P8_TC1-COD(2018)0328

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 17. aprillil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Meie Rohkem kui 80 % Euroopa Liidu kodanikel on internetiühendus ning meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas liidu küberohtudega seotud üldise vastupanuvõime tugevdamisest, pidevalt arenevate küberohtude vastase liidu tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii tsiviiltaristu taristu kui ka sõjaline julgeolekualane võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele. Turvalisust on võimalik saavutada, suurendades teadlikkust küberohtudest, arendades kogu liidus välja vastavaid pädevusi, suutlikkust ja võimeid, võttes seejuures hoolikalt arvesse riist- ja tarkvarataristu, võrkude, toodete ja protsesside koosmõju ning ühiskondlikke ja eetilisi tagajärgi ja vastavasisulisi murekohti. [ME 1]

(1a)

Küberkuritegevus on kiiresti kasvav oht liidu, selle kodanike ja majanduse jaoks. Aastal 2017 puutus 80 % Euroopa ettevõtjaid kokku vähemalt ühe küberintsidendiga. 2017. aasta mais toimunud Wannacry-rünnak mõjutas rohkem kui 150 riiki ja 230 000 IT-süsteemi ning avaldas olulist mõju elutähtsale taristule, nagu haiglad. See toob esile asjaolu, et vaja on rangeimaid küberturvalisuse standardeid ja küberturvalisuse terviklahendusi, mis hõlmavad liidu inimesi, tooteid, protsesse ja tehnoloogiaid, ning liidu juhtrolli selles küsimuses, samuti digitaalset autonoomiat. [ME 2]

(2)

Liit on pidevalt tõhustanud oma tegevust, et tulla toime üha suuremate väljakutsetega küberturvalisuse valdkonnas, kooskõlas 2013. aasta küberjulgeoleku strateegiaga, (4) mille eesmärk on edendada usaldusväärset, ohutut ja avatud küberkeskkonda. 2016. aastal võttis liit vastu esimesed meetmed küberturvalisuse valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/1148 (5) võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta.

(3)	Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 2017. aasta septembris ühisteatise (6)„Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, et veelgi parandada liidu vastupidavusvõimet, heidutust ja reageerimist küberrünnete puhul.

(4)

Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallina digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba , turvalisem ja seda valitseksid seadused , ning teatasid, et hakkavad informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide ja -lahenduste (ümber) kujundamisel kasutama rohkem avatud lähtekoodiga lahendusi ja/või avatud standardeid (muu hulgas selleks, et vältida sõltumist ühest pakkujast), sealhulgas neid, mis on välja töötatud ja/või mida edendatakse ELi koostalitlusvõime ja standardimise programmidega, nagu ISA2 . [ME 3]

(4a)	Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus“) peaks aitama suurendada võrgu- ja infosüsteemide, sealhulgas interneti ja muu elutähtsa taristu, nagu transport, tervishoid ja pangandussüsteemid, vastupidavust ja usaldusväärsust. [ME 4]

(4b)	Pädevuskeskuse ja selle tegevuse puhul tuleks arvesse võtta määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)0616] (7) rakendamist. [ME 5]

(5)

Võrgu- ja infosüsteemide märkimisväärsed häired võivad mõjutada liikmesriike ja liitu tervikuna. Seepärast on võrgu- ja infosüsteemide turvalisus siseturu sujuvaks toimimiseks turvalisuse kõrgeim tase kogu liidus ühiskonna ja majanduse jaoks hädavajalik. Praegu sõltub liit Euroopa-välistest küberturvalisuse pakkujatest. Kuid liit peab oma strateegiliste huvide kindlustamiseks tagama, et ta säilitab ja arendab oma olulist tehnoloogilist võimekust ja suutlikkust küberturvalisuse valdkonnas, et tagada digitaalse ühtse turu turvalisus ning eelkõige kaitsta elutähtsaid võrke ja infosüsteeme Euroopa kodanike ja ettevõtete andmete ning elutähtsate võrkude ja infosüsteemide kaitse, sealhulgas ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsate taristute nagu transpordisüsteemide, tervishoiusüsteemide ja panganduse kaitse, samuti digitaalne ühtne turg, ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid. [ME 6]

(6)

Liidus on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, kuid teadus- ja tööstuskogukondade jõupingutused on killustatud ja kooskõlastamata ning neil puudub ühine missioon, mis piirab ELi konkurentsivõimet selles valdkonnas Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ja võrgustada ning neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada ja täiendada olemasolevat teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusvõimekust liidu ning liikmesriikide tasandil. Arvestades, et IKT sektor seisab silmitsi oluliste probleemidega, nagu vajadus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele, võib talle kasu tuua ühiskonna üldise mitmekesisuse esindamine, mõlema sugupoole tasakaalustatud esindatuse, etnilise mitmekesisuse ja puuetega inimeste diskrimineerimiseta esindatuse saavutamine, samuti tulevaste küberturvalisuse ekspertide jaoks juurdepääsu hõlbustamine teadmistele ja koolitusele, sealhulgas arvestades nende haridust mitteformaalses kontekstis, näiteks vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekides, kodanike tehnoloogiaprojektides, idufirmades ja mikroettevõtetes. [ME 7]

(6a)

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on liidu küberturvalisuse sektori olulised osalejad, kes suudavad tänu oma paindlikkusele ja kiirusele pakkuda tipptasemel lahendusi. Kuid VKEd, kes ei ole spetsialiseerunud küberturvalisusele, on küberintsidentide suhtes üldiselt tundlikumad, sest tõhusate küberturvalisuslahenduste loomine nõuab suuri investeeringuid ja teadmisi. Seepärast on vaja, et pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevusvõrgustik (edaspidi „võrgustik“) pakuksid VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, et võimaldada neil end piisavalt kaitsta ja võimaldada küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel VKEdel aidata kaasa liidu juhtpositsioonile kõnealuses valdkonnas. [ME 8]

(6b)

Eksperdiarvamused on olemas ka väljaspool tööstus- ja teadusuuringute valdkonda. Mittekaubanduslikes või kaubanduseelset laadi projektides ehk nn kodanike tehnoloogiaprojektides kasutatakse avatud standardeid, avatud andmeid ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara, et töötada välja tooteid ja teenuseid ühiskonna huvides ja avaliku hüvena. Need projektid aitavad suurendada küberohtudega seotud vastupanuvõimet, teadlikkust ja pädevust ning neil on oluline roll kõnealuse valdkonna tööstuse ja teadusuuringute suutlikkuse suurendamisel. [ME 9]

(6c)

„sidusrühmad“ – käesoleva määruse kontekstis muu hulgas tööstus, avaliku sektori asutused ja muud asutused, kus tegeletakse küberturvalisust käsitlevate operatiiv- ja tehniliste küsimustega, samuti kodanikuühiskond, sealhulgas ametiühingud, tarbijate ühendused, ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara kogukond, akadeemiline ja teaduskogukond; [ME 10]

(7)

2017. aasta novembris vastu võetud nõukogu järeldustes kutsuti komisjoni üles esitama kiiresti võimalike variantide mõjuhinnang, et luua küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustik Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskusega, ning tegema 2018. aasta keskpaigaks ettepaneku asjakohase õigusakti kohta.

(8)

Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga võrgustikuga . See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ja toetust Euroopa Kaitsefondist kaitsevaldkonna meetmeteks ja kaitsega seotud halduskuludeks ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust , mis on seotud liidu algatustega küberturvalisusega seotud teadusuuringute teadus- ja arendustegevuse , innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist. [ME 11]

(8a)

Sisseprojekteeritud turbe põhimõte, nagu on sätestatud komisjoni 13. septembri 2017. aasta ühisteatises „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, hõlmab tipptasemel meetodeid, mille abil saab turvalisust suurendada kõigis toote või teenuse olelusringi etappides, alates turvalistest kavandamis- ja arendamismeetoditest, vähendades rünnetele vastuvõtlikke valdkondi, ning kaasates piisaval tasemel turvalisustestid ja turbeauditid. Toote kasutamise ja hoolduse ajal peavad tootjad või teenuseosutajad tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta kõrvaldada toote hinnangulise olelusringi kestel või sellest pikema aja vältel ilmnenud uued nõrkused või ohud. Selliseid uuendusi võivad luua ja pakkuda ka kolmandad osapooled. Uuenduste pakkumine on eelkõige vajalik üldkasutatavate taristute, toodete ja protsesside korral. [ME 12]

(8b)

Arvestades küberturvalisusega seotud probleemide ulatust ja pidades silmas investeeringuid küberturvalisuse võimekusse ja suutlikkusse mujal maailmas, peaksid liit ja selle liikmesriigid suurendama oma rahalist toetust teadus- ja arendustegevusele ja kasutuselevõtule küberturvalisuse valdkonnas. Mastaabisäästu saavutamiseks ja võrreldava kaitsetaseme tagamiseks kogu liidus peaksid liikmesriigid koondama oma jõupingutused Euroopa raamistikku, investeerides vajaduse korral pädevuskeskuse mehhanismi kaudu. [ME 13]

(8c)

Liidu konkurentsivõime ja küberturvalisuse rangeimate standardite edendamiseks rahvusvahelisel tasandil peaksid pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevuskogukond püüdma vahetada küberturvalisuse lahendusi, tooteid ja standardeid ning tehnilisi standardeid rahvusvahelise kogukonnaga. Tehnilised standardid hõlmavad etalonrakenduste loomist, mis avaldatakse avatud standardlitsentside alusel. Internetitaolise üldkasutatava võrgu- ja infosüsteemitaristu üldise usaldusväärsuse ja vastupidavuse seisukohast on hädavajalik eelkõige just etalonrakenduste turvaline disainilahendus. [ME 14]

(9)

Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui selles osalevad sellesse panustavad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema. [ME 15]

(10)	Osalevate liikmesriikide rahaline osalus peaks olema samaulatuslik liidu rahalise toetusega sellele algatusele.

(11)

Pädevuskeskus peaks edendama ja aitama koordineerida kõigi liikmesriikide riiklikest koordineerimiskeskustest koosneva küberturvalisuse pädevusvõrgustiku (edaspidi „võrgustik“) tööd. Riiklikud koordineerimiskeskused peaksid saama otsest liidu rahalist toetust, sealhulgas ilma projektikonkurssi korraldamata antavaid toetusi, et viia ellu käesoleva määrusega seotud tegevust.

(12)

Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim- ja- , eetiliste, sotsiaalsete aspektide ja keskkonnaaspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (8) kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga , et luua küberturvalisuse teemal avaliku ja erasektori kestev dialoog. Lisaks tuleks asjakohaste teavitusvahendite abil suurendada üldsuse teadlikkust küberturvalisusest . [ME 16]

(13)	Kui riiklikele koordineerimiskeskustele antakse rahalist toetust, et toetada kolmandaid isikuid riigi tasandil, siis edastatakse see asjaomastele sidusrühmadele mitmeastmelise toetuse lepingute abil.

