P8_TC1-COD(2018)0230

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 165 lõiget 4, artikli 166 lõiget 4 ja artikli 214 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus , mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata. [ME 1]

(1a)

Arvestades humanitaarkriiside ja ülemaailmsete hädaolukordade arvu märkimisväärset suurenemist ning selleks, et edendada solidaarsust ja humanitaarabi nähtavust liidu kodanike seas, on vaja arendada solidaarsust liikmesriikide vahel ning inimtegevusest tingitud või looduskatastroofidest mõjutatud kolmandate riikidega. [ME 2]

(1b)

Humanitaarabi põhineb erapooletuse, neutraalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetel, mis on sätestatud rahvusvahelises humanitaarõiguses ja liidu õiguses. Humanitaarabi võimaldab vajaduspõhiselt hädaolukorrale reageerida, et kaitsta inimelusid, ära hoida ja leevendada inimeste kannatusi, säilitada inimväärikust ning pakkuda kaitset inimtegevusest tingitud või looduskatastroofide tõttu kannatanud haavatavatele inimrühmadele. Humanitaarabi olulised koostisosad on ka katastroofiohu vähendamine ja katastroofideks valmisolek suutlikkuse ja vastupanuvõime suurendamise meetmete abil. [ME 3]

(2)

14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse (edaspidi „programm“) loomisest, et luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.

(3)

7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“ (4) rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke , piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi. [ME 4]

(4)	Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 tõstetakse solidaarsust esile kui üht Euroopa Liidu aluspõhimõtet. Sellele põhimõttele viidatakse ka Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1 kui ühele ELi välistegevuse aluspõhimõttele.

(4a)	Käesoleva määruse kontekstis tähendab solidaarsus kõikide vastutustunnet, igaühe valmidust tegutseda üldiseks hüvanguks, mis väljendub konkreetsetes tegudes ilma vastuteeneid ootamata. [ME 5]

(4b)

Abi, mida antakse inimestele ja kogukondadele väljaspool liitu, kes seisavad silmitsi katastroofidega või kes on katastroofide suhtes eriti haavatavad ja vajavad humanitaarabi, ning mis põhineb neutraalsuse, humaansuse, sõltumatuse ja erapooletuse aluspõhimõtetel, on oluline solidaarsuse väljendus. [ME 6]

(4c)	Osalevad vabatahtlikud ja organisatsioonid, kes rakendavad Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse meetmeid, peaksid järgima põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas. [ME 7]

(4d)	Vaja on arendada liidu kodanike solidaarsust kriiside ja katastroofide ohvritega kolmandates riikides, suurendada kodanike teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest ning muuta need nähtavamaks. [ME 8]

(4e)	Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja järgida kestliku arengu eesmärke nii liidusiseselt kui ka välistegevuses. [ME 9]

(4f)

Oma 19. mai 2017. aasta järeldustes humanitaar- ja arenguvaldkonna lõimimise juurutamise kohta tõdes nõukogu, et vaja on tugevdada vastupidavust ning seepärast tuleb humanitaarabi ja arengukoostöö paremini omavahel siduda ja humanitaarabi, arengukoostöö ja konfliktide ennetamise tegevusalaseid seoseid veelgi tugevdada. [ME 10]

(5)

Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid , kaasavaid ja sisulisi võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi , teadmisi , oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust ja soodustama kultuurivahetust . [ME 11]

(6)

Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama ; nende eesmärk peaks olema tegeleda rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama ühiskondlike vajadustega , tõhustada solidaarsust ja aidata tugevdada kogukondi, ning demokraatias osalemist. Need peaksid pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi , oskusi ja pädevusi, . Need peaksid olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes , kaasavates ja tervislikes tingimustes. Edendada tuleks dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kiireloomuliste ühiskondlike probleemide lahendamisele spetsialiseerunud Euroopa võrgustikega, et rahuldamata sotsiaalsed vajadused parimal viisil kindlaks määrata ja tagada programmi suunatus vajadustele. Solidaarsustegevus ei tohiks avaldada negatiivset mõju olemasolevatele töö- või praktikakohtadele ning peaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames võetud kohustusi tugevdama, mitte neid asendama. [ME 12]

(7)

Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse (5) ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse (6) tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada selliste kavade, nagu noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ning noori ja vabatahtlikke esindavate võrgustikega . Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade , nagu vabatahtliku tegevuse ja avaliku teenistuse ning noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad , et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku tugevdada ja rikastada ning tugineda headele tavadele Euroopa solidaarsuskorpus ei peaks asendama riiklikke kavasid. Kõikidele noortele tuleks tagada juurdepääs riiklikule solidaartegevusele. Komisjon peaks töötama välja praktilised suunised programmi vastastikuse täiendavuse kohta muude liidu programmide ja rahastamisallikatega ning nende koostoime kohta . [ME 13]

(8)

Seonduvate liidu tasandi õigusaktide tõlgendamisel tuleks nii Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvat vabatahtlikku piiriülest tegevust kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust käsitada samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

(8a)	Määruse (EL) nr 375/2014 kohaselt läbi viidavat lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimist ei peaks uue Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames dubleerima ning käesoleva määruse rakendamisel tuleks alates 2021. aastast tunnustada samaväärsust. [ME 14]

(9)

Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- mitteformaalse ja informaalse õppe võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks , praktikaks või töövõimalusi tööks solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust. Samuti peaks see aitama tugevdada kogukondi ja toetada ja olemasolevaid organisatsioone, kes solidaartegevuses osalevad. [ME 15]

(10)

Kõnealused tegevused peaksid andma selget Euroopa lisaväärtust ja tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib . Kõnealused tegevused peaksid saama toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, kultuuride ja religioonide vahelise dialoogi, sotsiaalse kaasamise, puuetega inimeste kaasamise, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni (keskendudes sealhulgas sisserändajate probleemidega toimetulemisele) , territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel. [ME 16]

(11)

Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust , demokraatias osalemist ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus peaks põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul ning vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu. [ME 17]

(12)

Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende Kergesti kättesaadavad praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eristatud, nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast. Praktikakohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade asendajaks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsust arendavas tegevuses, mis muul juhul ei oleks neile kättesaadav, samas andes selget Euroopa lisaväärtust, aidates kaasa peamiste lahendamata sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja kohalike kogukondade tugevdamisele. Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning suurendada nende tööalast konkurentsivõimet , mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise püsiva tööturule integreerimise seisukohast keskse peamise tähtsusega. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav pakutava praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta (7) . Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena ja töö eest peaks alati tasuma osalejat vastuvõttev või töölevõttev Euroopa Solidaarsuskorpuses osalev organisatsioon . Praktikakohad peaksid põhinema kirjalikel praktikalepingutel kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusega, vastavalt vajadusele, ning vastama põhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014 . aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta. Töökohad peaksid põhinema töölepingul kooskõlas osaleva riigi (kus tööd tehakse) õigusega või kohaldatava kollektiivlepingu või mõlemaga. Rahaline toetus töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks ületada 12 kuud. Osalevad organisatsioonid peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel. Praktika- ja töökohtadega peaks kaasnema asjakohane ettevalmistus, koolitus töökohal ning toetus osalemisega seonduva lähetuse järel. Praktika- ja töökohti võivad hõlbustada asjaomased tööturuosapooled, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad ning piiriülese tegevuse korral ka EURESe liikmesorganisatsioonid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589 (8) . [ME 18]

(12a)

Tuleks püüda tagada, et praktika- ja töökohad oleksid avatud kõigile noortele, eelkõige nendele noortele, kellel on vähem võimalusi osaleda solidaarsusega seotud valdkondades, sh puudega noored, sotsiaalsete või kultuuriliste olude tõttu ebasoodsas olukorras noored, sisserändajad või isoleeritud maapiirkondades ja ELi äärepoolseimates piirkondades elavad noored. [ME 19]

(13)

Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid Need projektid annavad võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi ühistele probleemidele alt üles lähenemisviisi abil ja olla toetada noori, et nad oleksid ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama ja olema ka edaspidi aktiivsed kodanikud vabatahtlike, praktikantide või moodustama töötajatena ühendustes, vabaühendustes või muudes organisatsioonides, mis tegutsevad solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone. Euroopa solidaarsuskorpus peaks peamiselt tekitama keskkonna, kus noored oleksid üha enam motiveeritud solidaarsustegevuses osalema ja teenima avalikke huve. [ME 20]

(13a)

