P8_TC1-COD(2017)0288

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 (4) kohaldamisel on selgunud, et mõningad liikmesriikide turgudel tegutsevad ettevõtjad seisavad silmitsi põhjendamatute tõketega, mis takistavad reisijatele kasulike linnadevaheliste bussiveoteenuste arendamist. Samuti ei ole sõitjate autoveo teenused maantee-reisijateveo teenuste kättesaadavus ja kvaliteet pidanud sammu elanike muutuvate vajadustega, mis puudutavad kättesaadavust ja kvaliteeti, ning säästvate transpordiliikide osakaal on jätkuvalt väike. Selle tagajärjel on teatavad elanikerühmad sattunud sõitjateveoteenuste reisijateveoteenuste kättesaadavuse osas ülejäänutega võrreldes ebasoodsamasse olukorda ning autode sagedasema kasutamise tulemusena esineb rohkem liiklusõnnetusi ja ummikuid ning, tekib rohkem heiteid ja kasvavad kulud taristule . [ME 1]

(2)

Et tagada linnadevahelise sõitjate bussiliiniveo ühtne raamistik kogu liidus, tuleks määrust (EÜ) nr 1073/2009 kohaldada kõigi linnadevaheliste liinivedude suhtes. Seepärast tuleks kõnealuse määruse kohaldamisala laiendada , kuid see ei tohiks laieneda linna- ja linnalähikeskustele ega linnastutele ega piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (5) kohaldamist . [ME 2]

(3)

Igas liikmesriigis Maantee-reisijateveo turu nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks igas liikmesriigis määrata sõltumatu ja erapooletu reguleeriv asutus, et tagada sõitjate autoveo turu nõuetekohane toimimine kelle ülesanne oleks esitada siduvaid arvamusi . Kõnealune asutus võib samuti ka vastutada muude selliste reguleeritud sektorite eest nagu raudtee, energeetika või telekommunikatsioon. [ME 3]

(4)

Kommertsliinivedude pakkumine Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1370/2007 ei tohiks kommertsliinivedude pakkumine ohustada kehtivate või teenusepakkujatele antud avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu. Seepärast Selle ärahoidmiseks peaks reguleeriv asutus olema võimeline tegema objektiivseid majandusanalüüse tagamaks, et seda ei juhtu ja tal peaks olema õigus teha vajaduse korral ettepanekuid võtta vajalikke meetmeid. Kommertsliinivedude pakkujad ei peaks konkureerima selliste transporditeenuste pakkujatega, kellele on antud teatavate ühistransporditeenuste osutamise ainuõigus selle eest, et nad avaliku teenindamise lepingu kohaselt täidavad avaliku teenindamise kohustust . [ME 4]

(5)

Kabotaažvedudena sooritatavate liinivedude pakkumiseks tuleks omada ühenduse tegevusluba ja kasutada arukat sõidumeerikut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (6) II peatükile . Et võimaldada õiguskaitseasutustel kõnealuseid teenuseid tulemuslikult kontrollida, tuleks selgitada ühenduse tegevuslubade andmisega seotud eeskirju ning töötada välja siseturu infosüsteemi moodul lähetusdeklaratsioonide ja elektrooniliste taotluste saatmiseks, mille abil inspektorid saaksid teostada teel toimuvat kontrolli ning omada reaalajas vahetut juurdepääsu Euroopa autoveo-ettevõtjate registri ja siseturu infosüsteemi teabele ja andmetele ning seeläbi tagada, et lähetatud bussijuhtide sotsiaalmaksed ka tegelikult tasutakse . [ME 5]

(6)

Turul ausa konkurentsi tagamiseks tuleks liinivedusid pakkuvatele ettevõtjatele tagada ausatel, õiglastel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel juurdepääs liidus asuvatele terminalidele. Terminali käitamise loa peaks kinnitama liikmesriigi ametiasutus ja sama asutus peaks kontrollima, millised nõuded on vajalikud ja millised nõuded tuleb täita. Juurdepääsu lubamisest keeldumise või piiratud juurdepääsu võimaldamise otsuse vaidlustamiseks tuleks pöörduda reguleeriva asutuse poole. Liikmesriigid võivad kõrvale jätta terminalid, mida omavad ja kasutavad ainult terminaliettevõtjad oma maantee-reisijateveo teenuste jaoks. [ME 6]

(7)	Kuigi tuleks säilitada lubade andmine liinivedude jaoks, tuleks kohandada teatavaid loa andmise korraga seotud eeskirju.