(14)

Esilekerkivad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, asjade internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantarvutid, plokiahel ning sellised samuti kontseptsioonid nagu turvaline digitaalidentiteet tekitavad küberturvalisuse valdkonnas uusi väljakutseid, kuid pakuvad ka lahendusi tooteid ja protsesse . Olemasolevate ja tulevaste IKT-süsteemide töökindluse hindamiseks ja kinnitamiseks on vaja katsetada turbelahendusi turbetooteid ja -protsesse kõrgjõudlusega andmetöötlusel ja kvantarvutitel põhinevate rünnete vastu. Pädevuskeskus , võrgustik, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ja küberturvalisuse pädevuskogukonna võrgustik pädevuskogukond peaksid aitama edendada ja levitada uusimaid küberturbelahendusi küberturbetooteid ja -lahendusi, sealhulgas kahesuguse kasutusega ja eelkõige neid lahendusi, mis aitavad organisatsioonidel olla pidevas suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamise ning asjakohase juhtimise seisundis. Pädevuskeskus ja võrgustik peaksid stimuleerima kogu innovatsioonitsüklit ja aitama ületada küberturvalisuse tehnoloogiate ja küberturbeteenuste innovatsiooni nn surmaoru . Samal ajal peaksid pädevuskeskus , võrgustik ja võrgustik küberturvalisuse pädevuskogukond olema ka arendajate ja operaatorite teenistuses sellistes elutähtsates sektorites nagu transport, energeetika, tervishoid, finantsküsimused, valitsussektor, telekommunikatsioon, tootmine, kaitse ja kosmos, et aidata neil lahendada väljakutseid küberturvalisuse valdkonnas küberturvalisusega seotud probleeme ja teostada uuringuid võrkude ja infosüsteemide terviklikkuse ründamise mitmesuguste motiivide kohta, nagu kuritegevus, tööstusspionaaž, laimamine ja väärinfo levitamine . [ME 17]

(14a)

Küberohtude ja küberturvalisuse kiiresti muutuva olemuse tõttu peab liit suutma kiiresti ja pidevalt kohaneda selle valdkonna muutustega. Seega peaksid pädevuskeskus, võrgustik ja küberturvalisuse pädevuskogukond olema piisavalt paindlikud, et tagada nõuetekohane reageerimisvõime. Nad peaksid hõlbustama lahendusi, mis aitavad üksustel suutlikkust pidevalt arendada, et suurendada enda ja liidu vastupanuvõimet. [ME 18]

(14b)

Pädevuskeskuse eesmärk peaks olema saavutada liidu juhtpositsioon ja eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas ning tagada selle abil liidus rangeimad turvanormid, kindlustada andmete, infosüsteemide, võrkude ja elutähtsate taristute kaitse liidus, luua valdkonnas uusi kvaliteetseid töökohti, takistada ajude äravoolu, st Euroopa küberturvalisuse ekspertide kaotamist kolmandatele riikidele, ning pakkuda juba olemasolevatele riiklikele küberturvalisuse meetmetele Euroopa lisaväärtust. [ME 19]

15)

Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku võrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning soodustama koondama ja jagama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmiste eksperditeadmisi ning soodustama nende ja küberturvalisuse taristu kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid ning kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga ühiseid koolitusvõimalusi ja teadlikkuse suurendamise programme kodanike ja ettevõtjate jaoks, et kaotada oskuste nappus. Pädevuskeskus peaks pöörama erilist tähelepanu sellele, et anda küberturvalisuse valdkonnas võimalusi VKEdele . [ME 20]

(16)

Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat pikaajalist strateegilist koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud , valdkondadevahelist ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas Euroopa osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, sealhulgas neid, kes tegelevad küberturbe eetikaga, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust , sealhulgas VKEsid, ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud. [ME 21]

(16a)

Pädevuskeskus peaks pakkuma asjakohast toetust Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametile (ENISA), et see saaks täita ülesandeid, mis on kindlaks määratud direktiiviga (EL) 2016/1148 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/XXX (9) („küberturvalisust käsitlev õigusakt“). Seetõttu peaks ENISA andma pädevuskeskusele rahastamisprioriteetide kindlaks määramise ülesande täitmiseks vajalikke andmeid. [ME 22]

(17)

Selleks et reageerida avaliku sektori vajadustele ning nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda avalikule sektorile ja tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest , protsessidest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest , protsessidest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus. Eelkõige peaks pädevuskeskus hõlbustama selliste dünaamiliste ettevõtte tasandi lahenduste kasutuselevõttu, milles keskendutakse täies mahus organisatsioonide, sealhulgas inimeste, protsesside ja tehnoloogia suutlikkuse suurendamisele, et kaitsta organisatsioone pidevalt muutuvate küberohtude eest. [ME 23]

(17a)

Küberturvalisuse pädevuskeskus peaks toetama tipptasemel küberturbetoodete ja -lahenduste, eriti rahvusvaheliselt tunnustatud lahenduste laialdast kasutuselevõttu. [ME 24]

(18)

Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid proovima saavutada koostoimet ja kooskõlastamist küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsesektori vahel, rakendatakse programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele. [ME 25]

(19)	Selleks et tagada struktureeritud ja jätkusuutlik koostöö, peaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhtel olema liidu tasandil ühtlustatud lepinguline alus. [ME 26]

(20)	Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada pädevuskeskuse ning rahastust saavate ettevõtete vastutus ja tegevuse läbipaistvus. [ME 27]

(20a)

Kasutuselevõtuprojektide rakendamise, eelkõige nende projektide puhul, mis on seotud Euroopa tasandil kasutatava taristu ja suutlikkuse või ühishangetega, võib jagada eri rakendamisetappideks, näiteks eraldi pakkumused riist- ja tarkvara ülesehituse, nende tootmise, käitamise ja hoolduse jaoks, seejuures võivad ettevõtted osaleda ainult ühes etapis, ja nõudega, et ühe või mitme etapi abisaajad täidaksid Euroopa isevastutuse või kontrolli teatavaid tingimusi. [ME 28]

(20b)

Kuna ENISA on spetsiaalne liidu küberturvalisuse amet, peaks pädevuskeskus püüdma saavutada sellega võimalikult suurt sünergiat ning nõukogu peaks konsulteerima ENISAga, kuna ametil on kogemused kõigis küberturvalisusega seotud küsimustes, eelkõige seoses teadusuuringutega seotud projektidega. [ME 29]

(20c)

Nõukogusse esindaja nimetamise protsessis peaks Euroopa Parlament lisama üksikasjad volituste kohta, sealhulgas kohustuse anda korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile või vastutavatele parlamendikomisjonidele. [ME 30]

(21)

Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas ja selleks, et tagada võimalikult suur sünergia , peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses. ENISA peaks jätkama oma strateegiliste eesmärkide täitmist, eelkõige küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonnas, nagu on kindlaks määratud määruses (EL) 2019/XXX [küberturvalisuse määrus] (10) , samal ajal kui pädevuskeskus peaks toimima küberturvalisuse operatiivasutusena. [ME 31]

(22)	Kui nad saavad rahalist toetust liidu üldeelarvest, siis peaksid riiklikud koordineerimiskeskused ja küberturvalisuse pädevuskogukonda kuuluvad üksused avalikult teatama, et kõnealune tegevus toimub käesoleva algatuse kontekstis.

(23)	Liidu rahalisest toetusest pädevuskeskusele tuleks rahastada poolt pädevuskeskuse loomise ning haldus- ja koordineerimistegevuse kuludest. Selleks et vältida topeltrahastamist, ei tohiks selline tegevus saada samal ajal toetust muudest liidu programmidest.

(24)

Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev pädevuskeskuse nõukogu peaks kindlaks määrama pädevuskeskuse tegevuse üldsuuna ning tagama, et pädevuskeskus täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Nõukogule tuleks anda õigus koostada pädevuskeskuse eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad, kehtestada pädevuskeskuse otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastane strateegiline kava, mis kajastab pädevuskeskuse eesmärkide saavutamisel ja ülesannete täitmisel seatud prioriteete, võtta vastu pädevuskeskuse kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor ning otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle. Sünergilisest toimest kasu saamiseks peaks ENISA olema nõukogus alaline vaatleja ja andma oma panuse pädevuskeskuse töösse, sealhulgas konsulteeritakse ENISAga mitmeaastase strateegilise kava ning töökava ja rahastamiseks valitud meetmete loetelu osas. [ME 32]

(24a)

Nõukogu peaks püüdma tutvustada pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks. [ME 33]

(25)

Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus ja saavutada sooline tasakaal . [ME 34]

(25a)

Komisjoni hääle kaal nõukogu otsustes peaks olema vastavuses ELi eelarvelise panusega pädevuskeskusesse kooskõlas komisjoni vastutusega tagada liidu eelarve nõuetekohane täitmine liidu huvides, nagu on sätestatud aluslepingutes. [ME 35]

(26)	Pädevuskeskuse sujuvaks toimimiseks tuleb tegevdirektori läbipaistval viisil ametisse nimetamisel arvesse võtta tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning küberturvalisuse alaseid teadmisi ja kogemusi ning et tegevdirektori ülesandeid täidetaks täiesti sõltumatult. [ME 36]

(27)

Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse ja asjakohaselt läbipaistva dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega . See peaks ühtlasi andma tegevdirektorile ja nõukogule sõltumatut nõu kasutuselevõtu ja hangete asjus . Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös. Tööstusharu sidusrühmadele tuleks eraldada miinimumarv kohti, pöörates erilist tähelepanu VKEde esindatusele. [ME 37]

(28)

Pädevuskeskus ja selle tegevus peaks saama tööstuse ja teaduse nõuandekogu kaudu kasu konkreetsetest eksperditeadmistest ning ulatuslikust ja asjakohasest sidusrühmade esindatusest, mis on tagatud programmi „Horisont 2020“ kestel küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse ning küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga seotud programmi „Horisont 2020“ katseprojektide kaudu. Pädevuskeskus ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaksid vajaduse korral kaaluma olemasolevate struktuuride, näiteks töörühmade kopeerimist. [ME 38]

(28a)

Pädevuskeskus ja selle organid peaksid kasutama varasemaid ja praegusi algatusi, nagu küberturvalisust käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus (cPPP), Euroopa küberjulgeoleku organisatsioon (ECSO), ning katseprojekt ja ettevalmistav tegevus seoses tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara audititega (EL FOSSA). [ME 39]

(29)

Pädevuskeskus peaks vastu võtma oma liikmete, organite ja töötajate, nõukogu ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna huvide konfliktide vältimise , tuvastamise ja lahendamise neile lahenduse leidmise eeskirjad . Liikmesriigid peaksid tagama riiklikes koordineerimiskeskustes huvide konfliktide vältimise, tuvastamise ja lahendamise . Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (11). Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte. [ME 40]

(30)

Liidu ja liikmesriikide finantshuvid peaksid olema kogu kulutsükli jooksul kaitstud proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad eeskirjade eiramise vältimist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahaliste karistuste määramist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) XXX (12) [finantsmäärus].

(31)

Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase ja põhjalikult teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Keskus peaks edastama avalikkusele ja kõigile huvitatud osapooltele küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete nimekirja ning peaks avalikustama nende koostatud huvide deklaratsioonid vastavalt artiklile 42. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. [ME 41]

(31a)

On soovitatav, et nii pädevuskeskus kui ka riiklikud koordineerimiskeskused jälgiksid ja järgiksid niivõrd kui võimalik rahvusvahelisi standardeid, et soodustada üleilmsete parimate tavade omaksvõttu. [ME 42]

(32)	Komisjoni siseaudiitoril peaks pädevuskeskuse suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(33)	Komisjonil, pädevuskeskusel, kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil peaks olema juurdepääs kogu vajalikule teabele ja ruumidele, et teha auditeid ja uurimisi, mis on seotud pädevuskeskuse allkirjastatud toetuste, lepingute ja kokkulepetega.

(33a)

Komisjonil peaks olema õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et määrata kindlaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste lepinguliste kokkulepete elemendid, samuti kriteeriumid, mille alusel hinnata ja akrediteerida üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 43]

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust ning vähendada samal ajal liidu digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu, säilitada ja arendada liidu küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusvaldkondade konkurentsieeliseks, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna olemasolevad piiratud ressursid on hajutatud ning lähtuvalt vajalike investeeringute mahust, aga seda on tegevuse põhjendamatu dubleerimise vältimise, investeeringute kriitilise massi saavutamisele kaasaaitamise ning avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu parem saavutada liidu tasandil, . Lisaks saab ainult liidu tasandi meetmetega tagada küberturvalisuse kõrgeima taseme kõigis liikmesriikides ja seega kõrvaldada mõnedes liikmesriikides esinevad turvalüngad, mis tekitavad turvalünki kogu liidus. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, [ME 44]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED NING PÄDEVUSKESKUSE JA VÕRGUSTIKU PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus“) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (edaspidi „võrgustik“) ning kehtestatakse riiklike koordineerimiskeskuste nimetamist ja küberturvalisuse pädevuskogukonna (edaspidi „kogukond“) loomist käsitlevad õigusnormid. Pädevuskeskus ja võrgustik aitavad suurendada liidus küberohtudega seotud üldist vastupanuvõimet ja üldist teadlikkust, võttes põhjalikult arvesse sotsiaalset mõju. [ME 45]

2. Pädevuskeskus aitab rakendada määrusega nr XXX (14) loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa, eelkõige selle määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX (15) loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber].

3. Pädevuskeskuse tegevuskoht on [Belgia, Brüssel]. [ME 46]

4. Pädevuskeskus on juriidiline isik. Sellel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi seadustele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks. [ME 47]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„küberturvalisus“ – kõik tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteemide infosüsteeme , nende kasutajate kasutajaid ja muude isikute kaitse mõjutatud isikuid küberohtude eest; [ME 48]

1a)

„küberkaitse“ ja „küberturvalisuse kaitsemõõtmed“ – üksnes kaitsev ja reageeriv küberkaitsetehnoloogia, mille eesmärk on kaitsta kriitilise tähtsusega taristut, militaarvõrgustikke ja infosüsteeme, nende kasutajaid ning mõjutatud isikuid küberohtude vastu, sh olukorrateadlikkus, ohu avastamine ja digitaalkriminalistika; [ME 183]

2)	„küberturvalisuse tooted ja lahendused protsessid “ – kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud IKT tooted, teenused või protsessid, mille eriotstarve on kaitsta andme-, võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud muid isikuid küberohtude eest; [ME 49]

2a)	„küberoht“ – mis tahes võimalik asjaolu, sündmus või tegevus, mis võib kahjustada või häirida võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid või neile muul viisil halba mõju avaldada; [ME 50]

„avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liidu ja liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi; [ME 51]

4)	„osalev panustav liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse; [ME 52]

4a)	„Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/XXXX (16) määratletud juriidiline isik. [ME 53]

Artikkel 3

Keskuse ja võrgustiku missioon

1. Pädevuskeskus ja võrgustik aitavad liidul:

säilitada ja arendada arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist , tööstuslikku, akadeemilist ja tööstuslikku teadusuuringute alase asjatundlikkuse võimekust ja suutlikkust , mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks ning liidu kodanike, äriühingute ja avaliku halduse andmete paremaks kaitseks ; [ME 54]

aa)	täiustada võrgu- ja infosüsteemide taristu, sealhulgas kriitilise tähtsusega taristu, interneti ja liidus üldkasutatava riist- ja tarkvara vastupanuvõimet ja usaldusväärsust; [ME 55]

b)	suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusharude jaoks konkurentsieeliseks; [ME 56 ei puuduta eestikeelset versiooni]

ba)	suurendada liidus teadlikkust küberturvalisusega seotud ohtudest ning seonduvatest ühiskondlikest ja eetilistest mõjudest ja murekohtadest ning vähendada oskuste nappust küberturvalisuse vallas; [ME 57]

bb)	arendada liidu juhtrolli küberturvalisuse valdkonnas ja tagada rangeimad küberturvalisuse standardid kogu liidus; [ME 58]

bc)	tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust, vähendades samal ajal selle digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu; [ME 59]

bd)	tugevdada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate usaldust digimaailma vastu ja aidata nii kaasa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärkide saavutamisele. [ME 60]

2. Pädevuskeskus täidab vajaduse korral oma ülesandeid koostöös riiklike koordineerimiskeskuste võrgustikuga ja küberturvalisuse pädevuskogukonnaga.

Artikkel 4

Keskuse eesmärgid ja ülesanded

Pädevuskeskusel on järgmised eesmärgid ja nendega seotud ülesanded:

1.	soodustada luua, hallata ja aidata koordineerida soodustada artiklis 6 osutatud riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ning artiklis 8 osutatud küberturvalisuse pädevuskogukonna kogukonna tööd; [ME 61]

aidata rakendada koordineerida määrusega nr XXX (17) loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa elluviimist , eelkõige määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX (18) loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides , ja aidata kaasa määrusega (EL) 2019/XXXX loodud Euroopa Kaitsefondist rahastatud meetmete rakendamisele ; [ME 62]

suurendada ühiskonna, tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast vastupanuvõimet, võimekust, suutlikkust, teadmisi ja taristuid, täites tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristuid ja seotud teenuseid arvesse võttes järgmisi ülesandeid: [ME 63]

tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning hankides, täiustades ja käitades pädevuskeskuse rajatisi ja nendega seotud teenuste puhul hankides, täiustades ja käitades neid taristuid teenuseid õiglasel , avatud ja nendega seotud teenuseid läbipaistval viisil ning tehes need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd eelkõige VKEde ), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus; [ME 64]

tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid taristuid rajatisi ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd eelkõige VKEde ), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus; [ME 65]

ba)	pakkudes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse valdkonna idufirmadele, VKEdele, mikroettevõtjatele, assotsiatsioonidele, üksikekspertidele ja tsiviiltehnilistele projektidele; [ME 66]

bb)	rahastades tarkvara turvakoodi auditeid ja seotud täiustusi vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele, mida tavaliselt kasutatakse taristu, toodete ja protsesside jaoks; [ME 67]

pakkudes hõlbustades küberturvalisuse alaseid teadmisi alaste teadmiste ja tehnilist tehnilise abi jagamist muu hulgas kodanikuühiskonnale, tööstusharule ja avaliku sektori asutustele ning akadeemilisele ja teaduskogukonnale , eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust , et täiustada liidus kübervastupidavusvõimet ; [ME 68]

ca)

edendades sisseprojekteeritud turvet kui taristute, toodete ja teenuste arendamise, alahoidmise, käitlemise ja ajakohastamise protsessi põhimõtet; eelkõige toetades tipptasemel meetodeid turvalisuse suurendamiseks, piisaval tasemel turvalisuse testimist ja turbeauditeid ning sealhulgas tootja või teenuseosutaja kohustust tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta parandada ilmnenud uusi haavatavaid külgi või ohte, et pikendada toote hinnangulist olelusringi kestust, või võimaldades kolmandal osapoolel selliseid uuendusi toota ja pakkuda; [ME 69]

cb)	toetades lähtekoodi panustamise poliitikat ja selle väljatöötamist, eriti avaliku sektori asutuste puhul, kus kasutatakse vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekte; [ME 70]

cc)

tuues kokku sidusrühmi tööstusharust, ametiühingutest, akadeemilistest ringkondadest, teadusasutustest ja avalik-õiguslikest üksustest, et tagada pikaajaline koostöö küberturvalisuse toodete ja protsesside väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas ressursside ning vajaduse korral selliste toodete ja protsesside kohta teabe koondamine ja jagamine; [ME 71]

aidata kaasa tipptasemel ja kestlike küberturvalisuse toodete ja lahenduste protsesside ulatuslikule kasutuselevõtule kogu majanduses liidus , täites järgmisi ülesandeid: [ME 72]

a)	stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja lahenduste terviklike protsesside väljatöötamist ja kasutuselevõttu kogu innovatsioonitsükli jooksul, muu hulgas avaliku sektori asutuste , tööstuse ja kasutavate tööstusharude turu poolt; [ME 73]

b)	abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid uusimate nende vastupidavusvõime suurendamisel tipptasemel küberturvalisuse lahenduste toodete ja protsesside kasutuselevõtu ja integreerimise käigus abil ; [ME 74]

toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste protsesside riigihangete korraldamisel või korraldades tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste hankeid avaliku sektori asutuste nimel , sealhulgas pakkudes toetust hangete puhul, et suurendada avaliku sektori investeeringute turvalisust ja neist saadavat kasu ; [ME 75]

andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele , VKEdele, mikroettevõtjatele, üksikekspertidele, üldkasutatavatele vabavara ja VKEdele avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele ning tsiviiltehnilistele projektidele, et suurendada küberturvalisuse alast asjatundlikkust , et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele , looksid kasutusvõimalusi ja suudaksid hankida investeeringuid; [ME 76]

tutvustada küberturvalisuse valdkonda ja, vähendada küberturvalisuse oskuste nappust ja tugevdada oskuste taset liidus, täites järgmisi ülesandeid: [ME 77]

