastal anti Euroopa teadusruumi riikides juurdepääs kuni 50 %-le kõigist väljaannetest 19 . Avatud juurdepääsu poliitika rakendamise erinevused riikide vahel kajastuvad rakendamise tagamise erinevustes ja avatud juurdepääsu eelistatud liikide mitmekesisuses. Mõned riigid eelistavad kuldset avatud juurdepääsu, teised soodustavad rohelist juurdepääsu (arhiveerimine hoidlates), kolmandad aga mõlema variandi kombinatsiooni. Üldiselt on teaduslikele väljaannetele kuldse avatud juurdepääsu osakaal viimastel aastatel kasvanud rohelise juurdepääsust kiiremini.

Teadusandmete haldamise poliitika on enamasti vastu võetud alles hiljuti. Jätkuvalt on vaja paremat kooskõlastamist ja ühtlustamist riikide vahel. Teadusandmetele avatud juurdepääsu edasiarendamise peamisteks probleemideks on endiselt finants- ja tehnilised küsimused, mis on seotud andmete säilitamisega ja kättesaadavate andmevormingutega.

Kuigi liikumine avatud teaduse keskkonda on alanud, takistavad seda ikka veel mitmesugused probleemid, mis on seotud autoriõigusega, kuludega, andmekaitsega, arusaamaga, et avatud juurdepääsuga ajakirjade kvaliteet on madalam, ebapiisava koolitusega avatud juurdepääsu alal ja asutuste poliitikaga, mis soodustab avaldamist traditsioonilistes ajakirjades.

2.6.Rahvusvaheline koostöö

Alates Euroopa teadusruumi 2016. aasta eduaruandest on ELi liikmesriikide ja Euroopa teadusruumi mittekuuluvate riikide ühispublikatsioonide arv tasapisi, kuid kindlalt suurenenud. Aastatel 2014−2016 oli keskmine aastakasv neis riikides 4,4 %, aastatel 2007−2016 aga 4,2 % 20 .

Euroopa teadusruumi riigid kasutavad rahvusvahelise koostöö edendamiseks erinevaid vahendeid. Need ulatuvad kahepoolsetest lepingutest ja sihtotstarbelistest teadus- ja innovatsioonikeskustest teadus- ja innovatsiooninõustajate ning -spetsialistide ametissenimetamiseni oma konsulaatides ja saatkondades üle maailma. Lisaks on mitu Euroopa teadusruumi riiki võtnud vastu teaduse ja tehnoloogia rahvusvahelistamise riikliku strateegia või rõhutanud rahvusvahelist koostööd oma riiklikes teadustegevust ja innovatsiooni käsitlevates dokumentides. Samuti püüavad nii teadusasutused kui ka teadustegevust rahastavad organisatsioonid üha enam kasutada partnerriikide organisatsioonidega kahe- või mitmepoolse koostöö tegemise võimalusi.

Teadlaste rahvusvahelist liikuvust edendatakse aktiivselt nii ELi kui ka riikide tasandil. ELi tasandil kasutatakse selleks peamiselt EURAXESSi ja Marie Sklodowska-Curie meetmeid. Euroopa teadusruumi riigid, eriti need, kelle teadus - ja innovatsioonisüsteem on vähem arenenud, püüavad inimressursside nappuse korvamiseks aktiivsemalt juhtida liikuvust oma riikide suunas.

Vaatamata paljudele positiivsetele muutustele on kõikides Euroopa teadusruumi riikides jätkuvalt mitmeid probleeme. Üks neist on rahvusvaheliste partnerlussuhete loomiseks ja haldamiseks ette nähtud rahaliste ja inimressursside nappus.

3.JÄRELDUSED

Võrreldes eelmise aruandeperioodiga 21 on enamiku võtmenäitajate osas jätkunud liikumine Euroopa teadusruumi prioriteetsete eesmärkide saavutamise suunas. ELi 28 liikmesriigi keskmistest näitajatest ilmneb, et suurema osa võtmenäitajate puhul on aja jooksul siiski toimunud edasiminek, kuid nii tulemuste taseme 22 kui ka riikidevaheliste kasvumäärade osas on riikide vahel endiselt suured erinevused (vt tabel 1).

Riikide edusammude suured erinevused osutavad sellele, et kõigi prioriteetide puhul on veel palju arenguruumi. Riigid, kus edasiminek on olnud aeglasem, võiksid kasutada Euroopa teadusruumi parimaid näitajaid võrdlusalusena.

Asjaolu, et 28 riiki on välja töötanud ja avaldanud Euroopa teadusruumi riiklikud tegevuskavad, annab tunnistust ühisest poliitilisest kohustusest saavutada kõik Euroopa teadusruumi prioriteetsed eesmärgid ja soovist selle nimel tegutseda. Neist kavadest nähtub suur tahe Euroopa teadusruumi väljakujundamisel edasi liikuda.