(8)

Loa andmise korda tuleks kohaldada nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste liinivedude jaoks lubade andmisel. Luba tuleks anda, välja arvatud juhul, kui ilmnevad konkreetsed loa taotlejast tulenevad põhjused sellest keeldumiseks või kui teenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu. Tuleks kehtestada vahemaa künnis , mille määravad liikmesriigid ja mis ei tohiks mingil juhul olla üle 100 km, tagamaks, et kommertsliinivedude pakkumine ei ohusta kehtivate avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu. Kui marsruuti teenindatakse juba enam kui ühe avaliku teenindamise lepingu alusel, peaks olema võimalik vahemaa künnist suurendada. [ME 7]

(9)	Mitteresidentidest vedajatel peaks olema võimalik pakkuda riigisiseseid liinivedusid samadel tingimustel kui residendist vedajatel , kui nad täidavad maanteetransporti reguleerivaid või muid asjakohaseid liikmesriigi, liidu või rahvusvahelisi õigusnorme . [ME 8]

(10)

Haldusformaalsuste hulka tuleks vähendada nii palju kui võimalik võimalikult vähendada , ilma et loobutaks kontrollimisest ja karistustest, mille abil tagatakse määruse (EÜ) nr 1073/2009 nõuetekohane kohaldamine ja tulemuslik täitmine. Sõidulehe kasutamine on tarbetu halduskoormus ja sellest tuleks seepärast loobuda. [ME 9]

(11)	Kohalikud ekskursioonid on lubatud kabotaažveod ja hõlmatud üldiste kabotaažveo eeskirjadega. Seega tuleks kohalikke ekskursioone käsitlev artikkel välja jätta. [ME 10]

(12)	Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1073/2009 tulemusliku täitmise tagamise tähtsust, tuleks muuta liikluskontrolli ja ettevõtetes tehtava kontrolli eeskirju, et need hõlmaksid kabotaažvedusid.

(13)

Kuivõrd käesoleva määrusega ühtlustatakse liikmesriikide turgudel bussiliinivedude ja terminalidele juurdepääsu suhtes kohaldatavaid eeskirju, ei saa selle eesmärkide, nimelt linnadevahelise liikuvuse edendamise ja säästvate sõitjateveoliikide osakaalu suurendamise saavutamist liikmesriigid piisaval määral tagada. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Selleks et võtta arvesse turumuutusi ja tehnika arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et muuta määruse (EÜ) nr 1073/2009 I ja II lisa ning täiendada kõnealust määrust eeskirjadega, mis käsitlevad oma kulul toimuvate vedude sertifikaatide vormi, loataotluste ja lubade vormi, menetlust ja kriteeriume, millest tuleb lähtuda, et selgitada välja, kas kavandatav teenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, ning liikmesriikide aruandluskohustusi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühma koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 11]

(15)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1073/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1073/2009 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Käesolevat määrust kohaldatakse rendi või tasu eest osutatava riigisisese sõitjate autoveo teenuse linnadevahelise maantee-reisjateveoteenuse suhtes, mida pakub mitteresidendist vedaja vastavalt V peatükile , ja see ei piira määruse (EÜ) nr 1370/2007 sätete kohaldamist .“[ME 12]

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punkt 2 asendatakse järgmisega: „2) „liinivedu“ – sõitjate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures sõit toimub vahepeatusteta või võetakse sõitjad peale ja pannakse maha varem kindlaks määratud peatustes;“

b)	punkt 7 asendatakse järgmisega: „7. „kabotaažvedu“ – riigisisene sõitjate autoveo teenus, mida osutatakse rendi või tasu eest vastuvõtvas liikmesriigis;“ [ME 83]

lisatakse punktid 9–11b:

„9)	„terminal“ – vähemalt 600 m2 suurune kasutamiseks lubatud ala, kuhu saab parkida bussi sõitjate reisijate väljalaskmiseks või pealevõtmiseks; [ME 13]

10)	„terminaliettevõtja“ – terminalile juurdepääsu võimaldamise terminali haldamise eest vastutav liikmesriigi üksus , mis vastab kutsealase pädevuse ja finantssuutlikkuse nõuetele ; [ME 14]

11)

„otstarbekas alternatiiv“ – muu terminal, mille kasutamine on vedajale majanduslikult vastuvõetav , millel on algselt taotletud terminaliga võrreldav taristu ja ühendatus, mis annab reisijatele juurdepääsu teistele ühistranspordiliikidele ja mis võimaldab vedajal asjaomast sõitjateveo reisijateveo teenust osutada samamoodi nagu terminal, mille kasutamist algselt taotleti; [ME 15]

11a)„

avaliku teenindamise leping“ – üks või mitu õiguslikult siduvat dokumenti, mis kinnitavad kokkulepped pädeva asutuse ja avaliku teenuse osutaja vahel, millega usaldatakse sellele avaliku teenuse osutajale avalike reisijateveoteenuste, mille suhtes kehtivad avaliku teenindamise kohustused, haldamine ja teostamine. Sõltuvalt liikmesriigi õigusest võib lepinguks olla ka pädeva asutuse otsus eraldi õigusakti või regulatiivse akti kujul, või see võib sisaldada tingimusi, mille kohaselt pädev asutus osutab ise nimetatud teenuseid või usaldab nende teenuste osutamise nn sisemisele ettevõtjale; [ME 16]

11b)	„alternatiivne marsruut“ – tegutseva liinivedude pakkuja valitud sama lähte- ja sihtpunkti vaheline marsruut, mida saab kasutada teise marsruudi asemel.“ [ME 17]

