(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi „ERF“) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidus. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ja artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

(2)

Ühtekuuluvusfond loodi selleks, et aidata saavutada üldist eesmärki tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, andes rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas (edaspidi „TEN-T“), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (4).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] [uus ühissätete määrus] (5) kehtestatakse ühiseeskirjad, mida kohaldatakse ühises raamistikus toimivate fondide suhtes, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD“), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI, edaspidi „BMVI“) suhtes (edaspidi „fondid“). [ME 1]

(3a)

Liikmesriigid ja komisjon tagavad Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD“) vahelise kooskõlastamise, täiendavuse ja sidususe, nii et seal, kus see on edukate projektide loomiseks kasulik, saavad need fondid üksteist täiendada. [ME 2]

(4)

Nii ERFi kui ka Ühtekuuluvusfondi suhtes programmitöö perioodil 2014–2020 kohaldatavate eeskirjade lihtsustamiseks tuleks mõlema fondi suhtes kohaldatavad eeskirjad sätestada ühes määruses.

(5)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning hartat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada sotsiaalne ebavõrdsus ja sissetulekute ebavõrdsus, edendada võitlust vaesuse vastu, soodustada kõrgekvaliteediliste töökohtade loomist ja säilitamist koos nendega kaasnevate õigustega , tagades, et ERF ja Ühtekuuluvusfond edendavad võrdeid võimalusi kõigile, võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondid peaksid ühtlasi edendama üleminekut hooldusasutustes toimuvalt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele, eelkõige mitmekordselt diskrimineeritavate isikute puhul. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele. ERFi raames tehtavad investeeringud peaksid koostoimes ESF+ga aitama edendada sotsiaalset kaasatust ja vaesusevastast võitlust ning tõsta kodanike elukvaliteeti kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaste kohustustega aidata kaasa laste õiguste edendamisele . [ME 3]

(6)

On vaja hõlmata sätted, mis käsitlevad ERFi toetust tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) (edaspidi „ETK/Interreg“) saavutamiseks.

(7)

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate tegevuste liigi kindlakstegemiseks tuleks sätestada nendest fondidest toetuse andmise konkreetsed poliitilised eesmärgid, millega tagatakse, et need aitavad kaasa ühe või enama määruse (EL) 2018/xxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 sätestatud ühise poliitikaeesmärgi saavutamisele.

(8)

Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas sisemist ja välist demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset käsitlust, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. ERF peaks pöörama programmide koostamisel ja täitmisel erilist tähelepanu demograafilistele muutustele kui kesksele probleemile ja esmatähtsale tegevusvaldkonnale. Selleks et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele vastutus ning jagatud püüdlused rände haldamisel, peaks ERF toetama rändajate pikaajalise integreerimise hõlbustamist võiks ühtekuuluvuspoliitika aidata kaasa rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste ja rändajate integratsioonile; selleks tuleks võtta vastu käsitlus nende väärikuse ja õiguste kaitsmiseks, muu hulgas integratsiooni ja kohaliku majanduskasvu vahelist vastastikku tugevdavat seost silmas pidades, pakkudes eelkõige taristutoetust integratsioonipoliitika elluviimisel osalevatele linnadele ja kohalikele omavalitsustele . [ME 4]

(9)

Uute Sotsiaalse ebavõrdsuse ja uute probleemidega silmitsi seisvate liikmesriikide ja piirkondade jõupingutuste pingutuste toetamiseks arengutaseme erinevuste vähendamisel ja nende kodanike ELi piirkondade eri olukordade ühtlustamisel ning kaasava ühiskonna ja kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks ning tõrjutuse ja radikaliseerumise ärahoidmiseks, tuginedes koostoimele ja vastastikusele täiendavusele muude liidu poliitikavaldkondadega, peaksid ERFi toel tehtavad investeeringud suurendama julgeolekut valdkondades, nagu transport kommunikatsioon, ühistransport, energia ning universaalsed kvaliteetsed avalikud teenused, mis on hädavajalikud selleks, et vähendada piirkondlikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja piirkondlikku arengut ning veenda elanikke ja ettevõtjaid jääma piirkonda energia, kus on vajadus ohutu , kaasaegse, kättesaadava ja turvalise avaliku ruumi ja elutähtsa taristu järele. [ME 5]