Vabatahtlikud võivad aidata tugevdada liidu suutlikkust anda vajaduspõhist ja põhimõtetele vastavat humanitaarabi ning võivad suurendada humanitaarabisektori tõhusust, kui nad on asjakohaselt valitud, koolitatud ja lähetusteks ette valmistatud, et tagada neile vajalikud oskused ja pädevused abivajajate kõige tulemuslikumaks abistamiseks, ning tingimusel, et nad saavad arvestada piisava kohapealse toetuse ja järelevalvega. Seetõttu on nii humanitaarabi tõhususe suurendamiseks kui ka vabatahtlike toetamiseks äärmiselt oluline kvalifitseeritud, hästi koolitatud ja kogenud juhendajate ja mentorite kohapealne roll. [ME 21]

(14)

Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike parimate tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta eri etappides üksikasjaliku ja sisulise tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt. Tagasiside peaks sisaldama küsimusi programmi eesmärkide kohta, et nende täitmist paremini hinnata. [ME 22]

(14a)

Programmi eduka rakendamise tagamiseks on vaja suurendada selle nähtavust ja sellest teadlikkust ning jätkata olemasolevate rahastamisvõimaluste propageerimist, kasutades selleks teabekampaaniaid (sealhulgas iga-aastane Euroopa solidaarsuskorpuse teabepäev) ja dünaamilisi suhtlusvahendeid, pöörates sealjuures suurt tähelepanu sotsiaalmeediale, et tagada sihtrühmade, nii üksikisikute kui ka organisatsioonide võimalikult suur informeeritus. [ME 23]

(15)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele ja nende kaasava eesmärgi täitmisele , pakkudes osalejatele eelkõige asjakohast internetipõhist ja väljaspool internetti toimuvat koolitust, keeleabi, mõistlikku majutust, kindlustust, haldusalast lihtsustatud haldusmenetlusi ja tegevuseelset ja tegevusjärgset -järgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Toetusmeetmed tuleks välja töötada ja neid tuleks pakkuda koostöös noorteorganisatsioonide ja muude mittetulunduslike ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende eksperditeadmisi selles valdkonnas. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike ning kavandatud kasusaajate julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke . Käesolev määrus peaks olema kooskõlas põhimõttega mitte tekitada kahju. Osalejaid ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas ega sellistesse kohtadesse, kus on rikutakse rahvusvahelisi inimõiguste standardeid. Lastega otsest kontakti hõlmavad tegevused peaksid lähtuma lapse parimate huvide põhimõttest ning nende puhul tuleks vajaduse korral kohaldada osalejate taustakontrolli tegemist või muid meetmeid, et tagada laste kaitse . [ME 24]

(15a)

Tuletab meelde, et kooskõlas laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevate ELi suunistega (2017) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 peavad EL ja selle liikmesriigid edendama ja toetama kaitsetumate isikute, näiteks puuetega inimeste ja laste üleminekut institutsionaliseeritud hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele; sellega seoses ei tohiks programmiga toetada meetmeid või algatusi, mis takistavad võetud eesmärki teha lõpp sellisele institutsionaliseerimisele või mis tahes hooldeasutusse paigutamisele, mis on lastele või puuetega inimestele kahjulik. [ME 25]

(15b)

Programmi rakendamise kõikides etappides tuleks täielikult järgida võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, sealhulgas osalevate vabatahtlike ja organisatsioonide kindlakstegemine ja valimine. [ME 26]

(16)

Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset , kultuurilist ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (9). Tagamaks, et registreeritud kandidaatidele pakutakse sobivaid solidaarsustegevusi, tuleks solidaarsustegevuse õpiväljundid neile enne seda, kui nad osaleda otsustavad, kättesaadavaks teha. Selleks tuleks olenevalt asjaoludest ergutada kasutama liidu ja liikmesriigi tasandil mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kehtivaid vahendeid, nagu noortepass ja Europass. [ME 27]

(16a)

Riiklikud korraldusasutused peaksid ka julgustama noori vabatahtlikke saama programmi saadikuteks, et jagada oma kogemusi noortevõrgustike, haridusasutuste ja seminaride kaudu. Endised vabatahtlikud ja saadikud võiksid aidata ka tulevasi kandidaate koolitada. [ME 28]

(17)

Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused ning ohutusstandardid vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel , sealhulgas tegevuseelsetes ja -järgsetes etappides liidu väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele ning Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Kvaliteedimärgised tuleks eristada solidaarsustegevuse liigi järgi. [ME 29]

(18)

Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Selleks et tagada osalevate organisatsioonide õiguste ja kohustuste tegelik vastavus Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele, tuleks kehtestada eraldi kvaliteedimärgised vabatahtlikuks solidaarsustegevuseks, vabatahtlikuks tegevuseks humanitaarabioperatsioonide toetamisel ning vabatahtlikuks tegevuseks praktika- ja töökohtadel ning need peaks erinema ka sõltuvalt osaleva organisatsiooni ülesannetest . Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama märgis tuleks tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud. Haldusprotsessi tuleks vähendada miinimumini, et vältida väiksemate organisatsioonide heidutamist. [ME 30]

(19)

Üksus, kes soovib taotleda rahastamist, et pakkuda tegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise. Seda tingimust ei kohaldata füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad rahalist toetust oma solidaarsusprojektidele mõne Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametliku rühma nimel.

(19a)

Üldreeglina tuleks toetustaotlused esitada selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus osalev organisatsioon asub. Toetustaotlused solidaarsustegevuseks, mida korraldavad üleeuroopalised või rahvusvahelised organisatsioonid, vabatahtlike rühmade solidaarsustegevuseks Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades ning kolmandates riikides läbiviidavaks humanitaarabioperatsioone toetavaks solidaarsustegevuseks tuleks esitada Euroopa Komisjoni Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile, mis asutati komisjoni rakendusotsusega 2013/776/EL (10) . [ME 31]

(20)

Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Võõrustaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate vastuvõtuga, sealhulgas tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse ajal, samuti tagasiside pärast tegevust, kui see on asjakohane. Toetaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise ja ettevalmistamisega enne ärasõitu, solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitus ja nende suunamine suunavad osalejaid pärast tegevuse lõppu kohalike organisatsioonide juurde pärast tegevuse lõppu , et võimaldada neile rohkem solidaarsuskogemusi. Riiklikud korraldusasutused peaksid samuti julgustama vabatahtlikke programmi saadikuteks saama ning jagama oma kogemusi noorteühenduste ja haridusasutuste kaudu, aidates sellega kaasa programmi edendamisele. Selleks peaksid riiklikud korraldusasutused vabatahtlikke toetama . [ME 32]

(20a)

Noorte solidaarsustegevuse toetamiseks peaksid osalevad organisatsioonid olema mittetulunduslikud või kasumit toovad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või rahvusvahelised organisatsioonid ning need võivad hõlmata noorteorganisatsioone, religioosseid institutsioone ja heategevusorganisatsioone, ilmalikke humanistlikke organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid kodanikuühiskonna osalisi. Programm peaks rahastama ainult osalevate organisatsioonide tegevuse mittetulunduslikku osa. [ME 33]

(21)

Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Samal ajal tuleks anda potentsiaalsetele toetusesaajatele täpset ja pidevalt ajakohastatud teavet nende võimaluste kohta. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu. [ME 34]

(22)

Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuste rakendamise kvaliteeti ning edendada nende tegevuste käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist (sh noortepassi tunnistuste koostamise kaudu), peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused.

(23)

Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada Euroopa solidaarsuskorpusele lihtne , takistusteta ja kasutajasõbralik juurdepääs kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2102 (11) ettenähtud standarditega. Euroopa solidaarsuskorpuse portaal annab huvitatud isikutele üksikisikutele ja organisatsioonidele ühte ühtse kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda registreerumiseks , profiilide ja võimalustega tutvuda tutvumiseks ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada sobitamiseks, võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse tegevuseelse ja -järgse toetuse jaoks saamiseks, tagasisideks ja hindamiseks , aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks. Ühtse kontaktpunkti eelis on küll ühtne juurdepääs erinevatele tegevustele, kuid inimesed võivad kogeda Euroopa solidaarsuskorpuse portaali kasutamisel füüsilisi, sotsiaalseid ja muid takistusi. Nende ületamiseks peaksid osalevad organisatsioonid osalejaid registreerumisel abistama. [ME 35]

(24)

Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks edasi arendada, võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, (12) milles antakse konkreetseid juhtnööre selle kohta, kuidas luua koostalitlusvõimelisi avalikke digitaalteenuseid, ning mida rakendatakse liikmesriikides ja mujal Euroopa Majanduspiirkonnas riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu. Selles esitatakse riikide haldusasutustele 47 konkreetset soovitust selle kohta, kuidas parandada koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ning tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas. Lisaks tuleks portaali rajamisel järgida direktiivis (EL) 2016/2102 ette nähtud standardeid. [ME 36]

(24a)

Et suurendada rakendusprotsessi läbipaistvust ja programmi tõhusust, peaks komisjon programmi rakendamise osas regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega. [ME 37]

(24b)

Programmi hea toimimise ning tegevuste õigeaegse toimumise jaoks on ülioluline, et Euroopa solidaarsuskorpuse tööprogrammide raames loodaks mehhanismid, millega tagatakse, et registreeritud kandidaatidele esitatakse pakkumised mõistliku ja suhteliselt ootuspärase aja jooksul. Seetõttu tuleks registreeritud isikutele saata korrapäraselt ajakohastatud teavet olemasolevate praktikakohtade ja aktiivselt kaasatud osalevate organisatsioonide kohta, et ergutada pärast registreerimist nende osalemist programmis, pakkudes neile samal ajal võimalust võtta otse ühendust nii riigi kui ka Euroopa tasandil solidaarsuse valdkonnas toimijatega. [ME 38]

(25)	Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määrust [uus finantsmäärus] (13) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(26)

Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (14) ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15), et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (16) võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (17). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(27)	Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis.