Enne II peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Reguleeriv asutus

1. Iga liikmesriik määrab sõitjate autoveo liikmesriigi pädev asutus määrab maantee-reisijateveo sektori jaoks ühe riikliku avaliku reguleeriva asutuse. Kõnealune asutus on erapooletu asutus, mis on organisatsioonilise, funktsionaalse ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemise seisukohast õiguslikult eraldiseisev , läbipaistev ja sõltumatu muudest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest üksustest. Reguleeriv asutus on sõltumatu pädevatest asutustest, mis on seotud avaliku teenindamise lepingu sõlmimisega. [ME 18]

Reguleeriv asutus võib vastutada olla olemasolev asutus, mis vastutab muude reguleeritud sektorite eest. [ME 19]

2. Sõitjate autoveo Maantee-reisijateveo sektori reguleerival asutusel on rahaliste, inim- ja muid ressursse silmas pidades muude ressursside mõttes oma kohustuste täitmiseks vajalik organisatsiooniline suutlikkus, mis on proportsionaalne kõnealuse sektori tähtsusega asjaomases liikmesriigis. [ME 20]

2a. Ilma et see piiraks liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevust, on reguleerival asutusel õigus jälgida maanteel osutatavate reisijate liiniveoteenuste konkurentsiolukorda siseturul, et vältida diskrimineerimist või turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, sealhulgas alltöövõtu kaudu. Reguleeriva asutuse otsused on siduvad. [ME 21]

3. Reguleeriv asutus täidab järgmisi ülesandeid:

a)	majandusanalüüside tegemine, et teha kindlaks, kas kavandatav uus teenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu;

b)	terminalidele juurdepääsu teabe kogumine ja jagamine ning eesmärgiga tagada, et teenuseosutajatele antakse juurdepääs terminalidele õiglastel, võrdsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel; [ME 22]

c)	terminaliettevõtjate otsuste vaidlustamise kohta otsuste tegemine. ning [ME 23]

ca)	üldkättesaadava elektroonilise registri loomine, kuhu kantakse kõik loa saanud riigisisesed ja rahvusvahelised liiniveoteenused. [ME 24]

4. Reguleeriv asutus võib oma ülesannete täitmisel nõuda asjakohast teavet teistelt pädevatelt asutustelt, terminaliettevõtjatelt, loa taotlejatelt ja asjaga seotud kolmandatelt isikutelt asjaomase liikmesriigi territooriumil. [ME 25]

Nõutud teave esitatakse reguleeriva asutuse kehtestatud mõistliku aja jooksul ja mitte hiljem kui , hiljemalt ühe kuu jooksul. Põhjendatud juhtudel võib reguleeriv asutus teabe esitamise tähtaega pikendada kuni kahe nädala võrra. Reguleerival asutusel on õigus tagada teabenõuete täitmine tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste abil. [ME 26]

5. Liikmesriigid tagavad, et reguleeriva asutuse otsused on võimalik kohtus kiiresti läbi vaadata. Otsuste läbivaatamisel võib olla nende täitmist peatav mõju üksnes juhul, kui reguleeriva asutuse otsuse kohene mõju võib põhjustada kaebajale korvamatut või ilmselt ülemäärast kahju. Käesolev säte ei piira vaidlustamist menetlevale kohtule asjaomase liikmesriigi konstitutsioonilise seadusega antud volitusi. [ME 27]

6. Reguleeriva asutuse tehtud otsused avalikustatakse kahe nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist .“[ME 28]

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Bussiga rahvusvahelist sõitjatevedu ja kabotaažvedusid teostatakse vastavalt ühenduse tegevusloale, mille on välja andnud vedaja asukohaliikmesriigi pädevad asutused.“;

b)	lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Komisjonil on õigus artikli 26 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et kohandada neid tehnika arenguga.“

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 3 viies lõik jäetakse välja;

b)	lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Komisjonil on vastavalt artiklile 26 õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte sertifikaatide vormi kehtestamiseks.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Juurdepääs terminalidele

1. Terminaliettevõtjad võimaldavad vedajatele liinivedude korraldamiseks ausatel, õiglastel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel juurdepääsu terminalidele, sealhulgas kõigile selles terminalis pakutavatele ruumidele või teenustele.