(10)

Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu kogu liidus, sh maapiirkondades, kus see on eluliselt vajalik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), ning soodustada mittesaastavat ja säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda liikumiskeskkonda, pöörates tähelepanu jalakäimisele, jalgrattasõidule, ühistranspordile ja jagatud liikuvusele . [ME 6]

(10a)

Paljud Euroopas esinevad tõsised probleemid mõjutavad üha enam tõrjutud roma kogukondi, kes elavad sageli kõige ebasoodsamates mikropiirkondades, kus puuduvad ohutu ja kättesaadav joogivesi, kanalisatsioon ja elekter ning kus ei saa kasutada transpordivõimalusi, digiühendust, taastuvenergia süsteeme ning kus puudub vastupanuvõime katastroofidele. Seepärast tuleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toel aidata parandada romade elutingimusi ja realiseerida nende kui ELi kodanike tõeline potentsiaal, ning liikmesriigid peavad tagama selle, et ka romad saaksid kasu kõigist viiest ERFi ja Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgist. [ME 7]

(11)

ELi toimimise lepingus sätestatud Ühtekuuluvusfondi üldisest eesmärgist tulenevalt on vaja kehtestada ja piiritleda erieemärgid, millele Ühtekuuluvusfond peaks tuginema.

(12)

Asjakohasele valitsemisele, jõustamisele, piiriülesele koostööle ning parimate tavade ja innovatsiooni levikule kaasa aitamiseks aruka spetsialiseerumise valdkonnas ja ringmajanduses, tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaseid programme rakendavate liikmesriikide institutsioonide üldise haldussuutlikkuse ja juhtimise parandamiseks tuleb võimaldada võtta , sh piirkondlikul ja kohalikul tasandil mitmetasandilise valitsemise põhimõtete kohaselt, tuleb soodustada struktuurset laadi haldussuutlikkuse tugevdamise meetmeid kõikide erieesmärkide raames toetusmeetmeid toetamiseks. Kui meetmed lähtuvad mõõdetavatest eesmärkidest ja kodanikke ja ettevõtjaid teavitatakse, et nendega lihtsustatakse ja vähendatakse toetusesaajate ja korraldusasutuste halduskoormust, on nende abil võimalik leida õige tasakaal poliitika tulemuspõhisuse ning inspekteerimiste ja kontrollide taseme vahel . [ME 8]

(13)

Koostöömeetmete edendamiseks ja elavdamiseks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmide puhul on vaja edendada kõikide erieesmärkide raames antava toetusega seoses koostöömeetmeid partnerite (sealhulgas kohaliku ja piirkondliku tasandi partnerite) vahel asjaomases liikmesriigis või eri liikmesriikide vahel. Selline tõhustatud koostöö toimub lisaks ETK/Interregi raames toimuvale koostööle ning peab toetama eelkõige struktureeritud partnerluste koostööd eesmärgiga rakendada piirkondlikke strateegiaid, millele osutatakse komisjoni teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (6). Partnerid võivad seega olla pärit liidu mis tahes piirkonnast, kuid võivad olla ka piiriülestest piirkondadest ja piirkondadest, mis on hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste, makropiirkondliku või mere vesikonna strateegia või nende kahe strateegia kombinatsiooniga. [ME 9]

(13a)

Tulevases ühtekuuluvuspoliitikas võib piisavalt arvesse võtta ja toetada neid liidu piirkondi, mida Ühendkuningriigi liidust lahkumise tagajärjed kõige rohkem mõjutavad, eriti piirkondi, mis jäävad selle tagajärjel merel või maismaal liidu välispiirile. [ME 10]

(14)