(27a)

Vastavalt liidu võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele peaks erinevatel elualadel tegutsevatel ja igas vanuses liidu kodanikel ja pikaaegsetel elanikel olema võimalus osaleda aktiivsete kodanikena vabatahtlikus töös. Arvestades humanitaartegevusega seotud spetsiifilisi probleemküsimusi, peaksid humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva ELi algatuse osalised olema vähemalt 18-aastased ning nad võiksid olla eri profiilidega ja eri põlvkondadest, kelle oskused on vajalikud selliste humanitaaroperatsioonide edukaks läbiviimiseks. [ME 39]

(28)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on oleks kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele neile, kellel on vähem võimalusi, nagu on täpsustatud kaasamis- ja mitmekesisuse strateegias, mis töötati välja ja mida kohaldatakse programmi „Erasmus+“ raames . Kehtestada tuleks erimeetmed, nt sobival kujul solidaarsustegevus ja individuaalne juhendamine, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja piiratud võimalustega ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi piiranguid. Selleks peaks piiratud võimalustega noortel, ilma et see piiraks võimalust osaleda täistööajaga ja riigis, mis ei ole elukohariik, olema võimalus osaleda osalise tööajaga või elukohariigis ning nad peaksid saama kasutada muid meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada nende osalemist programmis . Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus. [ME 40]

(28a)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ja toetust tuleks anda vastuvõtvate partnerorganisatsioonide suutlikkusele kolmandates riikides ning vajadusele integreerida vabatahtlike tegevus kohaliku kontekstiga, samuti tuleks hõlbustada vabatahtlike suhtlust kohalike humanitaarabi andjate, vastuvõtva kogukonna ja kodanikuühiskonnaga. [ME 41]

29)

Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning iga-aastane 30 % eesmärk saavutataks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks . Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. [ME 42]

(30)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti 17 tähenduses (18).

(30a)

Piisav osa eelarvest tuleks pühendada parimate tavade vahetamisele liikmesriikide vahel ja noortevõrgustike arendamisele. [ME 43]

(31)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul kaalutakse selle raames ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmike kasutamist.

(32)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad programmis osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Kolmandate riikide täieõiguslik osalemine programmis peaks olema võimaldatud tingimustel, mis on sätestatud konkreetsetes lepingutes, milles käsitletakse asjaomase kolmanda riigi programmis osalemist. Täisosaluse korral lisandub riigile kohustus luua riiklik korraldusasutus ja hallata teatavaid programmi kuuluvaid meetmeid detsentraliseeritult. Isikud ja üksused kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga ühinenud, peaksid saama osaleda mõnes programmi kuuluvas meetmes, mis on kindlaks määratud tööprogrammis ja komisjoni avaldatud konkursikutsetes.

(33)	Et Euroopa solidaarsuskorpuse mõju oleks võimalikult suur, tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid pakkuda kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega täiendavaid rahalisi vahendeid osalevatel riikidel ja ka muude liidu programmide raames.

(34)

Vastavalt [ÜMTde assotsieerumist käsitleva nõukogu uue otsuse (19) artiklile 88] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(35)

Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (20) tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes , sealhulgas tõhustatakse reklaamimist . Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse. [ME 44]

(36)

Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Kuna programmi rakendamine kestab seitse aastat, on vaja ette näha piisav paindlikkus, mis võimaldaks programmi kohandada vastavalt sellele, kuidas muutuvad tegelikud olud ja poliitilised prioriteedid solidaarsustegevuse elluviimiseks. Käesolevas määruses ei ole üksikasjalikult välja toodud, kuidas algatusi tuleb kavandada, ega anta eelhinnanguid järgmise seitsme aasta poliitilistele prioriteetidele või vastavatele eelarveprioriteetidele. Selle asemel tuleks teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh eri tegevuste kaudu teostatavate konkreetsete meetmete üksikasjad määrata kindlaks iga-aastase tööprogrammi kaudu vastavalt Euroopa Parlamenti Parlamendi ja nõukogu. Tööprogrammides määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (21) (finantsmäärus) . Tööprogrammis tuleks sätestada ka meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele delegeeritud õigusaktiga. Delegeeritud õigusaktide koostamisel võrdse osalemise tagamiseks peaks komisjon nende ettevalmistamisel ja koostamisel korraldama nõuetekohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ning tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule . [ME 45]

(37)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Järelevalvekorras peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab ajas mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal.

(38)

Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, piirkondlikul, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Programmi tuleks edendada dünaamiliste kommunikatsioonivahendite abil, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalmeediale, et jõuda suure hulga potentsiaalsete kandidaatideni. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates liidu veebisaitidele ja Euroopa solidaarsuskorpusega seonduvatele liidu programmidele ning vajaduse korral tuleks kaasata ka teised peamised sidusrühmad. [ME 46]

(39)

Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide , puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal , sealhulgas vabatahtliku tegevuse taristute ja tugiasutuste, näiteks vabatahtlike keskuste alal . [ME 47]

(40)

Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist takistamata tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga. [ME 48]

(41)

Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes on määratud haldama [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmeid. Komisjon peaks Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise üle regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

(42)

Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine , kulude optimeerimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus. [ME 49]

(43)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks tähendab võimaluse korral ning ilma, et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine , ning muud õiguslikud probleemid, mis võivad takistada noorte juurdepääsu programmile . Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801 (22) riiki lubamise kiirmenetlused. [ME 50]

(44)	Tulemusaruannete süsteemiga tuleks tagada, et programmi rakendamise ja hindamise järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisaval detailsuse astmel. Need andmed tuleks edastada komisjonile kooskõlas asjakohaste andmekaitse-eeskirjadega.

(45)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (23). [ME 51]

(46)

Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Komisjoni kindlaksmääratud programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori üksustele, kes sellist rahalist toetust asjaomastele isikutele annavad.

(47)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (24) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sh pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Selleks et vaadata läbi ja/või täiendada programmi tulemusnäitajaid, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidevalt võimalik osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (25) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või, seksuaalse sättumuse või sotsiaal-majandusliku seisundi alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. [ME 52]

(49)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud horisontaalseid rahastamiseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on kindlaks määratud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kohta, ning ette nähtud finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku liidupoolse rahastamise oluline eeltingimus.

(50)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on suurendada noorte ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(51)	[Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

(52)	Selleks et tagada programmi raames antava rahalise toetuse järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa solidaarsuskorpus (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„solidaarsustegevus“ – kvaliteetne , kaasav ja piisavalt rahastatud tegevus oluliste sotsiaalprobleemide lahendamiseks kogukonna või kogu ühiskonna hüvanguks ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade ning ka rahvusvaheliste inimõiguste standardite järgimise; [ME 53]

2)	„registreeritud kandidaat“ – 17–30aastane üksikisik, kes elab seaduslikult osalevas riigis ja on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes veel sellises tegevuses veel ei osale; [ME 54]

3)	„osaleja“ – 18–30aastane üksikisik, kes elab seaduslikult osalevas riigis ja on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja kes ning osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses; [ME 55]

„piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu kes vajavad täiendavat abi mitmesuguste takistuste tõttu, mille põhjuseks on näiteks invaliidsus , terviseprobleemid, õpiraskused, nende rändetaust, kultuurierinevused, majanduslik, sotsiaalne ja geograafiline olukord , samuti noored , kes on pärit tõrjutud kogukondadest või keda ohustab diskrimineerimine Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 nimetatud põhjustel ; [ME 56]

„osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik , kas mittetulunduslik või kasumit toov, kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi üksus, kellele on vastuvõtja, toetaja või mõlemas rollis antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis , mis tagab, et nimetatud üksus suudab rakendada kvaliteetset solidaarsustegevust kooskõlas programmi eesmärkidega ; [ME 57]