1a. Terminaliettevõtjatelt juurdepääsu saanud bussiettevõtjad peavad täitma terminalis kehtivaid tingimusi. [ME 29]

2. Terminaliettevõtjad püüavad rahuldada kõik taotlused juurdepääsuks, et tagada terminalide optimaalne kasutamine.

Juurdepääsutaotluste Terminali juurdepääsutaotluse rahuldamisest võib keelduda üksnes ebapiisava teenindusvõimsuse tõttu nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel, mida tingivad teenindusvõimsuste piiratus, kasutustasude korduvalt maksmata jätmine, korrakohaselt registreeritud korduvad ja tõsised rikkumised maanteeveoettevõtja poolt või muud riigisisesed õigusnormid, mida järjepidevalt kohaldatakse ning mis ei ole diskrimineerivad ei konkreetsete juurdepääsu taotlevate vedajate ega nende seonduvate ärimudelite suhtes. Kui taotluse rahuldamisest keeldutakse, edastab terminaliettevõtja oma otsuse ka reguleerivale asutusele . [ME 30]

Kui terminaliettevõtja keeldub juurdepääsutaotluste juurdepääsutaotluse rahuldamisest, jagab ta taotlejaga teavet kõigi otstarbekate alternatiivide kohta soovitatakse tal teavitada taotlejat kõige otstarbekamatest teadaolevatest alternatiividest . [ME 31]

3. Terminaliettevõtjad avaldavad kahes või enamas vastavate liikmesriikide keeles ja veel ühes liidu ametlikus keeles vähemalt järgmise teabe: [ME 32]

a)	osutatavate teenuste loetelu ja teenuste hinnad;

aa)	terminali kõigi olemasolevate taristute ja tehniliste kirjelduste loetelu; [ME 33]

b)	teenindusvõimsuse jaotamise graafikut käsitlevad eeskirjad;

c)	kehtiva ajakava ja teenindusvõimsuse jaotuse.

Terminaliettevõtja ja reguleeriv asutus teevad selle teabe taotluse korral tasuta kättesaadavaks elektroonilisel kujul ja veebisaidi olemasolu korral veebisaidil.

Teavet ajakohastatakse ja muudetakse vastavalt vajadusele.“

3a. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta terminalid, mida omavad ja kasutavad ainult terminaliettevõtjad oma maantee-reisijateveo teenuste jaoks. Reguleerivad asutused peavad väljajätmistaotluste läbivaatamisel arvestama kasutatavate alternatiivsete võimaluste olemasolu. [ME 34]

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5b

Terminalidele juurdepääsu võimaldamise kord

1. Terminalile juurdepääsu sooviv vedaja esitab taotluse terminaliettevõtjale.

2. Kui taotluse kohast juurdepääsu ei saa võimaldada, algatab terminaliettevõtja taotluse rahuldamise eesmärgil konsultatsiooni kõigi huvitatud vedajatega. [ME 35]

3. Terminaliettevõtja teeb otsuse terminalile juurdepääsu võimaldamise taotluse kohta kahe viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil vedaja taotluse esitas. Juurdepääsu käsitlevas otsuses märgitakse põhjused, mille alusel otsus tehti Kui terminaliettevõtja keeldub juurdepääsutaotlust rahuldamast , peab ta oma otsust põhjendama . [ME 36]

4. Taotleja võib terminaliettevõtja otsuse vaidlustada. Otsuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda reguleeriva asutuse poole.

5. Kui reguleeriv asutus menetleb terminaliettevõtja otsuse vaidlustamist, võtab ta põhjendatud otsuse vastu kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ja hiljemalt kolm nädalat pärast kogu asjakohase teabe saamist.

Reguleeriva asutuse otsus vaidlustamise kohta on siduv ja kooskõlas tema riigi kohtulikku kontrolli käsitlevate õigusnormidega . Reguleerival asutusel on õigus tagada otsuse täitmine tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste abil. [ME 37]

Otsuse võib kohaldada üksnes kohtulikku kontrolli.“

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 1 asendatakse esimese lõigu esimene ja teine lause järgmisega: „Luba antakse paberkandjal või elektrooniliselt välja vedaja nimele ja seda ei või edasi anda.“;

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Komisjonil on vastavalt artiklile 26 õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lubade vormi kehtestamiseks.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega: „1. Taotlus liiniveo loa saamiseks esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt lubade andmisega tegelevale asutusele. 2. Komisjonil on vastavalt artiklile 26 õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte taotluste vormi kehtestamiseks.“

10)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Linnulennul vähem kui Kuni 100 kilomeetri kauguse teepikkuse kaugusel sihtkohaga rahvusvaheliseks sõitjateveoks reisijateveoks loa andmise ning loa peatamise ja tagasivõtmise kord [ME 38]

1. Load antakse välja kõigi nende liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekul, kelle territooriumil sõitjad reisijad peale võetakse või välja lastakse ja veetakse iga liikmesriigi määratud sihtkohta, mis asub linnulennul vähem kui kuni 100 kilomeetri teepikkuse kaugusel. Lubade andmisega tegelev asutus edastab taotluse koopia ja muude asjakohaste dokumentide koopiad kahe nädala jooksul pärast taotluse kättesaamist asjaomastele pädevatele asutustele ning taotleb nende nõusolekut. Samal ajal edastab lubade andmisega tegelev asutus kõnealused dokumendid teavitamise eesmärgil selliste muude liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territooriumi teenuse osutamisel läbitakse. [ME 39]

2. Liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on taotletud, teavitavad lubade andmisega tegelevat asutust oma otsusest kolme kahe kuu jooksul. Seda tähtaega arvestatakse kuupäevast, mil saabus taotlus nõusoleku saamiseks ja mis on märgitud vastuvõtuteatisele. Kui liikmesriikide pädevad asutused, kellelt nõusolekut on taotletud, keelduvad nõusoleku andmisest, esitavad nad sellekohased põhjendused. [ME 40]

Kui liikmesriikide pädevad asutused, kellelt nõusolekut on taotletud, ei vasta esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul, loetakse nad oma nõusoleku andnuks.