Kajastades kliimamuutusega ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks viia ellu kestliku arengu raames, võttes eelkõige arvesse, et väga tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega viia ellu Pariisi kokkulepe, ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja kestliku arengu eesmärgid, ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab, keskendudes seejuures vaesusele, ebavõrdusele ja õiglasele üleminekile sotsiaalselt jätkusuutlikule ja keskkonda säästvale majandusele kaasava lähenemisviisi raames koostöös asjaomaste avaliku sektori ja majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Kajastades kliimamuutustega toimetuleku olulisust ja selleks, et osaleda niisuguste meetmete rahastamises, mida on vaja võtta ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva kestliku arengu eesmärke ja samuti tagada terviklike poliitikameetmete kasutamine katastroofide ärahoidmiseks, milles ühendatakse vastupanuvõime, riskide ennetamine, ettevalmistus ja reageerimistegevused , aitavad fondid kliimameetmeid ja elurikkuse kaitsmist liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. , eraldades 30 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Fondid peavad oluliselt kaasa aitama ringmajanduse ja süsinikuvaese majanduse saavutamisele kõigil liidu territooriumidel ja piirkondlikku mõõdet täielikult arvestades. ERFi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 30 % vähemalt 35 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 37 % 40 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Nendest protsendimääradest tuleks kogu programmitöö perioodi kestel kinni pidada. Selleks selgitatakse kõnealuste fondide ettevalmistamisel ja rakendamisel välja asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. Need meetmed ja nende rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleb lisada riiklikesse integreeritud energia- ja kliimakavadesse kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] IV lisaga ning hoonete energiatõhususe muudetud direktiivi (EL) 2018/844 raames kehtestatud pikaajalise renoveerimisstrateegiaga, et aidata saavutada 2050. aastaks hoonete CO2 heitkoguste vähendamine ja lisada need programmidesse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata CO2-mahukatele valdkondadele, kus on oodata raskusi seoses CO2-heite vähendamise kohustustega, et aidata neil järgida strateegiaid, mis on kooskõlas liidu kliimakohustustega ja mis on sätestatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning HKSi direktiivis 2018/410, ning kaitsta töötajaid ka koolituse ja ümberõppe võimaluste kaudu. [ME 11]

(15)

Selleks et ERFil oleks võimalik toetada ETK/Interregi raames nii investeeringuid taristutesse ja sellega kaasnevaid investeeringuid kui ka koolitus- ja integratsioonitegevusi haldussuutlikkuse ja -pädevuse parandamiseks ja arendamiseks , on vaja ette näha, et ERF võib toetada ka tegevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/XXX [uus ESF+] (7) loodud ESF+ erieesmärkide raames. [ME 12]

(16)

Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, peaks ERFi toetus tulusatele investeeringutele asjaomase erieesmärgi raames piirduma olema suunatud üksnes mikro-, väikeste väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd“) komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (8) tähenduses, välja arvatud juhul, mil investeeringud hõlmavad koostööd VKEdega teadus- ja uuendustegevuse raames ning muudele ettevõtetele kui VKEdele , ilma et see mõjutaks sama või sarnase tegevusalaga seotud töökohti teistes Euroopa piirkondades määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 60 tähenduses . [ME 190/rev]

(17)

ERF peaks aitama üleminekuperioodil antava rahalise abi kaudu korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. Fond peaks ka suurendama toimetulekuvõimet ja hoidma ära haavatavate territooriumide mahajäämuse. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu konkreetselt kahele poliitikaeesmärgile, milleks on arukam Euroopa uuenduslike , arukate ja arukate kaasavate majanduslike muutuste ja majandusarengu edendamise , tehnoloogiavaldkonna piirkondliku ühendatuse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arendamise, ühendatuse ja mõjusa avaliku halduse teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega vastupanuvõimeline Euroopa kõigile , edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist , võttes seejuures arvesse üldist poliitikaeesmärki, milleks on suuremale ühtekuuluvusele ja solidaarsusele tuginev Euroopa, aidates vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust . Kõnealuse . Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust paindlikkuse määra üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel piirkondade eri kategooriate vahel, võttes arvesse ka erinevaid arengutasemeid . Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide piirkondade klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda. [ME 14]

(17a)

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate investeeringute strateegilise tähtsuse tagamiseks võiksid liikmesriigid esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotluse lisapaindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avalike või samaväärsete struktuursete kulude osas. [ME 15]

(18)

Toetuse suunamisel liidu peamistele prioriteetidele ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide ning määruses (EL) 2018/xxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega on samuti asjakohane pidada kinni valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel. [ME 16]

(18a)