-a)	toetades vajaduse korral digitaalse Euroopa programmi erieesmärgi nr 4 „Kõrgtasemel digioskused“ saavutamist koostöös Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega; [ME 78]

toetades küberturvalisuse oskuste ja pädevuste edasiarendamist, koondamist ja jagamist kõigil asjakohastel haridustasanditel, toetades eesmärki saavutada sooline tasakaal, hõlbustades ühiseid kõrgtasemel küberturvalisuse alaseid teadmisi ning aidates kaasa kasutajate ja taristute vastupanuvõimele kogu liidus koostöös võrgustikuga ning vajaduse korral koos kooskõlastades asjaomaste ELi asutuste ametite ja organite, sh organitega , sealhulgas ENISAga; [ME 79]

tugevdada küberturvalisuse teadus- ja arendustegevust liidus, tehes järgmist:

a)	andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute tegevuskavast , millele osutatakse artiklis 13 ; [ME 80]

b)	toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu ja võrgustikuga , akadeemilise ja teaduskogukonnaga, avaliku sektori ja ametiasutustega, seahulgas võrgustiku ja kogukonnaga ; [ME 81]

ba)	tagades põhiõiguste ja eetiliste põhimõtete järgimise pädevuskeskuse rahastatud küberturvalisuse valdkonna teadusuuringutes; [ME 82]

bb)	jälgides aruandeid kogukonna avastatud nõrkuste kohta ning hõlbustades nõrkuste avaldamist, arenduspakettide, paranduste ja lahenduste väljatöötamist ning nende levitamist; [ME 83]

bc)	jälgides koostöös ENISAga uuringute tulemusi, mis puudutavad pahatahtlikuks kübertegevuseks kasutatavaid iseõppivaid algoritme ning toetades direktiivi 2016/1148/EL rakendamist; [ME 84]

bd)	toetades uuringuid küberkuritegevuse valdkonnas; [ME 85]

be)	toetades selliste toodete ja protsesside uurimist ja arendamist, mida võib piiranguteta uurida, jagada ja üles ehitada, eelkõige kontrollitud ja kontrollitava riist- ja tarkvara valdkonnas, tihedas koostöös tööstusharu, võrgustiku ja kogukonnaga; [ME 86]

toetades küberturvalisuse tehnoloogia ametliku ja mitteametliku standardimise teadusuuringuid ja innovatsiooni ning küberturvalisuse tehnoloogia sertifitseerimist, sidudes seda olemasoleva tööga ning vajaduse korral tihedas koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide, sertifitseerimisasutuste ja ENISAga ; [ME 87]

ca)	pakkudes VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, võimaldades neile kohandatud juurdepääsu pädevuskeskuse ja võrgustiku toetatud teadus- ja arendustegevuse tulemustele, et suurendada konkurentsivõimet; [ME 88]

suurendada tsiviil- ja kaitsesektori vahelist koostööd küberturvalisuse topeltkasutusega tehnoloogiate ja rakenduste puhul, täites järgimisi ülesandeid , mis peavad olema reageerivad ja kaitsvad küberkaitsetehnoloogiad, -rakendused ja -teenused : [ME 184]

a)	toetades liikmesriike ning tööstuse ja teaduse sidusrühmi teadusuuringute, arendustegevuse ja kasutuselevõtu valdkonnas;

b)	edendades liikmesriikidevahelist koostööd, toetades haridust, koolitust ja õppusi;

c)	koondades sidusrühmi, et edendada koostoimet tsiviil- ja kaitsesektori küberturvalisuse teadusuuringute ja turgude vahel;

suurendada seoses Euroopa Kaitsefondiga küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahelist koostoimet, täites järgimisi ülesandeid , mis peavad olema reageerivad ja kaitsvad küberkaitsetehnoloogiad, -rakendused ja -teenused : [ME 185]

a)	nõustades asjaomaseid sidusrühmi, jagades nendega kogemusi ja edendades nende koostööd;

b)	hallates mitut riiki hõlmavaid küberkaitse projekte, kui liikmesriigid esitavad vastava taotluse, ning seega tegutsedes projektijuhina määruse XXX [määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond] tähenduses;

ba)	abistades ja nõustades komisjoni seoses määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)0616] rakendamisega. [ME 89]

8a.

toetada liidu jõupingutusi küberturvalisuse valdkonnas rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks, täites järgmisi ülesandeid:

a)	hõlbustades pädevuskeskuse osalemist rahvusvahelistel konverentsidel ja valitsusorganisatsioonides ning andes panuse rahvusvahelistesse standardiorganisatsioonidesse;

b)	tehes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. [ME 90]

Artikkel 5

Investeerimine taristutesse, võimekusse, toodetesse või lahendustesse protsessidesse ja nende kasutamine [ME 91]

1. Kui pädevuskeskus rahastab taristuid, võimekust, tooteid või lahendusi protsesse kooskõlas artikli 4 lõigetega 3 ja 4 hanke, toetuse või auhinna vormis, siis võidakse pädevuskeskuse töökavas täpsustada eelkõige: [ME 92]

a)	eeskirjad erieeskirjad , mis reguleerivad taristu või võimekuse käitamist, sealhulgas vajaduse korral tegevuse usaldamist rajatisi pakkuva üksuse hoolde lähtuvalt pädevuskeskuse kindlaks määratavatest kriteeriumidest; [ME 93]

b)	eeskirjad, mis reguleerivad juurdepääsu taristule või võimekusele ja selle kasutamist;

ba)	erieeskirjad, millega reguleeritakse rakendamise eri etappe; [ME 94]

bb)	asjaolu, et liidu toetuse tulemusena on juurdepääs võimalikult avatud ja nii suletud kui vaja, ja et korduvkasutus on võimalik. [ME 95]

2. Pädevuskeskus võib vastutada asjakohaste ühishangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate hangete üldise elluviimise eest võrgustiku liikmete, küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete või küberturvalisuse toodete ja lahenduste kasutajaid esindavate muude kolmandate isikute nimel. Sel otstarbel võivad pädevuskeskust abistada riiklik koordineerimiskeskus või küberturvalisuse pädevuskogukonna või asjakohase Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse liige või mitu keskust või liiget. [ME 96]

Artikkel 6

Riiklike koordineerimiskeskuste nimetamine

-1. Igasse liikmesriiki luuakse üks riiklik koordineerimiskeskus. [ME 97]

1. Iga liikmesriik nimetab hiljemalt [kuupäev] üksuse, kes hakkab käesoleva määruse kohaldamisel tegutsema riikliku koordineerimiskeskusena, ja teavitab sellest komisjoni.

2. Komisjon teeb selle üksuse lõikes 4 sätestatud kriteeriumide täitmisele antud hinnangu põhjal otsuse üksuse riikliku koordineerimiskeskusena akrediteerimise või nimetamisest keeldumise kohta kuue kuu jooksul alates liikmesriigi edastatud nimetamist käsitlevast teatest. Komisjon avaldab riiklike koordineerimiskeskuste loetelu.

3. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisel nimetada igal ajal uue üksuse riiklikuks koordineerimiskeskuseks. Kõigi uute üksuste nimetamise suhtes kohaldatakse lõikeid 1 ja 2.

4. Nimetatud riiklikul koordineerimiskeskusel on võime toetada pädevuskeskust ja selle võrgustikku nende käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud missiooni täitmisel. Neil on tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või neile otsene juurdepääs ning nad on suutelised tegema tulemuslikult koostööd ja koordineerima tegevust tööstuse, avaliku sektori , akadeemilise ja teaduskogukonnaga teaduskogukonna ning kodanikega. Komisjon annab välja suunised, kirjeldades üksikasjalikult hindamismenetlust ja selgitades kriteeriumide kohaldamist . [ME 98]

5. Pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhe põhineb lepingul standardlepingul , mille allkirjastavad pädevuskeskus ja kõik riiklikud koordineerimiskeskused. Lepingus Leping koosneb samadest ühtlustatud üldtingimustest, millega sätestatakse normid, mis reguleerivad pädevuskeskuse ja iga riikliku koordineerimiskeskuse suhet ja ülesannete jaotust , ning konkreetse riikliku koordineerimiskeskuse jaoks kohandatud eritingimustest . [ME 99]

5a. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45a vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada, määrates kindlaks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud lepingute ühtlustatud üldtingimused, kaasa arvatud nende vorm. [ME 100]

6. Riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik koosneb kõigist liikmesriikide nimetatud riiklikest koordineerimiskeskustest.

Artikkel 7

Riiklike koordineerimiskeskuste ülesanded

1. Riiklikel koordineerimiskeskustel on järgmised ülesanded:

a)	toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna loomisel ja koordineerimisel; [ME 101]

b)	lihtsustada edendada, julgustada ja lihtsustada kodanikuühiskonna, tööstusharu (eelkõige idufirmade ja VKEde), akadeemilise ja teaduskogukonna ning liikmesriigi tasandi muude osalejate osalemist piiriülestes projektides; [ME 102]

ba)	tegutseda muudest liidu programmidest, nagu InvestEU või ühtse turu programm, rahastatavate küberturvalisuse toodete ja protsesside ühtse kontaktpunktina, eelkõige VKEde jaoks, kostöös muude sarnaseid ülesandeid täitvate üksustega; [ME 103]

c)	panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse tööstuslike väljakutsete kindlakstegemisse ja nendega tegelemisse; [ME 104]

ca)	teha tihedat koostööd riiklike standardiorganisatsioonidega, et edendada olemasolevate standardite kasutuselevõttu ja kaasata uute standardite koostamisse kõik asjaomased sidusrühmad, eelkõige VKEd; [ME 105]

d)	tegutseda riiklikul tasandil küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse kontaktpunktina;

e)	luua koostoimet asjaomaste riikliku , piirkondliku ja piirkondliku kohaliku tasandi tegevustega; [ME 106]

f)	rakendada konkreetseid meetmeid, mille jaoks pädevuskeskus on andnud toetusi, sealhulgas andes rahalist toetust kolmandatele isikutele kooskõlas määruse XXX [uus finantsmäärus] artikliga 204 asjaomastes toetuslepingutes kindlaks määratud tingimustel;

fa)	edendada ja levitada ühiseid minimaalseid küberturvalisust käsitlevaid õppekavasid koostöös liikmesriikide asjaomaste organitega; [ME 107]

g)	tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul , piirkondlikul või kohalikul piirkondlikul tasandil; [ME 108]

h)	hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste ja isikute taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks. [ME 109]

2. Punkti f kohaldamisel võidakse anda kolmandatele isikutele rahalist toetust kõigis määruse XXX [uus finantsmäärus] artiklis 125 kindlaks määratud vormides, sealhulgas ühekordsete maksetena.

3. Riiklikud koordineerimiskeskused võivad saada käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmise puhul liidult toetust kooskõlas määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 195 punktiga d.

