(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille raames tuleb pöörata erilist tähelepanu teatud tüüpi piirkondadele , mille loetlemisel on sõnaselgelt nimetatud piiriüleseid piirkondi.

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, maapiirkondades, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades , väikese rahvastikutihedusega piirkondades, saartel ja mägipiirkondades.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus] (21) on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus] (22) on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus] (21) on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus] (22) on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki ja nende piirkonda teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.

(3)

Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.

(3)

Et toetada liidu territooriumi koostöö vaimus toimuvat ja harmoonilist arengut eri tasanditel ja vähendada olemasolevaid erinevusi , tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd. Selles tuleks arvesse võtta mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid ning tugevdada tuleks kohapõhiseid lähenemisviise.

(3a)

Interregi eri komponendid peaksid aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mida on kirjeldatud 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas 2030.

(4)

Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (23) (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.

(4)

Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (23) (edaspidi „piirialade teatis“). Sellepärast peaks piiriülese koostöö komponent sisaldama koostööd nii maismaapiiridel kui ka merepiiridel, ilma et see kahjustaks uut äärepoolseimate piirkondade koostöö komponenti.

(5)

Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.

(5)

Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi või nende piirkondade ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi piirkonna või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.

(6)

Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, ning see komponent peaks sisaldama ka merendusalast piiriülest koostööd . Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama merepiirkondi ümbritsevaid alasid ja sellesse tuleks lõimida piiriülene koostöö merepiiridel, mida tehakse programmitöö perioodil 2014–2020. Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata varasemat merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra.

(6)

Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet . Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid riikidevahelisi piirkondi ja vajaduse korral merepiirkondi ümbritsevaid alasid, mis ulatuvad kaugemale neist aladest , mida hõlmab piiriülene koostöö.

(7)

Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil.

(7)

Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade täiendav komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd kolmandate riikidega, ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) või piirkondlike integratsiooni ja koostööorganisatsioonidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil , võttes arvesse nende eriomadusi .

(8)

Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EÜ) nr 1082/2006  (24) kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava  (25) ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ elluviimisega, eriti selleks , et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine või põllumajanduslik toidutööstus . Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele .

(8)

Tuginedes ühelt poolt Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud positiivsetele kogemustele ning võttes teiselt poolt arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, on piirkondadevaheline koostöö kogemuste vahetamise kaudu ning linnade ja piirkondade suutlikkuse suurendamine mõlema eesmärgi raames (Euroopa territoriaalne koostöö ning majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringud) oluline komponent , et leida ühtekuuluvuspoliitikas ühiseid lahendusi ja luua püsivadi partnerlusi . Seepärast tuleks jätkata olemasolevate programmidega ja eelkõige projektipõhise koostöö edendamist, sh Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR), samuti makropiirkondlike strateegiate edendamist .

(8a)

Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uus algatus peaks põhinema arukal spetsialiseerumisel ning sellega tuleks toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia tööstuse ajakohastamine, ringmajandus, sotsiaalne innovatsioon, keskkond ja põllumajanduslik toidutööstus, samuti aidata spetsialiseerumise strateegiate elluviimises osalejatel moodustada klastreid, et hoogustada innovatsiooni ning tuua innovaatilised tooted, protsessid ja ökosüsteemid Euroopa turule. Tõendid näitavad, et uute tehnoloogiate (nt progressi võimaldavad tehnoloogiad) tutvustamise katsetamis- ja valideerimisetapis püsivad süsteemsed vead, eriti kui innovatsioon tuleneb täiendavate piirkondlikul tasandil spetsialiseerumiste lõimimisest, mis loob uuenduslikke väärtusahelaid. Selline viga on eriti oluline katse- ja turule viimise etapi vahel. Mõnes strateegilise tähtsusega tehnoloogia- ja tööstusvaldkonnas ei saa VKEd praegu arvestada suurepärase ja avatud, üleeuroopalise tutvustamistaristuga. Piirkondadevahelise koostööalgatuse programmid peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks ÜMTdele , kolmandatele riikidele, piirkondadele ning piirkondlikele integratsiooni ja koostööorganisatsioonidele, eeskätt äärepoolseimate piirkondade naabruses. Soodustada tuleks sünergiat piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute ja muude asjakohaste ELi programmide, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“, Euroopa digitaalse turu ja ühtse turu programmide vahel, sest need võimendavad investeeringute mõju ja tagavad kodanikele parema väärtuse.