ERF peaks tegelema 1994. aasta ühinemisakti protokollis nr 6 struktuurifondide raames eesmärgiga 6 seotud erisätete kohta Rootsis ja Soomes osutatud probleemidega, mis on seotud äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade ligipääsuga suurtele turgudele ja neist kaugel asumisega. ERF peaks käsitlema ka eriomaseid raskusi, millega seisavad silmitsi teatavad saared, piirialad, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud alad, mille arengut aeglustab nende geograafiline asend, pidades silmas nende kestliku arengu toetamist. [ME 17]

(19)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames , sh ühisrahastamine . Ühtekuuluvusfond peaks olema võimeline toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-T-sse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning võtta arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi ja sisemist potentsiaali ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse, sh teadusuuringute ja innovatsiooni taristusse ja rajatistesse, kultuuri- ja päranditaristusse, kestliku turismi taristusse, sh turismipiirkondade kaudu, ettevõtetele osutatavatesse teenustesse, elamutesse tehtavaid investeeringuid, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, keskendudes eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele, tõrjutud ja eraldatud kogukondadele, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse , piirkondade üleminekuperioodi stiimuleid CO2-heite vähendamise protsessis ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamise vahetamisega partnerite vahel ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega. [ME 18]

(20)

Määruse (EL) nr 1316/2013 kohaste üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamine jätkub Ühtekuuluvusfondist nii ühise haldamise kui ka otsese rakendamise mudeli kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames , mille raames lahendatakse puuduvate ühenduslülide ja kitsaskohtadega seonduvad probleemid tasakaalustatult ning parandatakse olemasolevate sildade ja tunnelite ohutust. Nendes võrgustikes tuleb edendada avalikke teenuseid maapiirkondades, eelkõige hõredalt asustatud piirkondades ja peamiselt vananeva elanikkonnaga piirkondades, et edendada linnade ja maapiirkondade omavahelist ühendatust, edendada maaelu arengut ja ületada digilõhe . [ME 19]

(21)

Samal ajal on oluline täpsustada tegevused, mis jäävad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast välja, sealhulgas investeeringud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (9) I lisas loetletud tegevustest, eesmärgiga hoiduda dubleerimast selle direktiiviga juba ette nähtud rahalisi vahendeid teha ühelt poolt kindlaks koostoime ja teisalt täpsustada tegevused , mis jäävad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast välja; seda tehakse mitmekordistava mõju saavutamiseks või rahaliste vahendite dubleerimisest hoidumiseks . Lisaks sellele tuleb sõnaselgelt sätestada, et ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid ei vasta ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele. [ME 20]

(22)

Liikmesriigid peaksid edastama komisjonile korrapäraselt teavet edusammude kohta, kasutades I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Vajaduse korral saab ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid täiendada programmipõhiste väljund- ja tulemusnäitajatega. Liikmesriikide edastatava teabe põhjal peaks komisjon andma aru konkreetsete eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest kogu programmitöö perioodil, kasutades selleks II lisas sätestatud põhinäitajaid.

(23)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb fonde hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal. [ME 21]

(24)

Territoriaalsesse arengusse tehtava panuse maksimeerimiseks ning majanduslike, demograafiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalprobleemide mõjusamaks lahendamiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174, looduslikult või demograafiliselt ebasoodsate tingimustega (sh elanikkonna vananemine, maapiirkondade kõrbestumine ja rahvastiku vähenemine, aga ka demograafiline surve, kui põhiteenused on raskesti ligipääsetavad) piirkondades peaksid selle valdkonna meetmed põhinema programmidel, tegevussuundadel või integreeritud territoriaalsetel strateegiatel, sealhulgas linnapiirkondades ja maakogukondades . Need meetmed peaksid olema ühe mündi kaks külge, mis põhinevad nii kesksematel linnastutel ja nende ümbrusel kui ka kaugematel maapiirkondadel. Nende strateegiate puhul võib ka kasutada mitmeid fonde (ERF, ESF+, EMKF, EAFRD) hõlmavat integreeritud lähenemisviisi. Liikmesriigi tasandil tuleks integreeritud territoriaalse arengu jaoks eraldada vähemalt 5 % ERFi vahenditest . Seepärast tuleks ERFi toetust anda määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis 22 sätestatud vormis toetust anda , tagades kohalike, piirkondlike ja linnaasutuste , majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna esindajate ja valitsusväliste organisatsioonide asjakohase kaasamise. [ME 22]