4. Riiklikud koordineerimiskeskused teevad vajaduse korral võrgustiku kaudu koostööd, et täita lõike 1 punktides a, b, c, e ja g asjaomaste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega , et täita lõikes 1 osutatud ülesandeid. [ME 110]

Artikkel 8

Küberturvalisuse pädevuskogukond

1. Küberturvalisuse pädevuskogukond aitab täita artiklis 3 sätestatud pädevuskeskuse missiooni ning suurendab , koondab, jagab ja levitab küberturvalisuse eksperditeadmisi kogu liidus ning pakub tehnilisi erialateadmisi . [ME 111]

2. Küberturvalisuse pädevuskogukond koosneb kodanikuühiskonnast, nõudlus- ja pakkumispoolsest tööstusharust, haridusasutustest sealhulgas VKEdest, akadeemilisest ja mittetulunduslikest teadusorganisatsioonidest ning -ühendustest, samuti teaduskogukonnast, kasutajate ühendustest, üksikekspertidest, asjaomastest Euroopa standardiorganisatsioonidest , muudest ühendustest ning avaliku sektori üksustest ja muudest üksustest, kes tegelevad küberturvalisuse valdkonna operatiivsete ja tehniliste küsimustega. Sinna on koondatud liidus küberturvalisuse tehnoloogilist , tööstuslikku, teadus- ja tööstuslikku uurimisalast ning ühiskondlikku võimekust ja suutlikkust omavad peamised sidusrühmad. Sinna kaasatakse riiklikud koordineerimiskeskused , Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning käesoleva määruse artiklis 10 osutatud asjakohaste eksperditeadmistega liidu institutsioonid ja organid. [ME 112]

3. Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena võidakse akrediteerida ainult liidus , Euroopa Majanduspiirkonnas ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigis asutatud üksusi ja liidus elavaid isikuid . Nad Taotlejad tõendavad, et neil on küberturvalisuse alased eksperditeadmised vähemalt ühes järgmises valdkonnas: [ME 113]

a)	akadeemilised või teadusuuringud, [ME 114]

b)	tööstusareng,

c)	koolitus ja haridus,

ca)	eetika, [ME 115]

cb)	ametlik ja tehniline standardimine ning tehnilised kirjeldused. [ME 116]

4. Pädevuskeskus akrediteerib riikliku õiguse alusel asutatud üksused või isikud küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui pädevuskeskus, selle liikmesriigi riiklik koordineerimiskeskus, kus üksus on asutatud või kus isik elab , on ühtlustatult hinnanud, kas üksus või isik täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema või asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse hinnangul ei täida üksus või isik lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse. Liikmesriikide riiklikud koordineerimiskeskused püüavad saavutada ühenduse sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse, stimuleerides aktiivselt alaesindatud kategooriate – eriti VKEde – ja inimrühmade osalemist. [ME 117]

4a. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45a vastu delegeeritud õigusaktid, et käesolevat määrust täiendada, täpsustades käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriume, mille kohaselt taotlejaid valitakse, ning käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kriteeriumidele vastavate üksuste akrediteerimise ja hindamise korda. [ME 118]

5. Pädevuskeskus akrediteerib asjaomased liidu organid ja asutused küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena, kui ta on hinnanud, kas üksus täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema hinnangul ei täida üksus lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse.

6. Komisjoni esindajad võivad osaleda kogukonna töös.

Artikkel 9

Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete ülesanded

Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmed teevad järgmist:

1)	toetavad pädevuskeskust selle missiooni ning artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide saavutamisel ning teevad sel otstarbel tihedat koostööd pädevuskeskuse ja asjaomaste riiklike koordineerimiskeskustega;

2)	osalevad pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste edendatavas tegevuses;

3)	osalevad vajaduse korral pädevuskeskuse nõukogu loodud töörühmades, et viia ellu pädevuskeskuse töökavas kindlaks määratud konkreetseid tegevusi;

4)	toetavad vajaduse korral pädevuskeskust ja riiklikke koordineerimiskeskusi konkreetsete projektide tutvustamisel;

5)	tutvustavad kogukonnas ellu viidud tegevuste ja projektide asjakohaseid tulemusi ning levitavad nende kohta teavet;

5a.	toetavad pädevuskeskust, andes nõrkustest aru ja neid avalikustades, aidates neid leevendada ja andes nõu, kuidas selliseid nõrkusi vähendada, sealhulgas sertifitseerimise abil määruse (EL) 2019/XXX [küberturvalisust käsitlev õigusakt] kohaselt vastu võetud kavade alusel. [ME 119]

Artikkel 10

Pädevuskeskuse koostöö liidu institutsioonide, organite ja asutustega

1. Pädevuskeskus Sidususe ja täiendavuse tagamiseks teeb pädevuskeskus kahesuguse kasutusega projektide, teenuste ja pädevuste küsimuses koostööd asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, sealhulgas Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti ENISA , ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU), Euroopa välisteenistuse, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse, Teadusuuringute Rakendusameti, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti , asjakohaste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste , Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse ning Euroopa Kaitseagentuuriga. [ME 120]

2. See koostöö toimub töökorra raames. Töökord esitatakse komisjonile võetakse vastu nõukogu poolt pärast komisjonilt eelneva heakskiidu saamiseks saamist . [ME 121]

II PEATÜKK

PÄDEVUSKESKUSE KORRALDUS

Artikkel 11

Liikmesus ja struktuur

1. Pädevuskeskuse liikmed on liit, mida esindab komisjon, ja liikmesriigid.

2. Pädevuskeskuse struktuur hõlmab järgmist:

a)	nõukogu, kes täidab artiklis 13 sätestatud ülesandeid;

b)	tegevdirektor, kes täidab artiklis 16 sätestatud ülesandeid;

c)	tööstuse ja teaduse nõuandekogu, kes täidab artiklis 20 sätestatud ülesandeid.

I JAGU

NÕUKOGU

Artikkel 12

Nõukogu koosseis

1. Nõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist , üks Euroopa Parlamendi nimetatud esindaja vaatlejana ja liidu nimel viis neli komisjoni esindajat , kelle puhul püütakse leida sooline tasakaal nõukogu liikmete ja nende asendajate vahel . [ME 122]

2. Igal nõukogu liikmel on asendusliige, kes asendab liiget tema äraolekul.

3. Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende tehnoloogiaalastest küberturvalisuse alastest teadmistest ning asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus nõukogus. [ME 123]

4. Nõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

5. Nõukogu liikmed tegutsevad pädevuskeskuse huvides, kaitstes sõltumatult ja läbipaistvalt selle eesmärke ja missiooni, identiteeti, autonoomiat ja sidusust.

6. Vajaduse korral võib komisjon nõukogu kutsuda nõukogu oma koosolekutele vaatlejaid, sealhulgas asjaomaste liidu organite, asutuste ja talituste esindajaid ning kogukonna liikmeid . [ME 124]

7. Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) ENISA ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu on nõukogu alaline vaatleja alalised vaatlejad, andes talle nõu ilma hääleõiguseta. Nõukogu võtab alaliste vaatlejate väljendatud seisukohti täiel määral arvesse. [ME 125]

Artikkel 13

Nõukogu ülesanded

1. Nõukogu kannab üldist vastutust pädevuskeskuse strateegia suunamise ja tegevuse eest ning teostab selle üle järelevalvet.

2. Nõukogu võtab vastu oma kodukorra. Kõnealune kodukord hõlmab konkreetseid menetlusi huvide konflikti avastamiseks ja vältimiseks ning tundliku teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

3. Nõukogu langetab vajalikke strateegilisi otsuseid, eelkõige:

a)	võtab vastu mitmeaastase strateegilise kava, milles on märgitud pädevuskeskuse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnangulised rahalised vajadused ja rahastamisallikad , võttes arvesse ENISA antud nõu ; [ME 126]

b)	võtab vastu pädevuskeskuse töökava, raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande lähtuvalt tegevdirektori ettepanekust , võttes arvesse ENISA antud nõu ; [ME 127]

c)	võtab vastu pädevuskeskuse konkreetsed finantseeskirjad kooskõlas [finantsmääruse artikliga 70];

d)	võtab vastu tegevdirektori ametisse nimetamise menetluse;

e)	võtab vastu kriteeriumid ja menetlused, mille alusel hinnatakse ja akrediteeritakse üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna kogukonna liikmetena; [ME 128]

ea)	võtab vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud töökorra; [ME 129]

f)	nimetab ametisse tegevdirektori, kõrvaldab ta ametist, pikendab tema ametiaega, annab talle suuniseid ja teeb tema tegevuse üle järelevalvet ning nimetab ametisse peaarvepidaja;

g)	võtab vastu pädevuskeskuse aastaeelarve, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

ga)	võtab vastu pädevuskeskuse läbipaistvuseeskirjad; [ME 130]

h)	võtab vastu huvide konflikte käsitlevad eeskirjad;

i)	loob küberturvalisuse pädevuskogukonna kogukonna liikmetega töörühmi , võttes arvesse alaliste vaatlejate nõuandeid ; [ME 131]

j)	nimetab tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmed;

k)	loob siseauditi funktsiooni vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1271/2013 (19);

l)	tutvustab pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks pädevuskeskuse koostööd üleilmsete osalejatega ; [ME 132]

m)	kehtestab tegevdirektori soovituse alusel pädevuskeskuse teabevahetuspoliitika;

n)	vastutab järelhindamise tulemuste alusel piisavate järelmeetmete võtmise kontrollimise eest;

o)	kehtestab vajaduse korral personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas artikli 31 lõikega 3;

p)	kehtestab vajaduse korral riiklike ekspertide pädevuskeskusesse lähetamise ning praktikantide kasutamise eeskirjad kooskõlas artikli 32 lõikega 2;

q)	võtab vastu pädevuskeskuse turvalisuseeskirjad;

võtab vastu pettusevastase pettuse- ja korruptsioonivastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga pettuse ja korruptsiooni riskiga , pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi , ning võtab vastu terviklikud kaitsemeetmed liidu õiguse rikkumistest teatajate jaoks kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega ; [ME 133]

s)	võtab vastu liikmesriikide rahalise toetuse ulatusliku määratluse ja liikmesriikide vabatahtliku toetuse summa arvutamise metoodika , mida võib vastavalt kõnealusele määratlusele kajastada rahalise toetusena, mille arvutus tehakse iga eelarveaasta lõpus ; [ME 134]

t)	vastutab ülesannete eest, mida ei ole konkreetselt antud ühelegi pädevuskeskuse organile; võib määrata need ülesanded ükskõik millisele pädevuskeskuse töötajale.

Artikkel 14

Nõukogu esimees ja koosolekud

1. Nõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat , püüdes saavutada soolist tasakaalu . Esimehe ja aseesimehe ametiaega võib nõukogu otsuse alusel ühe korra pikendada. Kui aga nende liikmesus nõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita. Esimees osaleb hääletamisel. [ME 135]

2. Nõukogu peab korralisi koosolekuid vähemalt kolm korda aastas. Nõukogu võib korraldada erakorralisi koosolekuid komisjoni, kolmandiku liikmete, nõukogu esimehe või tegevdirektori poolt oma ülesannete täitmiseks esitatud taotluse alusel.

3. Tegevdirektor osaleb aruteludes, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust. Nõukogu võib kutsuda olenevalt juhtumist oma koosolekutele vaatlejatena muid isikuid. [ME 136]

4. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmed võivad esimehe kutsel osaleda nõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta. [ME 137]

5. Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

6. Pädevuskeskus osutab nõukogule sekretariaaditeenust.

Artikkel 15

Nõukogu hääletuskord

1. Liidule kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu.

2. Igal osaleval liikmesriigil on üks hääl.

3. Nõukogu teeb otsused vähemalt 75 % häälteenamusega, sealhulgas hääletamiselt puuduvate liikmete hääled, mis moodustab vähemalt 75 % pädevuskeskuse kogu rahalisest toetusest. Rahalist toetust arvutatakse lähtuvalt liikmesriikide kavandatavatest hinnangulistest kulutustest, millele on osutatud artikli 17 lõike 2 punktis c, ning aruandest osalevate liikmesriikide makstava osaluse väärtuse kohta, millele on osutatud artikli 22 lõikes 5.