(9)

Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (26).

(9)

Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada ühised objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (26).

(10)

Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA, (27) naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“) (28) ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“) (29)– toetada piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase , äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat , mille suurus on IPA III puhul 3 % rahastamispaketist ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohase naabruspoliitika geograafilise programmi puhul 4 % rahastamispaketist .

(10)

Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA (27), naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“) (28) ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“) (29)– toetada piiriülese, riikidevahelise, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat.

(10a)

Piirkondadele, millest on saamas liidu välispiirid, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et tagada käimasolevate koostööprogrammide piisav järjepidevus.

(11)

Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.

(11)

Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist , samuti piirkondlikku ja kohalikku arengut . IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.

(12a)

Koostoime arendamine liidu välistegevuse ja arenguprogrammidega peaks samuti aitama tagada maksimaalse mõju, olles ühtlasi kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208. Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt tähtis saavutada sidusus kõigis liidu poliitikavaldkondades.

(14)

Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada koostööd naabritega , võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (31).

(14)

Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste parandamise kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada nende koostööd kolmandate riikide ja ÜMTdega , võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (31).

(14a)

Käesoleva määrusega sätestatakse ÜMTdele võimalus Interregi programmidest osa võtta. ÜMTde tõhusa juurdepääsu ja osalemise hõlbustamiseks tuleks võtta arvesse nende eripära ja probleeme.

(15)

On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase , äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 tuleks vähendada piiriülese koostöö osakaalu , ent samas suurendada seoses merenduskoostöö lõimimisega riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö osakaalu ning luua uus äärepoolseimate piirkondade koostöö komponent .

(15)

On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Arvestades globaliseerumist, peaks koostöö, mille eesmärk on suurendada investeeringuid töökohtade loomisse ja majanduskasvu suurendamisse ning ühisinvesteeringuid teiste piirkondadega , lähtuma mitte niivõrd piiridest, vaid piirkondade ühistest omadustest ja ambitsioonidest, ja seepärast tuleks piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele teha kättesaadavaks piisavalt lisavahendeid, et reageerida olukorrale maailmaturul .

(18)

Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleks jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.

(18)

Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleb jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust ja koostööd , eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.

(20)

Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur.

(20)

Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur. Tuleks tugevdada Interregi komponentide vahelist sünergiat ja nende vastastikust täiendavust.

(21)

Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära.

(21)

Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära. Need sätted peaksid olema lihtsad ja selged, et vältida ülereguleerimist ja mitte suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust.

(22)

Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd kõigi nelja mõõtme puhul (väljatöötamine, rakendamine, personali leidmine ja rahastamine) ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.

(22)

Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti personali leidmisel või rahastamisel või mõlema puhul ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.

(22a)

Inimestevahelised (people-to-people, P2P) ja väikesemahulised projektid on piiriülese koostöö programmide raames oluliseks ja edukaks vahendiks, et kõrvaldada piiridega seotud ja piiriüleseid tõkked, edendada kohapeal inimestevahelisi kontakte ning lõimida sel viisil piirialad ja nende kodanikud. Inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte rakendatakse mitmes valdkonnas, näiteks kultuur, sport, turism, haridus ja kutseõpe, majandus, teadus, keskkonnakaitse ja ökoloogia, tervishoid, transport ja väiketaristud, halduskoostöö ja reklaamitegevus. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (32), on inimestevahelistel ja väikesemahulistel projektidel suur Euroopa lisaväärtus ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele.

