(1)

Määrusega (EL) nr 1294/2013 (18) loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja edendada tollikoostööd. Paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatava liidu tasandi tolliprogrammiga luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik , mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud . Seetõttu on asjakohane tagada tollikoostööalaste tegevuste jätkuv liidupoolne rahastamine , luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“.

(1)

Määrusega (EL) nr 1294/2013 (18) loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja tugevdada tollikoostööd. Paljud tollimeetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa iga liikmesriik üksi neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatav kogu liitu hõlmav tolliprogramm varustab liikmesriigid sellise koostöö arendamiseks liidu tasandi raamistikuga , mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik ise looks kahe- või mitmepoolsel tasandil oma eraldiseisva koostööraamistiku . Tolliprogramm etendab ka olulist rolli liidu ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmisel, tagades tollimaksude tõhusa kogumise ja kujutades nii liidu ja liikmesriikide eelarvete jaoks olulist tuluallikat, ning keskendudes ka IT-suutlikkuse suurendamisele ja tihedamale koostööle tolli valdkonnas. Lisaks on ühtlustatud ja standarditud tollikontroll vajalik selleks, et jälgida ebaseaduslikke piiriüleseid kaubavooge ja võidelda pettuste vastu. Seetõttu on asjakohane ja ka tõhususe huvides tagada liidu rahastamistegevuse jätkumine tollikoostöö valdkonnas , luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“.

(1a)

Tolliliit, mida viivad ellu riiklikud tolliasutused, on olnud 50 aastat Euroopa Liidu kui ühe maailma suurima kaubandusbloki nurgakive. Tolliliit on märkimisväärne näide ELis toimuvast edukast lõimumisest ning seda on vaja, et ühtne turg toimiks tõrgeteta nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta eelkõige muret tollipettuste pärast. Euroopa Liit saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui talle eraldatakse rohkem raha, jätkatakse kehtiva poliitika toetamist ning suurendatakse ressursse.

(2)

Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval ELi piiridel edukalt mitmeid erinevaid ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd kaubanduse hõlbustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks , koguvad riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja kaitsevad rahvast terrorismi-, tervise-, keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige on toll terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eesliinil seetõttu, et on kasutusele võtnud kogu ELi hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku (19) ja rakendab suurte sularahasummade liikumise suhtes tollikontrolli , et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Seda laiaulatuslikku vastutusala silmas pidades on toll nüüd tegelikult liidu välispiiridel kauba kontrolli juhtiv asutus . Eeltoodut arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka tolliasutuste ülesandeid laiemalt, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3, st liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide rakendamist , ühist kaubanduspoliitikat ja liidu muid kaubandusega seotud ühiseid poliitikameetmeid, samuti tarneahela turvalisust . Õiguslik alus hõlmab seetõttu tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207).

(2)

Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval edukalt paljusid erinevaid piirihalduse ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd eesmärgiga hõlbustada eetilist ja õiglast kaubandust ja vähendada bürokraatiat , koguda riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja aidata kaitsta elanikkonda terrorismi-, tervise- keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige täidavad tolliasutused terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning ebaausa konkurentsi vastases võitluses juhtrolli, võttes liidu tasandil kasutusele tollikontrolli ühtse riskijuhtimise raamistiku (19) ja kontrollides suurte sularahasummade liikumisi , et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Nende ulatuslikku vastutusala silmas pidades on tolliasutused tegelikkuses peamised ametiasutused, kes kontrollivad kaupa liidu välispiiridel . Seda konteksti arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3 sätestatud laiemaid tollivaldkonna ülesandeid , nimelt liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide, ühise kaubanduspoliitika ja liidu muude kaubandusega seotud ühiste poliitikate rakendamist ning üldise tarneahela turvalisuse tagamist . Käesoleva määruse õiguslik alus peaks seetõttu hõlmama tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207).

(3)

Luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada tolliliitu ja tolliasutusi, peaks programm aitama kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust , tagada liidu ja tema residentide turvalisus ja julgeolek ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist.

(3)

Programmi üldiseks eesmärgiks peaks olema aidata liikmesriike ja komisjoni, luues meetmetele raamistiku, et toetada tolliliitu ja tolliasutusi, koos kaugemale ulatuva eesmärgiga, et kõik liidu tolliasutused tegutseksid võimalikult tihedas koostöös; anda oma panus liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmisse; kaitsta liitu ebaausate ja ebaseaduslike kaubandustavade eest, edendades samal ajal seaduslikku ettevõtlust ja tagades liidu ja tema residentide julgeolekut ja turvalisust, parandades nii tarbijakaitse taset; ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist.