3. Lubade andmisega tegelev asutus teeb otsuse taotluse kohta nelja kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil vedaja taotluse esitas. [ME 41]

4. Luba antakse, kui selle andmisest keeldumist ei saa põhjendada ühe või mitme põhjusega avalikust huvist tingitud eesmärgiga , mis on loetletud artikli 8c lõike 2 punktides a–d. [ME 42]

4a. Kui rahvusvaheline liinibussiveo teenus erandlikel põhjustel, mida ei olnud loa andmise ajal võimalik ette näha ja mis ei olnud avaliku teenindamise lepingu omaniku vastutusalas, ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, võib asjaomane liikmesriik komisjoni nõusolekul teenuse osutamise loa peatada või tagasi võtta, teatades sellest vedajale kuus kuud ette. Vedajal on õigus selline otsus vaidlustada. [ME 43]

5. Kui üks pädevatest asutustest ei nõustu loa andmisega, pöördutakse küsimuse lahendamiseks komisjoni poole kahe kuu jooksul pärast asjaomase vastuse saamist.

6. Olles konsulteerinud liikmesriikidega, kelle pädevad asutused loa andmisega ei nõustunud, teeb komisjon otsuse nelja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lubade andmisega tegelevalt asutuselt teate saamist. Otsus jõustub 30 päeva pärast selle teatavakstegemist asjaomastele liikmesriikidele asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele teatavakstegemist . [ME 44]

7. Komisjoni otsust kohaldatakse seni, kuni liikmesriigid saavutavad kokkuleppe ja lubade andmisega tegelev asutus võtab vastu taotlust käsitleva otsuse.“

11)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Linnulennul vähemalt Enam kui 100 kilomeetri kauguse teepikkuse kaugusel asuva sihtkohaga rahvusvaheliseks sõitjateveoks reisijateveoks loa andmise ning loa peatamise ja tagasivõtmise kord [ME 45]

1. Lubade andmisega tegelev asutus teeb otsuse taotluse kohta viivitamata ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil vedaja taotluse esitas. [ME 46]

2. Luba antakse, kui selle andmisest keeldumist ei saa põhjendada ühe või mitme põhjusega, mis on loetletud artikli 8c lõike 2 punktides a–c ca . [ME 47]

3. Lubade andmisega tegelev asutus edastab kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist taotluse koopia koos kõigi muude asjaomaste dokumentide koopiatega ja oma hinnangu taotluse kohta teavitamise eesmärgil kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territooriumil sõitjaid reisijad peale võetakse tulevad või välja lastakse väljuvad , samuti ning küsib nende liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekut. Lubasid väljastav asutus edastab asjaomased dokumendid teavitamise eesmärgil ka pädevatele asutustele liikmesriikides , kelle territooriumilt läbi sõidetakse territooriumi läbitakse ilma sõitjaid et seal reisijaid peale võtmata tuleks või välja laskmata väljuks . [ME 48]

3a. Kui pädev asutus ühes sellises liikmesriigis, kelle territooriumil reisijaid peale tuleb või väljub, ühel lõikes 2 nimetatud põhjusel loa andmisega ei nõustu, ei või luba anda, kuid ühe kuu jooksul pärast sellise pädeva asutuse vastuse saamist võib küsimuse edastada komisjonile. [ME 49]

3b. Olles konsulteerinud liikmesriikidega, kelle pädevad asutused loa andmisega ei nõustunud, teeb komisjon otsuse nelja kuu jooksul pärast lubasid väljastavalt asutuselt teate saamist. Otsus jõustub 30 päeva pärast selle asjaomastele liikmesriikidele teatavaks tegemist. [ME 50]

3c. Komisjoni otsus kehtib seni, kuni liikmesriigid jõuavad kokkuleppele ja lubasid väljastav asutus võtab vastu taotlust käsitleva otsuse. [ME 51]

Artikkel 8b

Riigisiseseks liiniveoks loa andmise kord

1. Lubade andmisega tegelev asutus teeb otsuse taotluse kohta viivitamata ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil vedaja taotluse esitas. Seda tähtaega võib pikendada nelja kolme kuu võrra, kui taotletakse analüüsi tegemist vastavalt artikli 8c lõike 2 punktile d. [ME 52]