(23)

On vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde, mida on rakendatud alates Interregi loomisest , kuid mida ei ole kunagi reguleeritud erieeskirjadega . Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ , (32) on sellistel väikeprojektide fondidel oluline roll kodanike ja institutsioonide vahelise usalduse suurendamisel , nad pakuvad suurt Euroopa lisaväärtust ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele , kõrvaldades piiridega seotud tõkked ning lõimides piirialad ja nende kodanikud. Et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.

(23)

Alates Interregi loomisest toetatakse inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte peamiselt väikeprojektide fondist või sarnastest vahenditest , mida ei ole aga kunagi reguleeritud erieeskirjadega , mistõttu on vaja täpsustada eeskirju , mis käsitlevad väikeprojektide fonde. Et säilitada inimestevaheliste ja väikesemahuliste projektide lisaväärtus ja hüved , ka seoses kohaliku ja piirkondliku arenguga , ning et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.

(24)

Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.

(24)

Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, sealhulgas piirkondlike kontaktpunktide (ehk nn antennide) puhul, mis on programmide kavandajate ja rakendajate jaoks olulised kontaktpunktid ning seega otseliin ühiste sekretariaatide või asjaomaste ametiasutusteni, aga eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.

(25a)

Seoses halduskoormuse vähendamisega peaksid liikmesriigid ja piirkonnad tegema tihedat koostööd, et oleks võimalik kasutada määruse (EL)…/… [uus ühissätete määrus] artiklis 77 osutatud Interregi programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhustatud proportsionaalset korda.

(27)

Liikmesriike tuleks julgustada andma ETKRile korraldusasutuse ülesandeid, panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi, integreeritud territoriaalse investeeringu või ühe või mitme väikeprojektide fondi haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina.

(27)

Liikmesriigid peaksid vajadusel delegeerima korraldusasutuse ülesandeid uuele või kui võimalik, siis olemasolevale ETKRile , panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi või integreeritud territoriaalse investeeringu haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina. Liikmesriigid peaksid võimaldama piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel ning muudel eri liikmesriikide asutustel luua selliseid juriidilise isiku staatusega koostöörühmitusi ning kaasama nende tegevusse kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi.

(28)

Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest.

(28)

Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest. Kui ei ole määratud teisiti, peaks juhtivpartner tagama, et kõik teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtivpartneri suhtes.

(29)

Määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] artikli 63 lõike 9 kohaselt tuleb valdkonnapõhistes eeskirjades arvesse võtta Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmide vajadusi, eelkõige seoses auditi funktsiooniga. Seepärast tuleb iga-aastast auditiarvamust, iga-aastast kontrolliaruannet ja tegevusauditeid käsitlevaid sätteid lihtsustada ja kohandada kõnealustele programmidele, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki.

(30)

Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Tuleks siiski selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Eelkõige ei tohiks korraldusasutusel olla lubatud kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.

(30)

Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Siiski on vajalik selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Lisaks tuleks kehtestada sissenõudmistega seotud menetlused ja need seirekomisjoniga kooskõlastada. Korraldusasutus ei tohiks siiski kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.

(30a)

Asjakohane on soodustada finantsdistsipliini. Samal ajal tuleks eelarvelistest kulukohustustest vabastamise korra puhul võtta arvesse Interregi programmide ja nende rakendamise keerukust.

(32)

Ehkki Interregi programmid, milles osalevad kolmandad riigid, partnerriigid või ülemeremaad või -territooriumid, tuleks ellu viia koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib äärepoolseimate piirkondade koostööd käsitlevaid Interregi programme rakendada kaudse eelarve täitmise raames. Tuleks kehtestada erieeskirjad selle kohta, kuidas neid programme kaudse eelarve täitmise raames täielikult või osaliselt rakendada.

(35)

Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul tuleks võimaluse korral siiski kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.

(35)

Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kuid võimaluse korral tuleks liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.