4. Hääleõigus on ainult komisjoni esindajatel ja osalevate liikmesriikide esindajatel.

5. Esimees osaleb hääletamisel. [ME 138]

Artikkel 15a

Nõukogu hääletuskord

1. Hääletatavad otsused võivad puudutada järgmisi küsimusi:

a)	pädevuskeskuse ja võrgustiku juhtimine ja struktuur;

b)	pädevuskeskuse ja võrgustiku eelarve jaotus;

c)	mitme liikmesriigi ühismeetmed, mida võimaluse korral täiendatakse liidu eelarvest vastavalt punkti b kohaselt tehtud otsusele.

2. Nõukogu otsused on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 75 % kõikide liikmete häältest. Liidu hääleõigust esindab komisjon ja see on jagamatu.

3. Lõike 1 punkti a kohaste otsuste puhul on iga liikmesriik esindatud ja tal on võrdväärne hääleõigus. Ülejäänud kuni 100 % häälte puhul peaks liidul olema vähemalt 50 % tema rahalisele panusele vastavast hääleõigusest.

4. Lõike 1 punktide b või c kohaste otsuste puhul või mis tahes muu otsuse puhul, mis ei kuulu ühegi lõikes 1 sätestatud kategooria alla, peab liidul olema vähemalt 50 % tema rahalisele panusele vastavast hääleõigusest. Ainult panustaval liikmesriigil on hääleõigus ja see vastab tema rahalisele panusele.

5. Kui esimees on valitud liikmesriikide esindajate hulgast, osaleb esimees hääletamisel oma liikmesriigi esindajana. [ME 139]

II JAGU

TEGEVDIREKTOR

Artikkel 16

Tegevdirektori ametissenimetamine, ametist vabastamine või ametiaja pikendamine

1. Tegevdirektor on isik, kellel on eksperditeadmised ja hea maine pädevuskeskuse tegevusvaldkondades.

2. Tegevdirektor võetakse tööle pädevuskeskuse ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

3. Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis hõlmab liikmesriikide esitatud kandidaate eesmärgiga saavutada sooline tasakaal, järgides avatud , läbipaistvat ja läbipaistvat mittediskrimineerivat valikumenetlust. [ME 140]

4. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab pädevuskeskust nõukogu esimees.

5. Tegevdirektori ametiaeg on neli viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning pädevuskeskuse edasisi ülesandeid ja probleeme. [ME 141]

6. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni nelja viie aasta võrra. [ME 142]

7. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või osaleda samale ametikohale uue direktori valiku menetluses.

8. Tegevdirektor tagandatakse ametist üksnes otsusega, mille nõukogu teeb oma liikmete ettepaneku või komisjoni ettepaneku alusel. [ME 143]

Artikkel 17

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor vastutab pädevuskeskuse tegevuse ja igapäevase juhtimise eest ning on selle esindaja. Tegevdirektor annab aru nõukogule ja täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult talle antud volituste piires.

2. Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

a)	rakendab nõukogus vastuvõetud otsuseid;

b)	toetab nõukogu selle töös, osutab sekretariaaditeenuseid nõukogu koosolekute jaoks ning esitab nõukogule selle ülesannete täitmiseks kogu vajaliku teabe;

koostab pärast nõukogu , tööstuse ja teaduse nõuandekogu, ENISA ja komisjoniga konsulteerimist ning esitab nõukogule vastuvõtmiseks pädevuskeskuse mitmeaastase strateegilise kava projekti ja iga-aastase töökava projekti, milles kirjeldatakse töökava jaoks vajalikke projektikonkursse, osalemiskutseid ja hankemenetlusi ning esitatakse liikmesriikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus; [ME 144]

d)	koostab ja esitab nõukogule vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud ametikohtade loetelu, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse puhul ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

e)	rakendab töökava ja esitab nõukogule selle kohta aruandeid;

f)	koostab pädevuskeskuse iga-aastase tegevusaruande projekti, sealhulgas teabe vastavate kulutuste kohta;

g)	tagab pädevuskeskuse töötulemuste suhtes tõhusa järelevalve- ja hindamismenetluse rakendamise;

h)	koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile ja Euroopa Parlamendile aruande edusammude kohta; [ME 145]

i)	koostab riiklike koordineerimiskeskuste lepingud, peab nende üle läbirääkimisi ja sõlmib need;

j)	vastutab nõukogu antud volituste piires haldus-, finants- ja personaliküsimuste eest, sealhulgas pädevuskeskuse eelarve rakendamise eest, võttes nõuetekohaselt arvesse siseauditi funktsiooni antud nõuanded;

k)	kiidab heaks ja algatab projektikonkursse kooskõlas töökavaga ning haldab toetuslepinguid ja otsuseid;

l)	kiidab pärast tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja ENISAga konsulteerimist heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu; [ME 146]

m)	kiidab heaks ja algatab pakkumismenetlusi kooskõlas töökavaga ning haldab lepinguid;

n)	kiidab heaks rahastamiseks valitud pakkumused;

o)	esitab iga-aastase raamatupidamisaruande ja bilansi siseauditi funktsioonile ning seejärel nõukogule;

p)	tagab riskihindamise ja -juhtimise;

q)	allkirjastab konkreetsed toetuskokkulepped, -otsused ja -lepingud;

r)	allkirjastab hankelepingud;

s)	koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile ja Euroopa Parlamendile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt; [ME 147]

t)	koostab pädevuskeskuse suhtes kohaldatavate finantseeskirjade projekti;

u)	kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

v)	tagab hästi toimiva suhtluse liidu institutsioonidega ning annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse korral aru ; [ME 148]

w)	võtab muid meetmeid, et hinnata pädevuskeskuse edusamme selle missiooni ning käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide saavutamisel;

x)	täidab muid nõukogu määratud või delegeeritud ülesandeid.

III JAGU

TÖÖSTUSE JA TEADUSE NÕUANDEKOGU

Artikkel 18

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis

1. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb kuni 16 25 liikmest. Liikmed nimetab nõukogu küberturvalisuse pädevuskogukonna kogukonna üksuste esindajate või selle individuaalsete liikmete seast. Nimetada võib üksnes selliste üksuste esindajaid, mida ei kontrolli kolmas riik või kolmanda riigi üksus, välja arvatud EMP ja EFTA riigid. Liikmed nimetatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel. Nõuandekogu koosseisus püütakse saavutada sooline tasakaal ning see hõlmab tööstuse, akadeemilise kogukonna ja kodanikuühiskonna sidusrühmade tasakaalustatud esindatust. [ME 149]

2. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmetel on eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute, tööstusarengu, kutsealaste teenuste või nende toodete pakkumise, rakendamise või kasutuselevõtu valdkonnas. Eksperditeadmiste nõuded täpsustab nõukogu. [ME 150]

3. Nõukogu poolt nõuandekogu liikmete ametisse nimetamise ja nõuandekogu tegevuse menetlused täpsustatakse pädevuskeskuse kodukorras ja avalikustatakse.

4. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmete ametiaeg on kolm aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

5. Komisjoni ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti esindajad võivad ENISA esindajaid kutsutakse tööstuse ja teaduse nõuandekogu töös osaleda osalema ja seda toetada toetama . Nõuandekogu võib vajaduse korral juhtumipõhiselt kutsuda vaatleja, nõustaja või eksperdina täiendavaid kogukonna esindajaid . [ME 151]

Artikkel 19

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu toimimine

1. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu kohtub vähemalt kaks kolm korda aastas. [ME 152]

2. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu võib esitab vajaduse korral nõustada nõukogu nõukogule soovitusi pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus tööstuse ja teaduse nõudeandekogu ühe või mitme liikme üldisel koordineerimisel ning juhul, kui need küsimused kuuluvad artiklis 20 sätestatud ülesannete ja pädevusvaldkondade hulka . [ME 153]

3. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu valib oma esimehe.

4. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu võtab vastu oma kodukorra, sealhulgas nõuandekogu esindajate nimetamise ja vajaduse korral nende ametiaja kestuse korra.

Artikkel 20

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu ülesanded

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu nõustab korrapäraselt pädevuskeskust selle tegevuse elluviimisel ning [ME 154]

1)	annab tegevdirektorile ja nõukogule nõukogu määratud tähtaegade piires strateegilisi nõuandeid ja teavet pädevuskeskuse suunamiseks ja tema tegevuseks tööstuse ja teadusuuringute ja nende kasutuselevõtu vallas ning töökava ja mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks; [ME 155]

1a)	nõustab nõukogu pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus; [ME 156]

2)	korraldab avalikke konsultatsioone, mis on avatud kõikidele avaliku ja erasektori sidusrühmadele, kes on huvitatud küberturvalisuse valdkonnast, et koguda teavet punktis 1 osutatud strateegiliste nõuannete andmiseks;

3)	edendab pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastast strateegilist kava ning ja kogub nende kohta tagasisidet ning annab nõukogule nõuandeid, kuidas pädevuskeskuse strateegia suunamist ja tegevust parandada . [ME 157]

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 21

Liidu rahaline toetus

1. Liidu rahaline toetus pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmiseks hõlmab järgmist.

a)	1 981 668 000 1 780 954 875 eurot 2018. aasta hindades (1 998 696 000 eurot jooksevhindades) digitaalse Euroopa programmist, sh kuni 21 385 465 eurot 2018. aasta hindades ( 23 746 000 eurot jooksevhindades) halduskulude katmiseks. [ME 158]

b)	Summa programmist „Euroopa horisont“, sealhulgas halduskulude katmiseks, mis määratakse kindlaks, võttes arvesse määruse XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus] artikli 6 lõike 6 kohaselt ellu viidavat strateegilise planeerimise protsessi;

ba)	Summa Euroopa Kaitsefondist pädevuskeskuse kaitsealase tegevuse jaoks, sealhulgas kõigi seotud halduskulude katmiseks, nagu kulud, mida pädevuskeskus võib kanda Euroopa Kaitsefondi raames rakendatavate meetmete projektijuhina. [ME 159]

2. Maksimaalne liidu rahaline toetus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest [digitaalse Euroopa programmile] ja, otsusega XXX loodud programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammile , Euroopa Kaitsefondile ning muudele pädevuskeskuse või võrgustiku kohaldamisalasse kuuluvatele programmidele ja projektidele . [ME 160]

3. Pädevuskeskus rakendab [digitaalse Euroopa programmi] ja [programmi „Euroopa horisont“] küberturvalisuse meetmeid kooskõlas määruse (EL, Euratom) XXX (20) [finantsmäärus] artikli 62 punkti c alapunktiga iv.

4. Liidu rahaline toetus digitaalse Euroopa programmist ja programmist „Euroopa horisont“ ei hõlma artikli 4 lõike 8 punktis b osutatud ülesandeid. Need võib katta Euroopa Kaitsefondist antava rahalisesse toetusega. [ME 161]

Artikkel 22

Osalevate liikmesriikide rahaline osalus

1. Osalevate liikmesriikide rahalise osaluse summa pädevuskeskuse tegevus- ja halduskulude katmiseks peab olema vähemalt sama suur kui see, mis on märgitud käesoleva määruse artikli 21 lõikes 1.