(24a)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata CO2-mahukatele valdkondadele, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustest tulenevate probleemidega, et aidata neil viia ellu strateegiaid, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaste liidu kliimakohustustega, mis kaitsevad nii töötajaid kui ka mõjutatud kogukondi. Sellised piirkonnad peaksid saama kasutada sihtotstarbelist toetust oma majanduses CO2-heite vähendamise kavade koostamiseks ja elluviimiseks, võttes arvesse, et töötajatele tuleb pakkuda sihipäraseid kutseõppe ja ümberõppe võimalusi. [ME 23]

(25)

Linnade säästva kestliku arengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud territoriaalset arengut, et tulla paremini toime linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade ja maakogukondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste , tehnoloogiliste ja sotsiaalsete ning kultuuriliste probleemidega, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid , sh vajaduse korral linnalähedaste piirkondade kaudu . Põhimõtted, mille alusel valitakse linnapiirkonnad, kus rakendada linnade säästva kestliku arengu integreeritud meetmeid, ning neile meetmetele eraldatavad soovituslikud summad tuleks sätestada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvates programmides, eraldades nimetatud eesmärgil . Nimetatud meetmete puhul võib kasutada ka mitmeid fonde (ERF, ESF+, EMKF, EAFRD) hõlmavat integreeritud lähenemisviisi. Liikmesriigi tasandil tuleks linnade kestliku arengu eesmärgi tarbeks eraldada vähemalt 6 % 10 % ERFi vahenditest. Tuleks ka sätestada, et sellest protsendist peab kinni pidama kogu programmitöö perioodi vältel, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel, sealhulgas vahekokkuvõtte tegemisel. [ME 24]

(26)

Selleks et leida või pakkuda välja uusi lahendusi linnade säästva kestlikus arenguga seotud probleemidega tegelemiseks liidu tasandil, tuleks asendada linnadega seotud uuenduslikud meetmed uuenduslikke meetmeid linnade säästva kestliku arengu valdkonnas Euroopa linnaalgatusega, mis viiakse ellu otsese või kaudse eelarve täitmise raames jätkata ja kujundada need Euroopa linnaalgatuseks . See algatus peaks hõlmama kõiki linnapiirkondi ja toetama Euroopa Liidu linnade tegevuskava (10) eesmärgiga ergutada majanduskasvu ja innovatsiooni, parandada elukeskkonda ning selgitada välja sotsiaalprobleemid ning neid edukalt lahendada . [ME 25]

(27)

Erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, võttes eelkõige vastu meetmed ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel, millega nähakse ette täiendavate rahaliste vahendite eraldamine äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud ühe või mitme piirava teguri tõttu, mille püsivus ja ühismõju takistavad olulisel määral kõnealuste piirkondade arengut, eelkõige eraldatus teistest piirkondadest, paiknevus saartel, väiksus, keeruline topograafia ja kliima ning majanduslik sõltuvus teatavatest toodetest. Kõnealuste eraldistega saab katta investeeringuid, tegevuskulusid ja avaliku teenindamise kohustust, eemärgiga hüvitada sellistest piirangutest tulenevad lisakulud. Tegevusabiga võib rahastada kulutusi kaubaveoteenustele , keskkonnahoidlikule logistikale ja liikuvuskorraldusele , transporditeenuste starditoetusi ning kulutusi seoses tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevustega . Selle eraldise suhtes ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud valdkondlikku keskendamist . Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peaks ERFi toetus tegevus- ja investeerimisabi rahastamiseks äärepoolseimates piirkondades, nagu kõigi ERFi ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuste puhul tavaks, vastama riigiabi eeskirjadele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108. [ME 26]

(28)

Käesoleva määruse teatavate väheoluliste sätete muutmiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et teha muudatusi, kui see on põhjendatud, II lisasse, milles sätestatakse näitajate loetelu, mille alusel antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet programmide tulemuslikkuse kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, korvates põhilisi piirkondlikke ebavõrdsusi liidus kodanikele suunatud lähenemisviisi abil, mille eesmärk on toetada arengut kogukondade eestvedamisel ja kodanikuaktiivsuse suurendamist , ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, [ME 27]