Üldine järeldus praegusest olukorrast on, et Euroopa teadusruumi 2015.−2020. aasta tegevuskava on jätkuvalt mõjukas vahend, mis aitab liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel oma riigi tasandil kavandada, ühtlustada ja rakendada vajalikke reforme seoses Euroopa teadusruumiga.

Samas on ilmne, et kuna Euroopa teadusruumi võtmenäitajatega seoses seatud eesmärkide suunas liikumine on aeglustunud, tuleb mõelda, kuidas kiirendada, tugevdada ja soodustada tegevust kõikide Euroopa teadusruumi prioriteetsete eesmärkide saavutamiseks. See on kõigi liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja ELi ühine vastutus.

Ühiselt välja töötatud Euroopa teadusruumi seiremehhanismi süstemaatilisem kasutamine võib tugevdada Euroopa teadusruumi riiklike tegevuskavade mõju ja vastastikust lähenemist. Seda võiks toetada üksteise kogemustest õppimisega, kasutades näiteks poliitika toetusvahendit, 23 ning strateegiliste aruteludega Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitees, võttes arvesse Euroopa poolaastat.

Uute oluliste teemade esilekerkimisel peavad Euroopa ja riiklikud asutused kooskõlastama ja kohandama oma poliitilist reageeringut vanadele takistustele ja uutele võimalustele. See tähendab, et Euroopa teadusruumi prioriteedid aja jooksul muutuvad. Nüüdisaegse ja paindliku Euroopa teadusruumi rajamine tihedas koostöös liikmesriikide, assotsieerunud riikide, komisjoni ja kõigi Euroopa teadusruumi sidusrühmadega annab selget lisaväärtust kõigile. ELi kavandatava pikaajalise eelarve eesmärk on pakkuda stiimuleid ja toetust, et ühiselt täiustada riikide teadus- ja innovatsioonisüsteeme ning edendada Euroopa teadusruumi.

Riik	Võtmenäitajad
	Teadusuuringute Ühiskeskuse tipptasemel teadus (2013−2016)	Riigieelarve eraldised riikidevahelisele T&A-le (2014−2016)	EURAXESS töökuulutused (2014−2016)	Naised palgaastmel A (2014−2016)	Innovaatiliste äriühingute koostöö ülikoolidega (2012−2014)	Innovaatiliste äriühingute koostöö teadusasutustega (2012−2014)	Euroopa teadusruumi välised publikatsioonid 1000 teadlase kohta (2014−2016)
EL 28	3,2 %	3,9 %	−5,0 %	1,0 %	0,7 %	4,0 %	4,4 %
AT	8,1 %	−0,6 %	−4,0 %	5,7 %	2,1 %	−2,5 %	5,0 %
BE	3,0 %	−4,5 %	21,2 %	5,5 %	−1,6 %	2,4 %	0,7 %
BG	−0,1 %	−19,5 %	−61,4 %	2,2 %	−7,7 %	−19,2 %	2,8 %
CH	−0,5 %	:	:	6,6 %	:	:	:
CY	3,2 %	−2,6 %	20,1 %	−4,7 %	13,3 %	−4,5 %	9,8 %
CZ	3,2 %	12,7 %	−10,2 %	2,2 %	−8,4 %	−0,5 %	5,6 %
DE	2,6 %	6,3 %	85,5 %	4,1 %	−0,6 %	:	1,2 %
DK	7,1 %	−7,1 %	13,3 %	6,9 %	1,9 %	−21,2 %	8,5 %
EE	4,6 %	17,4 %	−18,0 %	3,3 %	15,9 %	47,0 %	6,3 %
EL	−1,9 %	−21,5 %	−44,7 %	2,9 %	−27,8 %	−35,9 %	6,9 %
ES	3,5 %	9,2 %	19,9 %	0,7 %	2,9 %	13,7 %	5,9 %
FI	2,9 %	2,0 %	169,9 %	2,6 %	−6,2 %	−11,6 %	11,0 %
FR	3,3 %	:	8,7 %	−4,6 %	2,5 %	2,2 %	−0,3 %
HR	7,1 %	−22,6 %	12,8 %	2,3 %	−26,2 %	−34,3 %	−0,7 %
HU	3,6 %	112,3 %	31,9 %	12,4 %	−17,6 %	−12,0 %	3,8 %
IE	7,0 %	−16,6 %	−35,6 %	−10,0 %	−4,7 %	:	−13,2 %
IS	0,0 %	:	0,4 %	:	:	:	1,2 %
IT	3,6 %	0,8 %	21,9 %	2,0 %	12,3 %	16,7 %	3,4 %
LT	4,4 %	−5,4 %	21,3 %	9,7 %	−35,0 %	−33,0 %	7,5 %
LU	9,7 %	9,6 %	42,6 %	:	25,3 %	16,5 %	−3,8 %
LV	3,3 %	−8,8 %	65,7 %	6,3 %	−2,9 %	−11,1 %	35,5 %
MT	17,3 %	33,2 %	:	−22,6 %	−10,3 %	31,3 %	15,5 %
NL	4,6 %	−1,2 %	4,3 %	5,0 %	14,7 %	:	3,8 %
NO	8,2 %	−2,5 %	6,1 %	3,1 %	5,5 %	−0,5 %	0,5 %
PL	4,2 %	:	1,7 %	3,0 %	0,2 %	7,3 %	2,4 %
PT	6,0 %	21,0 %	−5,4 %	1,3 %	−1,5 %	−12,8 %	4,3 %
RO	3,5 %	24,3 %	19,9 %	22,3 %	57,5 %	4,0 %	8,4 %
RS	2,6 %	:	−49,5 %	:	138,8 %	:	−1,0 %
SE	4,8 %	1,8 %	−43,8 %	4,2 %	−6,7 %	:	4,9 %
SI	−0,1 %	22,3 %	−9,0 %	7,6 %	−11,5 %	:	8,1 %
SK	5,6 %	125,8 %	−9,3 %	0,1 %	0,2 %	6,1 %	9,0 %
UK	1,0 %	5,1 %	−10,5 %	:	−1,8 %	7,8 %	6,6 %

(1)

Komisjon esitab Euroopa teadusruumi eduaruandeid iga kahe aasta tagant. Poliitika arengu kirjeldus hõlmab perioodi 2016. aasta keskpaigast (Euroopa teadusruumi 2016. aasta eduaruande jaoks andmete kogumise tähtaeg) 2018. aasta keskpaigani (Euroopa teadusruumi 2018. aasta eduaruande jaoks andmete kogumise tähtaeg). Kuna aga näitajad on kättesaadavad viivitusega, kehtib enamik käesolevas aruandes sisalduvaid näitajaid eelmiste aastate kohta.

(2)

Käesolevas aruandes esitatud tähelepanekud põhinevad Science-Metrixi aruandel „Data gathering and information for the 2018 ERA monitoring“ (Euroopa teadusruumi 2018. aasta seireandmete ja teabe kogumine), mis sisaldab ka võtmenäitajate määratlusi. Statistiliste andmete kättesaadavusest tulenevalt oli vaja mõne näitaja määratlust kohandada.

(3)

Dokument nr 14516/18.

(4)

Dokument nr 9351/15.

(5)

Tehniline aruanne, tabel 4.

(6)

Tehniline aruanne, tabel 5.

(7)

Euroopa teadusruumi riigid on ELi liikmesriigid ja raamprogrammiga ühinenud riigid.

(8)

Tehniline aruanne, lk 46. Üksikute riikide kasvumäärad võivad olla aastate lõikes märkimisväärselt kõikunud.

(9)

ERA-NET kaasrahastusvahend (ERA-NET Cofund), Euroopa ühisprogrammide kaasrahastusvahend (European Joint Programme Cofund), ELi toimimise lepingu artiklil 185 põhinevad algatused ja ühise kavandamise algatused.

(10)

Tehniline aruanne, lk 46.

(11)

Dokument nr 15320/17.

(12)

Tehniline aruanne, lk 66.

(13)

Tehniline aruanne, tabel 15.

(14)

Kindlaks on määratud kolm eesmärki: 1. kõrvaldada naisteadlaste värbamise ja nende karjääri edenemise tõkked; 2. tegeleda soolise tasakaalustamatuse probleemiga otsustusprotsessides; ja 3. tugevdada soolist mõõdet teadustöö sisus.

(15)

EL, strateegiline kaasamine soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks 2016−2019: https://ec.europa.eu/anti-trafficking/eu-policy/strategic-engagement-gender-equality-2016-2019_en.

(16)

Tehniline aruanne, lk 76.

(17)

Muudetud 2018. aasta aprillis.

(18)

Tehniline aruanne, tabel 18.

(19)

Tehniline aruanne, lk 86.

(20)

Tehniline aruanne, tabel 28.

(21)

Et võrrelda võtmenäitajate kasvumäärasid eelmise aruandeperioodiga, vt Euroopa teadusruumi 2016. aasta eduaruannet aadressil http://ec.europa.eu/research/era/pdf/era_progress_report2016/ era_progress_report_2016_com.pdf.

(22)

Vt tehnilist aruannet.

(23)

https://rio.jrc.ec.europa.eu/en/policy-support-facility