2. Lõikes 1 ja artikli 23 lõike 3 punkti b alapunktis ii osutatud rahalise osaluse väärtuse hindamiseks määratakse kulud kindlaks vastavalt asjaomaste liikmesriikide tavapärasele kuluarvestustavale, raamatupidamisstandarditele, mida liikmesriigis kohaldatakse, või kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja finantsaruandlusstandarditele. Kulud kinnitab asjaomase liikmesriigi määratud sõltumatu välisaudiitor. Pädevuskeskus võib kontrollida osaluse väärtuse hindamise meetodit, kui kinnitamise tulemusel peaks esinema ebaselgust.

3. Kui mõni osalev liikmesriik ei täida oma rahalise osalusega seotud kohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku nõukogu koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud liikmesriigi hääleõigus tühistada või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid. Kohustused täitmata jätnud liikmesriigi hääleõigused peatatakse kuni tema kohustuste täitmiseni.

4. Komisjon võib lõpetada pädevuskeskusele liidu rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada, kui osalevad liikmesriigid ei maksa lõikes 1 osutatud osalust või teevad seda ainult osaliselt . Komisjoni poolne liidu rahalise toetuse andmise lõpetamine, vähendamine või liiga hilja peatamine on proportsionaalne liikmesriikide poolse osaluse vähendamise, lõpetamise või peatamise summa ja ajaga . [ME 162]

5. Osalevad liikmesriigid teatavad nõukogule iga aasta 31. jaanuariks lõikes 1 osutatud, igal eelneval eelarveaastal makstud osaluse väärtuse.

Artikkel 23

Pädevuskeskuse kulud ja vahendid

1. Pädevuskeskust rahastavad ühiselt liit ja liikmesriigid osamaksetena tasutava rahalise toetuse ning osaluse kaudu, mis hõlmab riiklike koordineerimiskeskuste ja toetusesesaajate kulusid, mis on tekkinud pädevuskeskuse poolt mittehüvitatavate meetmete rakendamise käigus.

2. Pädevuskeskuse halduskulud ei tohi ületada [number] eurot ning need tuleb katta rahalise toetuse ja osalusega, mis jagatakse igal aastal võrdselt liidu ning osalevate liikmesriikide vahel. Kui osa halduskulude katmiseks makstud osalusest jääb kasutamata, võib teha selle kättesaadavaks pädevuskeskuse tegevuskulude katmiseks.

3. Pädevuskeskuse tegevuskulud kaetakse järgmiste vahendite abil:

a)	liidu rahaline toetus;

osalevate liikmesriikide osalus järgmisel kujul:

i)	rahaline osalus ning

ii)	vajaduse korral osalevate liikmesriikide mitterahaline toetus, millega kaetakse riiklike koordineerimiskeskuste ja toetusesaajate kulud, mis tekivad pädevuskeskuse osaluse ja muude neid kulusid katvate liidu toetustega katmata kaudsete meetmete rakendamisel.

4. Pädevuskeskuse eelarvesse kantavad vahendid koosnevad järgmisest:

a)	liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus halduskulude katmises; [ME 163]

b)	liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus tegevuskulude katmises; [ME 164]

c)	pädevuskeskuse saadud tulu;

d)	muud rahalised osalused, vahendid ja tulud.

5. Igasugust intressi, mis saadakse liikmesriikide poolt pädevuskeskusele makstavast osalusest, peetakse selle tuluks.

6. Kõik pädevuskeskuse vahendid ja kogu selle tegevus suunatakse artiklis 4 kindlaks määratud eesmärkide saavutamisse.

7. Kogu pädevuskeskuse loodud või talle tema eesmärkide täitmiseks üle kantud vara kuulub pädevuskeskusele.

8. Kulutusi ületavat tulu ei tasuta pädevuskeskuses osalevatele liikmetele, välja arvatud pädevuskeskuse likvideerimise korral.

8a. Pädevuskeskus teeb tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste ja organitega, et saada kasu koostoimest ja asjakohasel juhul vähendada halduskulusid. [ME 165]

Artikkel 24

Finantskohustused

Pädevuskeskuse finantskohustused ei ületa rahaliste vahendite summat, mille liikmed on teinud pädevuskeskusele kättesaadavaks või kohustunud eraldama tema eelarvesse.

Artikkel 25

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 26

Eelarve koostamine

1. Igal aastal koostab tegevdirektor pädevuskeskuse järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning edastab selle koos ametikohtade loetelu kavaga nõukogule. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Pädevuskeskuse kuludeks on personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulud. Halduskulud hoitakse võimalikult madalal.

2. Nõukogu koostab igal aastal lõikes 1 osutatud tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal pädevuskeskuse järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

3. Nõukogu saadab lõikes 2 osutatud eelarvestuse projekti, mis on osa ühtse programmdokumendi kavandist, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile.

4. Kõnealusest eelarvestuse projektist lähtudes sisestab komisjon liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab selle kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad pädevuskeskuse toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu pädevuskeskuse ametikohtade loetelu.

7. Nõukogu võtab koos töökavaga vastu pädevuskeskuse eelarve. See muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Nõukogu korrigeerib vajaduse korral pädevuskeskuse eelarvet ja töökava kooskõlas liidu üldeelarvega.

Artikkel 27

Pädevuskeskuse raamatupidamisaruannete esitamine ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Pädevuskeskuse esialgsete ja lõplike raamatupidamisaruannete esitamisel ning eelarve täitmisele heakskiidu andmisel järgitakse norme ja ajakava, mis on sätestatud finantsmääruses ja artikli 29 kohaselt vastu võetud pädevuskeskuse finantseeskirjades.

Artikkel 28

Tegevus- ja finantsaruandlus

1. Tegevdirektor annab igal aastal nõukogule aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas pädevuskeskuse finantseeskirjadega.

2. Kahe kuu jooksul pärast iga eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor nõukogule heakskiitmiseks aasta tegevusaruande pädevuskeskuses eelmisel kalendriaastal eelkõige asjaomase aasta töökavaga seoses saavutatud tulemustest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

a)	rakendatud operatiivmeetmed ja selleks tehtud kulutused;

b)	esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja liikmesriikide kaupa;

c)	rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja liikmesriikide kaupa, ja pädevuskeskuse toetus üksikutele osalejatele ja meetmetele;

d)	tulemused artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisel ja ettepanekud, mis käsitlevad kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikku lisatööd.

3. Kui nõukogu on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 29

Finantseeskirjad

Pädevuskeskus võtab vastu oma finantseeskirjad kooskõlas määruse XXX [uus finantsmäärus] artikliga 70.

Artikkel 30

Finantshuvide kaitsmine

1. Pädevuskeskus astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, korrapärase ja tõhusa kontrolliga ja nõuete eiramise avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega. [ME 166]

2. Pädevuskeskus annab komisjoni töötajatele ja teistele komisjoni volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (21) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (22) sätestatud korras juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, eesmärgiga teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve seoses käesoleva määruse kohaselt kaudselt või otseselt rahastatud toetuslepingu või lepinguga.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud ja toetuslepingud sisaldama sätteid, mis annavad komisjonile, pädevuskeskusele, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge volituse teha selliseid auditeid ja uurimisi nende vastava pädevuse kohaselt. Kui meedet rakendatakse kas tervikuna või osaliselt allhanke või edasivolitamise korras või kui selleks on vaja sõlmida hankeleping või anda kolmandale isikule rahalist toetust, hõlmab leping või toetusleping töövõtja või toetusesaaja kohustust panna kõikidele asjaomastele kolmandatele isikutele kohustus nõustuda sõnaselgelt komisjoni, pädevuskeskuse, kontrollikoja ja OLAFi volitustega.

IV PEATÜKK

PÄDEVUSKESKUSE TÖÖTAJAD

Artikkel 31

Töötajad

1. Pädevuskeskuse töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (23) (edaspidi „personalieeskirjad“ ja „teenistustingimused“), ning muid eeskirju, mille liidu institutsioonid on ühiselt vastu võtnud personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks.

2. Nõukogu kasutab pädevuskeskuse töötajate suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele, ning volitusi, mis on antud teenistustingimustes lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“).

3. Nõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratletakse tingimused, mille alusel saab kõnealust delegeerimist peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealuseid volitusi edasi delegeerida.

4. Erandlikel asjaoludel võib nõukogu otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt volituste edasidelegeerimise. Sellistel juhtudel rakendab nõukogu ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või muule pädevuskeskuse töötajale kui tegevdirektor.

5. Nõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 kõnealuste personalieeskirjade ning teenistustingimuste jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad.

6. Töötajate koosseis määratakse kooskõlas pädevuskeskuse aastaeelarvega kindlaks pädevuskeskuse ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides.

7. Pädevuskeskuse Pädevuskeskus püüab saavutada personali soolise tasakaalu. Personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest. [ME 167]

8. Kõik personalikulud kannab pädevuskeskus.

Artikkel 32

Lähetatud riiklikud eksperdid või muud töötajad

1. Pädevuskeskus võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid pädevuskeskuse väliseid töötajaid.

2. Nõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide pädevuskeskusesse lähetamist käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 33

Privileegid ja immuniteedid

Pädevuskeskuse ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

V PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 34

Turvalisuseeskirjad

1. Kõigis pädevuskeskuse rahastatavates tegevustes osalemise suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikli 12 lõiget 7.

2. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatud tegevuste suhtes kohaldatakse järgmisi spetsiifilisi turvalisuseeskirju:

määruse (EL) nr XXX [programm „Euroopa horisont“] artikli 34 [„Omandiline kuuluvus ja kaitse“] lõike 1 kohaldamisel võib juhul, kui see on sätestatud töökavas, piirata lihtlitsentside väljastamist liikmesriikides asutatud või asutatuks peetavate ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega;

määruse (EL) nr XXX [programm „Euroopa horisont“] artikli 36 [„Üleandmine ja litsentsimine“] lõike 4 punkti b kohaldamisel on litsentsi üleandmine assotsieerunud riigis asutatud või liidus asutatud, aga kolmandatest riikidest kontrollitavale juriidilisele isikule samuti alus keelduda tulemuste omandi üleandmisest või tulemuste suhtes ainulitsentsi andmisest;

määruse (EL) nr XXX [programm „Euroopa horisont“] artikli 37 [„Kasutusõigused“] lõike 3 punkti a kohaldamisel võib juhul, kui see on sätestatud töökavas, piirata tulemustele ja taustteabele juurdepääsu andmist ainult liikmesriikides asutatud või asutatuks peetavate ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega;

ca)

määruse (EL) 2019/XXX [Euroopa Kaitsefond] artiklit 22 [„Tulemuste omandiõigus“], artiklit 23 [„Tulemuste omandiõigus“] ja artiklit 30 [„Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas“] kohaldatakse pädevuskeskuse poolse kõigis kaitsealastes meetmetes osalemise suhtes, kui see on sätestatud töökavas, ning lihtlitsentside väljastamist võib piirata liikmesriikides asutatud või asutatuks peetavate ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega. [ME 168]

Artikkel 35

Läbipaistvus

1. Pädevuskeskus tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge kõrgeima taseme. [ME 169]

2. Pädevuskeskus tagab üldsusele ja huvitatud isikutele õigeaegselt põhjaliku, asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige keskuse töötulemuste pädevuskeskuse, võrgustiku, tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna töö tulemuste kohta. Ühtlasi avalikustab pädevuskeskus artikli 41 42 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid. [ME 170]

3. Nõukogu võib tegevdirektori ettepanekul lubada huvitatud pooltel jälgida pädevuskeskuse mõne tegevusega seotud menetlust.