6)	„vabatahtlik tegevus“ – mittekohustuslik solidaarsustegevus avalikku huvi teeniva tegevuse näol , mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena aitab saavutada üldsuse heaolu ja mida osaleja teeb oma vabal ajal ja oma vabast tahtest ilma tasu saamata kuni 12 kuu vältel; [ME 58]

„praktika“ – tasuline solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise osalevas organisatsioonis tööpraktika kujul kolme- kuni kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon ning mis hõlmab õpet vajalike oskuste ja kogemuste omandamiseks ; [ME 59]

„töö“ – 2 3 –12 kuu vältel toimuv mõistlikult tasustatud solidaarsustegevus, mis hõlmab õpet ja koolitust, põhineb kirjalikul lepingul ja mida pakub ning mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab , ning mis ei asenda olemasolevaid tööpakkumisi ; [ME 60]

„solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene või piiriülene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus; [ME 61]

10)

„kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis pakutava solidaarsustegevuse liigist olenevate mitmesuguste erinõuete alusel antakse osalevale organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, täites võõrustaja vastuvõtja ja/või toetaja funktsiooni rolli, ning mis kinnitab, et organisatsioon suudab solidaarsuskogemuse kõigis etappides tagada solidaarsustegevuse kvaliteedi kooskõlas programmi põhimõtete ja eesmärkidega ; [ME 62]

11)

„Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused“ – määratud riiklike korraldusasutuste täidetavad lisafunktsioonid Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva tegevuse arendamise, rakendamise ja kvaliteedi toetamiseks ning osalejate poolt nende solidaarsustegevuse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks;

12)

„liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendid“ – töövahendid, mille abil võimaldatakse sidusrühmadel mõista, hinnata ning vajaduse korral tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppimise väljundeid kogu liidus. Kõik osalejad saavad oma tegevuse lõpetamise järel tunnistuse tegevuse õpiväljundite ja tegevuse käigus arendatud oskuste kohta, näiteks Europassi või noortepassi;

13)

„humanitaarabitegevus“ – tegevus, millega toetatakse humanitaarabioperatsioone kolmandates riikides; selle eesmärk on pakkuda vajadustel põhinevat hädaabi, et säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust inimtegevusest põhjustatud kriiside või loodusõnnetuste korral; see hõlmab abi-, pääste- ja kaitseoperatsioone humanitaarkriiside ajal või vahetult nende järel, toetusmeetmeid, et tagada juurdepääs abivajajatele ja hõlbustada abi takistusteta kohaletoimetamist, samuti meetmeid, mille eesmärk on tugevdada katastroofideks valmisolekut ja katastroofiohu vähendamist, ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi ning aidata suurendada vastupidavust ja kriisidega toime tulemise ja neist taastumise võimet;

(14)	„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

15)	„programmiga ühinenud kolmas riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud kokkuleppes, mille kohaselt ta võib programmis osaleda, ning kes täidab kõiki käesolevas määruses liikmesriikide suhtes sätestatud kohustusi;

16)	„programmiga mitteühinenud kolmas riik“ – kolmas riik, kes programmis täieulatuslikult ei osale, kuid kust pärit õigussubjektid võivad liidu huvidest lähtuvatel põhjendatud juhtudel erandkorras programmist osa saada.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on edendada solidaarsust kui väärtust peamiselt vabatahtliku tegevuse abil, suurendada solidaarsustegevuses suurema tõenäosusega osaleva noorte inimeste põlvkonna ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, solidaarsust, ja demokraatiat , Euroopa identiteeti ja aktiivset kodakondsust liidus ja mujal , mis toetavad kogukondi ning mille abil lahendatakse reageeritakse ühiskonna- ja humanitaarprobleeme humanitaarprobleemidele kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele. [ME 63]

2. Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi osaleda positiivseid ühiskondlikke muutusi kaasa toovates solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi isikliku, haridusalase, sotsiaalse, kultuurilise, kodanikutunde ja erialase arengu seisukohast ning kodanikutunde arendamiseks , samuti suurendada nende pidevat tegevust aktiivse kodanikuna ja nende tööalast konkurentsivõimet ja ning lihtsustada nende siirdumist tööturule. [ME 64]

2a. Osalejate ja osalevate organisatsioonide antav tagasiside peab ka hõlmama programmi eesmärkide täitmise hinnangut. [ME 65]

3. Programmi eesmärke viiakse ellu järgmiste tegevussuundade raames:

a)	noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6 , ja jõupingutused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ; [ME 66]

noorte ja ekspertteadmistega isikute osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10 , ning liidusisene ja -väline tegevus, mille eesmärk on suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust humanitaarabi andmiseks kolmandates riikides, nagu on osutatud artiklis 11 . [ME 67]

3a. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tegevussuundadel põhineva tegevuse kaudu rakendatavate meetmete tegevuseesmärgid ja vastavad poliitilised prioriteedid sätestatakse üksikasjalikult iga-aastastes tööprogrammides, mis võetakse vastu artikli 18 kohaselt. [ME 68]

II PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSE MEETMED

Artikkel 4

Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed

1. Programmi eesmärke, mis on sätestatud artiklis 3, täidetakse järgmist liiki meetmetega:

a)	artiklites 7 ja 11 osutatud vabatahtlik tegevus;

b)	artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö; [ME 69]

c)	artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektid;

d)	artiklis 5 osutatud võrgustikutegevus;

e)	artiklis 5 osutatud kvaliteedi- ja tugimeetmed.

2. Programmi raames toetatakse solidaarsustegevusi, millel on selge Euroopa lisaväärtus näiteks tulenevalt järgmisest:

a)	rahvusvaheline mõõde, eelkõige seoses õpirände ja koostööga;

b)	võime täiendada muid programme ja meetmeid kohalikul, piirkonna, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

c)	Euroopa mõõde, mis puudutab teemasid, eesmärke, lähenemisviise, oodatavaid väljundeid ja muid solidaarsustegevuste aspekte;

d)	lähenemisviis, mille eesmärk on kaasavus ja tegelik suutlikkus kaasata erineva taustaga noorte kaasamine noori, sh puudega noori ; [ME 70]

e)	panus liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite tõhusasse kasutamisse.

2a. Artikli 18 kohaselt vastu võetud iga-aastased tööprogrammid sisaldavad loetelu tegevustest, mis võivad olla kahjulikud osalejatele, toetusesaajatele ja ühiskonnale või mis ei ole osalejate jaoks asjakohased ning mida ei viida ellu programmi raames või mille suhtes kohaldatakse erikoolitust, taustakontrolli või muid meetmeid. [ME 71]

3. Solidaarsustegevus toimub vastavalt konkreetsetele nõuetele, mis on kehtestatud programmi raames ellu viidava iga tegevusliigi kohta, millele on osutatud artiklites 5, 7, 8, 9 ja 11, samuti vastavalt osalevates riikides kohaldatavale õigusraamistikule.

4. Liidu õigusaktides esinevaid viiteid Euroopa vabatahtlikule teenistusele käsitatakse viidetena, mis hõlmavad nii määruse (EL) nr 1288/2013 kui ka käesoleva määruse kohast vabatahtlikku tegevust.

Artikkel 5

Mõlema tegevussuuna puhul ühised meetmed

1. Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud võrgustikutegevuse eesmärk on:

a)	suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid , kergesti kättesaadavaid ja piisavalt rahastatud projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele; [ME 72]

b)	meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kogemustega isikuid ning osalevaid organisatsioone; [ME 73]

ba)	hõlbustada puudega inimeste juurdepääsu kõigile pakutavatele tegevustele; [ME 74]

c)	pakkuda võimalusi anda solidaarsustegevuse kohta tagasisidet , samuti edendada programmi saadikuna ning [ME 75]

d)	aidata kaasa Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate inimeste ja üksuste kogemustevahetusele ja tugevdada nende ühtekuuluvustunnet ning toetada seeläbi korpuse laiemat positiivset mõju.

2. Artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud kvaliteedi- ja tugimeetmed hõlmavad järgmist:

vabatahtliku tegevuse, praktika või töö kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas koolitus, keeleabi, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev või järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;

aa)	solidaarsustegevuse toetusesaajate kaitseks võetavad meetmed, sealhulgas selliste osalejate sihipärane koolitamine, kelle solidaarsustegevuse eesmärk on tuua kasu haavatavatele rühmadele, sealhulgas lastele, ning lastega töötavate osalejate taustakontroll; [ME 76]

ab)	meetmed, mille eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, eelkõige piiratud võimalustega noorte osalemiseks, näiteks solidaarsustegevuse rakendamine sobivas vormis ja individuaalne tugi; [ME 77]

ac)	meetmed, mille eesmärk on tagada osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine; [ME 78]

b)	kvaliteedimärgise kvaliteedimärgiste väljatöötamine üksuste jaoks, kes soovivad Euroopa solidaarsuskorpuse raames solidaarsustegevusi pakkuda, samuti selle märgise haldamine; [ME 79]

c)	Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuste tegevus Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise toetamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning nende meetmete väljundite valideerimise edendamiseks;

vähemalt kõigis liidu ametlikes keeltes pakutava lihtsa juurdepääsuga Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine , mis vastab direktiivi (EL) 2016/2102 juurdepääsetavusnõuetele ; [ME 80]

da)	meetmed, millega julgustatakse sotsiaalseid ettevõtteid toetama programmi tegevust või võimaldama töötajatel osaleda programmi vabatahtlikus tegevuses; [ME 81]

db)	sellise osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele suunatud selge ja üksikasjaliku menetluse väljatöötamine, millega nähakse ette solidaarsustegevuse kõikides etappides tehtavad sammud ja nende ajakava; [ME 82]

III PEATÜKK

NOORTE OSALEMINE ÜHISKONDLIKE PROBLEEMIDE LAHENDAMISELE SUUNATUD SOLIDAARSUSTEGEVUSES

Artikkel 6

Meetmete eesmärk ja liigid

1. Tegevussuunas „Noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust , kodakondsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele. [ME 83]

2. Tegevussuuna raames toetatakse artikli 4 lõike 1 punktides a, b, c, d ja e osutatud tegevusi järgmistel viisidel:

a)	artiklis 7 osutatud vabatahtlik tegevus;

b)	artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö; [ME 84]

c)	artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektid;

d)	artikli 5 kohane võrgustikutegevus kõnealuses tegevussuunas osalevatele isikutele ja organisatsioonidele;

e)	artikli 5 kohased kvaliteedi- ja tugimeetmed.

Artikkel 7

Vabatahtlik tegevus solidaarsustegevuse raames

1. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti kindlat haridus- ja õpimõõdet ning nii internetipõhist kui ka väljaspool internetti pakutavat koolitust, mis on kohandatud vastava tegevuse jaoks ja mis toimub enne tegevust ja selle ajal, sellega püütakse saavutada selget mõju kogukonna tuvastatud vajadustele , see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul , mis on kooskõlas asjaomase riigisisese õigusega. Sellise lepinguga tagatakse osaleja piisav õigus-, sotsiaal- ja finantskaitse . [ME 85]

2. Vabatahtlik tegevus võib toimuda toimub reeglina mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või . Vabatahtlik tegevus võib toimuda osaleja elukohariigis (riigisiseselt) , kuid selles võivad osaleda vaid piiratud võimalustega noored ning sellesse on kaasatud ka osalejad, kes elavad muus riigis kui see, kus tegevus toimub . [ME 86]

Artikkel 8

Praktika ja töö

1. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud Praktika on tasustatav ja põhineb praktika põhineb alguses sõlmitud kirjalikul praktikalepingul, mis on kookõlas kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga, nagu on asjakohane, . Praktikalepingus on esitatud hariduslikud eesmärgid , töötingimused ja praktika kestus, osalejale makstav töötasu ning poolte õigused ja kohustused ning selles võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti. [ME 87]

2. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud Töö põhineb kirjalikul töölepingul, mis on kooskõlas töötegemise kohaks oleva osaleva riigi õigusraamistikuga vastab kõigile töökohariigi õiguses , kohaldatavates kollektiivlepingutes või mõlemas sätestatud töötingimustele . Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui 12 kaheteistkümneks kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab 12 kaksteist kuud. [ME 88]

3. Praktika ja töö peavad sisaldama õppe- ja koolituskomponenti kindlat haridus- ja õppekomponenti nii enne tegevust kui ka selle ajal, et aidata osalejal saada asjakohaseid kogemusi, mis aitavad arendada pädevusi, mis on kasulikud osaleja isikliku, haridusalase, sotsiaalse, kodanikutunde ja erialase arengu seisukohast . [ME 89]

4. Praktika ja töö võivad toimuda toimuvad reeglina mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või . Praktika ja töö võib toimuda osaleja elukohariigis (riigisiseselt) , kuid selles võivad osaleda vaid piiratud võimalustega noored ning sellesse on kaasatud ka osalejad, kes elavad muus riigis kui see, kus tegevus toimub . [ME 90]

4a. Et rahastada mõistlikku majutust, mis võimaldab puuetega inimeste tegelikku osalemist teistega võrdsetel alustel vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 27 ja nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ (26) , eraldatakse piisav eelarve. [ME 91]

Artikkel 9

Solidaarsusprojektid

Artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud solidaarsusprojektid ei asenda praktika- ja/või töökohti.

IV PEATÜKK

EUROOPA VABATAHTLIK HUMANITAARABIKORPUS

Artikkel 10

Meetmete eesmärk ja liigid

1. Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral , samuti tugevdada haavatavate , ebakindlas olukorras olevate või katastroofis loodusõnnetustes või inimtegevusest tingitud õnnetustes kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet ning hõlbustada üleminekut humanitaarabilt pikaajalisele kestlikule ja kaasavale arengule . [ME 92]

2. Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas, edendades humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega aluspõhimõtteid ning kinnitades samal ajal liidu kindlat toetust vajadustel põhinevale lähenemisviisile, ilma diskrimineerimiseta kannatanud elanikkonnarühmade vahel või nende seas ning järgides rahvusvahelist õigust . [ME 93]

2a. Liidu humanitaarabi antakse olukordades, milles võidakse kasutada ka muid arengukoostöö, kriisiohjamise ja kodanikukaitsega seonduvaid vahendeid. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus töötab ühtsel ja täiendaval viisil ning väldib kattuvust liidu asjaomaste poliitikavaldkondade ja vahenditega, eelkõige liidu humanitaarabipoliitika, arengukoostöö poliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga. [ME 94]

2b. Et edendada ühtset rahvusvahelist humanitaarkriisidele reageerimist, peavad käesoleva peatüki kohased meetmed olema kooskõlas meetmetega, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo. [ME 95]

2c. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus tugevdab liidu humanitaarabipoliitikas soolist mõõdet, edendades humanitaarkriiside korral asjakohast reageerimist naiste spetsiifilistele vajadustele. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle naisühenduste ja naiste võrgustikega, et edendada naiste osalemist ja juhtrolli humanitaarabi valdkonnas ning kasutada nende võimekust ja oskusi kriisijärgse taastumise, rahu kindlustamise, katastroofiohu vähendamise ja kannatanud kogukondade vastupanuvõime tugevdamise heaks. [ME 96]

2d. Lähetamist käsitlevad konkreetsed tingimused määratakse tihedas koostöös vastuvõtvate organisatsioonidega kindlaks lähetava organisatsiooni ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse vahel sõlmitavas lepingus, milles märgitakse ära õigused ja kohustused, lähetuse kestus, toimumiskoht ja täidetavad ülesanded. [ME 97]

3. Tegevussuuna raames toetatakse artikli 4 lõike 1 punktides a, d ja e osutatud tegevusi järgmistel viisidel:

a)	artiklis 11 osutatud vabatahtlik tegevus;

aa)	solidaarsusprojektid; [ME 98]

b)	artikli 5 kohane võrgustikutegevus kõnealuses tegevussuunas osalevatele isikutele ja organisatsioonidele;

c)	artikli 5 kohased kvaliteedi- ja tugimeetmed, pöörates erilist tähelepanu osalejate ohutuse ja turvalisuse tagamise meetmetele.

3a. Tuginedes kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab komisjon meetmeid, mis on suunatud vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabialase suutlikkuse suurendamisele, parandamaks kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagamaks ELi humanitaarabi vabatahtlike kohaliku töö tõhusus ja püsiv mõju, sealhulgas järgmisi meetmeid:

a)	loodusõnnetustega seotud katastroofiriskide juhtimine, valmisolek ja reageerimine, juhendamine, vabatahtlike juhtimist hõlmav koolitus ning muud vastuvõtvate organisatsioonide personalile ja vabatahtlikele vajalikud valdkonnad;

b)	parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimis- ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid, võrgustike loomine ja muud asjakohased meetmed. [ME 99]

3b. Komisjon jätkab tööd ELi humanitaarabi vabatahtlike andmebaasiga, haldab ja ajakohastab seda, reguleerib sellele juurdepääsu ja selle kasutamist, pidades seejuures silmas ka ELi humanitaarabi vabatahtlike olemasolu ja sobilikkust, võimaldades seega tagasipöörduvate vabatahtlike jätkuvat osalemist. Selles andmebaasis kogutavate või selle andmebaasi jaoks kogutavate isikuandmete töötlemine toimub vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (27) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (28) . [ME 100]

Artikkel 11

Vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks

1. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, muu hulgas enne praktika algust hõlmama piisavalt pikka õppimis- ja koolitusetappi, olema seotud projektidega, milles noored vabatahtlikud osalevad , pöörates nõuetekohaselt tähelepanu artikli 10 lõikes 2 sätestatud humanitaarabipõhimõtetele ja põhimõttele mitte tekitada kahju, ja see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul. [ME 101]

1a. ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega edendatakse kolmandatest riikidest pärit kohalike vabatahtlike osalemist. [ME 102]

2. Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult kolmandates riikides: [ME 103]

a)	kus toimuvad humanitaarabitegevus ja -operatsioonid ning

b)	kus ei ole käimas rahvusvahelisi või riigisiseseid relvastatud konflikte.

2a. Tuginedes lähetavate või vastuvõtvate organisatsioonide või muude asjaomaste osalejate poolt kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus meetmeid, mille eesmärk on

vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabi andmise alase suutlikkuse tugevdamine kolmandates riikides, et suurendada kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagada Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse töö tulemuslik ja püsiv mõju kohapeal katastroofiohu juhtimise, valmisoleku ja reageerimise, humanitaarabilt kestlikule kohalikule arengule ülemineku, kootsimise ja vabatahtlike juhtimise alase koolituse abil;

b)	parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimisprogrammid ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid. [ME 104]

2b. Riskide hindamine vabatahtlike ohutuse ja turvalisuse valdkonnas on prioriteet, eelkõige riikides või piirkondades, mida peetakse ebastabiilseks või kus on vahetud riskid. [ME 105]

2c. Euroopa solidaarsuskorpust käsitlevad teavituskampaaniad, mis on seotud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega, viiakse ellu peamiselt liidu territooriumil ning need keskenduvad tööle, mida teevad vabatahtlikud ja humanitaartöötajad selliste humanitaarabi põhimõtete kohaselt nagu inimlikkus, sõltumatus, neutraalsus ja erapooletus, mis on nende tegevuse alus. [ME 106]

2d. Vabatahtlik töö peab vastama tegelikele vajadustele ja puudujääkidele, mille on kohalikul tasandil teinud kindlaks vastuvõtvad organisatsioonid. [ME 107]

Artikkel 11a

Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik

1. Komisjon, kes tugineb kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, selgitab välja ja valib vabatahtlikuks kandideerijad koolituse jaoks, mis viiakse läbi koostöös riiklike asutuste ja vastuvõtvate organisatsioonidega.

2. Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik toimub kooskõlas artikliga 14 ning järgib diskrimineerimiskeelu, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtteid.

3. Artiklites 2 ja 15 osutatud vanusepiiranguid ei kohaldata käesoleva artikli kohaste humanitaarabioperatsioonide toetamiseks kandideerivate isikute suhtes. [ME 108]

Artikkel 11b

Vabatahtlikuks kandideerijate koolitamine

1. Komisjon koostab olemasolevatele programmidele ja menetlustele tuginedes koolitusprogrammi, mille eesmärk on valmistada vabatahtlikuks kandideerijaid ette lähetuseks, mille ülesanne on humanitaarabi toetamine ja täiendamine.

2. Artikli 11 kohaselt väljaselgitatud ja valitud vabatahtlikuks kandideerijad võivad osaleda kvalifitseeritud organisatsioonide rakendatud koolitusprogrammis. Igalt vabatahtlikuks kandideerijalt nõutava läbitava koolituse maht ja sisu määratakse kindlaks, konsulteerides sertifitseeritud vastuvõtva organisatsiooniga vastavalt vajadustele, võttes arvesse vabatahtlikuks kandideerija eelnevat kogemust ja kavandatavat lähetust.

3. Koolitusprogramm hõlmab hindamist, mille käigus hinnatakse vabatahtlikuks kandideerija valmisolekut lähetuseks, et toetada ja täiendada humanitaarabi kolmandates riikides, ning tema valmidust vastata kohalikele vajadustele. [ME 109]

V PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 12

Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 2018. aasta hindades 1 112 988 000 eurot [jooksevhindades 1 260 000 000 eurot]. [ME 110]

2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks. Ühtlasi tuleb eelarvest eraldada piisav summa liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamiseks ja noortevõrgustike arendamiseks. [ME 111]

2a. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et võimaldada paindlikkust ja soovitusliku eelarvejaotuse kohandamist artikli 12 a põhistes tegevustes. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid kajastavad uusi poliitilisi prioriteete, kohandades jaotust vastavalt maksimaalsele marginaalile, mis on 20 %. [ME 112]

3. Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulud olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

4. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] alusel või kaudselt [kõnealuse artikli punkti c] alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Artikkel 12a

Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud eelarvejaotus

Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud soovituslik eelarvejaotus on järgmine:

a)	artiklites 7 ja 9 osutatud vabatahtlik tegevus solidaarsustegevuse ja solidaarsusprojektide raames: 86 %;

b)	artiklis 8 osutatud praktika ja töö: 8 %; ning

c)	artiklis 11 osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetamise raames: 6 %. [ME 113]

Artikkel 13

ELi poolse rahastamise vormid ja eelarve täitmise viisid

1. Programmi rakendatakse järjepidevalt eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli [62 lõike 1 punktis c] osutatud asutustega.

2. Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleb nii palju kui võimalik kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. [ME 114]

3. Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artikli X] sätteid.

4. Nii eelarve otsest kui ka kaudset täitmist nõudvate valikumenetluste puhul võib hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest.

VI PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSES OSALEMINE

Artikkel 14

Osalevad riigid

1. Artiklites 5, 7, 8, 9 ja 11 osutatud vabatahtlikus tegevuses, praktikas, töös, solidaarsusprojektides, võrgustikutegevuses ning kvaliteedi- ja tugimeetmetes võivad osaleda liikmesriigid ning ülemeremaad ja -territooriumid.

2. Artiklites 5 ja 7 osutatud vabatahtlikus tegevuses, võrgustikutegevuses ning kvaliteedi- ja tugimeetmetes võivad osaleda ka:

a)	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;

ühinevad riigid, kandidaadid ja potentsiaalsed kandidaadid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga

—	on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

—	on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

—	ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

—	on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

3. Lõikes 2 osutatud riigid osalevad programmis täieõiguslikult vaid tingimusel, et nad täidavad kõiki käesoleva määrusega liikmesriikidele pandud kohustusi.

3a. Rahalise panuse kohta, mille kolmandad riigid programmi jaoks eraldavad ja mida neilt oodatakse, esitatakse pärast piisava teabe saamist mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ülevaade programmi iga-aastase või vahearuandluse käigus. [ME 115]

4. Artiklites 5 ja 7 osutatud vabatahtlikus tegevuses ja võrgustikumeetmetes võivad osaleda kõik kolmandad riigid, kes ei ole programmiga ühinenud, eelkõige Euroopa naabruses asuvad riigid.

Artikkel 15

Üksikisikute osalemine

1. 17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.

1a. Osalejatele, kes siirduvad teise riiki elama, tagatakse nende tervishoiuteenuste kasutamine täies mahus, millele neil on õigus elukohajärgses liikmesriigis, ja mitte ainult vältimatu arstiabi. Tervishoiuteenuseid osutatakse nii selle liikmesriigi avalike tervishoiuteenuste kaudu, kus tegevus toimub, kui ka selle liikmesriigi erasektori tervishoiuteenuste kaudu, kus tegevus toimub, kui sellised teenused puuduvad või selgub, et elukohaliikmesriigi kvaliteedistandardid ei ole täidetud. [ME 116]

1b. Käesoleva määruse rakendamisel edendavad komisjon, liikmesriigid ja muud osalevad riigid sotsiaalset kaasatust ja võrdseid juurdepääsutingimusi, sealhulgas vähemate võimalustega noorte osalemist. [ME 117]

Artikkel 16

Osalevad organisatsioonid

1. Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused , olenemata sellest, kas need taotlevad kasumit või mitte, ja rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas noorteorganisatsioonid, usuasutused ja heategevusühingud, ilmalikud humanistlikud organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid või muud kodanikuühiskonna osalejad, tingimusel et nad pakuvad solidaarsustegevust, et neil on juriidilise isiku staatus selle riigi õigusaktide kohaselt, kus nad on registreeritud, ja et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgis tõendab, et tegevus võib vastata artiklis 3 sätestatud eesmärkidele ja pakkuda artikli 4 kohaseid meetmeid. [ME 118]

2. Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate ja väljaselgitatud kogukonnavajadustele selget lisaväärtust andvate kvaliteetsete , hõlpsasti ligipääsetavate ja kaasavate tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused; ning kasumi taotlemist keelav põhimõte ja eesmärkide kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele. Kvaliteedimärgis antakse ainult organisatsioonidele, kes võtavad kohustuse neid põhimõtteid järgida. [ME 119]

3. Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise saamiseks täidetavad tingimused erinevad sõltuvalt solidaarsustegevuse liigist ja üksuse funktsioonist. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgise väärkasutuse või lõikes 2 osutatud põhimõtete rikkumise korral võetakse märgis võidakse tagasi võtta tagasi. Üksus, kes oma tegevust oluliselt muudab, teatab sellest pädevale rakendusasutusele, et korraldataks uus hindamine . [ME 120]

4. Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, antakse võõrustajana ja/või toetusfunktsiooni täitjana juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning ta võib registreeritud kandidaatidele solidaarsustegevusi pakkuda.