(3a)

Kuna on selgunud, et teatavad liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud süsteemid saab 31. detsembriks 2020 kasutusele võtta vaid osaliselt, mis tähendab, et muude kui elektrooniliste süsteemide kasutamist jätkatakse ka pärast seda kuupäeva ning juhul, kui selle tähtaja pikendamiseks ei võeta vastu seadusandlikke muudatusi, ei ole ettevõtjad ja tolliasutused võimelised oma tollitoimingutega seotud ülesandeid ja juriidilisi kohustusi täitma, peaks programmi üks peamisi erieesmärke olema liikmesriikide ja komisjoni abistamine selliste elektrooniliste süsteemide loomisel.

(3b)

Tollijuhtimine ja tollikontroll on dünaamiline poliitikavaldkond, mis seisab silmitsi uute probleemidega tulenevalt pidevalt arenevatest ülemaailmsetest ärimudelitest ja tarneahelatest, aga ka tarbimisharjumuste muutumisest ja digiteerimisest, mis hõlmab e-kaubandust, sealhulgas asjade internetti, andmeanalüüsi, tehisintellekti ja plokiaheltehnoloogiat. Programm peaks sellistes olukordades toetama tollijuhtimist ja tegema võimalikuks uuenduslike lahenduste kasutamise. Sellised probleemid rõhutavad veelgi vajadust tagada tolliasutuste koostöö ja tollialaste õigusaktide ühetaoline tõlgendamine ja rakendamine. Kui riikide rahandus on surve all, maailmakaubanduse maht kasvab ning pettused ja salakaubavedu on kasvav probleem, peaks programm aitama kaasa nende probleemide lahendamisele.

(3c)

Maksimaalse tõhususe tagamiseks ja kattumiste vältimiseks peaks komisjon kooskõlastama programmi rakendamist liidu seonduvate programmide ja fondidega. Need hõlmavad eelkõige Fiscalise programmi, ELi pettustevastase võitluse programmi ja ühtse turu programmi ning Sisejulgeolekufondi ja integreeritud piirihalduse fondi, reformide tugiprogrammi, digitaalse Euroopa programmi, Euroopa ühendamise rahastut ning nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, samuti rakendusmäärusi ja -meetmeid.

(3d)

Mis puudutab Ühendkuningriigi võimalikku lahkumist liidust, ei ole programmi rahastamispaketis arvesse võetud väljaastumislepingu allakirjutamisest tulenevaid kulusid ega Ühendkuningriigi ja liidu võimalikke tulevasi suhteid. Kõnealuse lepingu allkirjastamine ja Ühendkuningriigi taandumine kõigist olemasolevatest tollisüsteemidest ja -koostööst ning oma õiguslikest kohustustest loobumine võivad põhjustada lisakulusid, mida ei ole programmi kehtestamise ajal võimalik täpselt hinnata. Seepärast peaks komisjon kaaluma piisavate vahendite eraldamist, et nendeks võimalikeks kuludeks valmis olla. Samas ei tohiks neid kulusid katta programmi vahenditest, sest programmis ette nähtud eelarvest piisab üksnes selliste kulude katmiseks, mida on võimalik programmi väljatöötamise ajal realistlikult ette näha.

(5)

Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavate tingimuste täitmisel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Programm võib olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahelistes erilepingutes, millega reguleeritakse nende osalemist mis tahes liidu programmis.

(5)

Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema kõigi tingimuste täitmisel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Programm võib olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja asjaomaste riikide vahelistes erilepingutes, mis käsitlevad nende osalemist mis tahes liidu programmis , kui selline osalemine on liidu huvides ja kui see avaldab positiivset mõju siseturule, mõjutamata seejuures tarbijakaitset .

(6)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) [2018/ XXX]  (21) (edaspidi „finantsmäärus“). Selles on sätestatud liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamine kohta.

(6)

Programmi peaks reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/ 1046  (21) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamise kohta.

(7)

Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks seepärast säilitada. Et programmi elluviimist lihtsamaks ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Toll“ edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel.

(7)

Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed , mis on osutunud asjakohasteks, tuleks seepärast säilitada , samas kui meetmed, mis on osutunud ebapiisavaks, tuleks lõpetada . Et programmi elluviimist lihtsustada ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel.

(8)

Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend (22). Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade , st käesoleva määruse alusel. Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks.

(8)

Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend (22). Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade alusel , ning see õigusakt ja need eeskirjad tähendavad seejuures käesolevat määrust . Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks.

(10)

Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad.

(10)

Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti teadlased ning rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad.

(11)

Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ (23) määratletud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades aga kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus tolliliidu ja tolliasutuste toetamisel.

(11)

Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ (23) määratletud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, võttes arvesse, et programmile eraldatav summa arvutatakse võimalikke ettenägematuid kulusid arvestamata, välistades aga kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus tolliliidu ja tolliasutuste toetamisel.

(11a)

Range piirikontrolli tegemiseks vajaliku tarkvara ostmine peaks programmi alusel olema rahastamiskõlblik. Lisaks tuleks andmevahetuse hõlbustamiseks soosida sellise tarkvara ostmist, mida saab kasutada kõikides liikmesriikides.

(12)

Kõige suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT-suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded.

(12)

Suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT-suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded. Et tagada IT-suutlikkuse suurendamise meetmete sidusus ja kooskõlastatus, tuleks programmiga ette näha, et komisjon töötab välja tolli mitmeaastase strateegiakava (MASP-C), mille eesmärk on luua elektrooniline keskkond, mis tagab liidu tollisüsteemide ühtsuse ja koostalitlusvõime, ja ajakohastab seda.

(14a)

Kooskõlas leidudega, mis on esitatud hiljuti Euroopa Kontrollikojas vastu võetud kahes tolli käsitlevas eriaruandes, nimelt 5. detsembri 2017. aasta eriaruandes nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“ ja 10. oktoobri 2018. aasta eriaruandes nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“, peaksid tollikoostöö programmi „Toll“ raames võetavad meetmed olema suunatud täheldatud puuduste kõrvaldamisele.

(14b)

Euroopa Parlament võttis 4. oktoobril 2018 vastu resolutsiooni tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta. Kõnealuse resolutsiooni järeldusi tuleks programmi raames rakendatud meetmete puhul arvesse võtta.

(20)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(20)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja parimaid tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

1)

toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist ning tollikoostööd;

2)

aidata kaasa IT-suutlikkuse suurendamisele, mis seisneb liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud elektrooniliste süsteemide väljatöötamises, hooldamises ja käitamises ning sujuva ülemineku võimaldamises paberivabale keskkonnale ja kaubandusele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12;

3)

rahastada ühismeetmeid, mis koosnevad koostöömehhanismidest, mis võimaldavad ametnikel läbi viia ühisoperatsioone oma põhikohustuste raames, jagada kogemusi tollivaldkonnas ja ühendada jõupingutusi, et tollipoliitikat ellu viia;

4)

suurendada inimeste pädevusi, toetades tolliametnike kutseoskusi ja võimaldades neil täita oma ülesandeid ühtsetel alustel;

5)

toetada innovatsiooni tollipoliitika valdkonnas.

(c)

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis , tingimusel et selle lepinguga:

c)

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, mis käsitleb asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmides , tingimusel et selle lepinguga:

—

on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt määruse [2018/XXX] [uus finantsmäärus] [ artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

—

on kehtestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbeliseks tuluks;

(b)

projektipõhine struktureeritud koostöö;

b)

projektipõhine struktureeritud koostöö , näiteks liikmesriikide rühma koostöös toimuv IT-arendus ;

(d)

inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed;

d)

inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed , sealhulgas koolitamine ja parimate tavade vahetamine ;

3a)

(b)

Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;

b)

Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, kübervastupidavusvõime, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;

ea)

tõhus ja kiire teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel, et ühtlustada liidu elektrooniliste süsteemide juhtimist;

eb)

õigeaegne ja läbipaistev teabevahetus liidu ja liikmesriikide tasandi IT-süsteemide rakendamisega seotud sidusrühmadega, eelkõige viivituste suhtes liiduga seotud ja riigisiseste komponentide rakendamisel ja eelarve kasutamisel.

(d)

komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult kasutada;

d)

komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult ja tulemuslikult kasutada;

(a)

„ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse tõttu ühisena käsitatav osa ELi tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest;

a)

„ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, ratsionaliseerimise turvalisuse ja usaldusväärsuse tõttu ühisena käsitatav osa ELi tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest;

(b)

„riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile;

b)

„riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile , näiteks osa liikmesriikide rühma koostöös läbi viidud IT-arenduse projektist ;