4. Pädevuskeskus sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 nimetatud läbipaistvuseeskirjade rakendamise praktilise korra. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate meetmete puhul võetakse seejuures nõuetekohaselt arvesse programmi „Euroopa horisont“ määruse III lisa sätteid.

Artikkel 36

Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad turvalisuseeskirjad

1. Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, ei anna pädevuskeskus kolmandatele isikutele teavet, mida ta töötleb või saab ning mille kohta on esitatud põhjendatud taotlus teabe käsitlemiseks täielikult või osaliselt konfidentsiaalsena.

2. Nõukogu liikmed, tegevdirektor, tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmed, ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid ning pädevuskeskuse töötajad järgivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud konfidentsiaalsuse nõudeid, seda isegi pärast nende töökohustuste lõppemist.

3. Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu pädevuskeskuse turvalisuseeskirjad, kui komisjon on need heaks kiitnud, lähtuvalt põhimõtetest ja eeskirjadest, mis on sätestatud komisjoni turvalisuseeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset, muu hulgas sätteid sellise teabe töötlemise ja säilitamise kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (24) ja 2015/444 (25).

4. Pädevuskeskus võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametite ja organitega. Sel otstarbel ELi salastatud teabe jagamiseks kasutusele võetav igasugune halduskorraldus või sellise korralduse puudumisel igasugune erandlik sihtotstarbeline ELi salastatud teabe avaldamine peab saama komisjoni eelneva heakskiidu.

Artikkel 37

Juurdepääs dokumentidele

1. Pädevuskeskuse valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2. Nõukogu võtab kuue kuu jooksul pärast pädevuskeskuse loomist vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise korra.

3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud pädevuskeskuse otsuste peale võib esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse ombudsmanile või pöörduda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel 38

Järelevalve, hindamine ja uuesti läbivaatamine

1. Pädevuskeskus tagab, et selle tegevuse, sealhulgas riiklike koordineerimiskeskuste ja võrgustiku kaudu hallatava tegevuse suhtes tehakse pidevat ja süsteemset järelevalvet ning korrapäraseid hindamisi. Pädevuskeskus tagab, et andmeid programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal ning et liidu vahendite saajate ja liikmesriikide suhtes kohaldatakse proportsionaalseid aruandlusnõudeid. Hindamiste tulemused avalikustatakse.

2. Komisjon korraldab pädevuskeskuse vahehindamise siis, kui käesoleva määruse rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm ja pool aastat pärast käesoleva määruse rakendamise algust. Komisjon koostab selle hindamise kohta aruande ning esitab selle 31. detsembriks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Pädevuskeskus ja liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mis on vajalik selle aruande koostamiseks.

3. Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab pädevuskeskuse saavutatud tulemuste hindamist, võttes arvesse selle eesmärke, volitusi ja ülesandeid , tulemuslikkust ja tõhusust . Kui komisjon leiab, et pädevuskeskuse tegevuse jätkumine on tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades põhjendatud, võib ta teha ettepaneku pikendada pädevuskeskuse tegevusaega, mis on sätestatud artiklis 46. [ME 171]

4. Lõikes 2 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon tegutseda [artikli 22 lõike 5] kohaselt või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

5. Programmist „Euroopa horisont“ antava toetuse järelevalve, hindamise, järkjärgulise vähendamise ja uuendamise puhul järgitakse programmi „Euroopa horisont“ määruse artiklite 8, 45 ja 47 ning III lisa sätteid ning kokku lepitud rakendusmeetodeid.

6. Digitaalse Euroopa programmist antava toetuse järelevalve, aruandluse ja hindamise puhul järgitakse digitaalse Euroopa programmi määruse artiklite 24 ja 25 sätteid.

7. Pädevuskeskuse tegevuse lõpetamise korral teeb komisjon pädevuskeskuse lõpliku hindamise kuue kuu jooksul alates pädevuskeskuse tegevuse lõpetamisest, aga hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse artiklis 46 osutatud tegevuse lõpetamise menetluse algatamist. Kõnealuse lõpliku hindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 38a

Pädevuskeskuse juriidilise isiku staatus

1. Pädevuskeskus on juriidiline isik.

2. Pädevuskeskusel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks. [ME 172]

Artikkel 39

Pädevuskeskuse vastutus

1. Pädevuskeskuse lepingulist vastutust reguleerib vastava kokkuleppe, otsuse või lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Lepinguvälise vastutuse korral heastab pädevuskeskus kogu oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3. Kõiki pädevuskeskuse makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse pädevuskeskuse kuludena ning need kaetakse pädevuskeskuse vahenditest.

4. Pädevuskeskus kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 40

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1. Euroopa Liidu Kohtul on pädevus:

1)	tulenevalt pädevuskeskuse kokkulepetes, otsustes ja lepingutes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

2)	pädevuskeskuse töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamisel;

3)	mis tahes vaidlustes pädevuskeskuse ja tema töötajate vahel, lähtudes personalieeskirjades sätestatud piirangutest ja tingimustest.

2. Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse pädevuskeskuse asukohariigi õigust.

Artikkel 41

Liikmete vastutus ja kindlustus

1. Liikmete rahaline vastutus pädevuskeskuse võlgade eest piirdub nende poolt juba halduskulude jaoks makstud osalusega.

2. Pädevuskeskus sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja uuendab seda.

Artikkel 42

Huvide konflikt

Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Need eeskirjad sisaldavad sätteid, mille eesmärk on vältida , sealhulgas tegevdirektori , nõukogu ning teaduse ja tööstuse nõuandekogu ning nõukogus tegutsevate liikmete esindajate vahelist ja kogukonnaga seotud huvide konflikti kooskõlas määrusega XXX [uus finantsmäärus] konfliktide ärahoidmiseks, kindlakstegemiseks ja lahendamiseks . [ME 173]

Riiklikes koordineerimiskeskustes tagavad huvide konfliktide ärahoidmise, kindlakstegemise ja lahendamise liikmesriigid. [ME 174]

Esimeses lõigus nimetatud eeskirjad peavad olema kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046. [ME 175]

Artikkel 43

Isikuandmete kaitse

1. Pädevuskeskuses isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018.

2. Nõukogu võtab vastu määruse (EL) nr xxx/2018 artikli xx lõikes 3 osutatud rakendusmeetmed. Nõukogu võib võtta vastu täiendavaid meetmeid, mida pädevuskeskus peab võtma määruse (EL) nr xxx/2018 kohaldamiseks.

Artikkel 44

Asukoht ja vastuvõtva liikmesriigi toetus [ME 176]

Pädevuskeskuse asukoht määratakse kindlaks demokraatlikult vastutustundliku menetlusega, kasutades läbipaistvaid kriteeriume ja kooskõlas liidu õigusega. [ME 177]

Asukohaliikmesriik tagab pädevuskeskusele parimad võimalikud tegutsemistingimused, et tagada pädevuskeskuse nõuetekohane toimimine, sealhulgas üks asukoht, ning muud tingimused, nagu töötajate laste juurdepääs sobivatele haridusasutustele ning nii laste kui ka elukaaslaste piisav juurdepääs tööturule, sotsiaalkindlustusele ja arstiabile. [ME 178]

Pädevuskeskus ja tema asukohaliikmesriik [Belgia] võivad sõlmida vastuvõttev liikmesriik, kus on tema asukoht, sõlmivad halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt pädevuskeskusele antavat muud toetust. [ME 179]

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 45

Esialgsed meetmed

1. Komisjon vastutab pädevuskeskuse asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni pädevuskeskus on saavutanud oma eelarve täitmiseks tegevussuutlikkuse. Komisjon võtab kooskõlas liidu õigusega kõik vajalikud meetmed pädevuskeskuse pädevate organite osalusel.

2. Lõike 1 kohaldamisel võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast seda, kui nõukogu on ta artikli 16 kohaselt ametisse nimetanud, määrata ajutise tegevdirektori, kes täidab tegevdirektorile seatud ülesandeid ja keda võib abistada piiratud arv komisjoni ametnikke. Komisjon võib ajutiselt määrata pädevuskeskusesse piiratud arvu oma ametnikke.

3. Ajutine tegevdirektor võib lubada kõikide pädevuskeskuse aastaeelarves ette nähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui nõukogu on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida kokkuleppeid ja lepinguid (sh töölepinguid) ja teha otsuseid pärast pädevuskeskuse ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

4. Ajutine tegevdirektor määrab ühisel kokkuleppel pädevuskeskuse tegevdirektoriga ning nõukogu heakskiidul kuupäeva, millest alates pädevuskeskus on suutlik oma eelarvet täitma. Alates sellest kuupäevast ei võta komisjon pädevuskeskuse tegevusega seotud kohustusi ega tee sellega seotud makseid.

Artikkel 45a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 6 lõikes 5a ja artikli 8 lõikes 4b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5a ja artikli 8 lõikes 4b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 6 lõike 5a ja artikli 8 lõike 4b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 180]

Artikkel 46

Kestus

1. Pädevuskeskus luuakse ajavahemikuks alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2029.

2. Kui käesoleva määruse läbivaatamise käigus ei otsustata vastupidist, algatatakse nimetatud ajavahemiku lõpus pädevuskeskuse tegevuse lõpetamise menetlus. Tegevuse lõpetamise menetlus algatatakse automaatselt, kui liit või kõik osalevad liikmesriigid pädevuskeskusest lahkuvad.

3. Pädevuskeskuse tegevuse lõpetamise menetluseks määrab nõukogu ühe või mitu haldurit, kes järgivad nõukogu otsuseid.

4. Kui pädevuskeskuse tegevus lõpetatakse, kasutatakse kõiki selle varasid selle kohustuste ning tegevuse lõpetamisega seotud kulude katmiseks. Igasugune ülejääk jaotatakse liidu ja osalevate liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende rahalise osalusega pädevuskeskuses. Mis tahes selline liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

Artikkel 47

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C …,lk …

(2) ELT C …, …, lk …

(3) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht.

(4) Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum“, JOIN(2013)0001 final.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(6) Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, JOIN(2017)0450 final.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise, tehnilise abi ja transiidi kontrollimiseks (ELT L…, …, lk …).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisust käsitlev õigusakt) (ELT L…) (2017/0225(COD)).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisust käsitlev õigusakt) (ELT L…) (2017/0225(COD)).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(12) [lisada pealkiri ja ELT viide].

(13) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(14) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(15) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2019/XXXX, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (ELT L …) (2018/0227(COD)).

(17) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(18) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(19) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(20) [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide].

(21) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(23) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(24) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(25) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).