4a. Kvaliteedimärgise saanud osalevatel organisatsioonidel on sobivate taotlejate leidmiseks juurdepääs platvormile, kus nad saavad hõlpsasti otsida sobivaid taotlejaid, et muuta solidaarsustegevusest osavõtmise protsess lihtsamaks nii osalejatele kui ka osalevatele organisatsioonidele. [ME 121]

4b. Osalevad organisatsioonid toetavad programmi edendamist, pakkudes endistele osalejatele võimalust jagada oma kogemusi ning tegutseda võrgustike kaudu programmi võimaliku uue osalejate põlvkonna saadikutena. [ME 122]

5. Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgisega ei kaasne automaatselt rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

5a. Osalevad organisatsioonid täidavad Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Vastuvõtja rollis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud solidaarsustegevuse pakkumiste tegemisega registreeritud osalejatele, osalejate valiku ja vastuvõtmisega, kaasa arvatud tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse kõigi etappide ajal, osalejatele turvalise ja sobiva töökeskkonna loomine ja osalejale tagasiside andmine pärast tegevuse lõppu, kui see on asjakohane. Toetaja rollis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise, ettevalmistamise ja toetamisega enne ärasõitu ning solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitus ja nende suunamine kohalike organisatsioonide juurde pärast tegevuse lõppu. Toetaja rolli täitvad organisatsioonid võivad solidaarsusprojektides osalejatele pakkuda ka haldus- ja logistilist tuge. [ME 123]

6. Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaarsustegevust ning sellega seotud kvaliteedi- ja tugimeetmeid võidakse rahastada Euroopa solidaarsuskorpuse raames või mõnest muust, liidu eelarvest sõltumatust rahastamisallikast.

7. Artiklis 11 osutatud tegevuse raames osalevate organisatsioonide jaoks peab olema esmatähtis vabatahtlike ohutus ja turvalisus.

Artikkel 17

Juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvale rahastamisele

Rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Artiklites 7, 8 ja 11 osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektide puhul võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud. Üldreeglina esitatakse toetuse taotlused selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus organisatsioon asub. Toetuse taotlused üleeuroopaliste või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt korraldatavateks tegevusteks, vabatahtlike rühmade tegevuseks Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades ning kolmandates riikides läbiviidavateks humanitaarabioperatsioone toetavateks tegevusteks esitatakse EACEA-le. [ME 124]

VII PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Artikkel 18

Iga-aastane tööprogramm [ME 125]

Teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh artiklites 4–11 kirjeldatud konkreetsete meetmete üksikasjad määratakse igal aastal kindlaks finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammidega. Iga-aastases tööprogrammis esitatakse ka programmi rakendamise üksikasjad. Iga-aastases tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 29 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu iga-aastasi tööprogramme. [ME 126]

Programmi rakendatakse finantsmääruse [artiklis 110] osutatud tööprogrammide kaudu. Iga-aastastes tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 30 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19

Järelevalve ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud lisas.

2. Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamise tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning lisada käesolevasse määrusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevad sätted.

3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et liidu rahaliste vahendite saajad finantsmääruse artikli [2 lõike 5] tähenduses koguvad programmi rakendamise ja hindamise järelevalveks vajalikke andmeid tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisaval detailsuse astmel. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 20

Hindamine

1. Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustusprotsessis.

2. Programmi vahehindamine toimub vahearuanne koostatakse siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisega . Komisjon esitab vahearuande Euroopa Parlamendile , nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 30. juunil 2024 . Sellega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne. [ME 127]

3. Ilma et see piiraks IX peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 23 osutatud riiklike korraldusasutuste kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. aprilliks 2024 aruande programmi rakendamise ja mõju kohta oma territooriumil.

3a. Komisjon teeb vajaduse korral ning liikmesriikide esitatud vahekokkuvõtte ja rakendamisaruannete põhjal seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Komisjon annab Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ees vahekokkuvõtte kohta aru, sh seoses oma otsusega, kas käesoleva määruse muutmine on vajalik. [ME 128]

4. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu teostab komisjon programmi lõpphindamise.

5. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

VIII PEATÜKK

TEAVE, TEABEVAHETUS JA TULEMUSTE LEVITAMINE

Artikkel 21

Teave, teabevahetus ja tulemuste levitamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), nad annavad andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta kiiret, sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. [ME 129]

2. Komisjon rakendab koostöös osalevate riikide ametiasutuste ja riiklike korraldusasutustega ning asjaomaste liidu tasandi võrgustikega programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. [ME 130]

3. Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ja nendeni jõudmiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt kõikidele potentsiaalsetele toetusesaajatele levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest. [ME 131]

3a. Osalevad organisatsioonid kasutavad programmiga seonduva teabe levitamiseks kaubamärki „Euroopa solidaarsuskorpus“. [ME 132]

IX PEATÜKK

HALDUS- JA AUDITISÜSTEEM

Artikkel 22

Riiklik ametiasutus

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud ametiasutused ka Euroopa solidaarsuskorpuse raames riiklike ametiasutustena. [Uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 23 lõikeid 1, 2, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 23

Riiklik korraldusasutus

1. Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad neis riikides [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud korraldusasutused ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike korraldusasutustena.

[Uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 24 lõikeid 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal.

2. Ilma et see piiraks [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 24 lõike 2 kohaldamist, vastutab riiklik korraldusasutus kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi artiklis 18 osutatud rakendusaktides loetletud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete projektide kõikide etappide juhtimise eest.

3. Kui mõnes käesoleva määruse artikli 14 lõikes 2 osutatud riigis ei ole riiklikku korraldusasutust määratud, tehakse seda kooskõlas [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 24 lõigetega 1, 3, 4, 5 ja 6.

3a. Riiklik korraldusasutus konsulteerib korrapäraselt programmi toetusesaajatega (üksikisikute ja organisatsioonidega), et koguda programmi kohta tagasisidet, hinnata tegevuse kvaliteeti ja seda, kuidas tegevus areneb, lähtudes komisjoni suunistest, ning toetab osalejaid raskuste tekkimisel ja selleks, et parandada programmi rakendamist riiklikul tasandil, võttes aluseks nende tagasiside ja eksperditeadmised. [ME 133]

Artikkel 24

Euroopa Komisjon

1. Komisjoni ja riikliku korraldusasutuse suhteid käsitlevad eeskirjad sätestatakse [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 24 eeskirjadele vastavalt kirjalikus dokumendis, kus:

määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad , võttes arvesse lihtsustamisnõudeid ning mitte tekitades osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele lisakoormust. ; [ME 134]

b)	esitatakse riikliku korraldusasutuse tööprogramm, mis hõlmab selle riikliku korraldusasutuse juhtimisülesandeid, millele antakse liidu toetust;

ba)	sealhulgas nõue korraldada korrapäraselt kohtumisi ja koolitust koos riiklike büroode võrgustikuga või selle võrgustiku tarbeks, et tagada programmi ühetaoline elluviimine kõigis osalevates riikides; [ME 135]

c)	täpsustatakse riikliku korraldusasutuse aruandluskohustused.

1a. Komisjon korraldab korrapäraselt programmi rakendamist käsitlevaid kohtumisi esinduslikul arvul ja liiki võrgustikega, kes esindavad noori ja vabatahtlikke, ja muude asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas programmi tegevuse seisukohast oluliste sotsiaalpartnerite ja võrgustikega. [ME 136]

2. Komisjon teeb igal aastal riiklikule korraldusasutusele kättesaadavaks järgmised rahalised vahendid:

a)	rahalised vahendid, millega toetada asjaomases osalevas riigis Euroopa solidaarsuskorpuse meetmeid, mille juhtimine on usaldatud riiklikule korraldusasutusele;

b)	rahaline panus, et toetada riikliku korraldusasutuse juhtimisülesandeid, mis on kindlaks määratud kooskõlas [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 25 lõike 3 punktis b ettenähtud korraga.