2. Riigisisesteks liinivedudeks antakse luba, kui selle andmisest keeldumist ei saa põhjendada ühe või mitme artikli 8c lõike 2 punktides a–c ca loetletud põhjusega, ja kui sõitjaid reisijaid veetakse kooskõlas artikli 8c lõike 2 punktiga d sihtkohta, mis on väljumiskohast linnulennul vähem mitte enam kui 100 kilomeetri kaugusel, artikli 8c lõike 2 punktis d loetletud põhjusega teepikkuse kaugusel . [ME 53]

3. Lõikes 2 osutatud vahemaad võib suurendada 120 kilomeetrini, kui kavandatavad liiniveod toimuvad väljumis- ja sihtkoha vahel, mille vahelisi vedusid pakutakse juba enam kui ühe avaliku teenindamise lepingu alusel. [ME 54]

Artikkel 8c

Lubade andmisega tegelevate asutuste otsused

1. Vastavalt artikliga 8, 8a või 8b ette nähtud korrale annab lubade andmisega tegelev asutus loa, annab piirangutega loa või lükkab taotluse tagasi. Lubade andmisega tegelev asutus teatab oma otsusest kõigile artikli 8 lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele.

2. Taotluse tagasilükkamise, või piiranguga loa andmise või loa peatamise või tagasivõtmise otsuses märgitakse sellise otsuse tegemise põhjused, mille alusel otsus tehti ning vajaduse korral võetakse arvesse reguleeriva asutuse analüüse. Taotlejal või asjaomast teenust osutaval vedajal on võimalus lubasid väljastava asutuse otsus edasi kaevata . [ME 55]

Luba antakse, kui selle andmisest keeldumist ei saa põhjendada ühe Loa saamise taotluse võib tagasi lükata ainult ühel või mitmega mitmel järgmistest põhjustest: [ME 56]

a)	taotleja ei suuda otseselt tema käsutuses olevate vahenditega osutada teenust, mille kohta taotlus esitati;

taotleja ei ole järginud riiklikke või rahvusvahelisi autoveoalaseid õigusakte, eelkõige rahvusvahelise sõitjateveo reisijateveo lubade tingimusi ja nõudeid, või on pannud toime liidu , riiklike või olukorrast sõltuvalt piirkondlike autoveoalaste õigusaktide raskeid rikkumisi, eelkõige seoses sõidukite suhtes kohaldatavate tehnilisi nõudeid ja heitenorme ning juhtide sõidu- ja puhkeaja eeskirjadega puhkeaega reguleerivate eeskirjade tõsiseid rikkumisi ; [ME 57]

c)	loa kehtivuse pikendamise taotluse korral ei ole täidetud loa saamise tingimused;

ca)

taotleja on taotlenud liiniveoluba kas samal või alternatiivsel marsruudil, millel pädev asutus on juba andnud avalike teenuste osutajale ainuõiguse osutada teatavaid ühistransporditeenuseid vastutasuks avaliku teenindamise kohustuste täitmisele avaliku teenindamise lepingu raames kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikliga 3. Nimetatud tagasilükkamise põhjus ei piira käesoleva määruse artikli 8d lõike 1a kohaldamist; [ME 58]

reguleeriv asutus teeb objektiivse majandusanalüüsi tulemusena kindlaks, et teenus ohustaks kehtiva avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu. Analüüsimisel hinnatakse turu asjaomaseid struktuurseid ja geograafilisi näitajaid ja asjaomast võrku (suurus, nõudlusnäitajad, võrgu keerukus, tehniline ja geograafiline eraldatus ja lepinguga hõlmatud teenused), samuti võetakse arvesse seda, kas uus teenus on kvaliteetsem või majanduslikult soodsam. [ME 59]

Lubade andmisega tegelevad asutused ei lükka taotlust tagasi üksnes põhjusel, et vedaja taotleja pakub madalamaid hindu kui teised autovedudega tegelevad ettevõtjad, välja arvatud juhul, kui reguleeriv asutus või teised asjaomased riiklikud asutused teevad kindlaks, et turule siseneda püüdev taotleja kavatseb pakkuda turul teenuseid normaalväärtusest madalama hinnaga pika aja jooksul ja võib sellega kahjustada ausat konkurentsi. Lubasid väljastavad asutused ei lükka taotlust tagasi üksnes põhjusel, et asjaomasel marsruudil tegutsevad juba teised autoveo-ettevõtjad maanteeveo-ettevõtjad . [ME 60]

3. Liikmesriigid tagavad, et lubade andmisega tegeleva asutuse otsused on võimalik kohtus läbi vaadata. Otsuste läbivaatamisel võib olla nende täitmist peatav mõju üksnes juhul, kui lubade andmisega tegeleva asutuse otsuse kohene mõju võib põhjustada kaebajale korvamatut või ilmselt ülemäärast kahju. Käesolev säte ei piira vaidlustamist menetlevale kohtule asjaomase liikmesriigi konstitutsioonilise seadusega antud volitusi.