(36a)

Euroopa territoriaalse koostöö edendamine on liidu ühtekuuluvuspoliitika oluline prioriteet. VKEde toetamine Euroopa territoriaalse koostöö projektide kulude katmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014  (1a) (üldise grupierandi määruse) kohaselt juba teatamiskohustusest vabastatud. Piirkondliku abi erisätted, mis puudutavad seotud igas suuruses ettevõtjate investeeringuid, on samuti esitatud regionaalabi suunistes aastateks 2014–2020  (2a) ja üldise grupierandi määruse regionaalabi jaos. Saadud kogemusi silmas pidades peaks Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele olema piiratud ning seega peaks komisjonil olema võimalik deklareerida, et selline abi on siseturuga kokkusobiv ja et Euroopa territoriaalse koostöö projektide toetamiseks pakutav rahastamine kuulub grupierandi alla.

4)

„piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.

4)

„piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, sealhulgas ELi piirkond, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.

4a)

1)

kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud piirkondlikku arengut (komponent nr 1):

1)

kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud ja harmoonilist piirkondlikku arengut (komponent nr 1):

a)

liidusisene piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või

a)

liidusisene piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või või

b)

liiduväline piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:

b)

liiduväline piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:

2)

riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2 ; kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B ;

2)

riikidevaheline koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja ÜMTdes ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2);

3)

äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist nende naabruses (komponent nr 3);

3)

äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või piirkondlike integratsiooni ja koostöö organisatsioonidega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist ja harmoonilist arengut nende naabruses (komponent nr 3);

ia)

ühiste piirkondadevaheliste arenguprojektide rakendamisega;

ib)

kogu liidus partnerite vahel suutlikkuse suurendamisega seoses:

iia)

parimate tavade määratlemise ja levitamisega ning nende ülekandmisega eelkõige rakenduskavadele tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames;

iib)

kogemuste vahetamisega seoses linna ja maa elukeskkonna säästva arengu, sealhulgas linna- ja maapiirkondade ühenduste, heade tavade tuvastamise, ülevõtmise ja levitamisega;

iiia)

Euroopa piiriülese mehhanismi, nagu osutatud määruses (EL) …/… [uus Euroopa piiriülene mehhanism], asutamise, toimimise ja rakendamisega;

5)

b)

Gröönimaa;

b)

ÜMT programmist toetust saavad ÜMTd;

a)

52,7   % (st kokku 4 440 000 000 eurot) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);

a)

7 500 000 000 eurot (67,16  % ) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);

b)

31,4  % (st kokku 2 649 900 000 eurot) riikidevaheliseks koostööks ja merendusalaseks koostööks (komponent nr 2);

b)

1 973 600 880 eurot (17,68  % ) riikidevaheliseks koostööks (komponent nr 2);

c)

3,2  % (st kokku 270 100 000 eurot) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);

c)

357 309 120 eurot (3,2  % ) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);

d)

1,2  % (st kokku 100 000 000 eurot) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);

d)

365 000 000 eurot (3,27  % ) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);

e)

11,5  % (st kokku 970 000 000 eurot) piirkondadevahelisteks innovatsiooniinvesteeringuteks (komponent nr 5).

a)

NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul ja need NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 2B puhul , mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;

a)

NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;

b)

NUTS 2. tasandi piirkonnad komponentide nr 2A ja nr 3 puhul.

b)

NUTS 2. tasandi piirkonnad komponendi nr  2 puhul.

ba)

NUTS 2. ja 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 3 puhul.

b)

Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.

b)

nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.

a)

et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta;

a)

et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osalemiseta;

c)

et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta.

c)

et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osalemiseta.