3. Komisjon sätestab riikliku korraldusasutuse tööprogrammi nõuded. Komisjon ei tee Euroopa solidaarsuskorpuse vahendeid riiklikule korraldusasutusele kättesaadavaks enne, kui komisjon on asjaomase riikliku korraldusasutuse tööprogrammi ametlikult heaks kiitnud.

4. [Uue „Erasmust“ käsitleva määruse] artikli 23 lõikes 3 osutatud riiklike korraldusasutuste vastavusnõuete põhjal vaatab komisjon läbi riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid, riikliku korraldusasutuse poolt esitatud liidu vahendite haldaja kinnituse ja sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse selle kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse riikliku ametiasutuse poolt esitatud teavet Euroopa solidaarsuskorpuse seire ja järelevalve kohta.

5. Pärast iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse hindamist esitab komisjon riiklikule korraldusasutusele ja riiklikule ametiasutusele oma sellekohase arvamuse ja tähelepanekud.

5a. Kui komisjon ei saa iga-aastast liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse sellekohast arvamust aktsepteerida või kui riiklik korraldusasutus ei võta komisjoni tähelepanekuid rahuldavalt arvesse, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas finantsmääruse artikli 131 lõike 3 punktiga c. [ME 137]

Artikkel 24a

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet

EACEA vastutab liidu tasandil üleeuroopaliste või platvormi kaudu tegutsevate organisatsioonide poolt esitatud artiklis 7 loetletud programmi projekti tegevuse, Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades toimuva vabatahtlike rühmade tegevuse ning kolmandates riikides humanitaarabioperatsioonide toetuseks korraldatud tegevuse toetuse haldamise kõikide etappide eest.

EACEA vastutab ka üleeuroopaliste või platvormi kaudu tegutsevate organisatsioonide, riiklike kavade või liidu ühiselt hallatavate fondide rakendamise eest vastutavate organisatsioonide ja humanitaarabioperatsioone toetada soovivate organisatsioonide akrediteerimise (st kvaliteedimärgise andmise) ja järelevalve eest. [ME 138]

Artikkel 25

Auditid

1. Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse [artikli [127] kohasele üldisele kindlusele ning neid viiakse ellu samade kriteeriumide kohaselt kõikides liikmesriikides . [ME 139]

2. Riiklik ametiasutus nimetab sõltumatu auditeerimisasutuse. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse finantsmääruse [artikli 155 lõikes 1] osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

3. Sõltumatu auditeerimisasutus:

a)	omab vajalikku kutsepädevust avaliku sektori auditite korraldamiseks;

b)	tagab, et auditeerimisel arvestatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandardeid; ning

c)	ei oma huvide konflikti õigussubjektiga, mille osa on artiklis 23 osutatud riiklik korraldusasutus, ning on sõltumatu õigussubjektist, mille osa riiklik korraldusasutus on.

4. Sõltumatu auditeerimisasutus annab komisjonile ja selle esindajatele ning kontrollikojale täieliku juurdepääsu kõigile dokumentidele ja aruannetele, millega tõendatakse riikliku korraldusasutuse liidu vahendite haldaja kinnituse kohta esitatud auditiarvamust.

X PEATÜKK

KONTROLLISÜSTEEM

Artikkel 26

Kontrollisüsteemi põhimõtted

1. Komisjon vastutab riiklike korraldusasutuste juhitavate Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku korraldusasutuse ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.

2. Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja piisavad ning tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega. [ME 140]

3. Riiklikele korraldusasutustele ülekantavate vahendite puhul tagab komisjon oma kontrolli nõuetekohase kooskõlastamise riiklike ametiasutuste ja riiklike korraldusasutustega, lähtudes ühekordse auditi põhimõttest ja järgides riskipõhist analüüsi. Seda sätet ei kohaldata Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste suhtes.

Artikkel 27

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

XI PEATÜKK

VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS

Artikkel 28

Liidu meetmete vastastikune täiendavus

1. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas asjakohaste liidu tasandi poliitikameetmete, vahendite ja programmidega, eelkõige Erasmuse programmiga, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) ning õiguste ja väärtuste programmiga, ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja neid täiendama. [ME 141]

2. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas ja vastastikku täiendavad ka osalevate riikide asjaomaste riigi tasandi poliitikameetmete, programmide ja vahenditega ei asenda osalevate riikide asjaomaseid riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi poliitikameetmeid, programme ja vahendeid , vaid on nendega kooskõlas ja vastastikku täiendavad . Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist. [ME 142]

2a. Maksimeerimaks liidu rahastamise tulemuslikkust ja programmi mõju, püüavad kõigi tasandite asjaomased ametiasutused luua koostoime kõigi asjaomaste programmide vahel ühtsel viisil. Sellise koostoime tulemusel ei kasutata rahalisi vahendeid muude kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Koostoime ja vastastikune täiendavus toob rakendamise tasandil kaasa kohaldamise lihtsustatud korra, millele lisatakse asjakohased rakendussuunised. [ME 143]

3. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, julgeolekupoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama. [ME 144]

4. Meede, mis on saanud toetust programmi raames, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga liidu programmi alusel meetmele antava toetuse suhtes kohaldatakse vastava programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

5. Kui ühte meedet toetatakse rahaliselt nii programmist kui ka [määruse (EL) XX (ühissätete määrus)] artiklis 1 osutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, rakendatakse seda meedet kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega, sh põhjendamatult makstud summade sissenõudmist käsitlevate sätetega.

6. Programmi raames rahastamiskõlblikud meetmed, mida on hinnatud programmi raames läbiviidud projektikonkursi käigus ja mis vastavad selle projektikonkursi puhul kehtivatele kvaliteedi miinimumnõuetele, kuid mida eelarvepiirangute tõttu ei rahastata, võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist+ või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) nr XX [ühissätete määrus] artikli [65] lõikele 7 ja määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire] artiklile [8], tingimusel, et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Sellisel juhul kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

XII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis Artiklites 12, 18 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks. [ME 145]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis artiklites 12, 18 ja 19 osutatud õiguse volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 146]

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli Artiklite 12, 18 ja 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 147]

Artikkel 30

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EL) nr 182/2011 kohane komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 32

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni [Euroopa solidaarsuskorpuse määruse] või määruse (EL) nr 375/2014 kohaselt. Nimetatud määruste kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende meetmete lõpetamiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja [Euroopa solidaarsuskorpuse määruse] või määruse (EL) nr 375/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib artikli 12 lõikes 2 ette nähtud kulude katmiseks kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid ja tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

4. Liikmesriigid tagavad riigi tasandil sujuva ülemineku Euroopa solidaarsuskorpuse programmi (2018–2020) raames rakendatud meetmete ja käesoleva programmi raames rakendatavate meetmete vahel.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 201.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 282.

(3) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht.

(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016)0942).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1).

(7) Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1). Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

(9) Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

(10) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ (ELT L 343, 19.12.2013, lk 46).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(12) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik“ (COM(2017)0134).

(13) [Pending reference to Financial Regulation].

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(15) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(16) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(18) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(19) [Pending reference on New Council Decision on association of OCTs].

(20) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017)0623).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(24) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(25) Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(26) Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

LISA

Näitajad järelevalve ja aruandluse jaoks Programmi üle teostatakse ranget järelevalvet, et mõõta selle üldeesmärgi ja konkreetsete eesmärkide saavutamist ning jälgida selle väljundeid, tulemusi ja mõju. Sel eesmärgil kehtestatakse miinimumnäitajate raamistik, mille alusel töötatakse tulevikus välja üksikasjalik kava programmi väljundite, tulemuste ja mõju kontrollimiseks, mis sisaldab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate laiendatud kogumit : [ME 148]

a)	solidaarsustegevustes osalejate arv,

b)	piiratud võimalustega osalejate osakaal ning ; [ME 149]

c)	Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv.; [ME 150]

ca)	(riigisiseses ja piiriüleses) töös osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa; [ME 151]

cb)	solidaarsusprojektides osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa; [ME 152]

cc)	organisatsioonide arv, kelle kvaliteedimärgis on tagasi võetud; [ME 153]

cd)	kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv riikide ja saadud rahastuse kaupa; [ME 154]

ce)	vähemate võimalustega osalevate noorte arv; [ME 155]

cf)	niisuguste osalejate arv, kelle esitatud teabe kohaselt on õpiväljund olnud positiivne; [ME 156]

cg)	niisuguste osalejate protsent, kelle õpiväljundit on tunnustatud mõne tunnistusega, näiteks noortepassiga, või muud liiki ametliku tunnustusvahendiga, mis tõendab nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses; [ME 157]

ch)	osalejate üldine tegevuse kvaliteediga rahulolu määr ning [ME 158]

ci)	solidaartegevuse raames otseselt või kaudselt toetatud inimeste arv. [ME 159]