Artikkel 8d

Juurdepääsuõiguse piiramine

1. Liikmesriigid võivad piirata juurdepääsu rahvusvaheliste või riigisiseste liinivedude liinibussivedude turule, kui kavandatav liinivedu hõlmab sõitjate vedu sihtkohta, mis asub linnulennul liiniteenus viib reisijad vähem kui 100 kilomeetri kaugusel teepikkuse kaugusele , ja kui kõnealune teenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu , samuti igasuguse pikkusega vedude korral, mis toimuvad linna- või linnalähikeskuses või linnastus või ühendavad selliseid asukohti nende naabruspiirkondadega, samuti juhul, kui taotleja ei ole järginud maanteevedusid reguleerivaid või muid asjakohaseid riiklikke, liidu või rahvusvahelisi õigusnorme . [ME 61]

1a. Kui pädev asutus on andnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklile 3 avalikku teenust osutavale ettevõtjale ainuõiguse, on see ainuõigus kaitstud üksnes samal marsruudil või alternatiivsetel marsruutidel ühistransporditeenuste osutamise suhtes. Ainuõiguse andmine ei piira uute liiniveolubade andmist, kui need veod ei konkureeri avaliku teenindamise lepingus sätestatud teenusega või toimuvad teistel marsruutidel. [ME 62]

2. Avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädevad asutused või avaliku teenindamise lepingut täitvad avaliku teenuse osutajad võivad esitada reguleerivale asutusele taotluse analüüsida avaliku teenindamise lepingu majandusliku tasakaalu võimalikku ohustamist.

Reguleeriv asutus Sellise taotluse saamise korral vaatab taotluse läbi ja otsustab, kas teha artikli 8c lõike 2 punktis d osutatud majandusanalüüs , juhul kui ei ole erandlikke praktilisi või muid põhjuseid analüüsi mitte teha . Reguleeriv asutus teavitab huvitatud isikuid oma otsusest. [ME 63]

3. Kui reguleeriv asutus teeb majandusanalüüsi, teavitab ta huvitatud isikuid selle tulemustest ja oma järeldustest kuue nädala võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kogu asjakohase teabe saamist. Reguleeriv asutus võib jõuda järeldusele otsustada , et taotlejale tuleb anda luba anda , samuti et luba tuleb anda teatavatel tingimustel või et loa andmisest tuleb keelduda. [ME 64]

Reguleeriva asutuse järeldused on lubade andmisega tegelevad asutuste jaoks siduvad.

4. Pädevad asutused ja avalikku teenust osutavad ettevõtjad esitavad reguleerivale asutusele lõigete 2 ja 3 kohase vajaliku teabe tähenduses.

5. Komisjonil on vastavalt artiklile 26 õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et kehtestada menetlused ja kriteeriumid, mida tuleb järgida käesoleva artikli kohaldamisel ja eelkõige majandusanalüüsi tegemisel . [ME 65]

5a. Liikmesriigid võivad riigisiseste liinivedude loasüsteemi menetlusi ja vahemaapiiranguid veelgi rohkem liberaliseerida. “[ME 66]

12)	Artikli 9 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Artikleid 8, 8a, 8b ja 8c kohaldatakse mutatis mutandis loa kehtivuse pikendamise taotluste ja loas käsitletava veoteenuse pakkumise tingimuste muutmise taotluste suhtes.“

13)	IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „ERIOTSTARBELISED LIINIVEOD, MILLEKS EI OLE LUBA VAJA“.

13a)

Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

„3a. Liikmesriik võib otsustada kehtestada mitteresidendist vedajale tingimuse järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1071/2009 (*1) sätestatud nõuet asuda vastuvõtvas liikmesriigis pärast seda, kui sellele vedajale on vastuvõtvas liikmesriigis antud riigisiseste liinivedude luba ja enne, kui vedaja asjaomast teenust pakkuma hakkab. Sellises otsuses märgitakse ära selle põhjused. Otsuses tuleb arvesse võtta mitteresidendist vedaja tegevuse mahtu ja kestust vastuvõtvas liikmesriigis. Kui vastuvõttev liikmesriik teeb kindlaks, et mitteresidendist vedaja ei täida asukohanõuet, võib ta vedajale antud asjaomased riigisiseste liinivedude load tagasi võtta või need kuni nõude täitmiseni peatada.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).“ [ME 67]"

14)	Artikli 12 lõiked 1–5 jäetakse välja.

15)	Artikkel 13 jäetakse välja. [ME 68]

16)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Lubatud kabotaažveod

Kabotaažveod on lubatud järgmistel juhtudel:

a)	ajutiselt pakutavad eriotstarbelised liiniveod, kui nende kohta on korraldaja ja vedaja vahel sõlmitud leping;

b)	ajutiselt pakutavad juhuveod; [ME 69]

käesoleva määruse kohaselt teostatavad liiniveod , kui vedaja, kes ei ole vastuvõtva liikmesriigi resident, teeb neid käesoleva määrusega ettenähtud rahvusvahelise liiniveo käigus, välja arvatud veoteenused, millega rahuldatakse linnakeskuse või linnastu, samuti linnakeskuse või linnastu ja seda ümbritsevate piirkondade vahelise transpordi vajadusi . Kabotaažvedusid ei korraldata sellisest rahvusvahelisest veost eraldi .“[ME 70]

16a)

Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1. Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, toimuvad kabotaažveod kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ (*2) ja vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mis käsitlevad järgmisi valdkondi:

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).“ [ME 72]"

17)	Artikkel 17 jäetakse välja. [ME 73]

17a)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Kabotaažvedudeks vajalikud kontrolldokumendid

1. Juhuvedude vormis toimuvat kabotaaži tehakse artiklis 12 osutatud digitaalse või paberkandjal sõidulehe alusel, mis on sõidukis ja mis esitatakse kontrollima volitatud ametniku inspektori nõudmisel.

2. Sõidulehele lisatakse kantakse järgmine teave:

a)	veoteenuse väljumis- ja sihtkoht;

b)	veoteenuse algus- ja lõppkuupäev.

3. Artikli 12 kohaselt antakse sõidulehed välja raamatuna, mille on tõestanud registrijärgse liikmesriigi pädev asutus või ametkond.

4. Eriotstarbeliste liinivedude korral on kontrolldokumendiks vedaja ja veo korraldaja vahel sõlmitud leping või selle tõestatud koopia. Sõidulehed täidetakse igakuiste aruannete vormis.

Sõidulehed täidetakse igakuuliste aruannete vormis.

5. Kasutatud sõidulehed tagastatakse registrijärgse liikmesriigi pädevale asutusele või organile kõnealuse asutuse või organi sätestatud korras Sõidukijuhil on õigus võtta kontrolli ajal ühendust peakontori, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib nõutud dokumendid esitada .“[ME 74]

18)	Artikli 19 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega: „2. Bussidega kabotaažvedusid või rahvusvahelist sõitjatevedu osutavad vedajad võimaldavad teha kõiki kontrollimisi, mille eesmärk on tagada veoteenuste nõuetekohane pakkumine, eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegadega.“

19)

Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Vastastikune abistamine

1. Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohaldamise ja järelevalve tagamisel. Nad vahetavad teavet määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 alusel loodud riiklike kontaktpunktide kaudu.

2. Reguleerivad asutused teevad koostööd seoses majandusanalüüside tegemisega, et selgitada välja, kas kavandatavad liiniveod ohustaks rahvusvaheliste avalike transporditeenuste osutamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingut. Lubade andmisega tegelev asutus konsulteerib kõigi reguleerivate asutustega, kes tegutsevad liikmesriikides, mida rahvusvahelise liiniveo käigus läbitakse ning, kui see on asjakohane, taotleb neilt kogu vajalikku teavet enne oma otsuse tegemist.“

20)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 8d lõikes 5 ja artikli 28 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 8d lõikes 5 ja artikli 28 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõike 5, artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 2, artikli 8d lõike 5 ja artikli 28 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

21)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Aruandlus

1. Igal aastal teatavad liikmesriigid liikmesriikide pädevad asutused hiljemalt 31. jaanuariks ja esmakordselt 31. jaanuariks … [käesoleva määruse jõustumisele järgnev esimene jaanuarikuu] komisjonile eelmise aasta jooksul liinivedude jaoks antud lubade arvu ja kõnealuse aasta 31. detsembril kehtinud liiniveolubade koguarvu. Teave esitatakse iga liinivedude sihtliikmesriigi kohta eraldi. Liikmesriigid esitavad komisjonile ka andmed kabotaaži kohta, mis toimub eriotstarbeliste liinivedude ja juhuvedude vormis kujul ning mida eelmisel aastal teostasid residendist vedajad. [ME 75]

2. Igal aastal teatavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused hiljemalt 31. jaanuariks ja esmakordselt 31. jaanuariks … [käesoleva määruse jõustumisele järgnev esimene jaanuarikuu] komisjonile statistika nende lubade arvu kohta, mis on eelmise aasta jooksul välja antud liinivedudena osutatavate kabotaažvedude jaoks, millele on osutatud artikli 15 punktis c.

3. Komisjonil on vastavalt artiklile 26 õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud statistika ja esitatavate andmete edastamiseks kasutatava tabeli vorm.

4. Igal aastal teatavad liikmesriigid hiljemalt 31. jaanuariks ja esmakordselt 31. jaanuariks … [käesoleva määruse jõustumisele järgnev esimene jaanuarikuu] komisjonile nende vedajate arvu, kellel on eelmise aasta 31. detsembri seisuga ühenduse tegevusluba, ja kõnealusel kuupäeval kasutusel olevate sõidukite arvule vastava tõestatud koopiate arvu.

5. Komisjon esitab … [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruanne sisaldab teavet selle kohta, millisel määral on määrus aidanud kaasa sõitjate autoveo turu maantee-reisijateveo paremale toimimisele , eelkõige reisijate, bussijuhtide ja keskkonna seisukohast .“[ME 76]

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates … [XX].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 262, 25.7.2018, lk 47.

(2) ELT C 387, 25.10.2018, lk 70.

(3) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

(7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.