a)

komponentide nr 1 ja 2B kohastes Interregi programmides:

a)

komponentide nr 1 ja 2 kohastes Interregi programmides:

ii)

tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;

ii)

tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike , sealhulgas inimestevaheliste projektide, kodanikuühiskonna osalejate ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;

a)

selliste ühiste innovatsiooniprojektide turuleviimine ja laiendamine, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut;

b)

selliste teadlaste, ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste kokkutoomine, kes on riiklikul või piirkondlikul tasandil hõlmatud aruka spetsialiseerumise ja sotsiaalse innovatsiooni strateegiatega;

c)

katseprojektid, mille eesmärk on selgitada piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja uued arengulahendused, mis põhinevad aruka spetsialiseerumise strateegiatel, või neid katsetada; või

d)

innovatsioonialaste kogemuste jagamine eesmärgiga lõigata saadud kogemustest kasu piirkondliku või kohaliku tasandi arengus.

b)

kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes arvesse:

b)

kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes eelkõige arvesse:

ii)

ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega;

ii)

ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega ning võimaliku koostoime saavutamist ;

iii)

varasematest kogemustest saadud õppetunde;

iii)

varasematest kogemustest saadud õppetunde ja seda, kuidas neid on programmis arvesse võetud ;

c)

valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus, neile vastavad prioriteedid , erieesmärgid ja toetuse vormid , käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi;

c)

valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus ja neile vastavad prioriteedid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi;

i)

asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;

i)

asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse , vastavalt kõnealuste tegevuste kriteeriumid ja neile vastavad läbipaistvad valikukriteeriumid ;

iii)

peamised sihtrühmad;

v)

rahastamisvahendite kavandatav kasutamine;

iii)

komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm Gröönimaa ) kaupa;

iii)

komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm) kaupa;

b)

lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud tabel sisaldab üksnes aastateks 2021–2025 ettenähtud summasid.

b)

sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord;

b)

sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord ning vajaduse korral liikmesriikide või kolmandate riikide tugihaldusstruktuurid ;

a)

ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 6  %;

a)

ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 7  %;

c)

komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 7  %.

c)

komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 8  %.

g)

avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.

g)

avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist ning teeb vajaduse korral ettepanekuid täiendavate toetusmeetmete kohta .

a)

tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoniga konsulteerimist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist;

a)

tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoni teavitamist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist;

b)

valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi tegevustega saavutatud väärtused.

b)

valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi lõpetatud tegevustega saavutatud väärtused.

c)

kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 100 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;

c)

kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 50 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;

d)

Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A3 -formaadis või suurem trükis või kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;

d)

Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A2 -formaadis või suurem trükis ja asjakohasel juhul kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;

e)

strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.

e)

strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 5 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.

c)

määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [50 lõike 1] kohase kindla määrana .

c)

tegevuse otsesed personalikulud võib arvutada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsestest kuludest, mis ei sisalda selle tegevuse otseseid personalikulusid, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlaksmääramiseks .

a)

kuu tööjõukulu brutosumma jagamisel kuus töötatava ajaga, mis on määratud kindlaks tööle võtmise dokumendis ja  väljendatud tundides ; või

a)

kuu viimaste dokumenteeritud tööjõukulude brutosumma jagamisel asjaomase isiku kuus töötatava ajaga, kooskõlas kohaldatava õigusega, millele on osutatud töölepingus, ja määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 50 lõike 2 punktiga b ; või

o)

välisekspertide , kõnepidajate, koosolekute eesistujate ning teenuseosutajate reisi- ja majutuskulud;

o)

välisekspertide reisi- ja majutuskulud;

a)

maa ostmine kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga c ];

a)

maa ostmine kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga b ];

a)

2021: 1 %;

a)

2021: 3  %;

b)

2022: 1 %;

b)

2022: 2,25  %;

c)

2023: 1 %;

c)

2023: 2,25  %;

d)

2024: 1 %;

d)

2024: 2,25  %;

e)

2025: 1 %;

e)

2025: 2,25  %;

f)

2026: 1 %.

f)

2026: 2,25  %.

a)

koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs;

a)

koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas ;

b)

koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames.

b)

koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames;

c)

eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs.

c)

eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas .